Pilvelõhkujad (0)

PILVELÕHKUJATE PEALETUNG
Keegi peale projekteerijate ei tea, kui kõrgele hakkab valminuna ulatuma hiljuti Taipei-101 kõrguse ületanud ja niiviisi maailma kõrgeimaks hooneks saanud Burj Dubai Araabia Ühendemiraadides. Võimalik, et kõrghoone ületab Taiwanis asuva Tapei-101 509meetrise kõrguse rohkem kui pooleteisekordselt, tõustes üle 800 meetri Dubai tänavate saginast kõrgemale. Aga see on vaid oletus, sest Dubai parimaid restorane, eluruume ja kontoreid sisaldama hakkava torni lõplik kõrgus on kiivalt hoitud saladus .
Samal ajal kui Burj Dubai korrus korruse haaval ilmet võtab ja selle luksuslikkus kohalikud elanikud ahhetama paneb, on arhitektide vaimusilmas ja pabereil sündimas veel vähemalt kolm pilvelõhkujat, mis peaksid Dubai praeguse au ja uhkuse põrmustama. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, valmib 2015. aastaks Kuveidis ühe kilomeetri ja ühe meetri kõrgune Murbarak Tower, seni veel teadmata ajaks Dubais 1050 meetri kõrgune Al Burji ning 2012. aastaks Saudi Araabias Jeddah’s rohkem ki 1600 meetri kõrgune Mile Hight Tower. Selleks, et ühest kõrgmajast tõepoolest asja saaks, tuleb aga täita hulk tingimusi ja leida lahendused reale probleemidele.
Põhiliseks takistuseks, millega kõrghoonete ehitajad vastamisi seisavad, on Maa külgetõmbejõud.
Küllap teab iga laps, kes mänguklotsidega mänginud, et juhul, kui ehitav torn on alt laiem ja ülevalt kitsam, saab selle ehitada kõrgemaks kui lihtsalt klotse üksteise otsa tõstes. Niisiis üritavad ka pilvelõhkujate rajajad gravitsioonile vastu seista, muutes hooned alt laiemaks ja ülalt kitsamaks. Teatud piirini on sellest lahendusest kasu.
Kui läheb tõeliste kõrghoonete ehitamiseks, ei piisa enam tellistest ega mördist. Appi tuleb tuua teras. Just terasetööstuse areng oli heade maatükkide hinatõusu kõrval üks teguritest, mis 19.sajandi lõpu Ameerika linnad pilelõhkujate ehitamiseni aitas. Enam ei vaja hoonete alumistel korrustel järjest paksemaid tellise ja segudega koku mätserdatud kandvaid seinu. Nüüd piisab hoonete tegevuse andmiseks suhteliselt kergetest ja vähe ruumi võtvatest teraskontstruktsioonidest.
Terast leidub tänapäeva pilvelõhkuja igas osas. Õieti alustatakse suuremat sorti terasstruktuuriga juba maa all. Näiteks maailma kõrgeim hoone Burj Dubai seisab 192 terasvaial. Vaiad ulatuvad 50 meetri sügavusele ja on kaitseks korrosiooni vastu kaetud spetsiaalse kaitsekihiga.
Maaalustele terasvaiadele toetub betoonist alusehitis, mille omakorda terve hoone terasest konstruktsioonid : vertikaalsed sambad ning neid omavahel ühendavad horisontaalsed talad. Klassist ja betoonist välisseinad peavad suutma kanda vaid iseenda raskust. See võimaldab ehitata me täielikust klaasist seintega hooneid. Burj Dubail, näiteks on välisseintel klaaspindu kokku ligi 84 000 ruutmeetrit.
Betooni on Burj juures kasutatud 230 000 kuupmeetrit , sellest saanuks ehitada näiteks 1900 km kõnniteid. Välisseinte kogupindala on 111 500 ruutmeetrit ehk ligikaudu 250 jalgpalliväljakut.
Moodsatele pilvelõhkujatele lisandub tugevust hoone keskele paigutatud tuum, mis sisaldab ka hoone jaoks vajalikke kommunikatsioone. See hoone „ selgroog “ võimaldab kompaktseid lahendusi liftisüsteemi rajamiseks, evakuatsiooniks jne.
Kõrghoonete ehitamiseks on mitmesuguseid viise. Enamik neist hõlmab ehitusmaterjale taeva poole tõsta aitavate tornkraanade jõu kasutamist. Samuti paigutatakse kraanad tihtipeale ehitavate majade juba valminud osadele.
LAHING TUULEGA
Nii New Yorgi sümbol Empire State Building , Tapei-101 kui Burj Dubai sisaldavad tuuma. Kuna isegi tiheda terasvarbade võrgustikuga kõrghoonete ülemised korrused kipuvad tugeva tuule tõttu üpris tuntavalt kõikuma, on neil ebamugavuste vältimiseks lisatud tugev „selgroog“.
Burj Dubai puhul aitab tuuli taltsutada ka hoone propellerikujuline põhiplaan. Arhitektidele, tõsi küll, olevat maja loomisel eeskujuks olnud hoopis torni ümbruskonnas kasvav ja oma ilu poolet tuntud lill ämblikliilia.
Ükskõik, millisest suunast tuul ka ei puhu, ikka mõjutab see korraga kuni kaht „propelleri“ laba . Kolmas, seevastu, jääb ainult tuulevarju ja pakub ülejäänud kahele tuge.
KAITSE TERRORISMILE
Pärast New Yorgi terrorirünnakuid 2001. aastal on lausa paranoiliselt suurt tähelepanu asutud pöörama kõrghoonete kaitsmisele võimalike terrorirünnakute eest. Terrorismikindlust peetakse viimasel ajal oluliseks, kus terrorismiga seni suuri probleeme pole olnud.
Hoonet, mis suudaks vastu pidada sellistele rünnakutele, nagu tabasid maailma kaubanduskeskust, on väga keeruline ehitada. Ilmselt julgevad vähesed arhitektid väita, et nende loodud kõrghoone kandvad metallosad suudavad üle elada 40 000 liitri lennukipetrooli põlemisel tekkiva kuumuse- mis sellest, et moodsates pilvelõhkujates kaetakse sellised osad kaitseks tule eest paksu asbestkattega.
Nii Burj Dubai, Tapei-101 kui kavandamisel olevate kõrghoonete puhul pannakse lisaks hoone füüsilisele tugevdamisele rõhku inimese võimalikult kiirele evakueerimisele, kui vajadus selle järgi peaks tekkima .
Burj Dubaisse on tuletõrjujate (ja hoone rajamine ajal ka ehitajate) tarbeks paigutatud maailma kõigi aegade kõige kõrgema teeninduslift. Kui peaks tekkima olukord, kus inimesed tuleb hoonest evakueerida, tehakse seda suures osa samuti liftide abil. Kui liftid mingil põhjusel ei tööta või neid pole ohutu kasutada, pääseb maapinnale ka treppe mööda kurnavat ja pikka teekonda ette võttes.
Selleks, et 160. korruselt tulekahju korral tõepoolest ohutult maapinnale jõuda, on igale 25. korrusele rajatud spetsiaalsed evakuatsiooniruumid, kus evakueerijad saavad päästjaid oodata või teel esimese korruse poole puhata . Kokku on turvasüsteemid ette näidanud kuni 35 000 inimese evakueerimiseks, kuigi hoones hakkab tõenäoliselt töötama kuni poole vähem inimesi. Samuti annavad hoonesse paigutatud sajad sensorid päästjatele reaalajas infot majas toimuva kohta.
EESTI „PILVELÕHKUJAD“
Võrrelgem Tallinna nüüd maailma esirinnas olevate kõrghoonelinnadega. Hong Kongis ei mahuks Tallinna kõrgeim tipp, Oleviste kiriku torn, 150 kõrgema hulka; Londonis võistleks meie kõrgeim pühakoda inglaste kõrgeima staadioni Wembley taeva poole sirutavate osadega; Moskvas oleks see pisut kõrgem omal ajal tankitules kannatada saanud Valge maja katusel seisvast lipuvardast. Jah, kui mängust välja jätta Tallinna teletorn ning Iru soojuselektrijaam puna-valge korsten, on Tallinna kõrgeimaks ehitiseks tõepoolest pika ja kuulsusrikka ajalooga Oleviste kirik . 123,7 meetrine Oleviste ületab 6,7 meetriga Swissotel Tallinna ning 18,7 meetriga Niguliste tornitipu. Niguliste kirikust omakorda vaid 20 sentimeetrit madalam on hotell Radisson SAS. Tartu kõrgeim hoone, äsjavalminud Tigutorn , jääb oma 83 m (torni tipuga, mitte katusega) napilt alla Olümpia hotellile ning kui torn asuks Tallinnas, oleks tegu linna kõrguselt seitsmenda hoonega (arvestamata on jäänud Iru ja tuletorn ). Kui Burj Dubai lõplikult valmis saab, on Tartu kohal kõrguv torn sellest ligi kümme korda madalam.