BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 17. sajandit peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunes BAROKK kunsti alusel kolmeks. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vasureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa.
Valgustatud absolutism valgustatud absolutismi mõiste • Valgustatud absolutismiks nimetatakse 18. saj. teisel poolel mitmetes Euroopa riikides monarhi ainuvalitsuslikku võimu, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. • Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste
Rahu sõlmiti 1679. aastal. Selle sõja kogemused olid otsustavad Rootsi finantsasjade, sõjaväe ja riigijuhtimise ümberkorraldamisel. Kriisiolukorras sai kuningas absoluutseks monarhiks, tema kätte koondus kogu võim. Suhteliselt suur osa riigi kulutustest tuli nüüd katta maksudest, kuid aadlikud ei maksnud make oma suurtest valdustest. Hakati püüdma mitteaadlike toetuse, et läbi viia maade reduktsioon. Aastaid 1680-1700 on kutsutud karoliinlikuks absolutismiks. Seoses Rootsi ebastabiilse olukorraga oli karoliinlik absolutism seotud pideva ettevalmistusega sõjaks. Tehti sõjalist koostööd Inglismaa, Madalmaade ja Holstein- Gottorpiga, et kaitsta Rootsit Taani kättemaksu eest. Kaitseta jäeti riigi idatiib. Karl XII valitsemisaeg. Viimaseks Karoliinide seas oli Karl XII, kes valitses aastatel 1697-1718. Tema surmaga lõppes ka Rootsi suurriigiaeg. Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid 1699. aastal sõjalise koostöö lepingu ja 1700
hakati parandama, inimesi hakati harima. Valgustajad valmistasid ette seisudevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutmist. Valgustusajastu mõjutas arusaama kuningate ja vürstide võimu päritolust enam ei usutud, et Jumal on neile võimu andnud. Paljud valitsejad hakkasid väitma et nad on võimul rahva ning nende heaolu pärast. 18.sajandi teisel poolel koondus võim piiramatult ühele isikule seda nimetatakse valgustatud absolutismiks. Valgustatud ajastu põhimõtteid jälgisid paljud valitsejad näiteks Katariina2. ja Gustav3. Preismaa valitseja Friedrich Wilhelm 1. Vihkas valgustust ta oli selle vastu isegi oma pojal ei lubanud ta huvitunda Prantsusmaa kirjanduse vastu. Tema oli valitseja kes hoidis väga kokku, aga tänu sellele sai armee luua ning see oli kõige tugevam kogu Euroopas. Pärast tema surma tõusis troonile Friedrich 2. tema oli hoopis teistsugune valitseja kui tema isa.
pidi teostuma rahvakoosolekuil. Tema mõtteviis oli ka päris hea, täitsa tore ja tark mees tundus olevat. Valgustuste ideede levimise tulemusena suurenes sallivus. Maailma hakati parandama paremuse poole. Näiteks pöörati tähelepanu rahvaharidusele, parandati talupoegade olukorda, kohtumõitmistel kaotati piinamine ja seadused muudeti täpsemaks ja selgemaks. See oli tõesti õige tegu peaks mainima. Monarhi ainuvalitsuslikku võimu nimetati valgustatud absolutismiks. Preisimaal oli selliseks valitsejaks Friedrich Wilhelm, kes on ajalukku läinud karmi ja kitsi valitsejana. Näiteks ta keelas välismaa kangaste sisseostmise,kehtestas sõjaväekohustuse ja põlgas valgustajatest teadlasi. Tema poeg Friedrich teine, oli hoopis teistsuguse valitsemisviisiga kui tema isa oli. Näiteks ta jagas soodsa hinnaga talupoegadele riigi ladusest välja vilja, keelas kohtutes piinamised, kuulutas välja usuvabaduse, toetas
Peeter I juurutas Venemaal veel vähe tuntud tubaka suitsetamist, õukonnas kasvas järsult alkoholi tarbmine. Keelati kanda vene riietust ja pikki habemeid, naised kaasati seltskonnaellu, hakati pidama seltskondlikke koosviibimisi. Võeti üle euroopalik ajaarvamine. 24.Mida püüdis ja mida saavutas Venemaa keisrinna Katariina II ? Ta kavandas suuri überkorraldusi ja tema valitsusaega võib nimetada valgustatud absolutismiks. Pidi välja töötlema uue seadustiku. See nurjus. Püüdis talupoegade olukorda parandada. Tema ajal kehtestati uus haldusseadus. Sisse seati linnade omavalitsus. Suurenes Venemaa tähtsus Euroopa poliitikas. 1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal ! Absolutism piiramatu kuningavõim. Louis XIII. Louis XIV. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Kuningas nimetas ametisse kõrgemaid riigiametnikke, oli valitsuse juht ja
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik
13 kolooniat iseseisvateks riikideks, pöhjendades rahva öigust oma saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Selle vöttis vastu Philadelphias kokku tulnud kontinentaalkongress 17-18 SAJ. - kirjamehed hakkasid kahtlema varasemates tõekspidamistes, ning kutsusid üles usaldama vaid omaenese mõistust. Oma teostega püüdsid nad rahvahulka harida ehk valgustada, sp nimetati 18saj. valgustussajandiks. 18. SAJ teisel poolel tekkis valitsemisviis mida nimetati valgustatud absolutismiks. Valitsejad pidasid enda ülesandeks rahva teenimist ja üldise hüveolu suurendamist. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, parandati talurahva olukorda, pöörati rohkem tähelepanu rahvaharidusele. 18. saj VENEMAAL - algas suurte reformidega. Peeter1 püüdis venemaad euroopalikumaks muuta. Muudeti venemaa valitsemiskorraldust, korraldati ümber sõjavägi ja maksusüsteem PÕHJASÕJA - tulemusena saavutas venemaa väljapääsu läänemerele ja tõusis ida-euroopa võimsamaks riigiks.
Missugust lossi hakati sel ajal ehitama Pariisis? Louvre'i loss 6. Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lascot? Arhitekt lossi ehitamisel 16. sajandil. 7. Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? Jean Goujon 8. Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maalijatena. Isa Jean Clouet ja poeg Francois 17. KUNST 17. SAJANDIL. ÜLDISELOOMUSTUS 1. Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks? Kogu võim monarhi käes, aadlikel mitte eriti. 2. Millisel maall oli absolutism 17. saj. kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaa 3. Mis iseloomustab 17. saj. usuelu Euroopas? Ristiusu eri suundade vahelise võitlus, katoliiklik vastureform protestantismile,inkvisitsioon 4. Nimeta 17. saj. toimunud revolutsioon ja kõige olulisem sõda. Prantsuse revolutsioon ja Kolmekümneaastane sõda. 5. Millistel arengutel, millistel uutel teadmistel oli kõige suurem mõju 17. saj. kultuurile?
1Missugust lossi hakati ehitama sel ajal Pariisis? Louvre'i lossi 1Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lescot? Ta kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. 1Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? 2Jean Goujon 3Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maailijatena? 4Jean Clouet ja tema poeg Franois 17.Kunst 17.sajandil. Üldiseloomustus 1Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks? Monarhi võim oli absoluutne. 1Millisel maal oli absolutism 17. saj kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaal 1Mis iseloomustab 17. sajandi usuelu Euroopas? Kõikjal toimusid revolutsioonid usuloosungite all. 1Nimeta 17.saj toimunud revolutsioon ja kõige olulisem sõda. Inglise kodanlik revolutsioon, Kolmekümne aastane sõda (1640-1660) 1Millistel arengutel, millistel uutel teadmistel oli kõige suurem mõju 17.saj kultuurile?
käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel. 5 Moraali teoriad Arusaama, et moraal on suhteline, nimetatakse relativismiks (ld relativus 'suhteline'). Vastupidist seisukohta, et olemas ikkagi n-ö ainuõige moraal, nimetatakse absolutismiks (ld absolutus 'sõltumatu'). Nii ühe kui teise vaate korral tekib ikkagi juba mainitud küsimus: mis teeb käitumise moraalses mõttes positiivseks või negatiivseks? Filosoofia ajaloos on nimetatud teema üle arutlemine viinud kolme tüüpi teooriate tekkimisele. 1.4 Utilitarism Utilitarismi rajaja oli Inglise filosoof ja ühiskonnteoreetik Jeremy Bentham (1748-1832). Benthami arvates määravad seega teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud
Prantsusmaal. Kogu Euroopale sai eeskujuks Versailles` hiilgav õukonnaelu. 17. sajandi lõpu kirjamehed hakkasid kahtlema varasemates tõekspidamistes ning oma teostega püüdsid nad laiemat rahvahulka harida ehk valgustada. Seepärast nimetataksegi 18. sajandit Euroopas valgustussajandiks. Koos valgustusega kujunes ka uus riigivõimukäsitus. 18. sajandi teisel poolel tekkis valitsemisviis, mida nimetatakse valgustatud absolutismiks. Valgustatud valitsejad pidasid oma peamiseks ülesandeks rahva teenimist ja üldise hüveolu suurendamist. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, parandati talurahva olukorda, pöörati rohkem tähelepani rahvaharidusele. Selle valitsemisviisi tuntumad esindajad olid Preisi kuningas Friedrich II ja Austria keiser Joseph II. Kasutatud kirjandus: 10. klassi õpik Inimene. Ühiskond. Kultuur, lk 7, 10-33, 58, III osa http://et.wikipedia.org/wiki/Kardinal_Richelieu http://et.wikipedia
töötanud kunstnikud? Fontainebleau loss. Seal töötanud kunstnikud pärinesid Itaaliast. 5. Missugust lossi hakati sel ajal ehitama Pariisis? Louvre'i loss 6. Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lascot? Arhitekt lossi ehitamisel 16. sajandil. 7. Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? Jean Goujon 8. Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maalijatena. Isa Jean Clouet ja poeg Francois KUNST 17. SAJANDIL. ÜLDISELOOMUSTUS 1. Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks? Kogu võim monarhi käes, aadlikel mitte eriti. 2. Millisel maall oli absolutism 17. saj. kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaa 3. Mis iseloomustab 17. saj. usuelu Euroopas? Ristiusu eri suundade vahelise võitlus, katoliiklik vastureform protestantismile,inkvisitsioon 4. Nimeta 17. saj. toimunud revolutsioon ja kõige olulisem sõda. Prantsuse revolutsioon ja Kolmekümneaastane sõda. 5. Millistel arengutel, millistel uutel teadmistel oli kõige suurem mõju 17. saj. kultuurile?
seega on vajalikud mõlemad. Tekib küsimus, miks inimesed tunnetavad maailma siiski ühtemoodi. Kanti arvates on igal inimesel ühtemoodi "teoreetilised prillid" tänu millele me tunnetame maailma ühtemoodi. Eetika teooria kõlblusnormide kohta on olemas kaks seisukohta: arvatakse, et kõlblusnormid on püsivad nad ei muutu ja kehtivad kõigis ühiskondades. Sellist seisukohta nimetatakse moraalseks või kõlbeliseks absolutismiks. Ntks kristlik või islami eetika. moraali või kõlblusnormid muutuvad ajas ja erinevad ka kultuuriti, seda seisukohta nimetame kõlbluse e moraali realitivism. See ei tähenda, et kõik on lubatud. Tema positiivseks omaduses on sallivus, mis isegi läheb liiga suureks. Eetika teooria võib jagada kolme suurde rühma: 1. kirjeldavad eetika teooriad, mis ei kirjuta ette mida tohib ja mida ei tohi teha, vaid kirjeldavad õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi
Üheks esimeseks valgustusideede avaldajaks oli filosoof Ren é Descartes (1596-1650), kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtust. Tema põhiteos "Arutlus meetodist" 1637.a. Hakati väärtustama inimmõistust, kuid väärtustama hakati ka loodust, nagu seda arvas ka filosoofide patriarhiks kuulutatud Voltaire (1694-1778). Voltaire rõhutas isikuvabadust ja soosis eraomandi teket. Veel oli tema ideaalses maailmas trüki- ja sõnavabadus, ta nimetas seda valgustatud absolutismiks, kus ta pidas tähtsaks valitsejate kontakti filosoofidega. Liberalismi isaks peetud Charles Montesquieu (1689-1755) pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat ja vabariiklust soovitas ta ainult väikestele riikidele. Oma elu jooksul kirjutas ta raamatuid Prantsuse riigikorra kritiseerimiseks. Montesquieu käsitles ühiskonna arengus tähtsaks faktoriks ka geograafilist asukohta, sest kliima ja reljeef muudab ühiskonda.
annaabi.ee 
