Maiad - uurimustöö (0)

Kuressaare Gümnaasium
MAIAD
Uurimustöö
Õpilane: Karl Riim
Õpetaja: Tiiu Vöö
Kuressaare 2013
Sissejuhatus
Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad.
Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr.
Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajasid vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani.
Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti arhitektuuri ja matemaatika vallas.
Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises.
MAIADE KALENDER
Maiade linnriigid
Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I a.t eKr. Siis tekkisid nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Nende hiilgeaeg jääb vahemikku 300-800 pKr, mil nad olid kõige kõrgemalt arenenud kultuuriga rahvas Kesk- Ameerikas. Väga osavad olid nad väärismetallist ehete ja relvade valmistamisel.
Paljude maia linnade seast kerkisid esile mitu tähtsamat keskust, mis arvatavasti moodustasid usulise liidu. Väiksemad linnad olid suuremate võimu all. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel kunagi. Linnades olid kuningate residentsid ja templikompleksid. Neid ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. Linnakeskuse moodustasid avarate platside ümber asetsevad püramiiditemplid, kus asusid ka valitsejate hauakambrid .
Ühiskond oli tugevalt kihistunud. Linnriiki valitsesid kuningad, keda seostati jumalatega. Kuningale allus preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle, mille järgi toimusid rituaalid. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Elanikkonna põhiosa moodustasid talupojad, kes tõenäoliselt olid vabad kuid täitsid andami- ja töökohustust valitsejale.
Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine . Sealjuures ohverdati ka inimesi. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalatelt oodati , seda väärtuslikum pidi olema ohver. Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange ohverdamiseks. Kuid ohverdati ka oma inimesi, sealhulgas ka vabatahtlikke mehi, naisi, lapsi. Rituaalide seas olid tähtsal kohal pallimängud arvuka publiku ees spetsiaalselt rajatud väljakutel. Tõenäoliselt oli tegu surma ja allmaailmaga seotud rituaalidega- kaotajad ohverdati allilma jumalatele.
Linnriikide elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt kalendri järgi. See eeldas ka head matemaatika tundmist. Maiad kasutasid arvutamiseks kahekümnendsüsteemi ja tundsid arvu 0. Rituaalne aasta oli 260 päeva pikk = 13 kuud, igas 20 päeva. Päikesekalender oli aga 365 päeva.
IX saj tabas maia linnriike langus, mille põhjuseid pole teada. Tõenäoliselt kaotasid linnade valitsejad võimu ümbruskonna üle. XVI saj alistasid hispaanlastest maadeavastajad maiad.
Usund
Maiad olid maausku nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat.
Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid. Preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid.
Maiad otsustasid ise, mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte.
Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida.
Osadele maiadele oli maa Ema osadele aga omand.
Maia preestrid tegid inimohverdusi selleks, et paluda vihmajumalalt Chaacilt niisutust kuivavatele põldudele. Ohverdustel heideti lapsed elusalt veega täidetud aukudesse, mis arvati olevat sissepääsudeks allmaailma. Ohvertati väikseseid poisse kuna arvati, et jumalatele meeldivad väikesed asjad ja et neil on endal ka väikesed abilised.
Maiad paluvad andeks puu ja väädi käest, keda nad raiuvad ja kes haiget saavad. Kuna nad uskusid, et kui seda ei tee siis saadab puukänd raiujale haiguse ja et sellest lahti saada tuleb tuua lepitusohver.
Vanemad lubavad, et kasvatavad last austama esiisade mälestust ja nende kombeid, maisi, millest nad on tehtud ube ja maad Austada tuleb ka päikest taeva südant.
Lapse ema käib rasedana palju leilisaunas, leil rahustab ja puhastab.
Lapsel on oma olend nahual. Selle ta saab päeva järgi mil ta sünnib. On sõnni, kassi, lamba, puuma ja mitmete puude päevad. Nahualiga on inimesel eriline lähedane side. See teeb kõigest elavast ühe suure perekonna. Nahual on inimese saladus, mida teistele ei avaldata.
Ehitus
Maiad olid võimelised ehitama ainuüksi väikeseid abinõusid kasutades suuri ja uhkeid kivist ehitisi , milleks valdavalt olid paleed ja püramiidid. Üheks grandioossemaks ehitiseks võib pidada Castillo püramiidi Chichèn Itzàs, mille astmete arv moodustas numbri 365 ehk siis 1. aasta. Maiad polnud mitte ainult edukad kunstis, vaid ka astronoomias kui ka matemaatikas. Keerukaid ehitisi tundma õppides saame palju teada maiade kultuurist, samas ka argielust, kuid suuremad teadmised nende tsivilisatsioonist on tekitanud ägedaid vaidlusi maiade olemuse üle.
Kokkuvõte
Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani.
Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises.
Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. Mõni põlvkond hiljem ehitasid maiad suuri linnu nagu kuni 50 000 elanikuga Tikal (tänapäeva Guatemalas ). Neid rajati kõikjale Yucatáni poolsaarele ja lõuna poole kuni Vaikse ookeanini välja. Seda perioodi tuntakse klassikalise ajastu nime all.
Maiade rikkus tuli kaubandusest ja põllundusest. Juba 1500. aasta paiku eKr kasvatati selles piirkonnas maisi, mis oli ka maiade põhitoiduseks. Maisiteri keedeti, aga ka jahvatati jahuks ja valmistati sellest putru. Maia talupojad kasvatasid tomateid, lillube, avokaadosid ja maguskartulit. Kariloomi neil ei olnud, kuid nad küttisid metsloomi ja kalastasid. Enamik inimesi elas metsas hüttides ja tuli linna ainult turule või usutalitustele.
Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi . Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas.
Umbes aastal 800 pKr hakati lõuna pool mõningaid linnu maha jätma. Aastaks 950 pKr oli enamik suuri linnu langenud. Inimesed elasid oma kodumaal edasi, kuid nüüd juba külades. 13. sajandil toimus uus kultuuriline tõus, kuid 16. sajandil vallutasid maiade maa hispaanlastest sissetungijad.
Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu – see oli asustatud veel 1440 . aasta paiku.
Kasutatud kirjandus
www.annaabi.com
www.reisiajakiri.ee/maiad
www.epifanio.eu
www.wikipedia.org/Maiad