parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes. Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest närvisüsteemist suures osas eraldi ja sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid juhteteid. Aferentsed juhteteed edastavad infot siseelunditest, mingil määral võib info ka aistinguks muutuda, näiteks siseelundivaluks. Autonoomne närvisüsteem jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes ja väljuvad vastava segmendi kõhtmise juure koosseisus. Hüpotalamus koos seljaaju autonoomse närvisüsteemi
kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa
· Poolkeradeks jagunemine vasak ja parem poolkera. · Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. · Tsentraalvagu jaotab suuraju poolkera ülalt alla suundudes peaaegu pooleks: eesmiseks ja tagumiseks osaks. Külgvagu asetseb suuraju poolkera küljel, suundudes eest üles- ja tahapoole. 2. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad Valgeaine müeliniseeritud aksonid, palju (aferentseid ja eferentseid) juhteteid Hallaine neuronite kehad, moodustavad suuraju koore Tuumad hallaine kogumid valgeaines Basaaltuumad paiknevad suuraju valgeolluses kummalgipool külgmisi ajuvatsakesi ringselt ümber ajutüve. Peamiseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. 3. Suuraju koor. · Primaarsed alad - on seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu signaale, kontrollivad lihaste talitlust.
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit
väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude impulsse, mis tagavad pideva lihase valmisoleku e toonuse. Lihastoonus on baasiks, millest lähtudes lihas alustab aktiivset kontraktsiooni või lõtvumist.
2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvi lõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse motoorseteks, veresoontesse vasomotoorseteks, näärmetesse - sekretoorseteks närvideks. 3. seganärvid - enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude. Närvikiu põhiomadus on e r u t u v u s ja e r u t u s e j u h t i m i n e. Retseptori ärritus muundatakse närvikius närviimpulsiks ehk laineks (biovool), mida juhitakse närvikius edasi rangelt isoleeritult ja mis ei levi naaberkiududele. Erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub ja ta läbib närvirakukeha polaarselt, s.o. ainult ühes suunas - dendriidilt neuriidile. Koostanud M. Kolga 2
8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks? Osaline kinnitamine 9. Kuidas närviimpulss levib? Ole valmis seletama pildi abil. Närviimpulss juhitakse sensoorseid närvijuhteteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhteteid keha organitesse ja lihastesse. 10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Neuronid erinevad mõõtmete, kujude ja funktsioonide poolest. Nt. motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus. 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? Hormoon on orgaaniline ühend, mida rakud eritavad vereringesse. Virgatsaine on keemiline
Närvirakkude põhiomadused: Erutuvus ja erutuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt Dendriidid toovad impulsi neuronisse Aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Talituselt jaotuvad närvid: Afeentsed ehk sensoorsed ehk tundenärvid erutus viiakse elundist kesknärvisüsteemi Eferentsed ehk efektoorsed erutus kesknärvisüsteemist elundisse Seganärvid sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl. Vegetatiivsed asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Refleks vastureaktsioon ärritusele
Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude; · KNSst perifeeriasse mööda eferentseid e motoorseid kiude. Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht. Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga. Tagades impulsside sihipärase kulgemise, suurendab see kest ühtlasi nende liikumiskiirust. Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kiirusega kuni 100 m/sek.Neuronitevahelist kontaktkohta,
ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Sünaps koosneb mediaatoripõiekestega varustatud presünaptilisest ja retseptoritega postsünaptilisest membraanist ning nende vahele jäävast pilust. Sünapsi ehitus tagab erutuse leviku mööda neuronite ahelat ainult ühes suunas: dendriit neuroni keha neuriit. S.t., et mööda aferentseid närvikiude levib erutus ainult perifeeriast (retseptorilt) kesknärvisüsteemi, mööda eferentseid närvikiude närvikeskusest perifeersesse lõppelundisse lihasesse või näärmesse. 22. Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaatorid.. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin jms) vahendusel. 23. Närvikeskused. on närvirakkude kogum info töötlemiseks ja vajaliku talitluse juhtimiseks. Nt hingamiskeskus, neelamiskeskus,
vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks. Neuroni keha ja jätked (dendriidid, akson). Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, aksonid närvirakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Neuronitevahelisi kontaktipiirkondi nim. sünapsideks mikromehhanismid, mille abil levib närvierutus ühelt närvirakult või rakkuderühmalt teis(t)ele.
- mot. närvi kahjustumisel: parees (lihaste nõrkus), paralüüs (halvatus) 2) vasomotoorsed närvid -> veresoontesse 3) sekretoorsed närvid -> näärmetesse - need kiud suunduvad näärmetele ja reguleerivad sekretsiooni - närvide või nende lõpmete väljalülitumisel lakkab vastava näärme talitlus (nt atropiini toimel lakkab süljeeritus) 3. SEGANÄRVID ● enamik närve sisaldab nii aferentseid kui eferentseid kiude NEURONI FUNKTSIOON ★ Neuronis tekivad närviimpulsid, mis suunduvad täidesaatvate organite EFEKTORITE juurde või teistele närvirakkudele - seda funktsiooni võimaldab närvirakule ja tema jätketele omane erutuvus ja juhitavus - motoneuronis tekkiv uus impulss juitakse suure kiirusega mööda aksonit tema sünapsidele ● neuronit ja tema jätkeid on võimalik ärritada ka kunstlike ärritajate abil (nt elektriimpulss,
Sellel eristatakse kontraktsiooni- ja lõõgastumisfaasi. Kui teine ärritaja langeb eelmise tõmmaku kontraktsiooni- või lõõgastumisfaasi, siis kontraktsioonid summeeruvad ja tekib lihase tetaaniline kontraktsioon. Kokkutõmbe amplituud on ulatuslikum kui tõmmakul. On osaline ehk hambuline teetanus ning täielik ehk sile teetanus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi ehk toonuse, sest neile saadetakse närvikeskustest eferentseid impulsse. Samal ajal saavad keskused aferentseid signaale lihaskiu pikkuse ja pinge kohta lihasekäävidelt ja kõõluseorganeilt. Nende impulsside põhjal kujuneb teave lihaspinge ja kehaasendi kohta. Lihase füüsilist väsimust saab jaotada kolmeks – lokaalne, regionaalne ja globaalne. Sõltub sellest, kui suur osa töötavatest lihastest on haaratud. Füüsilise väsimuse põhjused: lihastesse kuhjunud ainevahetuse produktid,
mida kaitseb nahk ja juuksed ja luu ja... Toiduks suudab kasutada vaid glükoosi. 66. Funktsionaalsed väljad suurajukoores(sensoorsed, motoorsed). Motoorsed väljad asuvad peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. Prestentraalkääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade(alajäsemete), pretsentraalkääru alumistes osades ülemiste kehaosade(näo, kaela, ülajäsemete) tahteliste liigutuste väljad. Paremast poolkerast antakse eferentseid impulsid keha vasaku poole lihastesse ja vastupidi. Sensoorsed väljad - paiknevad peamiselt posttsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. On lokaliseerunud kindlatesse teatud aladesse. Siin asuvad valu-, temperatuuri-, kompimis- ning lihas- ja liigestundlikkuse piirkonnad. Aalajäsemete sensoorsed väljad on kääru kõige kõrgemas ja ülajäsemete sensoorsed väljad kõige madalamas osas. Postsentraalkäärus on üldtundlikkus, siia tulevad signaalid lihastest(külm, soe, valus).
teostuselunditeni MINGI ÄRRITAJA retseptorid sensoorne erutus ehk impulss kandub mööda ahverentseid e. süsteem tundenärvikiude KNS motoorne läbitöötatud vastus ehk reaktsioon liigub mööda süsteem eferentseid ehk motoorseid närvikiude TEOSTUSELUNDKOND Reaktsioon ehk vastus ärritusele antakse: · tingimatute ehk kaasasündinud refleksidena info liigub ainult seljaaju vahendusel ja reaktsioon on tahtmatu ja automaatne · tingitud refleksid (õpitud) Iseseisev töö II rühm Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 närviprotsessi : erutus ja pidurdus.
järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: 4 · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude; · KNSst perifeeriasse mööda eferentseid e motoorseid kiude. Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht. Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga. Tagades impulsside sihipärase kulgemise, suurendab see kest ühtlasi nende liikumiskiirust. Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kiirusega kuni 100 m/sek.
võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste: Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. 142. Närvikiu liigid: Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 143. Närvi mõiste: Närv on sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp. 144.Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv, II nägemisnärv, VIII esiku-teonärv). b) Motoorsed ehk liigutajad närvid - sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi
sensoorseid närvikiude keskusesse. Retsiprookre innervatsioon- see näitab kuivõrd mitmekesine peab olema närvisüsteemi talitlus, et tegevus saaks olla efektiivne ja koordineeritud. Refleksikaare osad: Retseptor ehk sensor - võtab ärrituse vastu. Sealt juhitakse mööda aferentsed ehk sensoorseid närvikiukde keskusse (on enamasti KNS) Keskus, sealt läheb mööda täidesaatvaid ehk eferentseid kiude efektorini Efektor, sealt tagajärjeks on reaktsioon. Kui need lähevad lihastesse, siis need on motoorsed Kui lähevad näärmele, siis need on sekretoorsed Refleks juhtimise seisukohalt ei saa olla efektiivne ilma tagasisideta, selle teel informeeritakse keskust sellest, kas toimunud reaktsioon oli piisav või mitte,
vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks. Neuroni keha ja jätked (dendriidid, akson). Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, aksonid närvirakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Neuronitevahelisi kontaktipiirkondi nim. sünapsideks mikromehhanismid, mille abil levib närvierutus ühelt närvirakult või rakkuderühmalt teis(t)ele.
6. Valgeollus koosneb neuroni jätketest 7. Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb informatsioon 8. Mõisted Parees Lihaste nõrkus Paralüüs Lihaste halvatus 9. Talitluse järgi jagunevad närvid Tundenärvid Erutus elundist KNS'i e. aferentsed Viimanärvid Viivad erutuse KNS'st elundisse e. eferentsed Seganärvid Enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude 10. Erutus läbib närviraku polaarselt ainult ühes suunas dendriidilt neuriidile 11. Sünaps Neuronite puutekontaktid, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele 12. Refleks KNS'i vahendusel toimuv vastureaktsioon ärritusele 13. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegment nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis moodustab ühe spinaalnärvipaari ja neid on inimesel 31, mis
Kesknärvisüsteem koosneb neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Perigeerias asuvate sensorite ja efektoritega on KNS seostatud aferentsete (sensoorsete) ja eferentsete (motoorsete ja sekretoorsete) närvikiudude kaudu. Neuronite kehad moodustavad kogumeid tuumad, neid ühendavad aksonite poolt moodustatud närvikiudude kimbud juhteteed e traktid e kulglad. Juhteteed jaotatakse alanevateks (kannavad sensoorset infot) ja ülenevateks (kannavad eferentseid signaale). Üks osa närvirakke võib sekreteerida neurohormoone. Inimese aju funktsioonid on piirkonniti erinevad. Mingi talitluse funktsioneerimisest ja juhtimisest osa võtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, sinna jõuab info, seda analüüsitakse, võetakse vastu otsus, saadetakse see efektorneuronitele ja sealt täidesaatvatele elundiele Närvikeskustes levib erutus ühes suunas sensoriga ühenduses olevalt neuronilt efektorneuronile
enamlevinud mediaatoritest noradrenaliin ja serotoniin ning mediaator läheb jälle kasutusse. Refleks ja refleksikaare mõiste ja osad Refleks realiseerub mööda refleksikaart (tee ärritust vastuvõtvast sensorist kuni täidesaatva elundiniefektor). Refleksikaarel on järgmised osad: Retseptor/Sensor võtab vastu erutuse. Retseptorist liigub erutus mööda aferentseid/sensoorseid kiude (juhivad tundlikkust) keskusesse (enamasti KNS), Keskusest levib erutus mööda eferentseid/motoorseid/sekutoorseid kiude efektorisse. Efektorist edasi levides tekib reaktsioon. Refleks on üks organismi talitluse regulatsiooni põhilistest võimalustest, juhul kui regulatsioon toimub NS vahendusel. Et refleks oleks efektiivne, tulemuslik, selleks on vajalik ka tagasiside. Tagasiside ei ole refleksikaare osa, kuid regulatsiooni seisukohalt on ta väga oluline. Keha asendi ja tasakaalu säilitamisega seotud refleksid:
mõlemas suunas. Seda nähtust nim. erutuse kahepoolse leviku seaduseks. Alustanud liikumist ühes või teises suunas, erutus ei pöördu tagasi. Faktiliselt ühesuunaline erutuse liikumine on tingitud sellest, et erutuse eesserva taga on kiud alanenud erutuvuse seisundis ja seepärast ei saa neid osi aktsioonivooludega uuesti erutada. Organismis liigub erutus närvikiude mööda alati ainult ühes suunas: aferentseid kiudusid mööda perifeeriast tsentri suunas ja eferentseid kiudusid mööda tsentrist perifeeria suunas. Närviimpulsside kindel liikumissuund on tingitud sellest, et aferentsed ja eferentsed kiud saavad erutuse erinevatelt struktuuridelt: esimesed retseptoritelt, teised närvirakkudelt. Sünapsiks nim. morfoloogilist struktuuri, kus toimub erutuse ülekanne närvikiu lõpmetelt lihasnäärme- või teistele närvirakkudele. Erutuse edasiandmine sünapsis toimub spetsiaalse keemilise vahendaja osavõtul
kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus. Valgeollus mood Aksonite kimbud, mis on tänu müeliintuppedele valget värvi, KNSis mood juhteteid, mis suunavad aktsioonipotentsiaale KNS ühest osast teise. valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse) kui alanevas (kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele) suunas. Hallollus - Neuronite kehad koos dendriitidega ja müeliinita aksonid, mood seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi - suuraju koore. Eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad.
Ta läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit edasi kas teisele neuronile või lõppelundile (nt lihasele, siseorganile). Liikumine: dendriidid rakukeha -- akson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad niiviisi pikki aheldaid. Närviimpulsid levivad neuronite aheldas alati kindlas suunas. See tähendab, et eurus kulgeb perifeeriast (nt lihasest või näärmest) kesknärvisüsteemi mööda aferentseid ehk tundenärvikiude ning kesknärvisüsteemist perifeeriasse mööda eferentseid ehk motoorseid närvikiude. Närviimpulsid on kui elektrokeemilised protsessid. Kuna närvirakusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt (vastasel korral tekiks nii-öelda lühise oht). Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda edasikandumist sünapsiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis
Tema kogupindala on võrdlemisi suur, ulatudes täiskasvanul 2200 cm2, tänu sellele, et ta ei asu mitte ainult käärude piirkonnas, vaid tungib ka vagudesse. 6.4. Pea ja seljaaju juhteteed Projektsiooniteid nimetatakse praktikas tavaliselt pea ja seljaaju juhteteedeks. Need kujutavad endast ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimpe, mille abil madalamal asuvad närvikeskused on ühenduses kõrgemal paiknevatega ja vastupidi. Eristatakse ülenevaid (aferentseid) ja alanevaid (eferentseid) juhteteid. Ülenevad (aferentsed) juhteteed (sensibiilid) tagavad informatsiooni edasiandmise keha perifeerias paiknevatest retseptoritest suuraju poolkerade ja väikeaju koorde ning teistesse keskustesse. Alanevate (eferentsete) juhteteede (motoorsete) ülesandeks on impulsside edastamine suurte poolkerade koorest või koorealustest tuumadest (keskustest) ajutüve ja seljaaju motoorsetesse tuumadesse ja sealt edasi piki närve elunditesse. 6.5. Pea ja seljaaju kestad
10 Protsessi käivitaja on tavaliselt n. vagus'e ärritus, mis tekib juba toidu nägemisel, lõhna tundmisel, toidule mõtlemisel (ajufaas). Uitnärvi ärritus tugevneb, kui toit on suus, ärritus läheb aferentseid kiude mööda piklikajusse. Vaaguse ärritus tugevneb ka mao limaskesta ärrituse mõjul (maos on kemo- ja mehhanoretseptorid). Piklikust ajust toimub regulatsioon ja impulss läheb eferentseid kiude mööda tagasi makku (Maofaas). Uitnärvi kaudu ärritatakse parietaalraku M3 retseptorit (stimuleerib happe sekretsiooni). Ärritatakse ka ECL rakku, mis hakkab histamiini sekreteeerima ja histamiin mõjub parakriinselt parietaalraku H2 retseptorile ja sellega happe produktsioonile stimuleerivalt. ACh pärsib D- rakke, ka antrumi D- rakkudes pärsitakse somatosatiini sekretsiooni. D- ja G- rakud on vastastikkuses retsitprookses suhtes: ühe erutus surub teist alla
tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Seljaaju valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse. Tähtsamad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine selgmiste ja külgväätide eesmistes osades, moodustades dorsaalväädi ja ventrolateraalväädi.) kui alanevas (paiknevad seljaaju ventraal ja külgväätide mediaalses osas. Kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele. Moodustavad suurajukoore pretsentraalkääru motoorse ala suurte püramiidrakkude jätked, mis läbivad sisekihnu, laskuvad alla ajutüve ventraalses osas, ristuvad piklikaju piirkonnas ja jõuavad alanevasse külgmisse suurajukoorde, mille akson innerveerib skeletilihast, juhib tahtlikke liigutusi) suunas. Närvikiudude
toitumises ja hapnikuga varustamises. MIKROGLIIARAKUD nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 124) Närvikiu mõiste? Närvikiu mõiste: tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 69 125) Närvi mõiste? Närvi mõiste: närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. 126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus? 1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis
toitumises ja hapnikuga varustamises. MIKROGLIIARAKUD – nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 124) Närvikiu mõiste? Närvikiu mõiste: tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 125) Närvi mõiste? Närvi mõiste: närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. 126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus? 1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID – sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID – sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele.
toitumises ja hapnikuga varustamises. MIKROGLIIARAKUD nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 124) Närvikiu mõiste? Närvikiu mõiste: tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 68 125) Närvi mõiste? Närvi mõiste: närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. 126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus? 1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis
närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuheteid pidi selja-ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus.Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhtmeteid kaudu keha(täitev)organitesse ja lihastesse(efektoritesse). NS-i stuktuurseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või
närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuheteid pidi selja-ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus.Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhtmeteid kaudu keha(täitev)organitesse ja lihastesse(efektoritesse). NS-i stuktuurseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või
Analüsaatori töö põhineb reflektidel. Igasugune aisting, mis tekib, on sellele olemas ka vastu- reaktsioon nagu näiteks liigutused, aktivatsioonis toimuvad muudatused, vegetatiivses alas või lausa nende kombinatsioon. Seda, et kuidas sellele vastatakse, on olemas lihtne mehhanism. Närviimpulsid liiguvad ajukeskusest liigutus- või sekretsiooni keskustesse. Need uued närviimpulsid on tekitatud aistinguprotsesside tulemusena, mis liiguvad siis eferentseid juhteteid kaudu. Niimoodi tekivadki liigutused või muutused seisundis vastavas keha osas ( ja selle retseptoris ) vastavalt sellisele ärritusele, kuidas see muutub ja mis on selle tähendus. Muutused, mis on saadud, saadetakse uuesti aju keskustesse, mille alusel tekivad uued juhised. Korrektsioon teostub tsükklilise võimenduse või pidurdusena ja seetõttu on tegemist nagu küberneetilise tagasisidestatud süsteemiga, mille üheks omaduseks on iseregulatsioon.
Analüsaatori töö põhineb reflektidel. Igasugune aisting, mis tekib, on sellele olemas ka vastu- reaktsioon nagu näiteks liigutused, aktivatsioonis toimuvad muudatused, vegetatiivses alas või lausa nende kombinatsioon. Seda, et kuidas sellele vastatakse, on olemas lihtne mehhanism. Närviimpulsid liiguvad ajukeskusest liigutus- või sekretsiooni keskustesse. Need uued närviimpulsid on tekitatud aistinguprotsesside tulemusena, mis liiguvad siis eferentseid juhteteid kaudu. Niimoodi tekivadki liigutused või muutused seisundis vastavas keha osas ( ja selle retseptoris ) vastavalt sellisele ärritusele, kuidas see muutub ja mis on selle tähendus. Muutused, mis on saadud, saadetakse uuesti aju keskustesse, mille alusel tekivad uued juhised. Korrektsioon teostub tsükklilise võimenduse või pidurdusena ja seetõttu on tegemist nagu küberneetilise tagasisidestatud süsteemiga, mille üheks omaduseks on iseregulatsioon.
Analüsaatori töö põhineb reflektidel. Igasugune aisting, mis tekib, on sellele olemas ka vastu- reaktsioon nagu näiteks liigutused, aktivatsioonis toimuvad muudatused, vegetatiivses alas või lausa nende kombinatsioon. Seda, et kuidas sellele vastatakse, on olemas lihtne mehhanism. Närviimpulsid liiguvad ajukeskusest liigutus- või sekretsiooni keskustesse. Need uued närviimpulsid on tekitatud aistinguprotsesside tulemusena, mis liiguvad siis eferentseid juhteteid kaudu. Niimoodi tekivadki liigutused või muutused seisundis vastavas keha osas ( ja selle retseptoris ) vastavalt sellisele ärritusele, kuidas see muutub ja mis on selle tähendus. Muutused, mis on saadud, saadetakse uuesti aju keskustesse, mille alusel tekivad uued juhised. Korrektsioon teostub tsükklilise võimenduse või pidurdusena ja seetõttu on tegemist nagu küberneetilise tagasisidestatud süsteemiga, mille üheks omaduseks on iseregulatsioon.
annaabi.ee 
