Äriõiguse kodused kaasused (0)

Äriõiguse kaasused kodus lahendamiseks.. 1 . Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust,
keelates neil teha tehinguid väärtusega üle 50000 euro. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja
maksis  selle  eest  80000 eurot. Põhjusel,  et  juhatuse  esindusõigus  oli selliste tehingute tegemiseks
piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes
seaduses  sätestatud   eeldused  tehingu  tegemiseks  täidetuks  nõukogu   otsusega  esindusõiguse
piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? Tehing on kehtiv. ÄS § 307 lg1,2 Esindusõigust ei saa juhatuse liikmelt mitte ühegi otsusega ära võtta. Ühingul ei ole võimalik  määratleda mingit valdkonda, kus juhatuse liikmel esindusõigus puudub. RKL 3-2-1-139-97 –  nõukogu pädevus on seaduses kirjas, nõukogu ülesanne on eelkõige juhiste andmine ja järelevalve  teostamine, suuremateks tehinguteks eelneva loa andmine, nõukogu ei saa olla esindusorgan. Kaasuses on tegemist esindusõiguseta isiku tehingu tegemisega, TSÜS § 129 annab tagajärjed-tühine, võimalik  heakskiit. Nõukogu saab vaid öelda, et üle 50 000 eur tehingud peavad nemad enne heaks kiitma, ÄS § 317. ÄS § 309 lg 4 sätestab, et nõukogu esimehe esindusõiguse, mis on erandlik. TSÜS § 130, kahju  hüvitamise reguleerimine. RKL 3-2-1-939-08 – registripidaja dokumentide taha ei vaata, kontrollib  kas on seaduses nõutud dokumendid. 2.  Osaühingu  osanikud  leppisid  kokku,  et  üks  müüb  oma  osa  teisele.  Tehingu  tegemine osutus
aga  võimatuks,  kuna  võõrandaja  pidi  järgmisel  päeval  sõitma  aastaks  välismaale, mistõttu ei
olnud aega tehingu notariaalseks tõestamiseks. Leidmaks väljapääsu olukorrast, otsustasid osanikud
vähendada  osakapitali  osa  võõrandada  sooviva  osaniku  osa   nimiväärtuse  võrra  ning  samas
suurendada osakapitali osa omandada sooviva osaniku poolt rahalise sissemaksega samas summas.
Kohtunikuabi keeldus osa vähendamist ja suurendamist äriregistrisse  kandmast  põhjusel,  et  tegu
on   teeseldud   tehinguga,   kuna    sellise  osakapitali  vähendamise  ja  suurendamise  eesmärgiks  oli
varjata osa võõrandamist. Kas kande tegemisest keeldumine on seaduslik? RKL 3-2-1-139-08 Harestone kaasus – ÄS § 33 lg 6, 5, riigikohus seletas, mida tähendab vastavus seadusele.   Registri   menetlus   väga   formaalne   ei   ole,   aga   ei   lähe   sügavuti   dokumentide   sisusse. Registripidaja   peab   kontrollima   kas   seaduses   nõutud   asjaolud   on   dokumentides   täidetud.   Kui dokument on selgelt heade kommete vastane, avaliku korraga vastuolus, seadusest tuleneva keeluga vastuolus, näiteks laenukeeldu rikkuvad, ei tohi registripidaja kannet teha.


Kapitali suurendamist ja vähendamist reguleerib § 1971, 200, 1921, 196. Kas tohib üheaegselt  suurendada ja vähendada? Vähendamise juures § 2001 lg 2, kuidas vähendamise juures raha kätte  saab. Kapital tuleb sisse maksta vastavalt § 196 lg 1 p4 enne, kui avaldus äriregistrile esitatakse. Seega võlausaldajate huve kuidagi ei kahjustata, kuna 3 kuud on ülekapitaliseeritus. Kohtunikuabi ei tohtinud kande tegemisest keelduda, keeldumine on ebaseaduslik. Samaaegne vähendamine ja suurendamine ei  ole keelatud, § 198 reguleerib sellist olukorda. 3.Veronika soovis tellida uue köögimööbli. Ta saatis e-posti teel oma köögi mõõdud ning
mõningad   täpsemad   soovid   materjalide   ja   paigutuse   kohta   koos   palvega   teha   esialgne
hinnapakkumine kahele köögimööbli valmistamise ja paigaldamisega tegelevale ettevõtjale:
OÜ-le Prisma Köögid ning OÜ-le Köögispets. Nädala jooksul laekunud vastuste ja esialgsete
jooniste põhjal otsustas Veronika tellida mööbli OÜ-lt Prisma Köögid ning teatas sellest ka
OÜ-le Köögispets. Järgmisel päeval saatis OÜ Köögispets Veronikale e-posti teel arve 250
eurot „köögijooniste teostamise eest kiirtellimusena“. Veronika soovib teada, kas OÜ-l Köögispets nõue tema vastu on põhjendatud. Selgita
olukorda? Veronika soovis teada saada algselt hinnapakkumist, see tähendab seda, et ta soovib teada kui palju ta peaks maksma algsete arvestuste põhjal ja siis vastu võtma ühe ettepanekutest, mida oli kokku kaks. Sellisel   juhul   on   tegemist   lepingueelsete   läbirääkimisega,   sest   lõpuks   lootis   Veronika   sõlmida müügilepingu. VÕS § 16 lg 3 alusel  on teada, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Õiguslik tagajärg on ka lepingus teatud ettemakse tegemine, mis tõttu antud juhul ei ole see nõue põhjendatud, sest lepingu sõlmimist ei toimunud ning Veronika ka teatas ettevõtet, et ta ei soovi nendega lepingut sõlmida. Aga võib  OÜ-l   Köögispets   rõhuda   sama   paragrahvi   lg   3   teisele   osale,   kus   on   kirjas,   et   Isik   ei   või pahauskselt,   eelkõige   lepingu   sõlmimise   tahteta   läbirääkimisi   pidada,   samuti   neid   pahauskselt katkestada.   Samas   sellel   juhul   peaks   tõestama,   et   juba   alguses   enne   mõlemat   hinnapakkumise küsimist, tahtis Veronika sõlmida lepingu  OÜ Prisma Köögiga mitte OÜ Köögispetsiga, kuid seda saab Veronika tagasi lükata sest ta ikkagi küsis mõlemat pakkumist ja tegi valiku. Lisaks ka VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus tahteavaldus või teoga väljendatav nõusolek sõlmida leping. See tähendab, et on vaja kohe tegutseda või üles näidata huvi nõustumuse täitmiseks. Veel VÕS § 20 lg 2 väidab, et vaikimine ja tegevusetus loetakse nõustumuseks siis kui see on seaduses kirjas või on see vastaval alal praktikaks, kui ei ole siis ei saa ka kohaldada. Mistõttu on OÜ-l Köögispets nõue Veronika vastu põhjendamata, sest Veronika andis teada, et ei soovi teha lepingut nendega.


4.Tellija   ja   töövõtja   poolt   kokkulepitud   hoone   ehitamisel   jäi   puudu   ehitusmaterjalidest.
Töövõtja küsis tellijalt juurde drenaažitorusid vee krundilt ärajuhtimiseks ja plaate välistrepi
jaoks. Tellija väitel temal enam raha selleks ei ole ja kui töövõtja tahab töid jätkata, peab ta
asendama standardijärgsed torud aukudega torudega ja panema välistrepile seinaplaadid mida
saab hiljem vastavate lintidega kahtestada. 
Tellija oli kinnisvaraarendaja ja ta müüs valminud hoone edasi ostjale. Sügisel teatas ostja
tellijale, et keldri seinad on niisked, krohvi tuleb maha ja trepil on hulk seinaplaate purunenud
ja nõudis praaktööde ümbertegemist .Lepingus kokkulepitud tööde garantiiaeg polnud veel
möödunud.
Kes peab hüvitama ostjale kahju, kas tellija või töövõtja?
Sellisel juhul peaks hüvitama tellija. Sellepärast, et ta andis materjalide osas ehitajale vabad käed ja tegelikult loetakse ka tellija tootjaks VÕS § 217 lg 2 (7)  käesoleva jao tähenduses loetakse tootjaks käesoleva seaduse §-s 1062 nimetatud isikut, samuti isikut, kes tegutseb tootja poolt sõlmitud lepingu alusel levitajana või teenuste pakkujana alusel. Mis tähendab, et tellija on tootja sest hilisem leping oli tellija ja ostja vahel. Kas  töövõtja   vastutab  tellija   ees,  kui  tellija   lasi tal   kasutada  projektis  mitte  ettenähtud materjale? Antud juhul ei vastuta, sest tellija andis oma nõusoleku materjalide kasutuseks, seega vastavalt VÕS § 618 lg 3, kus on öeldud, et Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Saab vastu vaielda kontrollimise osast, aga samas tellija juhised olid väga kindlad ja seega ei olnud töövõtjal teist võimalust, ta pidi lähtuma tellija juhistest.   Kas töövõtjal on kohustus tööd ümber teha või parandada garantiiajal? Kohustust ei ole. Sest VÕS § 652 lg 2 alusel Kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja  leping    üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuse hüvitamist, mis tasus  ei sisaldu.


Kui materjalide asendamisel tekib varisemisoht, kuid tellija nõuab asendamist, kas töövõtja vastutab ohu eest, kui ta ei keeldunud neid asendamast? Ei, kuna VÕS § 646 lg 6 alusel, tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Antud juhul oli tellija see, kes oli vastuolus hea usu põhimõtetega ja võib arvata et ta ka ei teatanud töövõtjale õige aegselt parandamise kohustusest. 5. Äritegevuse alustamine.
Jaan  X ja Anne Y on otsustanud alustada ettevõtlusega. Kuna Jaanil on kompetents ehitusega
tegelemiseks ja Annel toidu käilemisega tegelemiseks siis soovivad nad tegeleda ehitamise ja 
projekteerimise ning ehitiste ekspertiisi  tegemise ,  toidu töötlemine, sealhulgas 
valmistamine, või pakendamine, jaekaubandusega kus käideldakse toitu, mida tuleb toidu 
ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril.
Kirjelda üksikasjalikult ja lühidalt kõik toimingud ja tegevused  kuni tegevuse 
alustamiseni, et ettevõte võiks alustada tegevust. Viita ka õigusnormidele? 1) On vaja sõlmida vastava ettevõtte asutamisleping, võtta vastu põhikiri ning valida  juhatus. See on eraõigus, lepinguõigus, võlaõigus. 2) On vaja esitada notarile allkirjade kinnitamiseks asutamistoimungud ja notar tõestab  neid. See on  avalikõigus. 3) Siis tuleb esitada asutamisdokumendid äriregistrile. 4) Kui äriregister sai asutamisdokumendid tuleb esitada nõue tegevusloale, kuna tegemist on toidukäitlemisega ja ehitamisteenusega. See on avalikõigus. 5) Edasi tuleb esitada loateatis majandustegevuse registrile. See on avalik õigus. 6) Siis registreerib äriregister ettevõte/osaühing. Siin on tegemist avaliku õigusega mis  liigub üle äriõiguseks. 7) Edasi peavad nad üürima ostma või laskma ehitada kinnistu, et alustada oma tegevust.  Kui neil selleks piisavalt kapitali pole peavad nad pangast laenu võtma ja sõlmima 


notariaalse ostu-müügi lepingu. See on eraõigus ja lepingu õigus, mis osaliselt on ka 
avalik õigus. 8) Lisaks peavad nad muretsema kõik muud tootmiseks vajaliku, alustades  tootmisseadmetest lõpetades autodeni ja registreerima kõik õigel viisil. See on samuti 
eraõigus ja avalik õigus koos  
Ülesannete lahendused esita aruteluna ja viidetega vastavatele õigusnormidele.