Ehitusloa taotluse läbivaatamine · Ehitise püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot (lisaks 0,31 eurot iga ehitatava ruutmeetri kohta ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvutatuna). · Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot, kui ehitusluba taotletakse üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks. · Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot, kui ehitusluba taotletakse üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks või laiendamiseks, ehitise lammutamiseks. Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamine Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot. Kasutusloa taotluse läbivaatamine
14.04.2016 Käesolevaga on esitatavad Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ehitada kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu Ehitise aadress: Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436 Ehitusloa taotlus: nr 1200.98.0292736 DOKUMENDI LISAD: 1. Ehitusprojekt, Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436, 01.04.2016 2. Narva-Jõesuu Vallavalitsuse korraldus 12.04.2016 MÄRKUSED: 1. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. 2. Ehitise omanik on kohustatud esitama arhitektuuri ja ehituse osakonnale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. Ehitustööde lõpetamise
öötundidel kostuv vali muusika ja klientide lärmamine juba pikemat aega häirinud ning nad on sellest teavitanud ka Tartu Linnavalitsust. OÜ Luxus ostis hiljuti restorani kõrval asuva hoonestamata kinnistu. Detailplaneeringu kohaselt on tegemist ärimaaga, mille suhtes kehtib ehitusõigus. OÜ Luxus kavatseb sinna rajada uue restorani, mille hoovis tegutseks ka lastele mõeldud jäätisekohvik. Oma plaanide teostamiseks esitas OÜ Luxus Tartu Linnavalitsusele uue restoranihoone ehitusloa taotluse. Linnavalitsus võttis OÜ Luxus taotluse põhjal vastu korralduse, milles leidis: ,,OÜ Luxus on esitanud küll nõuetekohase taotluse, kuid esitatud ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavate nõuetega. Kuna senise restorani tegevus on niigi majaelanike rahu ja eraelu häirinud, ei pea linnavalitsus tulenevalt ehitusseaduse § 24 lg 1 p-st 2 ja § 3 lg-test 4 ja 6 mürarikast ehitustegevust ning välikohviku avamist majaelanike eeldatava vastuseisu tõttu mõeldavaks
4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet Tervisekaitsetalitus Eriprojektides vastutav asutus(elekter, gaas,lift) 7. Mis dokumendid esitatakse ehitusloa taotlemisel? Ehitusloa taotlus Ehitusprojekt Andmed riigilõivu tasumise kohta 8. Kes väljastab ehitusloa? KOV ametnik- ehitusnõunik 9. Kus registreeritakse ehitusluba? Ehitusregistris 10. Mis märgitakse ehitusloale? Ehitise asukoha aadress ja koordinaadid Ehitusloa väljastaja nimi, ametniku nimi Ehitusloa väljast. kuupäev Ehitusloa number Ehitise olulised tehnil. andmed Riikliku ehitisregistri kood Ehitise kasutamise otstarve 11. Kui kaua ehitusluba kehtib?
lõikes 3 sätestatut. § 22. Ehitusluba (1) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, võib ehitusloa väljastaja anda ka õiguse sama ehitise tehnosüsteemi muutmiseks või kogu tehnosüsteemi asendamiseks samaväärsega. § 23. Ehitusloa väljastamine (1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub
dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada ehitusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti
saaste, hoonete vahemaad, müra,), liikluskorraldus, tänavate võrk, kruntide minimaalsuurus jne. LOENG Koos oluliste kohtulahenditega (ehitus-ja kasutuslubade menetlus, projekteerimistingimused) 3-3-1-4-12 Hea ehitustava ja ehitise mõiste määratlemine 3-3-1-28-06 omavalitsuse põhjendamiskohustus 3-3-1-44-06 ehitisealune maa 3-3-1-25-02 et projekteerimistingimuste väljastamine on ehitusloa eelmenetlus, akt ise on eelhaldusakt 3-3-1-80-10 ehitamine (ehitis jalgade peal) vt Projekteerimistingimused, EHITUSTEATIS vt üle Ehitusseadustiku lisadest, mis juhul teatis ja millal ehitusluba. Vt RK kohtulahendid 331-64-02 naabriõiguste kahjustamine 331-31.06 ehitusloa andmine 331-87-16 ehitusloa andmisel tuleb arvestada üldplaneeringuga, kaasamise eeldused ja kaasamise eelduse põhimõtted (parem kaasata kui jätta kaasamata)
1. Peatükk üldised nõuded. § 2. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest (jooniseid selgitavad skeemid, tabelid, graafikud, ekspertiiside ja uuringute aruanded ja muud dokumendid). Lisaks muudele andmetele sisaldab ehitusprojekt kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel esitatavaid tehnilisi andmeid. (2) Ehitusprojekt peab võimaldama kontrollida ehitise vastavust seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides ehitisele kehtestatud nõuetele. (3) Ehitusprojekt koostatakse lähtudes tellija soovidest, vajadustest, tema poolt antud lähteülesandest ning kooskõlas üldplaneeringuga, detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ning kinnisasja kitsendustega nende olemasolul.
rajada kuni 2-korruselise ehitise, mis sobitub piirkonna puitarhitektuuri. Tara Vallavalitsuse 12.12.2012. a korraldusega anti A.-le Kure kinnistule 3-korruselise betoonehitise rajamiseks ehitusluba. Tara Vallavalitsuse 11.11.2013. a korraldusega anti Kure kinnistule rajatud ehitisele kasutusluba. Kuna Tara Vallavalitsus jättis Kure kinnistuga piirneva Kaarna kinnistu omaniku B. Kure kinnistu ehitusloa ja kasutusloa andmise menetlustesse kaasamata, sai B. neist dokumentidest teada alles 2013. a detsembris. B. soovib esitada kohtule ehitusloa ja kasutusloa tühistamise kaebuse. Kas Tara Vallavalitsuse 12.12.2012. a ja 11.11.2013. a korraldused kehtivad? Ehitusseadus § 23. Ehitusloa väljastamine (1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. § 24. Ehitusloa väljastamisest keeldumine
Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus
·Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. ·Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes. ·Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja. ·Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud ajutisele ehitisele, kuni viieks aastaks väljastatav kasutusluba. ·Kasutusloa olemasolu puudumine võib osutuda vägagi oluliseks, kui ehitis on kindlustatud ja sellega juhtub mingi õnnetus. Enamik kindlustusandjate üldtingimustest välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega võib kasutusloa puudumine osutuda argumendiks, miks kindlustusandja võib kahju hüvitamisest keelduda
Juhendaja : Pärnu 201? Enne hoone ehitamist, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga. Seejärel tuleb teha kavandatava hoone projekt, mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (näit. Päästeteenistus, Tervisekaitse, Maanteeamet, jne.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. Peale ehitusloa saamist võib hakata hoonet ehitama. EHITUSPROJEKT On ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb: - tehnilistest (arhitektuursetest) joonistest - seletuskirjast - muudest asjakohastest dokumentidest EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT - esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksemplaris - esitatav projekt koosneb minimaalselt: - asendiplaanist - hoone plaanid, vaated ja lõiked Ehitusprojekti osad
- parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on EELPROJEKT - EP, milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade - konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa. Projekti teine staadium on PÕHIPROJEKT - PP, milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded). Põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja see on sobiv lähtematerjal ehituspakkumiste korraldamiseks. Projekti kolmas staadium -- TÖÖPROJEKT - TP on juhiseks töömeestele tööde tegemisel. Seda on otstarbekas välja töötada siis, kui tööettevõtja on
ehitise kasutusloa saamist. Eritööde päeviku pidamine oleneb ehitusobjekti ulatusest ja keerukusest. Vajadusel võib ehitustööde päevikuga paralleelselt nõuda ka vaiatööde päeviku, betoonitööde päeviku, (ehituskonstruktsioonide pidamist, kus fikseeritakse nende tööde spetsiifikale vajalikud andmed. Eritööde päeviku) montaaitööde päeviku või keevitus- ja tuleohutustööde päeviku pidamise nõude kehtestab kohaliku omavalitsuse järelevalve ehitusloa väljaandmisel vastavalt projekteerija ettepanekule seletuskirja ehitusjärelevalvet puudutavas osas. 2 Ehitustööde päviku sisu (täidetakse tööde kestel iga päev) 1. Ehitusettevõtja 2. Kuupäev 3. Ehitise nimetus ja asukoht/ lepingu nr. 4. Ilmastik- kellaaeg/ temperatuur/ (tugev tuul, kuiv, vihm, lörts, lumi) 5
Olemasolevad hooned ja hoone osad: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel või hoone osadel (sh korteritel), mida soovitakse müüa või üürile anda peale 1. jaanuarit 2009. Müüja või üürileandja peab tehingu toimumisel võimaldama ostjal või üürijal energiamärgisega tutvuda. Uued hooned: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustati 2009. aastal. Sellisel juhul tuleb energiamärgis esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemisel. 3. Kuidas taotleda (saada) energiamärgist? Olemasolevatele hoonetele annab energiamärgise energiaauditeid tegev või energiamärgist väljaandev ettevõtja. Ettevõtjate loeteluga saab tutvuda majandustegevuste registris. Uutele hoonetele väljastab energiamärgise projekteerija. 4. Kes peab tagama, et hoonel oleks energiamärgis? Energiamärgise olemasolu peab tagama hoone omanik. Uute hoonete puhul, mille projekteerimist alustati 2009
rakendamine teda töösse mille töövõtete/tehnoloogiaga ta kursis ei ole 3. Kirjeldage kronoloogiliselt tegevused enne ehituse alustamist? 1) Projekteerimistingimuste taotluse esitamine KOV detailplaneeringu algatamise taotlus 2) Projekteerimistingimuste väljaandmine - Projekteerimistingimustega määratakse muuhulgas ehitise olulised arhitektuursed nõuded, tehnovõrkude vajadus ja kooskõlastuste vajadus, 3) Ehitusprojekti koostamine, 4) Ehitusloa taoluse esitamine, 5) Ehitusloa väljastamine, 6) Ehitamise alustamise teatise esitamine KOV-ile, 7) Ehitamine 4. Kuidas ehitatakse üles kalendergraafik ? 1) Ehituseettevalmistamise periood ehitusperiood ehituse lõpetamine - garantiiperiood 2) määrata peamised eesmärgid, määrata alaeesmärgid, koostada pea- ja alaeesmärkide suhteid väljendav graafik.
Kes maksavad käibemaksu? Käibemaksukohustuslane Käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu enda müügikäibelt, välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja teenustelt, Eestisse imporditud kaupadelt ja teiselt Eesti maksukohustuslaselt ostetud siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ning tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Piiratud käibemaksukohustuslane Piiratud käibemaksukohustuslane ehk isik, välja arvatud tavakorras käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ja ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena. Piiratud käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu ainult välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja/või teenustelt ning Eestisse imporditud kaupadelt, temal ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Muu isik Mittemaksukohustusl...
seeriaviisiline ehitamine, liiniehitused, hoone ehitamine korruste kaupa 30. Voolumeetodi eelised - suhteliselt lühike ehituskestvus -vaheaegadeta töö haardealadel -ressursside üsna ühtlane kasutamine -teatud hetkest (kui lõpeb töö esimesel haardealal) alates ehituse osade kaupa rakendumine. 31. Tee ehitusluba Teehoiutööde alustamiseks peab olema tee-ehitusluba. Ehitusluba antakse tee omanikule. Asulate vahel ja läbi asulate üldiseks liiklemiseks ettenähtud tee ehitusloa annab Maanteeamet või teedevalitsus (maanteeamet põhimaanteedele, teedevalitsus oma halduspiirkonnas tugi- ja kõrvalmaanteedele), kohalikuks liiklemiseks (linna teed ja tänavad) ettenähtud tee ehitusloa annab valla- või linnavalitsus. Kõikide tööde korral teavitatakse omavalitsust. Ehitusloa taotlemisel esitab tee omanik taotluse kavandavate teehoiutööde registreerimiseks. Taotlusele lisatakse: - Ettenähtud projektdokumentatsioon või teehoiutööde kirjeldus
seotud ehitiste planeerimiseks 26. Mis on ehitusluba? o Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. o Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. 27. Mis on maakatastri pidamise eesmärk? 7 o ...on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.
vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks 26. Mis on ehitusluba? Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. 27. Mis on maakatastri pidamise eesmärk? o …on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. o Katastriandmed on aluseks ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja arendamisel 28. Kes on katastripidaja?
tellimine vastavalt maja asukohale 2 Tellitud detailplaneering ja (2,3) Vastavalt eelnevatele 26 nädalat projekteerimise tingimused tingimustele projekti tellimine 3 Projekt tellitud (3,4) Projekti kooskõlastamine 12 nädalat 4 Projekt kooskõlastatud (4,5) Ehitusloa taotlemine 2 nädalat 5 Ehitusluba hangitud (5,9) Ehitustööde planeerimine 2 nädalat 6 Tööd planeeritud (6,7) Hinnapakkumiste analüüs 4 nädalat 7 Hinnapakkumised teostatavateks (6,8) Hinnapakkumiste analüüs 4 nädalat töödeks 8 Hinnapakkumised materjalidele (8,9) Tööjõu ja materjalide 1 nädal
kellega on kellelgi nö kana kitkuda. Kuid kes on kaotajad? Nii firma, kes on andnud lubadused ostjatele, kui ka ostjad, kes siis peavad muudkui kuulma juttu, et asi läheb nüüd see kuu ehitusse ja siis jälle samad laused. Kahju on, et tänapäeva ühiskonnas veel asjad käivad nägude järgi, mitte ei tutvuta pilgalt projekti endaga ning ei tehta otsuseid vaid selle põhjal. Seega võivad pudelikaelaks ehituses olla ka ehitusloa taotlemine. Tagajärjed on mõlemale osapoolele halvad. Kuna käidi kohtus, seega kulud suurenevad ning muidugi suurenevad ehituskulud. Väga suur vahe on kas objekt ehitatakse 2012 või 2013, kuna hinnad muutuvad jooksvalt. Tekib küsimus, kellele ja miks seda vaja oli? Maris Ruus EI-61
3)projekteerimistingimused (projekteerimisluba) 4)geoloogilised, keskkonnakaitselised, muinsuskaitselised alustingimused, 5)tehnovõrkude ühendamise tingimused 6)jälgitavad mitteüldkohustuslikud normid 7)ehitusmaksumuse limiit 8)tellija jaoks oluliste materjalide ja seadmete hinnaklassi kirjeldus (viimistlus, santehnika jne) 9)eelarvekulude struktuur (agregeerituse tase). 6. Millest osadest koosneb ehituse eelprojekt (varem nimetatud tehniline projekt) Eelprojekt - ehitusloa taotlemiseks. Nõuetele vastavalt vormistatud korruste plaanid, vaated, lõige (lõiked), asendiplaan ning seletuskiri. Ehitusloa taotlemisel tuleb eelprojekt kooskõlastada ning tasuda riigilõiv. V.6 1. Loetle vajalik dokumentatsioon montaaziks ratastelt a)montaaziplaan korruste kaupa b)montaazi tunnigraafikud igale töövahetusele c)ehitusplatsi töökorraldusplaani. 2. Loetle ehitusjärelvalve ülesanded 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega 2
ehitise kasutusloa saamist. Eritööde päeviku pidamine oleneb ehitusobjekti ulatusest ja keerukusest. Vajadusel võib ehitustööde päevikuga paralleelselt nõuda ka vaiatööde päeviku, betoonitööde päeviku, (ehituskonstruktsioonide) montaaitööde päeviku või keevitus- ja tuleohutustööde päeviku pidamist, kus fikseeritakse nende tööde spetsiifikale vajalikud andmed. Eritööde päeviku pidamise nõude kehtestab kohaliku omavalitsuse järelevalve ehitusloa väljaandmisel vastavalt projekteerija ettepanekule seletuskirja ehitusjärelevalvet puudutavas osas. 2. Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid Ehituse käiku peegeldavateks olulisteks dokumentideks on ehitusplatsi töökoosolekute protokollid. Ehitusplatsi töökoosolek on ehitusobjektil kokkukutsutav regulaarne või erakorraline koosolek, kus erinevad lepingupooled
VAJADUS JA TASUVUSUURING X X TEOSTATAVUSUURING X X X EHITUSE TEHNILINE KAVANDAMINE X X X X X EHITUSLOA TAOTLEMINE, EHITAJA VALIK, X X X X EHITUSLEPINGU SÕLMIMINE TÖÖJOONISTE KOOSTAMINE, EHITAMINE, JÄRELEVALVE X X X X X X KASUTUSLUBA, EHITAMINE JA GARANTIIKONTROLL X X X X
menetlusnõudeid4)aktis on põhjendused ja kaalutlused välja toodud. Kaalutlused peavad olema kontrollitavad.Resolutsioon on selge ja üheseltmõsitetav . Akt peab olema teatavaks tehtud. Seaduse reservatsioonist räägitakse haldusakti puhul. Haldamiseks on vaja seadusandja luba. Eeldame et õige pädevus on seadusandjal. Esimene liigitus kui paljudele adressaatidele üks akt mõjub 1) üksikakt - õigust rakendav, konkreetse suunitlusega(olemas eesmärk, käitumise viis, nt ehitusloa väljaandmine 2) üldakt õigustloov kehtesteab uue käitusmisreegli, abstraktse suunitlusega Teine liigitus - kuidas mõjuvad 1) soodustav haldusakt annab midagi adressaadile juurde (lihtsad, konstakteeruvad) 2) topeltmõjuga akt - kui akseptmine mingit kitsendust , 3) koormavad aktid- riigi sunnijõuga täidetavad Kolmas liigitus õiguliku mõju kestvuse järgi liigitatakse 1) ühekordsed 2) kestva perioodi lõpuga seotud või määramatu tähtajaga
Hoonete lammutamine Gerli Lass ja Merily Paales EV 111 Hoonete demonteerimis- või lammutusprotsess koosneb viiest etapist: · Esimene etapp projekti koostamine ja dokumentide vormistamine ehitusloa saamiseks hoonete lammutamiseks · Teine etapp ajutiste piirete paigaldamine, objekti valve korraldamine, eelnev hoonete lammutamiseks ettevalmistamine, tehniliste kommunikatsioonide lahti- või ümberühendamine. · Kolmas etapp ehitise mehhaniseeritud lammutamine, käsitsi lahtimonteerimine. · Neljas etapp ehitusprahi sorteerimine, kivijäätmete purustamine taaskasutatavaks killustikuks, lammutusjäätmete äravedu ja
- parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on EELPROJEKT - EP, milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade - konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa. Projekti teine staadium on PÕHIPROJEKT - PP, milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded). Põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja see on sobiv lähtematerjal ehituspakkumiste korraldamiseks. Projekti kolmas staadium -- TÖÖPROJEKT - TP on juhiseks töömeestele tööde tegemisel
1. Mis on riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed I Ettevõtted, mis pakuvad elutähtsaid teenuseid II Valla- ja linnaomavalitsus III Regionaalne rikianalüüs IV Siseministeerium V Eesti Vaberiigi Valitsus, Eesti Vabariigi kriisikomisjon. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: 1) teabe kogumine; 2) võimalike õnnetuste väljaselgitamine; 3) võimalike õnnetuste tõenäosuse väljaselgitamine;
1. Mis on riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu. 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4. sisseministeerium (ja teised) 5. EV valitsus ja kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorraseadust rakendatakse 10.01
Ehitusluba Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. Omanikujärelevalve Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada: ehitusprojektikohane ehitamine; ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.
23. Nimeta 4 AEJ eesti lähipiirkonnas millised omavad ohtu eesti elanikkonnale Vastused 1. Riskianalüüsi eesmärk on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu. 3. Riskianalüüsi teostamise tasandid: I Ettevõtted, mis pakuvad elutähtsaid teenuseid II Valla- ja linnaomavalitsus III Regionaalne rikianalüüs IV Siseministeerium V Eesti Vaberiigi Valitsus, Eesti Vabariigi kriisikomisjon. 4. Koostamise etapid: I koostakse grupp, kes hakkab tegema riskianalüüsi, kogutakse lähteandmeid. II määratakse ära need objektid, mis on ohtlikud ja kui suurt kahju nad
Energiamärgise andja kannab energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. 6. Millal tuleb taotleda projekteerimistingimusi? Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. 7. Kaua kehtib ehitusluba ja kes väljastab? Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Väljastab kohalik omavalitsus. 8. Mis asi on ehitusteatis, millal seda esitama peab? Ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. 10 päeva enne ehitamise algust. 9. Millises avalikus registris on ehitised? Ehitisregistris. 10. Nimeta ehitusprojekti staadiumid. Ehitusprojekti võib koostada kolmes staadiumis: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. 11. Mis on vaja selleks, et ettevõtja võiks tegutseda ehituse valdkonnas
vastavuse kontrollimise aruannete ning raudtee tehnokasutuseeskirjas ja teistes õigusaktides raudteeveeremi ja raudteeinfrastruktuuri valdajatele kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine ning ohutustunnistuste väljaandmise, kehtivuse pikendamise ja kehtetuks tunnistamise ettevalmistamine; · veoeeskirjade ja tegevuseeskirjade ning nende muudatuste läbivaatamine; · raudtee-ehituse riikliku järelevalve korraldamine ning raudtee-ehituse ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa andmise ning ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise ettevalmistamine; · raudteeliiklusõnnetuste, raudteeintsidentide ja otsasõitude kohta raudtee-ettevõtjatelt saadud teabe ministeeriumile edastamise korraldamine ning ministeeriumile raudteeavariide, raudteeintsidentide või raudteel viibinud inimestele otsasõitude kohta hinnangute andmine;
konstruktsioonide uurimisel vajalike konstruktsioonide avamise ja katsetustega. Sealhulgas tuleb välja selgitada võimalikud asbestisisaldused ning niiskus- ja seenkahjustused. Kõikide projekteerimise tööde tegemiseks vajalike eelnevate uuringute tegemine jääb projekteerija vastutuseks. Uuringud ja toimingud mis tulenevad vastavatest seadusest (sealhulgas radooni uuring), vastavate ametkondade nõuetest ja projekteerimistingimustest. Uuringud ja toimingud mis on vajalikud ehitusloa saamiseks. Keskkonnamõjude ja keskkonnariskide hindamine eelprojekti staadiumis. Topo - geodeetilised uuringud. Tuleb teostada vastavalt vajadusele sellises mahus, et oleks tagatud kooli hoonetuse ja kommunikatsioonide projekteerimiseks ning ehitamiseks vajalike lähteandmete olemasolu. Koolihoone ülalpidamise soojusenergiamahukuse arvestuse koostamine. Tuleb projekteerida energiasäästlik hoone, kus säästuefekt ilmneb ülalpidamiskuludes
SIKASSAARE TUULEPARK Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Sikassaare tuulepargi planeeringuala asub Saare maakonnas Kaarma vallas Sikassaare-Tiidu ja Sarapuu kinnistutel. Plaanikohaselt on plaanis rajada 3 tuulikut mille võimsuseks oleks kokku 4,5 MW. Ühe tuuliku võimsus 1,5 MW. Detailplaneeringule on väljastatud ehitusluba ning seda teostab OÜ Stacey. Detailplaneering asub Põduste-Upa hoiu-ja loodusala vahetus läheduses. Objekt sai ehitusloa juba 2006 aasta sügisel. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda 2010) Saarlased ei nõustu tuulepargi uue asukohaga Laadja ja Upa küllade elanikud ei ole samuti nõus, et tuulegeneraatorid rajatakse Sikassaarde. Algsete plaanide kohaselt oli plaan paigutada tuulikud Nasva külla. Sealsed elanikud hakkasid protestima kui said teada millised on tuulikute mõjud ning tegid vallale ühisavalduse. (Saarlased ei ole... 2009)
19. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust Maaparandus käesoleva seaduse tähenduses on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veereziimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks (Maaparandusseadus § 2. Maaparandus). Maaparandussüsteem ehitatakse maaparandussüsteemi ehitusloa (edaspidi ehitusluba) alusel, järgides maaparandussüsteemi ehitusprojekti ja maaparandussüsteemi ehitamise tehnilisi nõudeid (Maaparandusseadus § 6. Maaparandussüsteemi ehitamisele esitatavad nõuded). Igal maaomanikul on õigus teha maaparandust, kui ta saab selleks loa. 20. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva
Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Mis on peitvara ja kellele see kuulub? Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Kui kaua kehtib ehitusluba? Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud siis, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sel juhul kaotab ehitusluba kehtivuse. Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule? Iisikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või
Nagu enamik arhitekte projekteerisid riigi heaks, nii ka paljud Melnikovi projektid olid sel ajal uue riigikorra riigi hooned. Küllaltki kiire eduga, projekteeris Melnikov mitu hoone kompleksi ja tööliste elamuid, mis peegeldasid ja propageerisid kommunistliku elustiili. (Svoboda factory club) (Frunze workers club) Melnikovi kuulsamateks projektideks saab lugeda Rusakovi tööliste hoonet (Rusakov Workers Club) ja tema enda maja. Üllatav on siinjuhul aga Melnikovi maja ehitusloa saamine, kuna hoone disain oli täiesti tavatu ajastus, kus ühetaolisus ja samasus tundus ainuõige lahendus. Arhitekti enda maja projekti ehitus sai võimalikuks vaid sellele, et ta taotles seda projekti riigi silmis kui ''tööliste hoone prototüüp''. Melnikovi maja on klassikaline 1920ndate Vene avant-garde stiili elamu ning hoone paikneb Moskvas. Melnikovi maja esteetika erineb suuresti traditsioonilisest Nõukogude Liidu aja elamu arhitektuurist.
vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada ehitusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel
kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. 18. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust Maaparandus käesoleva seaduse tähenduses on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine ning kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks. Maaparandussüsteem ehitatakse maaparandussüsteemi ehitusloa alusel, järgides maaparandussüsteemi ehitusprojekti ja maaparandussüsteemi ehitamise tehnilisi nõudeid .Igal maaomanikul on õigus teha maaparandust, kui ta saab selleks loa. 19. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva maaparandussüsteemi, kui teist kinnisasja ei ole maaparandussüsteemi ehitamata võimalik
Enne tuleb tegelda hunniku paberimajandusega, mis võib võtta üsnagi ärritavalt palju aega. Ehitamisega kaasneb rohkel erinevaid seadusi, mida tuleb eduka ehitamise soovi korral jälgida. Alustades detailplaneeringuga, mis peab määrama ära kogu krundi täpse plaani ning lõpetades ehitusloaga, mille alusel võib lõpuks töömehed peale lasta. Küll tuleb ette olukordi, kus tuleb maa sihtotstarvet muuta, mis võtab aega ja pole alati 100% tehtav või joosta KOM vahet ehitusloa kätte saamiseks. Viimaseks eelduseks ressursside all võibki lugeda maatüki ja sellega kaasnevate vajalike paberite korda ajamist. Oleme välja toonud 4 põhilist eeldust- vajadus, tahe, idee ja ressurssid. Väga raske on välja öelda, milline neist on kõige olulisem eeldus, kuid kerge on öelda, et juba ühe puudumisel on väga raske, kui mitte pea võimatu kvaliteetselt ehitada. Erinevate tuulte puhumise ajal on eelduste tähtsused natuke kõikunud, kuid alati on nad eksisteerinud
nimetatakse vaidemenetluseks. 32 Peatükk 1 Nii vaidega kui ka kaebusega saab isik taotleda: haldusakti kehtetuks tunnistamist (kohtus tühistamist); õigusvastaselt välja andmata jäetud haldusakti andmist. Kohtus on võimalik taotleda ka haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist kas rahalise hüvitisega või haldusaktiga tekitatud faktiliste tagajärgede kõrvaldamise teel (nt õigusvastase ehitusloa alusel ehitatud hoone lammutamist). Kahju hüvitamist on võimalik taotleda ka kohtuväliselt, kuid siin ei ole enam tegemist vaidega, vaid taotlusega iseseisva, kahju hüvitamise menetluse algatamiseks. Kui isikul on selleks eriline põhjendatud huvi, võib ta kohtus taotleda ka haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemist, kuid enamasti ei pruugi see kuhugi viia, sest nagu me ptk-s 1.1.3
hulgast, raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramine avalikes huvides reisijateveoteenuse osutamiseks ii. Majandus ja kommunikatsiooniministri pädevus – avalikuks raudteeks määramine, avaliku reisijateveoteenuse osutajaks määramine iii. Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus – ohutustunnistuste väljaandmine, läbilaskevõime jaotamine, raudteeehituse ehitusloa ja kasutusloa väljaandmine, vedurijuhilubade väljaandmine, veoeeskirja heakskiitmine, veeremi registreerimine, raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine, raudteeliiklusregistri töötlemine iv. Konkurentsiameti pädevus – tegevuslubade väljaandmine, konkurentsijärelevalve, raudteeettevõtja sõltumatuse kinnitamine v. Maanteeameti pädevus – vedurijuhtide teooriaeksami vastuvõtmine vi
pole teadaolevalt võimalik rajada. Eriplaneeringu konsultandi leidmiseks korraldati hange, mis avati lõpuks täna. 4 Alates 2015. a on planeeringuseaduses ette nähtud eriplaneeringu võimalus. See tähendab, et lõpliku otsuse langetab riik. Selline planeerimisviis mõeldi välja selleks, et langetada ebapopulaarseid (konfliktseid) otsuseid. Esimene etapp on asukoha otsustamine, teine etapp on detailplaneering, mille põhjal saab kohe väljastada ehitusloa. Planeeringu igas etapis saavad inimesed oma arvamust avaldada. Planeeringuettepanekutele valmistavad vastused ette konsultandid, aga otsused teeb ministeerium või minister. Planeerimine on regionaalministri haldusalas. Planeering määrab ehitusõiguse, aga KSH (keskkonnamõju strateegiline hindamine) kaudu saab arvesse võtta muid mõjusid. Poolt ja vastu. Vastuhääle andis 7000 tartlast, see oli seisuga 10. märts 2018.a. See info pärineb ajalehest Vooremaa.
eelkõige hüpoteegiga koormamisel ja täitemenetluses) Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15) Lisaks kinnistusraamatule peetakse: 1) maatükkide majandusliku režiimi määratlemiseks maakatastrit (peab Maaamet) 2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne (peab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) 3) Riiklik teeregister – saab teavet näiteks kinnisasja läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta (peab Maanteeamet) 4) Riigi kinnisvararegister – annab ülevaate riigile kuuluvatest kinnisasjadest, teiste isikute
2) tutvustama töötajale tuleohutusnõudeid lähtuvalt tema töö iseloomust ja -kohast ning kontrollima nende täitmist; 3) tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kättesaadavus ja kasutamisoskus; 4) teavitama töötajaid võimalikust tuleohust ning tulekahju vältimise meetmetest. 6. EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSNÕUDED 1) Kohalik omavalitsus võib ehitusseaduses sätestatud kirjaliku nõusoleku anda ning ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastada, kui Päästeamet on ehitusprojekti või ehitise kasutusloa kirjalikult heaks kiitnud. 2) Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad peab sulgema või tõkestama muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääsu. 3) Ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. 7. KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUSNÕUDED
a elamiseks kasutataval väikeehitisel ei pea olema kasutusluba. 78. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve põhikohustused ja õigused. Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses (õigused) on: 1) kontrollida seaduse täitmist, 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; 3) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni; 4) tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide originaalide või koopiatega ja saada nende ärakirju, välja arvatud maksumuste kohta; 5) kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele,
a elamiseks kasutataval väikeehitisel ei pea olema kasutusluba. 78. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve – põhikohustused ja õigused. Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses (õigused) on: 1) kontrollida seaduse täitmist, 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; 3) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni; 4) tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide originaalide või koopiatega ja saada nende ärakirju, välja arvatud maksumuste
Kui haldusakt, nt luba on muuhulgas suunatud adressaadi ja kolmanda isiku vahelise huvidekonflikti lahendamisele, peab kolmas isik haldusaktiga ettenähtud mõjutusi taluma, niikaua kuni haldusakt kehtib. Selles osas seob haldusakt ka tsiviilkohtuid. Näiteks: ehitusluba ei anna õigust ehitada kinnistuomaniku nõusolekuta, sest kinnistu tsiviilõigusliku kasutusõiguse reguleerimine ei ole ehitusloa funktsioon, see ei kuulu ehitusjärelevalve asutuste pädevusse. 4. Kohtute suhtes Kui karistusõiguslik norm peab haldusakti mittetäitmist süüteoks, siis süüteokoosseis täidetud sõltumata haldusakti õiguspärasusest, kui seadus ei sätesta teisiti. Teisalt ei saa isikut karistada õigusvastasest haldusaktist tuleneva õiguse kasutamise eest, v.a juhul, kui haldusakt oli tühine. Näiteks: kui isikule keelduti andmast ehitusluba, kuid
annaabi.ee 
