Olemasolev haljastus asub planeeringuala kaguosas, kasemets ja üksikud leht ja oksapuud. Säilitamisele kuulub 2 eraldi kasvavat mändi. 3. Nõuded detailplaneeringu eskiisprojektile: Esitada asukoha skeem. Asendiplaanil esitada ettepanekud maa-ala kruntide elamumaa kruntide moodustamiseks, s.h. määrata kahele olevale korrusmajale krundipiirid. Planeerida juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele moodustatavatele kruntidele. Määrata ehitusõigus moodustatavatele kruntidele ja ehituskeelu tsoonid. Hoonestatav ala ei tohi sattuda oleva puurkaevu sanitaarkaitsetsooni. Eramute kruntide pindala 1400 kuni 1700m2, erandkorras üksik muu pindalaga krunt, viimase lahendust sel juhul põhjendada seletuskirjas. Asendiplaanil kujundada ja anda seletus tingmärkides: · hoonestusala · tee- ja tänavamaa · haljasmaa · ehituskeeluala
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuuri liigitatakse: 1) sakraalarhitektuuriks (tempel,kirik,kabel) 2)profaanarhitektuuriks (loss,kindlus,elamu, avalikud hooned) 3)maastikuarhitektuuriks (aed, park) Arhitektuurse keskkonna kujundamisele eelneb reeglina ruumiline planeerimine. Planeeringuga määratakse ehitusõigus. Arhitektuur kuulub ainelisse kultuuri ja kunsti, mistõttu arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast ning otstarbenõudeist aga ka ilupõhimõtteist ja kunstivaadetest. Kadrioru loss Tallinna linnas Valge Maja on Ameerika asuv barokkstiilis loss Ühendriikides asuv presidendi hoone Graafika
............................................................................................................ 6 3 Üldosa Antud detailplaneeringu eskiis on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli aine „Plaanimine ja teed“ kursusetöö raames. Planeeringu koostamise aluseks on õppejõu poolt edastatud lähteülesanne ja alusplaan. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine ja määrata nende ehitusõigus ning ehituskeelu tsoonid. Lähteolukord Planeeringuala on suurusega 60 ha muutuva reljeefiga hoonestamate maa-ala, millel ei paikne tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb Tallinn-Tartu maanteega ja kohaliku tänavaga Hallhundi tee. Planeeritavataval alal on kõrghaljastus põhjaosas, mis üritatakse säilitada võimaluste piires. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada elamumaa kruntideks. Kinnistu põhjaosas asub haljastus-männimets, mis
Eesmärk on maakasutus- ja ehitusytingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 28)Selgita mõistet krunt. Ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 29)Selgita mõistet kinnistu. Kinnistusraamatusse eraldi üksusena kantav objekt. 30)Loetle kinnistu liike. kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterihoonestusõigus. 31)Selgita mõistet ehitusõigus. On detailplaneeringuga krundile määratav lubatav kasutus ja maksimaalse ehitusmahu piirang; kasutamise sihtotstarve (E,Ä,T,S jt), lubatud hoonete arv, lubatud hoonetealune pind, lubatav kõrgus. Ehitusõigus on väga oluline kinnisvara väärtust mõjutav tegur! 32) Loetle kinnisvara hindamise eesmärke. VABATAHTLIKULT: ¤ tehingute tegemiseks (ost-müük, rent, liising, erastamine) ¤ investeerimisotsuste
OÜ Luxus peab Tartu kesklinnas asuva maja esimesel korrusel restorani. Sama maja teisel korrusel asuvad korterid, mille elanikud kasutavad ka maja taga asuvat aeda. Majaelanikke on restoranist öötundidel kostuv vali muusika ja klientide lärmamine juba pikemat aega häirinud ning nad on sellest teavitanud ka Tartu Linnavalitsust. OÜ Luxus ostis hiljuti restorani kõrval asuva hoonestamata kinnistu. Detailplaneeringu kohaselt on tegemist ärimaaga, mille suhtes kehtib ehitusõigus. OÜ Luxus kavatseb sinna rajada uue restorani, mille hoovis tegutseks ka lastele mõeldud jäätisekohvik. Oma plaanide teostamiseks esitas OÜ Luxus Tartu Linnavalitsusele uue restoranihoone ehitusloa taotluse. Linnavalitsus võttis OÜ Luxus taotluse põhjal vastu korralduse, milles leidis: ,,OÜ Luxus on esitanud küll nõuetekohase taotluse, kuid esitatud ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavate nõuetega. Kuna senise
keskkonnatingimusi tagavate nõuete ja tingimuste seadmine; 9) vajaduse korral uute katastriüksuste kavandamine; 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine kohaliku kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide, sealhulgas mälestiste kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, samuti vajaduse korral maa-alade või üksikobjektide, sealhulgas mälestiste kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine; 13. Selgita mõisteid: krunt, krundi ehitusõigus, maakasutuse sihtotstarve, kuja, servituut? (Aga mis on katastriüksus, kinnistu, ehitis, hoone, rajatis (vt ka Ehitusseadus, Maakorraldusseadus, Asjaõigusseadus ja Kinnisturaamatuseadus)?) Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigus- on vastavalt planeerimisseadusele määratletud: · krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; · hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil;
teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. haldusõiguse üldprintsiibid halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund haldusvastutus haldustoimingute sooritamine halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne Haldusorgan on asutus, kogu või isik, kes on seadusega volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid. Haldusorganiks on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks. Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil
esitatavad märkused ja ettepanekud esitama kirjalikult ja allkirjastatult; täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid; kontrollima ehitusettevõtjale tehtud ettekirjutuste täitmist. 11 October 20, 2009 5.1 Kasutatud materjalid: Oidermaa, E. Ehitusõigus, Tallinn 2007 Oidermaa, E. Ehitusõigus. Lisad, Tallinn 2007 Ehituse omanikujärelevalve kord https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=229610 Ehitusseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13198706 Omanikujärelvalve Käsunduslepingu Üldtingimused -http://www.mkm.ee/index.php? id=345310 12
Haldusprotsess Avalik haldus · Haldus kõige laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. Halduse mõistet saab vaadelda erinevatest aspektidest. · Haldus esineb ka eraõiguses, nt majandusõiguses ja ühinguõiguses. Halduse kandjaks võib olla inimene, äriühing, mittetulundusühing. Sellest tulenevalt võime rääkida tööstus- jm ettevõtete haldamisest, ühingu asjade haldamisest. · Halduse kandjaks võib olla ka riik ja tegemist on riigihaldusega laiemas tähenduses ning seda sisustab avalik haldus, mis moodustab haldusõiguse sisu. Avaliku halduse tüüpilised tunnused Tüüpilised tunnused ja kui kõik tunnused ei esine alati, kuid ikkagi esinevad reeglipäraselt ja on olemuslikud avalikule haldusele. 1. Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus. 2. Haldus on suunatud avalikele huvidele. 3. Haldus on suunatud tulevikku. 4. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksi...
Referaat aines TTO 0050 EHITUSÕIGUS Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Üliõpilane: Matrikli nr: 072211 Juhendaja: Töö esitatud: 29.09.2011 a. Töö arvestatud: Tallinn, 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Detailplaneeringust 3-4 Detailplaneeringu algatamine 4-7 Detailplaneeringu kehtestamine 7-8 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb üksteist täiendavatest te...
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapo...
- ehitusekäigus tehtud täiendavate uurimistööde andmed, - aktid ja fotod varjatud tööde tegemiste kohta, - ehituse töökoosolekute protokollid . Teostusdokumendid antakse hoone vastuvõtmisel tellijale üle. Ehitusprojekti vastavuse hindamiseks ehitusprojektile ettenähtud nõuetele võib tellida ehitusprojekti ekspertiisi vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 16 20.02.2012 "Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kord". 4 KASUTATUD ALLIKAD Enno Oidermaa, Ehitusõigus, 2007 http://dpprojekt.ee/ http://www.hot.ee/avoseppel/est_osad.htm http://www.tempt.ee/
1. Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded Ehitusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandusõiguse õppetool VASTAVUSSERTIFIKAAT JA VASTAVUSMÄRK (CE) EUROOPA LIIDUS Referaat õppeaines Ehitusõigus TTO0050 Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3 2 Vastavussertifikaat ............................................................................................................. 3 2.1 Vastavushindamine .......................
● Normi kasutamine. ● Õiguse rakendamine ehk normi subsumeerimine (subsumptsioon - eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte. 8) Haldusõiguse süsteem (jaguneb üldosaks ja eriosaks. Üldosas - haldusõiguse põhiprintsiibid, mis on üldise tähtsusega. Eriosas - üksikud haldusõiguse valdkondi hõlmavad) ● Haldusõiguse eriosa moodustavad kõiki haldusaparaadi üksikuid sektoreid puudutavad valdkonnad: maksuõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, avaliku teenistuse õigus, majandushaldusõigus, keskkonnaõigus jne. ● Haldusõiguse üldosa - haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, asutustevaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jne; üksikisiku ja halduse vaheline suhtlemine: kodaniku pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. 9) Subjektiivne avalik õigus ja haldusõiguse suhe
5 2 http://www.stat.ee/andmebaas (12.09.2015) 3 file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Johvi_YP_SELETUSKIRI.pdf (12.09.15) 4 Ibid 5 http://www.johvi.ee/?q=ehit_plan_teated (12.09.2015) 9 2014 mais on kinnitatud ärihoonete laienduste ettepanekud. Sama aasta veebruaris kehtestati veel üks detailplaneering, millega anti ärimaale ehitusluba. Lisaks kehtestati veebruaris ka detailplaneering, millega määrati ehitusõigus äri-, majutus- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks, sh ujula ja jäähalli püstitamiseks ning planeeringuala liikluskorralduse lahendamiseks. Käesoleval hetkel on eelpool nimetatud hoone ehitusjärgus ning selle valmimist ootavad elanikud kannatamatult, kuna seni on kohalikel sisesportimisvõimalused Jõhvi spordikoolihoones. Uutele korterelamutele aga detailplaneeringuid ei ole kehtestatud. Viimane uus korterelamu ehitati 2007 aastal
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?). Turundus peab olema seotud arendusprotsessiga ...
täpsemalt) - Üldplaneering omavalitsuse tasemel, sätestab detailplaneeringu kohustuseta ja kohustusega alad, määrab arengu põhisuunad, ehitustingimuste määramine, jpm (seaduses täpsemalt) - Detailplaneering tiheasustusalade detailne maakasutus- ja ehitustingimuste sätestamine, lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, linnades ja alevikes koostamine kohustuslik, kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, haljastuse ja heakorra põhimõtted, tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramine jne Ehitamine ja projekteerimine Nõuded sätestab ehitusseadus. Ehitis on kohtkindlalt aluspinnaga ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Väikeehitis kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega, projekt pole nõutav. Ehitamine on - Ehitise püstitamine
teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. · haldusõiguse üldprintsiibid · halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund · avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund · haldusvastutus · haldustoimingute sooritamine · halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne. 42. Avaliku halduse organisatsioon. 43. Avaliku halduse kandjad. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate
Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus. - eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS; - halduskoostöö seadus – HKS. Erista mõisteid: haldusmenetlus – halduskohtumenetlus (mida nimetatakse ka haldusprotsessiks) – haldusõigusrikkumiste menetlus – väärteomenetlus. 4
13) riigikaitseliste maa-alade määramine; 14) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringud Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Koostatakse tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel. Detailplaneeringuga määratakse · Planeeritava ala kruntideks jaotamine · Krundi ehitusõigus · Tänavad, liikluskorralduse põhimõtted · Haljastus ,heakorrastus ehtistevahelised kujad · Tehnovõrgud, paigutus · Keskkonnakaitse abinõud · Vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks · Riigikaitselised maad · Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistel · Maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel, looduskaitse seadus, muinsuskaitseseadus Detailplaneering 1) planeeritava ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõigus;
reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. -haldusõiguse üldprintsiibid -halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund -avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund -haldusvastutus -haldustoimingute sooritamine-halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne. 83. Mis on võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgniku) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.(VÕS §2) Võlasuhtest tulenevate kohustuste kõrval on võlaõiguses kasutusel ka kohustused, mille ülesanne on tagada võlasuhtest tulenevate kohustuste kohane täitmine
V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ...
on ühesõnaga. Näiteks haigekassa ja lennuamet (näited on võibolla õiged). 9.4 Haldusõiguse süsteem - Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. -haldusõiguse üldprintsiibid -halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund -avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund -haldusvastutus -haldustoimingute sooritamine-halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne . 9.5 Avaliku halduse organisatsioon ja halduse kandjad. 9.6 Karistusõigus: Karistusõiguse mõiste ja süsteem - eesmärk on takistada kuritegevust ning kaitsta ühiskonna põhiväärtusi. Karistusõigust reguleerib karistusseadustik (KarS). KarS sisaldab karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.
läbipaistev (korruptsioon võimu valesti kasutamine). Haldusõiguse allikad Põhiseadus Seadus Seadlus Määrus Kohaliku omavalitsuse määrus Tavaõigus Haldusõiguse üldosa reguleerivad suhteid, haldusõiguse põhiprintsiibid, halduskontroll, haldusvastutus (kes kontrollib, kes vastutab, kuidas menetlused toimuvad). Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid valdustegevuse valdkondi nt ehitusõigus, lennundusõigus. Õigusaktid jagunevad kaheks: o Normatiivakt üldakt/õigustloov akt suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid e õigusnorme (seadus, seadlus, määrus) o Mittenormatiivne üksikakt õigust rakendav - akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile. Õigustrakendav akt ei sisalda õigusnorme.
algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, peab kohalik omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib
omavalitus kohustatud teavitama planeeringu algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, peab kohalik omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa- alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
o Haldusekandjate ja haldusorganite õiguslikku seisundit; o Avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslikku seisundit; o Haldusmenetluse korda (haldustoimingute sooritamise, s.h haldusaktide andmise korda; o Haldusvastutust; o Halduskontrolli jne Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Traditsiooniliselt kuuluvad siia näiteks ehitusõigus, maanteeõigus, haridusõigus jne. Haldusõiguse eriosa üksikud valdkonnad on suuremal või vähemal määral seadustega reguleeritud. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm nagu iga õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. See tähendab, et õigusnorm kehtib umbmäärasele hulgale isikutele ja juhtudele. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel
2) Eriosa – liigitamine teatud ühiste tunnuste alusel. Reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Haldusõiguse eriosa instituudid: avaliku teenistuse õigus, munitsipaal- ehk kohaliku omavalitsuse õigus, politsei ja korrakaitseõigus, planeerimis ja ehitusõigus, majandushaldusõigus, keskkonnaõigus, maksuõigus, sotsiaalõigus, eelarve ja finantsõigus, haridusõigus, liiklusõigus, kultuuri ja teadusõigus, riigikaitseõigus, andmekaitseõigus jne. 2.5 Haldusõiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: 1) normist kinnipidamise teel – adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest 2) normi kasutamise teel – vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine
Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks Haldusmenetluse seadus haldusorgani tegevus Märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Asendustäitmise ja sunniraha seadus Riigivaraseadus Riigivastutuse seadus Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) Halduskoostöö seadus Haldusõiguse eriosa haldusõiguse üksikud harude Avaliku teenistuse õigus Kohaliku omavalitsuse õigus Sotsiaalõigus Ehitusõigus Korrakaitseõigus Metsaõigus Kultuuri- ja teadushaldusõigus Eelarve- ja finantsõigus Andmekaitseõigus jt valdkonnad 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. Haldusõigus avaliku õiguse alaliigina koosneb paljudest eriliigilistest õigusallikatest Õiguse äratundmise allikas koht, kus õigust leida Põhiseadus Formaalne seadus Seadlus Määrus Kohaliku omavalitsuse määrus Tavaõigus
planeeringu algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, peab kohalik omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu
Haldusõigust või reguleerimiseseme kaudu jagada: 1. Üldosa käsitleb neid instituute ning printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Üldosa moodustavad: a. Halduse kandjate ja organite seisundit sätestava normid b. Haldusmenetlus c. Halduskontroll d. Haldusvastutus jne 2. Eriosa reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Siia kuuluvad nt ehitusõigus, maaõigus, majandusõigus jne. Haldusõigust võib liigendada ka: Materiaalõigus reguleerib ettekirjutusi keelde, õigustusi suhetes täidesaatev võim ja isik. Formaalõigus jaguneb: o Organisatsiooniõigus käsitleb haldusorganeis ja nende pädevust o Menetlusõigus reguleerib õiguse rakendamist nii haldusõiguse see kui ka väljaspool. See jaguneb veel omakorda üld- ja erimenetlusteks jne. §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur.
eest jääb vastutus alati omavalitsusele. Juhul, kui planeeringu koostamine on omavalitsusele uudne, võib kasutada konsultandi või konsultantfirma abi. Detailplaneering koostatakse omavalitsuse territooriumi väiksema osa kohta ja on ühtlasi lähiaastateks kavandatava ehitustegevuse aluseks. Enamasti koostatakse detailplaneering lähtudes üldplaneeringust (projekteerimistingimused väljastab omavalitsus). Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala jaotus kruntideks, krundi ehitusõigus (näiteks maja viilu suund ja korruste arv), tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted jms. Detailplaneering koostatakse eelkõige konkreetse ehitussoovi realiseerimiseks (detailplaneeringut koostamata ei saa seada krundile ehitusõigust detailplaneerimiskohustusega aladel) ja ka üldplaneeringuga kavandatu elluviimiseks või muutmiseks. Kehtestatud detailplaneering on seega aluseks ehitise projekteerimisele, uute
haldusvastutust; halduskontrolli jne. Osa nimetatud valdkondadest, millel on haldusõiguse ja haldustegevuse jaoks põhimõtteline tähtsus, on käesoleval ajal positiivses õiguses seadustega reguleerimata. Näiteks puudub haldusmenetluse seadus (üldmenetlus), mille oluline ülesanne on õiguslikult determineerida haldustoiminguid ja meetodeid; 2) haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Traditsiooniliselt kuuluvad siia näiteks ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, haridusõigus, kultuuriõigus, majandusõigus, liiklusõigus, politseiõigus, tervishoiuõigus jne.; Haldusõiguse eriosa üksikud valdkonnad on suuremal või vähemal määral seadustega reguleeritud. Nii on Riigikogu vastu võtnud maanteeseaduse, lennundusseaduse, liiklusseaduse, rahvaraamatukogu seaduse, haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, täiskasvanute koolituse seaduse jne.
haldusvastutust; halduskontrolli jne. Osa nimetatud valdkondadest, millel on haldusõiguse ja haldustegevuse jaoks põhimõtteline tähtsus, on käesoleval ajal positiivses õiguses seadustega reguleerimata. Näiteks puudub haldusmenetluse seadus (üldmenetlus), mille oluline ülesanne on õiguslikult determineerida haldustoiminguid ja meetodeid; 2) haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Traditsiooniliselt kuuluvad siia näiteks ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, haridusõigus, kultuuriõigus, majandusõigus, liiklusõigus, politseiõigus, tervishoiuõigus jne.; Haldusõiguse eriosa üksikud valdkonnad on suuremal või vähemal määral seadustega reguleeritud. Nii on Riigikogu vastu võtnud maanteeseaduse, lennundusseaduse, liiklusseaduse, rahvaraamatukogu seaduse, haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, täiskasvanute koolituse seaduse jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
