piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige silmapaistvamaks ehitiseks mosee, mille juurde kuulub mitu minaretti. Islami ehituskunst on Bütsantsi mõjutustega. Islami ehituskunstile on omane ornamentaalne dekoratsioon. Kõige silmapaistvamaks ehitiseks võib pidada Tadz Mahali. Euroopa keskaja kunst Keskaja kunst oli sümbolirohke. Euroopa keskaja kunstis võib eristada kahte stiili- romaani ja gooti stiili. Romaani stiil kestis 10.-12. sajandini. Romaani kunst on eelkõige kirikuga seotud. Tol perioodil kestnud ristisõjad tõid Euroopa kunsti Idamaade kultuuri
K¢ige rohkem teatakse arhitektuurist, leidus palju losse ja linnuseid-materjaliks oli kivi, varasemal ajajèrgul olid lossid kindlustamata, suurim ja tuntum loss oli Knossose loss, silmapaistvam ehitis oli mkeene vèrav. Sel ajal oli levinud tarbekunst: kullast ehted, savist vaasid ja n¢ud. Vana-Kreeka kunst jaguneb kolmeks ajaliseks perioodiks: 1. Arhailine e. Vana aeg 2. Klassikaline e. itseaeg 3. Hiline e. Hellenistlik aeg. K¢ige levinumaks arhitektuurilisteks ehitiseks olid jumalatele phendatud templid-Partheoni tempel kreeka akropolis. K¢ige paremini iseloomustavad Vana-Kreeka arhitektuuri sambad-joonia, dooria, korintose stiil. Skulptuure valmistati marmorist v¢i pronksist, riietatud naisfiguurid, alasti meesfiguurid(sportlased), kujud olid elusuuruses v¢i suuremad, t¢siste ilmetega Etruski kunst sai alguse 8 saj ekr Itaalia keskosas. Templid olid vèiksed ning ehitatud puidust. Hauakambrite seinad olid tèis maale, kujutati inimesi ja loomi
• Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi polnud 2. Joonia stiil VäikeAasias, pikem kui dooria, on baas, kapital koosneb spriraalsetest vormidest 3. Korintose stiil armastasid roomlased, hellenistlikul ajastul, pikem, saledam jne. Kreeka ehitusmälestised:
Vogeli projekti järgi. · 1793-1795 ehitati mõisahoone Gideon Ernst von Focki eestvedamisel ligi kaks korda pikemaks ja sellele anti hilisbarokne väliskuju. Samal perioodil rajati ka peahoone esise väljaku ääres paiknevad kõrvalhooned, ning valmis peahoone taga asuv tiik. 19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu. · Sagadi mõisa uhkeimaks ehitiseks on 18. sajandist pärit varaklassitsistlik peahoone ehk härrastemaja. · Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureeima, ning tööd lõpetati 1980. aastate lõpus. · 1857 - Mõisa keskuses tegi tööd 24 teenijat, 7 toatüdrukut, 3 toapoissi, 3 kutsarit, 1 kokk, 1 aidamees, 1 aednik, 2 tislerit, 1 valvur, 1 karjus, 2 karjanaist, 2 linnu- ja 2 loomatalitajat. · 1929 - Sagadi algkool kolis härrastemajja. Esialgu kasutas Ernst von Fock sellest veel ühte
Paljugi selle ehitise struktuurist on veel praegugi näha, nagu vastavalt pesad ja konsoolid ülakorrusel, mis hoidsid kunagi püsti maste, millest võis laotada tohutu suure purikatuse üle amfiteatri avatud ülaosa. Seda keerukat seadeldist purjeriidest, plokkidest ja köitest käsitsesid spetsiaalselt selleks värvatud madrused. Sellise arenenud tehnika ja rahvahulga liikumise tõhusa suunamise tõttu võiks Colosseumi pidada ehitiseks, mis oli ees oma ajast. Isegi ehitusmeetodid näivad olevat üllatavalt kaasaegsed, mitte kuigi palju erinevad neist mida on kasutatud 20. Sajandi teras- või betoonsõrestikuga kõrgehitiste puhul. Colosseum jääb ka pärast 2000 aasta möödumist oma avamisest silmapaistvaks monumendiks. Rooma saavutustele kuid samuti roomlaste erilisele armastusele verevalamise vastu.
portselantükikestega ning selle templi trepilt avaneb imepärane vaade ümbrusele. Tornist näeb hingematvat vaadet jõele. 6) Vanim tempel, mis asub pealinnas Bangokis ning mida nimetatakse Wat Pho 'ks on väljast üleni valge. Selle templikompleksi suurimaks vaatamisväärsuseks on hiiglaslik Lamava Buddha raidkuju, mis on 46 meetrit pikk ja 15 meetrit kõrge ning on kaetud üleni lehtkullaga. Tempel ehitati 2 sajandit enne seda kui Bangkok sai pealinnaks ja seda peetakse linna vanimaks ehitiseks. 7) Wat Chiang Man asub vanalinna müüride vahel. Linnas asuvas templis on näha marmor- ja kristallbuddaht, ent paljude piirkondade templeid ehivad buddahd. Wat Phra Singh'i juures paikneb suurejooneline buddakuju, millel on legend just selle kohta kuidas see sinna sattus. Veel tasuks külastada Chiangi Mai ööturgu, mis on küll väga lärmakas, kuid on hea koht Tai siidi ostmiseks. Seal pakuvad reisikorraldajad lugematuid väljasõite värviküllastesse
See usk innustas saavutsutele kõikides valdkondades ( trükikunst, kirjanduskeeled, maadeavastused jne ) 14) Arhitektuuris võeti eeskujuks antiigi ehituskunst. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. 15) Tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon, ümarkaar ja sambad. 16) Lähtuti kuldlõikest 17) Antiigi eeskujul juurdus kaaristu, mille erivormiks sai lodza ( ühest või mitmest küljest lahtine, sammastele või piilaritele toetud kaarkoda) 18) Profaanarhitektuuri ehitiseks sai palazzo ( põhiplaanilt ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole, keskosas siseõu sammaskäikudega) 19) vararenes. palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt 21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised kuppel
19.sajandist barokk tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias. Barokk jagunes kolmeks: 1. Lõuna-Euroopa- uhke ja paljude kaunistustega. 2. Prantsusmaa, valitsevaks õukond, uhkeldav 3. Hollandi- kõige rahulikum, arvestas elu, keskkonda ja mugavusi. Eestis sai valitsevaks Hollandi barokkistiil. Linnaks Narva (tol ajal üks ilusamaid Eesti linnu ): · ristikujulised majad pikiküljega, millega keskel asus raidkivist portaal · nurgatornid · kõige tähtsamaks ehitiseks raekoda · kõrged trepid, mis lõppesid kaunistatud portaaliga · uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus. Välisilmes kaunistati uhkete portaalidega. Ehitati mitu uut pastjoni: Ingveri, Harjumäe, Roosti e. linnamäe, Skanne e. rannavärav.
tribüüni (1928, põles 1932) ja kõlakoja (1936) arhitektuur. Siinmaa klassitsismis on tunda puhta kujundi tugevat rõhutamist. Olev Siinmaal on suuri teeneid Pärnu linna kujundamisel ja ehitustegevuse reguleerimisel. Ta rakendas kõik oma võimed kodulinna väärikaks arendamiseks. Edgar Johan Kuusik (1888 - 1974) Edgar Johan Kuusik oli silmapaistev Eesti arhitekt, mööblikujundaja, arhitektuuriteoreetik ning pedagoog. E. J. Kuusiku esimeseks suuremaks ehitiseks oli 1929. a. valminud Pirita supelhoone 1930. aastatel jõudis Eesti arhitektuur funktsionalismi. E. J. Kuusiku loomigus ilmneb see esmakordselt 1932. a. valminud kahepereelamute lahenduses ("Uus Tare" asundus Tallinnas). Kõige stiilipuhtamaks funktsionalismi näiteks tema loomingus nii plaanide kui fassaadide osas on Pärnu rannahotelli võistlustöö.
kambrid, hauad viidi aedadesse, mida tunti char-bagh-ina. Hauakamber majad(cenotaph), mille alla olid hauad. Tuntumad näited on Gol Gumbaz, Bijapur ja Taj Mahal. India arhitektuuri omapära: Linnad olid reeglipärase planeeringuga, olemas olid kanalisatsioon ja kaevud. Arhitektuur ja skulptuur olid sulanud ühtseks tervikuks. Templid meenutavad pigem monumente. Pühakodade välisseinad näivad lausa koosnevat skulptuuride massist. Tempel ise võis kasvad paljude ruumidega suureks ehitiseks. Templite hämarus tulenes sammaste tihedast paigutusest. Kaljutemplites on kasutatud looduslike koopiaid. (Näited: Sanchi stuupa (poolkerakujulise kupliga kaetud ehitus Buddha mälestuseks), Angkor Vati tempel, Borobuduri tempel, Khajuraho templid ja Taj Mahal.) Ehitus materjalid: Põletatud tellis, kivi, marmor, kinnitamiseks kasutati mõnikord metallklambreid. Skulptuur: Skulptuuri iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus, liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus ning kehade paindlikkus
arenes Itaalias, Hispaanias. Barokk jagunes kolmeks: 1. Lõuna-Euroopa- uhke ja paljude kaunistustega. 2. Prantsusmaa- valitsevaks õukond, uhkeldav, vähem kaunistusi 3. Hollandi- kõige rahulikum, arvestas elu, keskkonda ja mugavusi. Eestis sai valitsevaks Hollandi barokkistiil. Linnaks Narva (tol ajal üks ilusamaid Eesti linnu ): ristikujulised majad pikiküljega, millega keskel asus raidkivist portaal nurgatornid kõige tähtsamaks ehitiseks raekoda kõrged trepid, mis lõppesid kaunistatud portaaliga uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus. Välisilmes kaunistati uhkete portaalidega. Ehitati mitu uut bastioni: Ingeri e. Harjumäe, Rootsi e. lindamäe, Skåne e. rannavärav.
Dolmen kaks püsti asetsevat kivi, mille peale on asetatud katteplaat (algeline hauakamber) Kromlehh ausambel, mis koosneb menheritest ja dolmenitest (Stonehenge) Mesopotaamia kunst (4000-600 a ekr) Tähendab tõlkes kahe jõe maad (Iraak) Arhitektuur Ehitati peamiselt põletamata tellistest, mis polnud ilmastikukindel. Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesop. Kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torutemplid e. tsikuraadid. Kuulsamad : Marduki tempel e. paabelitorn Babüloni rippuvad aiad ( üks seitsmest antiiksest maailmast) Tänani on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav. Skulptuur Mesop. Hakati tegema reljeefe-skulptuuri liik, milles kujutised või ornamendid eenduvad pinnasest millega nad on seondud nt. .Istari värav, fantastilised loomad.- Kurjade vaimude peletamiseks olid loomad maalitud.
Roomlaste arhitektuur arenes palju kui võeti kasutusele lubjamört, kreekas kasutati detailide ühendamiseks metall klambreid. Lubjamört koosnes kiviklibust, vulkaanilisest tolmust ja vee segust. Lubjamört oli väga vastupidav ning koos põletatud tellisega lubas see kasutusele võtta võlvimistehnika. Nii tekkisid uued konstruktsioonid mis muutusid roomas tähtsaks, tähtsamad olid neist kaared, võlvid ja kuplid. Seega minu arvates oli rooma rohkem arenenud. Rooma kuulsamaiks ehitiseks on Colosseum ehitati umbes 80. aastal, see oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater, samasugust põhimõtet kasutatakse ka tänapäeval staadionite ehitamisel. Roomlased võtsid palju üle kreeklastelt näiteks sambad. Selle tõttu on ka palju sarnasusi. Sammas oli roomas kui kaunistus element. Roomlased lisasid juurde sinna sambaid ühendava kaare ning tekkis arkaad e. kaaristu. Nii et sarnasuseks olid sambad kuid erinevuseks oli sambaid ühendav kaar
See koosneb neljast kiviringist Välimise ringi läbimõõt on umbes 30 meetrit. Kivide kõrgus on üle 4 meetri ja üks kiviplokk kaalub 50 tonni. Välimine ring ja seest teine ring koosneb dolmenitest, sisering ja väljast teine ring koosneb menhiritest. Tõenäoliselt seostus see ehitis päikese austamisega.. Tänapäeval on teadlased kindlaks teinud, et seal on väga suur magnetiline energia. Stenehenge kromlehhi peetakse esimeseks arhitektuuriliseks ehitiseks, sest siin on tegemist sihiteadliku planeeringuga.
Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mycerinose püramiidil 66m. Üks tuntumaid vaaraosid oli Tutanhamon. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal kunagise Teeba lähedal kuningate orus. Tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata. Tema hauakambrist leiti ka hulgaliselt mööblit. Tähtsaks ehitiseks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kelle ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumalla kuju. Inimesed said teenistuses osa võtta ainult kõrvaltvaatajaaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestriite elu- jja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Tumtumad templid
Kui vaadata sisearhitektuuri, siis omavad tähtsust skulptuurid ja maalid. Nüüd on nad palju dekoratiivsemad kui nt gooti perioodil, kus oli maalide ülesanne õpetada ja jutustada. Nüüd põhiliselt dekoreeritakse maalidega kirikuid. Tihti ei ole aru saada, kas tegu on maalitud detailiga või skulptuuriga. Paljudel barokkkirikutel puudub võlvidega lagi, on täis maalitud puidust lagi. Tihti on raske aru saada, mis on ehitatud ja mis maalitud. 17. sajandil Roomas kõige tähtsaimaks ehitiseks oli Peetri kirik. See oli Michelangelo projekt. Seda oli nüüd vaja suurendada, ehitati juurde pikihoone. Kahekorruseline fassaad jälle, et tekitada maalilisust. Keskukse kõrvale on paigutatud paarissambaid, et tõsta esile keskset osa. Kui ehitati see hoone juurde, selgus, et suur kuppel jääb tahaplaanile. Siis Lorenzo Bernini projekteeris kiriku ette platsile ovaalse väljaku, mis tõstis kiriku ja kupli uuesti esile. Väljakut ümbritseb kahekordne sammaskäik
lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kunsti- ja kultuurielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks klassitsistlikuks ehitiseks sai Tartu ülikooli peahoone. Klassitsistlikuks kujunes kogu Tartu südalinn. Maale rajati arvukalt kauneid mõisahäärbereid - nt Riisipere, Raikküla, Mäo, Hõreda, Ääsmäe ja Saku. Sajandi keskel hakkas klassitsismi hoog raugema, arhitektuuris ilmnesid nn. historistlikud tendentsid, st klassitsismiga hakati segama ka teiste voolude elemente (barokseid ja renessanslikke). Kirjanduses ja kunstis vahetus klassitsism romantismiga
PARTHENON Referaat Kreeka arhitektuuri kõige täiuslikumaks ehitiseks on Parthenon Ateena akropolil. See Athena Parthenosele (´neitsilikule`) pühendatud tempel väljendab linna kuldaja riigi-, usu- ja kunstiideaale. See 70 meetri pikkune ja 30 meetri laiune tempel asendas ühte varasemat, mis oli samal kohal maha põlenud, kui pärslased 480 e.Kr. Ateenat rüüstasid. Templi ehitustööd algasid Periklase otsusel ja skulptor Pheidiase juhendamisel aastal 447 e.Kr. Arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Hoone valmis väga kiiresti 9 aastaga.
Kiviehitisi on vähe ja needki templitele pagoodid, kuid katuseräästad massist. Tempel ise võis kasvad sarnanevad puitehitistega. Kiviehitistest olid olid pikemad. Ehitised hakkasid seisma paljude ruumidega suureks olulisimad müürid. Budismi levik tõi kaasa valgest kivist alusel. Seinad võisid olla ehitiseks. Templite hämarus kaljusse raiutud templid ja pagoodid. väga õhukesed ja kerged. Majad olid tulenes sammaste tihedast suhteliselt väiksed ja õhulised. Tube paigutusest. Kaljutemplites on eraldasid maalingutega kaunistatud
Fortuna Virilise tempel paikneb kõrgemal alusel, kuhu viib trepp ainult ühelt, kitsamalt küljelt. Naose ette jääb sügav eeskoda, külgedel on poolsambad. Basiilika (Basilica Ulpia) on Roomast pärit ehitustüüp, mida rakendati mitmesuguste avalike ehitiste juures (raamatukogud, kohtumajad, äri ning koosolekute pidamiseks jne.). Ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks lööviks, millest keskmine oli külgmistest kõrgem. Kujunes kiriklikuks ehitiseks. Apsiid on koht altari või kohtuniku jaoks, valgnik on osa akendele. Säilinud on vaid vähesed ehitised, neid kasutati kas ehitusmaterjali saamiseks või hävisid linna täiendamise käigus. Skulptuur. Skulptoreid peeti rumalateks käsitöölisteks. Kopeeriti Kreeka skulptuure, iseseisvalt arenes Rooma skulptuur kolmel alal: portreeskulptuur (skulptuure ei ilustatud, olemus pidi
Kuna algul sideaineid ei tuntud, siis sambad ühendati klambritega. Aja jooksul lisati sambaid ja tempel ehitati lõpuks alusele. Templi osad: baas, tüves, kannelüürid, kapiitel. Templisambaid oli kindel arv: pikem külg = lühema külje sammaste arv korrutada 2, liita 1. Sammaste peale toetus arhitraav, millele omakorda friis ja viilkatus. Dooria stiili näide Parthenoni ja Poseidoni tempel. Joonia stiili näide: Nike tempel. Korintose stiil: Olümpeioni tempel. Kõige täislikemaks ehitiseks on akropolil asuv templite kompleks akropolis. Ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Amfiteater: Amfiteatrite ehitamisel kasutati ära looduslikke kaldaid ja orge. Mõeldud teatrietenduste jaoks. Enamasti asus orus ümmargune väljak ehk orkestra ning selle taga skeene ja nõlvadel istekohad pealtvaatajatele. Tuntumad teatrid on epitauruse ja pergamoni teater. Kreeka skulptuur: Arhailine skulptuur alasti meeste kujud, riietatud naisekujud. Nt: Vasikakandja
suudaks enam ükski sportlane sooritada perfektset tulemust. Kuid kindlasti on see vajalik, mitte doping, vaid igasugused treenitust parandavad toidulisandid. Tehnika areneb, tekivad inimese, sealhulgas ka sportlast ja tema sooritust parandavad tegurid. Inimsed kasutavad erinevaid tööd hõlbustavaid tooteid, miks peaks siis sportlane erand olema, sportlase jaoks ongi tema tulemus töö. Sport on omaette kultuur, sellest ajast alates kui vanad kreeklased ehitasid üheks esimeseks ehitiseks ikka staadioni. Antiikolümpiamängud, mis olid suured religioossed pidustused, ning neid peeti Zeusi auks. Hiljem muutusid pidustused juba spordivõistlusteks, kus võeti üksteiselt mõõtu erinevatel aladel. Hiinas on sport kindlasti väga suure kultuurilise väärtusega. Juba lapsest saati käivad noored võitluskunste õppimas, neil oleks nagu kohustus oma maa rahva ees, mulle tundub, et seal pole inimest kes pole võitluskunstidega silmitsi seisnud
Uus-Babülooni ümbritses oma pealinna tohutu paksude müüridega, milledes oli mitu väravat ja iga 50 m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile (ilu ja armastuse jumalanna) ning sellest lähtus lai peatänav, millel peeti pidustusi ja rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilistest glasuuritud tellistes, eelistati sinist ja kollast tooni. Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi ja fanastilisi olendeid, samuti ornamentikat. Tähtsaimaks ehitiseks oli pea(sõja)jumal Marduki tempel e. Paabeli torn. See oli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli 90m pikk ja olevat olnud 7 astanguga 90 m kõrge. Babüloonias asusid ka Vana Maailma imeks kuulutatud Semiramise rippaiad uhked ja suured astmelised aiad, jahiplatsid jms. Sekke asukohta tänapäeval kindlaks pole tehtud. Semiramis oli valitseja Nebukadnetsar II naine. 539. e.Kr. Vallutasid võimsalt kindlustatud Babüloonia pärslased
ürgelemente maad, vett, tuld, õhku ja eetrit. Stuupa teisendvorm on pagood. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord klambreid kasutades. 4. Skulptuur Indias. India skulptuur iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte
Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 1851. a. Londoni maailmanätuse paviljoniks ehitatud Kristallpalee Veelgi tuntum on aga Pariisi üks sümboleid - Eiffeli torn, mis püstitati 1889. a. jällegi maailmanäituse puhul Richard Rogers, Renzo Piano, Ove Arup Georges Pompidou Keskus Pariisis. 1970-1971. Iseloomulik selle hoone juures on see, et kõik tema kommunaal on toodud seinast välja (kanalisatsioon, gaas, elekter jne) Ameerika linnade tormiline arend nõudis odavaid ja kiireid ehitusmeetodeid
ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord klambreid kasutades. 4. Skulptuur Indias. India skulptuur ei ole staatiline nagu egiptuse skulptuur, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus; kehad on nii painduvad nagu oleksid nad ilma luudeta
asub Senati väljaku (Senaatintori) ääres Helsingis. Valget ja halli värvi sammastega toomkirik on üks Helsingi tuntumaid sümboleid. Aastas külastab kirikut üle 350 000 inimese, kellest osa käib kirikus toimuvatel üritustel, kuid suurem osa on siiski turistid.2003. aastal korraldas ajaleht Helsingin Sanomat lugejaküsitluse, mille tulemuse põhjal tunnistati Helsingi toomkirik Soome kõige märkimisväärsemaks ehitiseks. Teisele kohale jäi seitse häält vähem kogunud Soome parlamendihoone (Eduskuntatalo). 3 Merekindlus Suomenlinna Suomenlinna on üks maailma suurimaid merekindlusi. 18sajandil Helsingi lähedale kuuele saarele rajatud merekindlus on Soome üks populaarsemaid vaatamisväärsusi. Suomenlinna kuulub aastast 1991 ka UNESCO Maailma Kultuuripärandisse. Suomenlinna pakub unustamatut elamust nii noortele kui
Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu India sissepoole vaatav. Eeskujuks Apollo. 2.India arhitektuur Tempel: peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente, kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide uksed enamasti ühel jppnel, viivad pühapaiga suunas, lage (kiviplaatidest) toestavad sambad, mis seisavad võga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist. Tempel ehitati kivist, ilma mördita. Stuupa: poolkerakujuline kupliga ehitis, Buddha mälestuseks. 3.Hiina kujutav kunst MAAL Peamisteks vormideks tussi- ja akvarellmaal paberil või siidil, mille käigus kujutati inimest,
üle värvitud rõõmsates toonides. Tänapäeval pole aga kahjuks värvidest midagi järel. ATEENA AKROPOL Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg algas 5. sajandil e.m.a. Sel ajalb toimusid Ateenas suured ehitustööd. Ehtitustööd käsid vanal kindlusemäel Akropolil. Akropol oli Ateena pühapaik, kus asus mitu templit, altarit, erinevaid kujusi, mälestustahvleid ja riigikassa. Akropoli viis linna keskväljakult lai trepp ning trepi lõpus oli väravehitis ehk Propüleed. Akropoli pea ehitiseks oli Athenale pühandatud Parthedoni tempel, millest oli juttu ka ennem. Parthedoni templi autoriteks on kaks kuulsat kreeka arhitekti Iktinos ja Kallikrates. See oli dooria stiili täiuslikum ehitis. Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor Pheidas. Seoses Aleksander suure vallutustega tekkisid väljaspool Kreekat suured linnad nagu Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike Aasias
Kastitaoline kiviehitis, mille all oli hauakamber. Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole avanev. Nii tekkis astmikpüramiid. Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eraldatud koht, hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Tähtsaks ehitiseks olid templid. Templis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templis asusid ka varahoidlad,
Hoone platvormi ees on ruudukujuline aed, mille külje pikkus on 305m (kupli kõrgus 25m ja läbimõõt 18m) Tadz Mahali inkrustreeritud seinakaunistu- sed koos Koraani tekstidega. Djenne Suur mosee Lääne-Aafrikas, Malis. Ehit.1905-1909 päikese käes kuivatatud saviplonnidest. Hoone koonilised tornikesed kujutavad viljakuse ja puhtuse sümbolina jaanalinnu mune. Djenne Suurt moseed peetakse maailma suurimaks savitellistest ehitiseks Palmitüvedest sõrestikuga tellisseinad on kaetud jõemudast ja riisiõlgedest krohviga. Ilmastiku ja eriti paduvihmadest tingitud kahjustuste tõttu tuleb hoonete välisseinu pidevalt uuendada ja nii on moseekatmine uue banco kihiga kujunenud igakevadiseks rituaaliks ja pidupäevaks. Timuri haud Samarkandis (Usbekistan, 11. saj.).
sambad ning poolsambad. Kreeklased kasutasid sambaid kui tugikonstruktsioonidena millele toetusid hooned. Roomlased kasutasid sambaid dekoratiivsel eesmärgil puudus täielikult kandev osa. Erinevalt kreeklastest kasutasid roomlased kaari, võlve ja kupleid. Võrreldes Vana-Kreeka arhitektuuriga roomlased ehitasid üksikosad tervikuna, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel. Sarnasuseks nende kahe arhitektuuri vahel võib pidada seda, et mõlemal on tähtsaimaks ehitiseks tempel. Templid olid põhiplaanilt ja kujult sarnased ning olid mõeldud jumalate ülistamiseks. Valisin selle teema, kuna meeldib just Vana-Kreeka ning Vana-Rooma aegne arhitektuur. Kõige huvitavamaks pean seda, et tol ajastul, kui ei olnud korralikke tööriistu ega tehnikat, ehitati nii massiivseid ja ilusaid hooneid. Tähtsaks pean ka insener-tehnilisi lahendusi, teed, sillad, veejuhtmed, mis andsid alguse selliste ehitusosade arengule. Joonis 15 Rooma tüüpiline foorum(väljak)
kivikalme; mõisnik von Siversi ettepanekul käis leiukohta põhjalikumalt uurimas proffesor Hausmann koos mõnede Viljandi Kirjanduse Seltsi liikmetega. Kalmekivide vahele saadi noorema rauaaja põletusmatustest pärinevaid ehteid: kirves, odaotsi ja suitseid, aga ka roosiaegsete matuste leide... leiti ka Liivi sõja aegseid hõbedast rinnalehti. Viinaköök ja juustukoda Heimtali mõisapargis silmapaistvamaks ehitiseks on rüütlilossi sarnane ehitis Viinaköök. Antud töös käsitletakse seda Viinaköögina nagu võib lugeda ka teeviitadele. Mõisaajaloo tundides tekib alati elav poeemika, kas hoone on algselt ehitatud viina põletamiseks või juustu tootmiseks. Raamatus Eesti mõisaarhitektuur on mõisate ajaloo uurija Ants Hein kirjutanud viinatootmisest mõisates. Nii tõusis viinapõletamine siinsete mõisate kesksemaks majanduslüliks alles XVIII sajandil kolmandal veerandil, eriti pärast 1766
kastell-linnused kujutasid endast Vana-Rooma eeskujul ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus
järgisid maastikulisi kaitse-eeldusi ning olid väga levinud ka eelneval ajastul, 2) tornlinnused olid kindlustatud elutornid, 3) kastell-linnused kujutasid endast Vana- Rooma eeskujul ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat
Ehitusmaterjalideks oli liiva- ja lubjakivi. Joonis 4. Megaroni põhiplaan 5 VANA-KREEKA Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute,-pulkade ja -klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks oli tempel, mis koosnes kaheks või kolmeks ruumiks jaotatud ehitisest. Pearuumi, milles asus pühakuju, nimetati cella ehk naos. Kujunesid välja erinevad templitüübid – anttempel, prostüül, amfiprostüül, mis erinesid üksteisest sammaste arvu ja paigutuse poolest. Sambad on kreeka arhitektuuri põhivormiks. Sammaste ja talastiku erinevuse järgi jaotatakse kreeka arhitektuur dooria, joonia ja korintose stiiliks.
Hong Kongis ei mahuks Tallinna kõrgeim tipp, Oleviste kiriku torn, 150 kõrgema hulka; Londonis võistleks meie kõrgeim pühakoda inglaste kõrgeima staadioni Wembley taeva poole sirutavate osadega; Moskvas oleks see pisut kõrgem omal ajal tankitules kannatada saanud Valge maja katusel seisvast lipuvardast. Jah, kui mängust välja jätta Tallinna teletorn ning Iru soojuselektrijaam puna-valge korsten, on Tallinna kõrgeimaks ehitiseks tõepoolest pika ja kuulsusrikka ajalooga Oleviste kirik. 123,7 meetrine Oleviste ületab 6,7 meetriga Swissotel Tallinna ning 18,7 meetriga Niguliste tornitipu. Niguliste kirikust omakorda vaid 20 sentimeetrit madalam on hotell Radisson SAS. Tartu kõrgeim hoone, äsjavalminud Tigutorn, jääb oma 83 m (torni tipuga, mitte katusega) napilt alla Olümpia hotellile ning kui torn asuks Tallinnas, oleks tegu linna kõrguselt seitsmenda hoonega (arvestamata on jäänud Iru ja tuletorn)
kaunistused matkivad puuarhitektuuri. Templid peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber aga võis kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Siseruumis oli kujusid tavaliselt vähe, kuid seevastu India pühakodade välisseinad näivad Khajuraho koosnevat lausa skulptuuride massist. tempel India islami kultuuri õitseng oli Suurmongolite ajal. Ehitati ruudukujulisel platvormil asetsevaid kuppelmausoleume. Neist on kõige omapärasem Taj Mahal
Lapsel on oma olend nahual. Selle ta saab päeva järgi mil ta sünnib. On sõnni, kassi, lamba, puuma ja mitmete puude päevad. Nahualiga on inimesel eriline lähedane side. See teeb kõigest elavast ühe suure perekonna. Nahual on inimese saladus, mida teistele ei avaldata. Ehitus Maiad olid võimelised ehitama ainuüksi väikeseid abinõusid kasutades suuri ja uhkeid kivist ehitisi, milleks valdavalt olid paleed ja püramiidid. Üheks grandioossemaks ehitiseks võib pidada Castillo püramiidi Chichèn Itzàs, mille astmete arv moodustas numbri 365 ehk siis 1. aasta. Maiad polnud mitte ainult edukad kunstis, vaid ka astronoomias kui ka matemaatikas. Keerukaid ehitisi tundma õppides saame palju teada maiade kultuurist, samas ka argielust, kuid suuremad teadmised nende tsivilisatsioonist on tekitanud ägedaid vaidlusi maiade olemuse üle. Kokkuvõte
Buddha mälestuseks. Asoka laskis neid oma riiki püstitada umbes 84000 tükki. Indias on arhidektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks ja eraldi neist kahest rääkida on raske. Templid peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber aga võis kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Siseruumis oli kujusid tavaliselt vähe, aga India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist. India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Maistest proportsioonidest ei peeta kinni niisamuti mitte anatoomiast, sest esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Materjaliks on põhiliselt kivi, kuid on ka iidsetest aegadest kasutatud
reformihimuline, hakati Peteburgi ehitama, kutsuti Itaaliast ja Prantsusmaalt arhitektid, kuna pealinn Moskva ei rahuldanud Peetrit. Ala oli väga soine, ehitati suures osas vaiadele, kaevati väga palju kanaleid, väga ilus linn. Paljud kanalid on praegu kinni, seal on autoteed, kutsus kohale arhitekte ja kunstnikke tervest Euroopast. Tähtsamaks arhitektiks oli Rastrelli, kes kavandas tänavatevõrgu ja majade paiknemise plaani. Uuendused: habe maha, lauakommete tekkimine, kõige tähtsamaks ehitiseks sai Talvepalee, hästi palju losse ja maju Neeva kallastele, tähtsamad on Marmorpalee, Jushupov'i palee, võib näha kogu barokset toredust, rikkalik skulptuur, nissid, sambad, poolsambad, enamasti majad kahevärvilised, kuna linnas oli ruumi vähe, siis peagi rajati Peterburi lähedale Tsaariküla, Tsarskaja Selo Peteroff, Rastrelli 1700-1771, kujundas Tsaariküla pargi, väga esinduslik oli peatänav Nevski Prospekt, sinna anti krunte kaupmeestele, tuli ka tänapäeva mõistes
kõnelevad linnaelanike tehnilisest ja kunstilisest geniaalsusest. Kõike seda saadab ennekogematu värvidemäng: olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks, tumepunaseks, purpurpunaseks või oranziks. Taj Mahal Indias Taj Mahal on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud haudehitis Põhja- Indias Agra linnas, mille India suurmogul Dzahan lasi ehitada oma kolmanda abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks. Ehitist peetakse üheks maailma kõige ilusamaks ehitiseks ja igavese armastuse sümboliks. Naist tuntakse Mumtaz Mahal`i nime all, mis tähendab pärsia keeles "palee valgus". Naine suri 1630. aastal neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Taj Mahali ehitus algas 1632. ja lõppes 1653. aastal. Ehitusel töötas 20 000 inimest, nende seas meistrid Euroopast ja Aasiast. Peaarhitekt oli Ustad Isa (Ustad Ahmad) Lahore`ist. Nime Taj Mahal algupära pole selge. Dzahani valitsemise aegsed õukonnaajalood nimetavad seda lihtsalt Mumtaz Mahali hauaks (rauza)
kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. 2.3.1 Inglismaal Inglismaale levis gootika 12. sajandi lõpus normandia arhitektuuri vahendusel. Esimeseks gooti stiilis ehitiseks sai Cantebury katedraali uus kooriruum. Teistest eristavad inglise gooti stiilis kirikuid suured nelitistornid ja dekoorirohkus (decorated style 1270–1350). Lincolni katedraal Salisbury katedraal Exeteri katedraal Yorki katedraal 2.3.2 Itaalias Siena katedraal Doodžide palee Venezias Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes Palazzo Vecchio Firenzes Milano toomkirik
· Tänavad olid ristuvad ja nendega oli linn jagatud kvartaliteks · Jumala austamisega kaasnesid ronkäigud, pidustused, atleetide, poeetide ja muusikute võistlused · Spordivõistlustest arenesid Olümpia Mängud, mille ajal kehtestati rahu · Suurimad saavutused: kunst, filosoofia, kirjandus ja teadus · Kuulsamad filosoofid: Platon, Aristoteles · Nende jumalad olid inimese kehaga ja iseloomuga (mitte täiuslikud) Arhitektuur · Tähtsamaiks ehitiseks tempel (ehitati kõrgemale linnast) Arhailisel ajastul kujunes välja põhiplaan · Iga tempel eri jumalale · Välisilme määrasid - kreeklaste mõõdukus, proportsiooni tunne, ehituse püstitamine suurtest blokkidest · Koosneb 2-liiki osadest kandvatest ja kantavatest · Kandvad osad on: 4-nurkne alus(piklik), mis koosneb 1-3 astmest ja sambad · Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammastele toetuvast arhitraavist, mis pärast
kogunemispaik pidustusteks ja rituaalide läbiviimiseks. MESOPOTAAMIA KUNST U 4000 600 a eKr Mesopotaamia asus Lähis-Idas, ta jäi põhiliselt praeguse Iraagi aladele. (4000-2350 e.Kr. Sumer, 2350-2150 e.Kr. Akad, 1830-1530 e.Kr. Babüloonia, u.1360-605 e.Kr. Assüüria, 625-539 e.Kr.- Uus-Babüloonia). Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesopotaamia kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tänini paremini säilinud tsikuraat asus sumerite linnas Uris. Suurim tsikuraat on asunud Babülonis 7-astanguga Marduki tempel (koos Semiramise rippaedadega loetakse vana-aja 7 maailmaime hulka kuuluvaks). Marduki tempel oli u. 90m kõrge ja 90m lai, kirjanduses on ta tuntud Paabeli torni nime all. Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73 m). Mesopotaamias osati laduda kaart ja võlvi
Kui Põhjatorn valmis 1972. aastal, sai sellest suurim ehitis kogu maailmas kaheks aastaks (hiljem võttis selle üleChicago Sears Tower), möödudes Empire State Building'u kõrgusest, peale seda kui ESB oli maailma pikim olnud juba 40 aastat. Põhjatorn oli 416 meetrit kõrge ja sellel oli telekommunikatsiooni antenn, mis lisati katusele 1978. aastal ja oli 109 meetrit pikk. Koos 109-meetrise antenniga, ulatas torn 525 meetri kõrgusele. Lõunatorn sai maailma teiseks pikimaks ehitiseks aastal 1973, kui see valmis. Lõunatorni vaatlustekk oli 420 meetrit kõrge ja sisene vaatlusala 399 meetrit kõrge. WTC tornid hoidsid maailma kõrgeima hoone rekordit vähe aega, sest 1973. aasta maikuus valmis Sears Tower Chicagos, mis oli 442 meetrit pikk. 110. korrusel Põhjatornis asus ruum, kus peaaegu kõik New York City telekanalid ja raadiod edastasid signaali. Põhjatorni katusel asus 110 meetri kõrgune antenn, mis neid signaale edastas:
tähistavaks mõisteks. Lüüra kiplkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill Amfiteater vabaõhuteater. Vaatajad istusid hoburauakujuliselt ümber näitemänguplatsi, pingid tõusid tagant kõrgemale. Orkestra - pärislava ees asetsenud ümmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Skenee - on orkestra taga olev ehitis, mis oli etendusele fooniks ja näitlejatele väljapääsuks. Skeenes näitlejad rõivastusid. Alates 4. saj. eKr arenes skeene mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus skeene eenduva osa katusele (proskenion). Dionüüsia - suurpidustused Dionysose auks. Näitemängud. Algul 1 näitleja, hiljem 2. Ja 3. Toimus võistlus näidendite autorite vahel. Näitlejateks mehed, kandsid maske kui vaja. Tragöödia tõsine, ülev. Tuntud müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused. Jumalatega seotud. Õpetasid rahvast. Komöödia lõbusa sisuga näitemängud igapäevasest poliitikaelust. Näitlejad kandsin tuntud
Tahtis väljendada oma töödes tundeid ja ideid. Tööd on värvirohked ja sügavad. <- “Melt” Otto Wagner (1841-1918) Austria arhitekt. 1857 alustas õpinguid Viini Kõrgemas Tehnikakoolis. Hiljem õppis Berliini Bauakademie's ja 1861-3 Viini Kunstiakadeemia Arhitektuurikoolis. Varasemad ehitised on neo-renessanss-stiilis. Temast sai Austria arhitektuuri taassünni juhtfiguure.Üks tema kuulsaimad ehitisi on Viini metroo jaamad. Oluliseks ehitiseks arhitektuuri arengus on Viini Postihoiukassa hoone (1904-6), mis järgib ratsionalistlikke põhimõtteid (funktsionalistliku stiili eelkäijaid). Wagner oli oluline Viini noorema arhitektide põlvkonna mõjustaja. 1894 sai temast Viini Kunstiakadeemia professor. Väga populaarne oli raamat "Moderne Architektur" (1895). Adolf Loos`il (1870–1933) Austria kuulsamaid arhitekte. Olles 19. sajandi lõpul USA-s, sai ta mõjutusi Chicago koolkonnalt. Aastatel 1924–1928 töötas Loos Pariisis
Ehitusmaterjalidest lisandusid nüüd kibile ka betoon, mida valmistati vulkaanitujast ja lubimördist ning killustikust või tellistepurust. Roomlastele omapäraseks ehitiseks võib nimetada ka triuphikaari, foorumeid ja mitmekorruselisi elamuid. Skulptuuriosas roomlased peaaegu ei kujutanud üldse jumalaid vaid pigem iseendid ning portreed olid kreeklastega võrreldes isikupärasemad tabades vaimsust ja eripärasid. Maalikunstis jäljendati eriti loodust ja looduse mustreid ning populaarsed olid ka illusioonid. 2. Antiikkultuuri mõjutused
7. Ikoonid on puutahvlile maalitud pühapildid. 8. Bütsantsi ja Kiievi-Vene riikide kultuurikontaktid hakkasid arenema siis, kui Kiievi vürst Vladimir abiellus Bütsantsi printsessiga. 9. Andrei Rubljov oli maailmakuulus ikoonimaalija, tema kuulsaim ikoon on Kolmainsus. 10. Vene linnades, näiteks Kiievis, Moskvas, saab imetleda ehtsas Vanavene stiilis ehitisi. 11. Aleksander Nevski peakirikut ei saa pidada Bütsantsi stiilis ehitiseks, sest see püstitati 19.saj. lõpul( jäljendus). 12. Moska Punasel väljakul paiknev Vassili Blazennõi kirikuga on seotud legend sellest, kuidas valmistamisajal torgati silmas peast välja. Gooti 1. Gooti stiili sünniks peetakse aastat 1144. 2. Gooti stiil on saanud nime gootide hõimu järgi 16. saj. 3. Gooti arhitektuuri põhitunnuseks on vertikaalsus ( teravkaar). 4. Gooti basiilika ehitati enamasti ladina ristikujulise põhiplaaniga. Välise omapära
annaabi.ee 
