Idamaad - India, Jaapan, Hiina (1)

Ande (Andres Jakovlev )
11c
Kunstiajalugu – Idamaad
Tabelike=)
India
Hiina
Jaapan
1. Kultuuri tärkamise aeg.
Umbes 4500 aastat tagasi, III aastatuhandel e. Kr.
IV aastatuhat e. Kr (keraamika), II aastatuhat e. Kr ( arhitektuur )
3-5 sajand.
2. Usundid ja religiooniõpetus
Usunditeks olid hinduism, budism , dzainism ja need olid rajatud looduse kontrastide, hävitavate ja sigitavate jõudude seosele. Üksikute religioonide piirjooni on raske eraldada, kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Seetõttu ei rõhutate erinevust looma, inimese või Jumala vahel. India mütoloogiat iseloomustab tohutu kujundirikkus, kunst oli religiooni teenistuses. Kõige keerukam ja fantaasiarikkam on hinduismi mütoloogia, kus oli kolm peajumalat (Brahma, Višnu ja Šiva) ja arvutu hulk teisi jumalaid. Hilisemal ajal taganes budism islami ja hinduismi ees.
Usunditeks olid konfutsianism ja taoism. Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimist ja mõõdukust. Taoism rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. Inimesel pole mõtet sekkuda asjade loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsalt looduslähedast elu. Need mõlemad vastandlikud õpetused täiendasid üksteist, näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse konfutsianismi, seesmiselt aga taoismi põhimõtete järgi. 3. sajandil hakkas levima budism, varsti küll eelneva kahe peamise usundiga segunedes.
Algseks usundiks oli sintoism , mis õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usuti , et keiser , kes oli vahendajaks maa ja taeva vahel, pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, vaid arhitektuuri. 6. sajandil jõudis Jaapanisse budism ja 12. sajandil zen-budism. Zen- budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selgenemiseni, tõelise arusaamiseni.
3. Arhitektuuri omapära
Linnad olid reeglipärase planeeringuga, olemas olid kanalisatsioon ja kaevud. Arhitektuur ja skulptuur olid sulanud ühtseks tervikuks. Templid meenutavad pigem monumente . Pühakodade välisseinad näivad lausa koosnevat skulptuuride massist. Tempel ise võis kasvad paljude ruumidega suureks ehitiseks. Templite hämarus tulenes sammaste tihedast paigutusest. Kaljutemplites on kasutatud looduslike koopiaid .
Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Iseloomulikeks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks ning eriline katusevorm ja mitmekorruselised katused. Ehitised on kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähe ja needki sarnanevad puitehitistega. Kiviehitistest olid olulisimad müürid. Budismi levik tõi kaasa kaljusse raiutud templid ja pagoodid.
Templite eeskujudeks olid talumajad. Iseloomulikuks oli palkidele toetuv massiivne katus. Kindluste juures oli traditsiooniline ohtrate viiludega peatorn, müürid ning väravate juurest hargnevad käikude ja õuede labürindid. Hiina mõjul lisandusid kloostrites templitele pagoodid, kuid katuseräästad olid pikemad . Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel. Seinad võisid olla väga õhukesed ja kerged. Majad olid suhteliselt väiksed ja õhulised. Tube eraldasid maalingutega kaunistatud liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed.
4. Ehitusmaterjal
Põletatud tellis , kivi, kinnitamiseks kasutati mõnikord metallklambreid
Palk, katustel glasuuritud savist katusekivid, vähesel määral ka kivi.
Palk, katusel õled ja hiljem savist katusekivid,
5. Arhitektuuri näited
Sanchi stuupa (poolkerakujulise kupliga kaetud ehitus Buddha mälestuseks), Angkor Vati tempel, Borobuduri tempel, Khajuraho templid.
Suur Hiina müür, Yingxiani pagood , Pekingi Taevatempel
Valge Haigru linnus, Suure Buddha Saal , Horyuji tempel,
6. Skulptuur
Skulptuuri iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus, liigutuste ja žestide äärmine mitmekesisus ning kehade paindlikkus . Materjaliks on põhiliselt kivi, aga ka pronks ning vask. Maistest vahekordadest, proportsioonidest ning anatoomiast ei peeta kinni, kuna need pole jumalate kujutamisel vajalikud. Valitsevaks vormiks on reljeef. Jumalad on ümbritsetud veetlevatest ja lõbusatest naistest. Kunst tahab rõhutada, et kõik kordub. Tähelepanu ei pöörata iga elusolendi individuaalsusele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha.
Skulptuuri ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjaliks on keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Skulptuuriteoste mõõtmed olid eri aegadel erinevad. Väga oskuslikult kasutati ära materjalide omapära. Iseloomulikuks on peen ja puhas töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. Reljeefikunstis kujutati väga tinglike ja nappide vahenditega elavalt inimesi ja loomi.
Levinud oli jumalate (Buddha) kujukeste valmistamine. Šogunite õukonnas valmistati puust hirmuäratava välimuse ja maskitaolise miimikaga valvurite figuure.
7. Skulptuuri näited
Tantsiva Šiva pronkskujud, templite reljeefid, Buddha kujud.
Shi Huangdi haua sõdurifiguurid, Buddha skulptuurid .
Buddha kujud.
8. Maalikunst
Maalikunst oli hästi arenenud. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid . Suure osa moodustavad maalikunstis aga miniatuurmaalid. Pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Pildid kujutavad enamjaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest.
Maalikunsti ja kalligraafiat peeti vaimseks loominguks. Maalikunsti peamisteks vormideks on tuši- ja akvarellimaal paberil või siidil. See nõuab äärmist kindlust ja osavust, kuna tehnika ei võimalda mingite paranduste tegemist. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Songi dünastia ajal tõusis maastik üheks peaalaks ja pidevate kontuuride ja selgelt eraldatud üksikvormide asemele tekkis vormide ja joonte hajumine. Kasutusele võetakse õhu- ja värviperspektiiv. Pilti tuleb vaadata järk järgult. Sellest on tingitud ka rullformaat. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamine ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulka. Sellist maalikunsti ei esitatud avalikult, vaid nauditi kõrgema seltskonna siseringis. Inimesi ja loomi kujutati elavalt väga nappide ja tinglike vahenditega. 13. sajandil pandi pearõhk lihtsusele, kuna budismi tõdesid ei saavat väljendada sõnades, vaid visuaalselt. Kasutati ühevärvilist tušši ja võimalikult lihtsaid motiive . Kujutis tehti vaid ühte nurka.
Lükandustele ja liigutavatele vaheseinadele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka paberrullidele. Kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. Zeni mõju võib näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele . Puulõiketehnikat kasutati algselt vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, kuid hiljem see kunst täiustus ja selle publikuks sai peamiselt linnade lihtrahvas. Temaatikas oli tähtsal kohal igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, näitlejad jms. Algul oli see mustvalge, hiljem värviline.
9. Ühised jooned
Mediteeriva Buddha kujud andsid eeskuju Hiina ja Jaapani skulptuurile. Kõikides riikides oli üheks valitsevaks usundiks budism. Hiina kunst mõjutas suurel määral Jaapani kunsti (kiri, maalikunst, ehitustehnika). Üldiselt on Hiina ja Jaapani kunstil rohkem ühist, kui India kunstil, Jaapan on Hiina kunstilt paljugi üle võtnud.
10. Midagi omapärast, iseloomulikku
Skulptuuri peeti väga tähtsaks ja seda võib pidada tähtsaimaks kunstiliigiks. Indias oli kõige rohkem erinevaid usundeid.
Tähtsate meeste haudadesse maeti kujusid (varem maeti sinna elusalt isanda orjad ja teenijad ). Graafika tekkis varem kui Euroopas. Tarbekunst oli väga kõrgetasemeline, eriti portselan ja jadeiit.
7-8 sajandil olid mungad riigi tugevaimaks jõuks. Jaapanlaste elus oli suur tähtsus teatril. Tarbekunsti üheks suursaavutuseks on samuraide külmrelvad. Iseloomulik on ka teetseremoonia, millega kaasnes meditatsioon.