Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hoonete lammutamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Hoonete lammutamine
Gerli  Lass ja  Merily  Paales
EV 111
Hoonete demonteerimis- või lammutusprotsess 
koosneb viiest etapist:
• Esimene etapp – projekti koostamine ja dokumentide vormistamine 
ehitusloa saamiseks hoonete lammutamiseks
• Teine etapp – ajutiste piirete paigaldamine, objekti  valve  
korraldamine, eelnev hoonete lammutamiseks ettevalmistamine, 
tehniliste kommunikatsioonide lahti- või ümberühendamine.
• Kolmas etapp – ehitise mehhaniseeritud lammutamine, käsitsi 
lahtimonteerimine.
• Neljas etapp – ehitusprahi sorteerimine, kivijäätmete purustamine 
taaskasutatavaks killustikuks, lammutusjäätmete äravedu ja 
utiliseerimine , krundi  planeerimine  ja taashaljastamine.
• Viies etapp – jäätmete  utiliseerimise  õiendi  koostamine ja sel e 
kinnitamine Keskkonnaametis, hoonete hooneregistris arvelt maha 
võtmine.
Tegevuskava:
• Ehitis tuleb kustutada ehitiste registrist ning taotleda sel e 
kasutusloa tühistamist. Kui ehitis on juba varisemisohtlikuks 
tunnistatud, on kasutusluba niikuini  tühistatud. 
• Projekteerijal tuleb lasta teha  lammutusprojekt .
• Keskkonnaameti jaoks tuleb ära näidata lammutusmahud ja 
materjali utiliseerimise viis ning koht.
• Kui maja ehitusalune pind on väiksem, kui kuuskümmend 
ruutmeetrit, siis pi sab selle, kui väikeehitise lammutamiseks 
kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust. 
• Kui ehitis on väike, si s pole projekti vaja.
• Kui ehitis on alla kahekümne ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga, 
piisab  lammutusteatise esitamisest kohalikule omavalitsusele. 
Projekti koostamine:
• Enne ehituse alustamist ja ehitaja väljavalimist tasub ära teha vana 
hoone lammutustööd.
• Kui jäätmeid tekib üle 100 kuupmeetri, peab  projektis  olema ka 
jäätmekava, kus näidatakse, kui palju jäätmeid tekib ja kus neid 
utiliseeritakse. 
• Täielikult võib hooneid lammutada kopaga, käsitsi, õhkides.
• Kui hoone lammutatakse osade kaupa, tuleb pärast projekti 
koostamist lammutada hoone osa projektis ette nähtud viisil.
Lammutusprojekt peab sisaldama:
• lammutustööde ohutusnõudeid, tööde järjekorda ja vajadusel 
konstruktsioonide ajutise toestamise mooduseid
• demonteeritavate elementide sõlmlahendusi ning sõlmede 
lahtiühendamise viise ja järjekordi
• olemasolu korral väljavõtteid lammutatava hoone ehitusprojekti 
sõlmlahendustest
• lammutatavate materjalide ligikaudseid koguseid
• lammutusmaterjali kasutamise ja jäätmete paigutamise kohti
• ohtlike jäätmete koguseid liikide kaupa ja iga liigi edasist suunamist
• lammutatavate materjalide ja jäätmete käitlemise ohutusnõudeid
• tehnovõrkude lahtiühendamise tingimusi ja kohti
Lammutamiseks on järgmisi  meetodeid

Ekskavaator  või buldooser: Masinaid kasutatakse ulatusliku, näiteks terve maja 
lammutustöö korral ja kui lammutada saab väljaspoolt. Kaevemasinate kõrgusulatus on 
väike, mistõttu nendega saab lammutada vaid 1-2 -korruselisi ehitisi. Kui lammutatakse 
vaid osaliselt, tuleb säilitatava osaga kokkupuutekohad käsitsi lammutada. 

Vasarpurusti: Vasarpurustiks nimetatakse  trossi  või keti otsas noolelt al a rippuvat rasket 
kera. Sel ega lammutatakse kõrgeid tel is- ja betoontarindiga maju. Ulatus oleneb  noole  
pikkusest, seega saab töötada üsna kõrgel. See on ekskavaatorist ja buldooserist ohutum 
meetod, kuna masin jääb lammutatavast ehitisest kaugemale. 

Lõhkamine: Lõhkamine lammutab kogu ehitise. Lõhates lammutatakse torn-ja 
tööstusehitisi, korstnaid ja puurtorne. Lõhkamine nõusb vägs häid kutseoskusi ja 
kogemusi, kuna ebaõnnestumisel tuleb osaliselt lammutatud hoone lammutamist jätkata 
seestpoolt käsitsi, mis toob kaasa tööohuriski. 
Lõhkumine: Tarindeid lõhutakse ekskavaatori  noole külge kinnitatud piikvasara või väiksema 
pneumoseadmega. Sell meetodil lammutatakse kõiki kivi-,tellis- ja betoontarindeid. Kui 
lõhutavas osas ei ole sarruseid, võib lammutada kiilumisega. Kiilumisel puuritatakse 
lammutatavasse tarindisse teatud vahemike järel avad, millese pandud metallkiile pingutatades 
murtakse tarindit. Meetod sobib väga täpselt  piiritletud  objektile puutuseks on suur müratase. 

Piikvasaraga lammutamine: Töötatakse käsivasara, suruõhu- või elektrilise pneumovasaraga. 
Suruõhuvasara  eeliseks ontöö kiirus puuduseks aga kõrge müratase ja tolmu levimine 
ümbruskonda. Massivsete tarindidte lammutamiseks kasutatakse kaugjuhtimisega 
robotseadmeid ja ekskavaatori noole külge kinnitatavaid raskeid vasaraid. 

Käsitsi lammutamine: Kui materjale kavatsetakse korduvkasutada, tuleb lammutada käsitsi. 
Puittarindite lammutamiseks on käsitöö ainuke kasutuskõlblik meetod. Olenevalt lammutaja 
kutseoskustest saadakse materjal suuremalt jaolt  tervelt kätte. Restureerimis objektil on 
tavaline, et Materjal jäetakse alles ja paigaldatakse pärast puhastamist tagasi. 
Teemantsaagimine ja –puurimine: Teemantsaagimine ja -puurimine on  sagedane ,kuna 
sel e eelised on tolmu puudumine, järeltööde väike osatähtsus ja eemaldatava osa täpne 
pi ritletavus. Meetod on ki re ega põhjusta ümbritsevate  tarindite  vibreerimist, järelikult võib 
seda kasutada ülejäänud  ehitises  toimuvat häirimata. Meetodi puuduseks on see, et  tera  
jahutusvesi võib põhjustadaülemääraseid puhastus-ja kuivatustöid. Kui elektri- ja muude 
juhtmete asukoht pole ette teada, võib suureneda tööõnnetuste võimalus. 

Teemant   saagimine  on ainuke võimalus betooni täpne ava lõigata. Pehmetesse 
kivimaterjalidesse, nagu  plok -, tel is- ja kergbetoonseina avasid ning mitmesugustele torudele 
kanaleid  saab lõigata  kuivalt , tolmuvabalt ja müratult nn. supersaega, mil e vibreerivad 10 000 
korda  minutis  kaks kõvasulamistera. 

Veejoaga  lõikamine: Veejoaga lõigatakse lahti  kahjustunud   betoon  tarindite pinnakihid. 
Seadme moodustab kõrgsurve  pump , Voolik- ja difuusor. Veejoa surve on 100-600  baari . Sel 
meetodil eemaldatakse  fasaadi  pinnakatet ja  betoonpindade  krohviosa, võetakse lahti ja 
puhastatakse betoonsarruseid. 

Hüdraulilised lõugpurustid: Purustitega murtakse betoontarindeid ehitise sees ja väljas. 
Need on kaugjuhitavad. Murdevõimsusest pi sab 150 mm paksuse betooni lõhkumiseks. 
Pildid:
•  

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
Vasakule Paremale
Hoonete lammutamine #1 Hoonete lammutamine #2 Hoonete lammutamine #3 Hoonete lammutamine #4 Hoonete lammutamine #5 Hoonete lammutamine #6 Hoonete lammutamine #7 Hoonete lammutamine #8 Hoonete lammutamine #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gerli Lass Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lammutus tööd
1
odt

Lammutus tööd

Värvi,laki ja liimi jäätmed ja nende taara tuleb viia ohtlike jäätmete jaama punkti. LAMMUTUS MEETODID. Meetodi valikul tuleb arvestada lammutatava ehitise asukohta, kõrgust, tööde ulatust ja materjali. Meetodid. *Ekskavaatori noolele kinnitatud lõnd purustiga. *Seinte langetamine trossi ja trattoriga. *Seinte langetamine heravasara lõõkiseda kraana noole otsas *Lõhkamine *Teemant saagimine *Veejoaga lõhkumine *käsitsi lammutamine. Töökorraldus ( 3 haardeala ) *Sisetarandite demonteerimine ( torustikud ära ,vahelaed, vaheseinad ära ) *Seinte lammutamine ( lammutatakse sissepoole ) *Koristamine Ohutus nõuded *Asbesti lammutamis ­ ala piiramise kaitse, hingamisteede kaitse vahend, kaitse riietus, jäätmed sulgeda õhu tindedasse pakendisse. *Hallitus seened - neid on kõikjal, töödates tuleb kasutada respiraatorit, kaitse riietus.

Ehitus alused
Lammutamine
1
doc

Lammutamine

Lammutamine nõuab projekti Lammutustegevus kuulub ehitusseaduse järgi ehitamise alla. Seega tuleb ehitise lammutamisel järgida ehitusseaduse sätteid. Lammutustööd võivad kätkeda endas märksa suuremat ohtu, kui uue ehitise püstitamine. Kõige olulisemaks nõudeks on, et lammutamine peab olema projekteeritud täpselt samuti nagu näiteks ehitise rekonstrueerimine või püstitamine. Samuti ei ole lammutustööde puhul piisav projekt, kus on näidatud ainult lammutatavad konstruktsioonid, kuid täpsed demonteerimise viisid puuduvad. Lammutusprojekt tuleb koostada tööprojekti detailsusega. Seal peavad sisalduma: lammutustööde ohutusnõuded, järjekord ja vajadusel konstruktsioonide ajutise toestamise moodused;

Üldehitus
Ehitus alused - Renoveerimine
8
doc

Ehitus alused - Renoveerimine

maailmasõda. - Laud-naeltarinditega karkassmaja on praegu üks enam levinud honne tüüp Eestis. Puit-paneelmaja - Maja pannakse kokku ehitusplatsil tehases valmistatud suurpaneelidest ja detailidest, aga ka täieliku viimistlusega ruumilistest plokktubadest või korteritest Kivihoonete areng Eestis - Lubimördiga laotud looduskividest ehitiste rajamine Eestis algas 12-13. sajandil võõrvallutajatele kirikkindluste ja kaitsemüüride püstitamisega. - Keskajal ehitati hoonete kandvad osad kahte liiki tarindite. - Kivist tarindid (vundamendid, seinad, keldrite võlvlaed, trepid), millede tööiga võrdsus hoone elueaga. - Puidust tarindid (vahelaed, katusekandurid, vaheseinad), mis vajasid hoone eluea kestel 1-2 korda uuendamist. Eelmistel sajanditel ja enne 19.sajandi esimest poolt - Vundamendid paekivist lubimördil, massiivsed, paksusega 1-1,5 m, reeglina ilma hüdroisolatsioonita.

Ehitus alused
Ehitusprojekt-Staadiumud ja osad
14
docx

„Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad“

- tellija poolt eskiisprojektiga võrreldes soovitavate muudatuste loetelu, - projekteerimisluba, - projekteerimistingimused, - muud kohustuslikud nõuded (muinsuskaitselt, päästeametilt, tervisekaitsetalituselt) Projekteerimise lähteülesande juurde kuuluvad: - krundi geodeetiline alusplaan (soovitavalt digitaalne), millel näidatud ka välisvõrgud, - krundi ehitusgeoloogiliste uuringute andmed; rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde puhul ka: - olemasolevate hoonete invetariseerimisjoonised, - olemasolevate hoonete geodeetilise mõõdistamise andmed, sh. vajumisvaatluste andmed, olemasolevate hoonete tehnilise ekspertiisi andmed, olemasolevate hoonete ehitusprojekt ja varasemate ümberehituste tööjoonised. Projekteerimise lähteülesandes esitatud andmete muutmine täiendamine hiljem, projekteerimise või ehitamise ajal, toob kaasa lisatööd ja ­ kulusid. 2.4 PROJEKTI STAADIUMID: 0) ESKIIS Mis on ja mida sisaldab eskiisprojekt?

Ehitusõpetus
EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD
21
docx

EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD

Vähesed piirangud. Alumiinium, vask, messing ja sulamid Mitteraudmetallid elektrisüsteemisest, (non-ferrous veevarustusest. Vanametalli turud. metals) Võib segada ja turustada Tekib ehitamisel. raudmetallidega. Vähesed piirangud. Jäägid tekivad uute hoonete Terved lauad on saadaval ehitamisel. koduvkasutamiseks. Mõned piirangud. Puit Terved lauad tekivad renoveerimisel ja Jääke kasutatakse multsina või Ei tohi sisaldada naelu lammutamisel. katla küttena. ja kruve. 2. JÄÄTMETE TEKE 2.1. Euroopa Liidu riigid

Materjalide ringlus
Ehituskorraldus eksam 1-15
4
docx

Ehituskorraldus eksam 1-15

§2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine Ehitamine on ehirustöö tegemine,järelvalve, projekteerimine, rahastamine ja rojekti juhtimine. Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada. 6. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus) §3

Ehituskorraldus
Milline on keskkonnasäästlik hoone
7
pdf

Milline on keskkonnasäästlik hoone?

kasutusiga pikendada. Alates 1. jaanuarist 2009 on muudetud kohustuslikuks hoonetele energiamärgise andmine. Eelkõige on energiamärgis kohustuslik: uutel ehitatavatel hoonetel, üle 1000 m2 kasuliku pinnaga avalikel hoonetel ja olemasolevatel hoonetel. [1] Hoone energiamärgis on ametlik dokument, mille eesmärk on teada anda, kui palju sisekliima tagamisega hoone või hoone osa tarbib energiat võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega [2]. Sarnaselt kodumasinatele on võimalik hooneid reastada sõltuvalt nende energiakasutuse näitajatest. Hoone energiatõhususe arvutamisel peaks kindlasti arvestama hoone ehitamiseks, parandamiseks ja parendamiseks kuluvate materjalide ning tarindite tootmiseks ja transpordiks kulunud energiat ning sellest tekkinud CO2 emissiooni [3]. Ka projekteerijatele ja ehitajatele on teada, et juba aastast 2009 kehtib uutele rajatavatele hoonetele madalenergia nõue

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Tehnoloogia kordamisküsimused ja vastused
12
docx

Tehnoloogia kordamisküsimused ja vastused

1.Nimetage tegurid tootlikkuse tostmiseks ehitusel. Kirjeldage luhidalt . uute ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja tehnoloogiliste võtete kasutamine - 30 % . Mehhaniseerimine - 30 % . Ehitustööde juhtimise ja organiseerimise täiustamine - 40% 2.Kuidas jagunevad ehitustood, (2 ruhma). Loetle toid erinevates ruhmades . Üldehitustööd- mullatööd,vaiatööd,müüritööd,montaazitööd,betoonitööd,katusekattetööd,puidutööd,i solatsioonitööd,viimistlustööd Eriosade tööd- San.tehnilised tööd,Vee varustuse tööd,Kanalisatsiooni tööd,Kütte süsteemi ehituse tööd,Ventilatsioon süsteemi ehituse tööd,Elektri varustuse rajamise tööd, Nõrkvoolu

Tehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun