Väärtusõpetus ja eetika Aksioloogia ehk väärtusõpetus on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi. Enamasti peetakse aksioloogia alla kuuluvateks eetikat ja esteetikat. Laiemas mõttes mahub aksioloogia alla kõik, mis on seotud inimeste või inimgruppide ning nende poolt pooldatavate või taunitavate väärtustega, nt kultuuriväärtused, kunstiväärtused, ühiskondlikud väärtused, rahvuslikud väärtused, kristlikud väärtused, põhiseaduslikud väärtused jne. Aksioloogia on filosoofia valdkondadest kõige praktilisem ning vahetumalt inimese tegevusse puutuvam.
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjuta...
Järelikult pole miski iseenesest vastik, vaid ainult kellegi jaoks. · Taju sõltub asendist, kaugusets kohast: laev paistab kaugelt pisikese ja liikumatuna, lähedalt aga suure ja liikuvana; torn võib eemaltpaista ümar, lähedalt aga neljakandiline; aer paistab sirgena kuival maal, murdununa aga pooleldi vees olles; lambivalgus tundub ere pimedas, kahvatu aga päikese käes. Millised need asjad tegelikult on, me ei tea. 5. Iseloomusta stoikute eetikat? Saatusele allumise ja kohuse eetika. Maailma ei saa muuta, tuleb muuta suhtumist maailma. Mis on paratamatu, tuleb muuta enesele meeldivaks. Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita nt. Maailmas ei saa olla headust ilma kurjuseta. Kurjus on kui taust, mille najal headus välja paistab. 3 ,,Haigus teeb meelidvaks tervise ja kuri headuse, nälg teeb magusaks täitumuse ja väsimus une."( Herakleitos)
saavutamine ühtlasi õnn. Religioosne hedonism ülim hüve saab meile omaseks alles hauataguses elus. Õnn peitub/ seisneb läheduses jumalaga. Romantismi eetika õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Ekistentsialistlik eetika indiviidi vabaduse teostamine. Sotsiaalse hüve eetika armastus, kodumaa teenimine. Positiivse psühholoogia hüve subjektiivne hüve (välise imiteerimise kaudu, saavutad ka sisemise heaolu) 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Õnne toatlemine on inimesel loomuomane ning õnn on inimese ülim hüve. Kõikidel asjadel on oma eesmärk. Eesmärk on asja/ olendi loomuomane funktsioon. On olemas kahte tüüpi eesmärke: esmased eesmärgid, millegi saavutamiseks ja selle järgnev lõppeesmärk õnn (näiteks pilli valmistamine on esmane eesmärk lõppeesmärgi, muusika, saavutamiseks). Inimese lõppeesmärk peitub tema erilisuses: mõistus. Inimese
Kutse-eetika, väärtused, head tavad ja ärisaladus IT valdkonnas Eetika ja Kutse-eetika Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega Kutse-eetika on olemuselt rakenduseetika ning selle all peetakse silmas teatud kutsealal tegutsevate isikute eetikat Väärtused On ühiskonnas arvamused heast ja halvast omadusest, mida hinnates inimesed juhinduvad valikute tegemisel ning otsuste langetamisel On veendumused või mõtted, mis on seotud soovitavate tagajärgede või käitumisviisidega, on konkreetsetes olukordades püsivad, suunavad käitumise, inimeste või sündmuste valikut ning järjestuvad suhtelise tähtsuse järgi Head tavad IT valdkonnas Ametlik valvegraafik, administraatori öörahu Eetika, kokkulepped:
Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised
Klassifikatsioon eetilisi väärtusi Eetika ja moraalifilosoofia Teoreetiline eetika Normatiivne eetika Rakenduslik eetika Eetika ajalugu Eetiliste tüüpide mõte Sissejuhatus Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika.
Kontrolltöö 1. Nimeta Aasia usundeid, mis eksisteerivad rahulikult üksteise kõrval, kus see nii on? Hiinas on reaalses elus põimunud taoism, konfutsianism ja budism. Nad võivad käia erinevates templites ja kõik on asjade käiguga rahul. 2. Nimeta üks Aasia usund, millel polnudki oma eetikat, kust nad selle laenasid? Šintoismil ei olnud oma eetikat, see laenati hiinlaste konfutsionismilt. Kooskõla ja puhtuse otsimine aitas neil esialgu üldse saada eetikapuudusest. 3. Kuidas nimetavad hiinlased meesalget ja naisalget ning mis moodustub neist kahest kokku? Naislage on yin (külm, öine, salapärane) ja meesalge yang (soe, loov). Neist moodustub kokku dao ehk nn taevane tee, mia tähendab, et maailmas on harmoonia kui need jõud on tasakaalus. 4. Mille poolest erinevad üksteisest taoism ja konfutsianism, kuidas nad täiendavad üksteist
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Mona-Theresa Võlma MINU EETIKA Essee Juhendaja: Argo Buinevits Tallinn 2011 Eetika on teadus kommetest ning tavadest ning on filosoofia aru, käsitledes ühiskondlikku ning individuaalset hakkamasaamist, elukorraldust eestika on väärtusõpetus. Läbi ajaloo on eetikal leitud erinevaid tahke, püütud eetikat seletada ning leida universaalset eetika vormi, mis seleteks elu, inimesi ning ühiskonda. Kolm põhilist eetika vormi on tagajärje-eetika, kohuse-eetika ning vooruse-eetika, mis omakorda veel jagunevad väiksemateks harudeks. Käesoleva eesseega ma püüangi välja selgitada, millise eetika järgi mina elan ning mis on minu tõekspidamised ja ideaalid. Tagajärje eetika jaguneb egoismi-eetikaks ning utilitarismi eetikaks. Egoismi-
kooskõlas..kas on vastuolus kuldreegliga),- Mitteformaalsed(intuitiivsed)-testid nagu: Ema-test(kas avaldad oma otsuse oma lähedastele), TV-test(avaldad üldsusele oma arvamuse),-Lõhna test(teise nahas olemine),-Turu test-kas teie otsus annab turulise eelise II. Lühike arutlus /essee/ Eetika olemus ja tähtsu(insenerieetika ja koodeksit) Ühiskond vajab eetikat sama palju nagu inimene vajab igapäeva eluks süüa. Eetika on see mis määratleb ära meie käitumise vastavas ühiskonnas või kogukonnas. Eetika näitab ära kuidas ja miks peaks inimene ühel või teisel viisil käituma vastavas olukorras. Kõige rohkem leiame eetilist käitumist poliitikas. Poliitika ongi suurel määral sõltuv nii eetikast kui ka demagoogiast. Eetika roll poliitikas on väga suur, kuna poliitikud peavad teadma kuidas mingis olukorras
just traditsioonid, kuna see ettevõte võib olla ühe perekonna käes olnud juba palju aastaid. Liberaalse majanduse puhul hinnatakse just aktiivset tegevust ja vähemkasumlike ettevõtete kõrvale tõrjumist. Kõik peab olema moodne ja tootma maksimaalset kasumit. Just viimast põhimõtet järgides võib kergesti eetilisus ununeda, kuna sellel pole lihtsalt kohta. Kui kasum on suur, siis sellest piisab ja eetilisuse probleemidega end ei vaevata. Samas ei ole siiski õige äri ja eetikat omavahel väga tugevalt siduda. Äri ise ei saa olla ei eetiline ega ka ebaeetiline. Neid omadussõnu saab kasutada vaid nende inimeste kohta, kes äriga tegelevad. Põhimõtteliselt on äritegevuse eesmärk vaid üks teenida kasumit. Erinevused tulevad esile siis, kui võrrelda, kuidas ja milliseid vahendeid kasutades üritatakse tulu saada ning siinkohal saab juba hakata rääkima eetilisest ja ebaeetilisest käitumisest.
Ei kirjutanud ühtegi teost Sokratese kuulsaim õpilane Antiikaja mitm.külg. õpetla Erinevalt sofistidest ei võtnud oma Pärast Sokratese surma järgnenud Tema tööd käsitlesid looduste õpetuste eest raha võõrsil veedetud aastaid naasis loogikat, füüsikat, ajalugu, riigi kodumaale ja asutas oma kooli - eetikat, muusikat, kirjandust, m Vestles moraaliküsimustest huvitatud Akadeemia. üldist korraldust aristokraatlike noortega Ta vaated põhinesid eelkäijate Sõnastas oma vaated arvukates põhjalikul tundmisel.
Õigesti tegutsev inimene siseneb uuesti poodi ja vaatab kauba üle, valesti käituv inimene aga kõnnib minema. Käitumise põhjendus on lihtne, kui väiksest peale on REBEKKA VAINOV õpetatud, et varastada ei tohi siis ei ole mingit probleemi poodi tagasi minna ja kontrollida, sest ise tead, et ei võtnud ühtegi sulle mitte kuuluvat eset kaasa. 5) Tagajärje- eetika Olukorraks võib olla kodusetöö tegemata jätmine. Kasutaks seda eetikat sest see keskendub tagajärgedele. Enne tegevuse tegemist sa juba tead mis see endaga kaasa toob. Näiteks kui koduse töö jätad tegemata tead, et sa pead selle niikuinii järgi tegema ja saad veel õpetajalt pahandada ka. Ebameeldiva tuned tekitab, seetõttu tuleb järgida seda eetikat. Enne mõtle siis tee! Teiseks olukorraks tooks eesmärkide seadmine, sest selle eetika teooria hõlmab ka seda.
Ateenas. Ülistuslaule kirjutati tellimise peale, nende sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ning õpetlikud filosoofilised arutlused. Stiililt olid ülistuslaulud pidulik-tõsised ning värsiehituselt keerulised. Voorust ei pidanud Pindaros kellegi isiklikuks omaduseks, vaid jumalate ja esivanemate päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali. Pindarose luulet iseloomustavad raskepärane stiil, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ning sõnalooming. Pindarose looming oli antiikajal jaotatud 17 raamatusse, mis hõlmasid mitmesuguseid koorilüürika liike: epiniikione, paiaane, ditürambe, prosoodione, porteenine, enkomioone, hüporeeme ja epitalaamione. Tänini on
näiteks vasak- ja parempoolne, suurem ja väiksem. Seepärast me ei saagi öelda, millised asjad ise oma loomuselt on. · Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt; mis ühele meeldib, võib teistele ebameeldiv olla; sead eelistavad näiteks pori puhtale veele (järelikult ei ole pori oma loomuselt jälk, sest sigadele ta ju meeldib), mõni loom sööb värsket toorest liha, teine roiskunud liha jne. 5. Iseloomusta stoikude eetikat? Ta on saatusele allumise ja kohuse eetika. Selle alus on usk maailma mõistuspärasusse. Stoik on alati mõõdukalt rõõmsatujuline ning seisab kõrgemal igapäevaelust.
grupp toimib kohtuniku ja jõustajana. Samuti nõustun Kantiga, et inimene ei tohiks oma sisemist häält jalge alla tallata. Sisemine hääl on südametunnistusest ja ühiskonna normidest innustatud ning tihti peale teen just seda arvestades oma otsused ja teod. Tagajärje-eetika vastandub kohuse-eetikale, kuna selle teooria järgi on moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg. Kuigi need kaks teooriat vastanduvad teineteisele, siis siiski järgin ma ka kohati tagajärje-eetikat. Kuna konsekventsialism jaguneb kolmeks egoismieetika, utilitarism ja altruism , siis pigem lähtun egoismieetikast ja utilitarismist. Need kaks vastanduvad üksteisele hüvede maksimeerimise poolest egoismis tegu peab maksimeerima tegija hüvesi, utilitarismis ühiskonna omi. Üritan enamasti leida teo tegemiseks viisi, tänu millele oleks esindatud nii minu kui ka teiste hüved. Näiteks kui esimene viis ei ole kasulik teistele aga 1
Põhineb inimese sisemisel tuumal. Eksistentsialistlik eetika indiviidi vabadus. Oma tahte poolt valitud eesmärgi teostamine. Sotsiaalse hüve eetika valitakse mingi sotsiaalne hüve, mille poole pürgitakse. Nt armastus, pere. Tähtis on au ja tunnustus. Positiivse psühholoogia hüved subjektiivne heaolu. Simulatiivne strateegia eneseabi käsiraamatutes. Nt naeratage hommikuti! 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Eudaimonia e õitseng ülim hüve, mis teeb inimese elu heaks ja õnnelikuks. Soov õnnelik olla on inimesele loomuomane. Kõikidel asjadel on oma eesmärk (meditsiin tervis, haridus tarkus), need on millegi pärast loodud. Ka inimese elul on oma eesmärgiline funktsioon. On palju erinevaid variante. Põhilised kaks tüüpi: esimene eesmärk millegi muu jaoks, näiteks muusikariistade valmistamise eesmärk on muusika. Aga õnn on
Kõrgemat erialast haridust saab omandada rakenduslikes kõrgkoolides, mille läbides ja kogemustepagasi kasvatades on võimalik omandada rakenduskõrgharidus juhiabi erialal. Sekretäritöö õppekava läbimine kutsekoolides kestab üldjuhul kaks aastat. Sekretäritöö erialal on võimalik õppida järgmistes õppeasutustes: Pärnumaa Kutsehariduskeskus Õppeaeg kestab 2 aastat ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab majandusõpet, riigiõpetust, kultuurilugu, kutse-eetikat, keelekultuuri, raamatupidamist, arvutikirja, arvutiõpet, dokumendi- ja arhiivihaldust, erialast vene keelt ja võõrkeelt, kiirkirja aluseid, õigusõpet, sekretäritööd, teeninduskultuuri, etiketti, organisatsiooni ja juhtimist, avalikkussuhete aluseid. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Õppeaeg kestab 1 aasta 10 kuud ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab sekretäritööd,
1. seminar: Platon ja Aristoteles Tekstid: 1. Jan Szaif, Platoni koopa-võrdpilt, AKADEEMIA 9/1997, lk 18291842 2. Aristoteles, Nikomachose eetika, I raamat http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/index.html Vastustena palun mitte valikuliselt taasesitada loetud teksti vaid teha loetu põhjal iseseisvalt järeldusi ja kokkuvõtteid! 1. Kuidas mõistavad eetikat Platon ja Aristoteles? Platonil puudub süstemaatiline käsitlus nende kohta. Aristotelese enda käsitluste olulisim tunnus on teoreetilise analüüsi sidumine praktilise kogemusega, tegelikkuse süstemaatilise uurimisega. Platon pidas eelkõige üleüldist üheselt mõistetavat eetikat, kuid Aristoteles lähtus üksikisikust. Aristoteles oli rohkem sellel arvamusel, millele enamik rahvast, mis tõttu oli lähemal tegelikkusele
Kõige rohkem tekitab mulle muret koolikiusamine põhikoolis, sest astudes põhikooli saame aluse oma teadmiste pagasile, mille omandame kogu oma elu jooksul ning õpime, mis on õige ning mis on väär. Jah, ka lasteaias hakkame ehitama alustalasid oma käitumisele, õpime teistega suhtlemist ning muid komeid kuid põhikoolis olev laps peaks veidi rohkem teadvustama endale seda, kuidas käituda teiste inimsetega tolerantselt. Kui vaid saaks juba esimesse klassi astudes rõhutama eetikat, usun et see muudaks palju. Kuid ometigi tehakse üsna palju selle heaks, et lapsed omandaksid koolis kõik vajalikud oskused nii õpingutes ja ka käitumisnormides. Kuid miks siis ometigi esineb koolivägivalda? Nii raskele küsimusele vastab vist iga inimene erinevalt olenevalt tema maailmavaatest. Mõni võib arvata, et tänapäeva haridussüsteemiga koolikiusamist ei esinegi, kuid on teatud tõsiasi, et enamik kiusaja ohvri
Reklaamieetika Peale selle võib eetika ka Meediaeetika Meditsiinieetika tähendada mingisugust Kunst ja eetika eetilist süsteemi või Harjus ja eetika Globaalne eetika olemasolevat eetiliste Bioeetika hoiakute kompleksi. Arvuti- ja informatsioonieetika Eetika ja Moraal Teadustöö eetika Teadustöö eetika eesmärk on rakendada eetika Teadustöö eetikat põhimõtteid teaduslikule kasutatakse enamasti uurimistööle. biomeditsiiniliste Küsimuse alla on võetakse uurimustööde juures, kuid näiteks, mida teha see on ka oluline teistel teadusliku väärkäitumise, aladel. Huminitaar- ja plagiaadi, sabotaazi, sotsiaalteadustes tekivad väljamõeldud andmete või teistsugused küsimused kui teist sorti petmise korral ja loodus- või reaalteadustes,
kättesaadava rahvusliku kiriku loomine; selle südmusega algas Martin Lutheri reformatsioon, ta kuulutas uue ajastu algust - ''Igaüks peaks pühakirja kaudu jõudma jumalani'' - tõlkis Uue Testamendi saksa keelde; 1543. aastal ilmus kogu piibel saksa keeles - piibel levis laialt tema rahvaliku stiili ja rikkaliku sõnavara tõttu HOLLAND: Rotterdami Erasmus (1469-1536) - ristiusk tähendas tema jaoks humanistlikku eetikat - kaitses isikuvabadust - ''Narruse kiirus'' filosoofiline satiir INGLISMAA: Thomas More (1478-1535) - ''Utoopia'' (kr or topos koht, mida pole) - osavõtt poliitilisest tegevusest tõi talle süüdistuse riigireetmises, mis tõi kaasa surmanuhtluse - 1935. aastal kuulutas roomakatolikukirik More'i pühakuks William Shakespeare (1564-1616) - aegade kuulsaim kirjanik - Inglismaa sonetid; arutleb selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu
probleeme ja nähtuseid ja neid teaduslikult tõestada. Psühholoog peab olema kursis eetikaga, eriti kutse-eetikaga. Eetika valdab kõike, mis psühholoog teeb ja kõik mis ta teeb peab olema eetiline. Näiteks kõik eksperimendid ja katsed mis tehakse elusolendite peal peavad olema eetikakomisjoni poolt heakskiidetud ja peavad olema tehtud katsealuse kirjalikul nõusolekul. Psühholoog peab oma töös järgima kutse- eetikat ja lähtuma sellest ja kui üks psühholoog ei tea kutse-eetikat ja ei käitu sellele vastavalt siis pole ta pädev psühholoog, seega eetikal on väga suur roll psühholoogi töös. Iga inimese väljendusoskusest sõltub, kuidas tema mõtteid ja ideid mõistetakse teiste inimeste poolt. Kui psühholoogi väljendusoskus on kehv, siis on teistel inimestel tema mõtete mõistmine raske ja tulemus langeb koheselt. Psühholoog peab suutma ennast hästi väljendada nii suuliselt kui ka kirjalikus vormis. Psühholoogiat õppiv inimene peab mitte üksnes
Kunst avab tee maailma mõistmisele Paljud inimesed ei pea kunstiga tegelemist tähtsaks ning peavad seda tülikaks ning ebavajalikuks. Mina olen see, kes astub neile vastu ning arvab, et kunst harib inimest. Kõige tähtsamaks kunsti alaliigiks pean kirjandust. Lugemine aitab arendada inimese käitumisnorme ja kujundab välja ellusuhtumise ning elu mõistmise. Kunst õpetab inimesele eetikat ja tugevdab moraalitunnet. Lugedes raamatuid elame läbi ettemängitud sündmusi, millest saadud kogemused eneses salvestame ning kasutame neid siis, kui vajadus tekib. Paljud sedasorti õpetavad teosed on lihtsad jutustavad ning kirjeldavad raamatud. A. Kitzbergi tragöödia "Libahunt" taunib inimeste sallimatust erinevate inimeste vahel ning lihtsameelsust. Ehe näide on see, kuidas Tiina perest ära aetakse, arvates et tegemist ongi libahundiga
Rääkides perekonnast, siis tuleb tunnistada, et mu ideaalne elu polegi nii kristall- puhas. Kõik oma abieluaastad olin enda teada elanud ideaalse naisega: me armastame üksteist, oleme lojaalsed, abikaasa usaldas mind ja mina teda. Meil on kolm armsat last ja oleme olnud õnnelikud ka rasketel aegadel. Nora oli alati väga kuulekas ja mõistev ning hindas mind väga. Hiljuti aga sain ma teada midagi ootamatut: mu naine oli mind petnud. Mitte teise mehega vaid riivanud mu moraali, mu eetikat, mis on mulle ju esmatähtis. Teades kui väga ma vihkan valskust, suutis mu armastatud abikaasa võltsida oma isa allkirja ja sellega laenata raha ühelt suurelt petturilt, kes hakkas teda santazeerima ning minu maine läks ohtu. Õnneks tuli ühel osapoolel mõistus pähe ja santaaz lõppes, kuid mu naine läks peast segi. Ma andestasin talle tema tegelikult andestamatu pettuse ning millega tasub tema! Nora otsustas mu maha jätta ja minna elama iseseisvat elu, sest ta ei tahtnud, et mina
hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm. Hing oli nii inimestel, taimedel kui ka loomadel. Aristotelese arvates hing peale surma ei säili. Selle põhjal võib arvata, et Aristotelese õpetuse järgi polnud hing algselt kuskilt pärit ja ta polnud igavene/surematu. Eetika oli Platoni jaoks kõlblus. Ta hindas voorusi. Kõige olulisem voorus oli Platoni jaoks headus. Selle all mõistis ta ideed, Päikest ja jumalust. Selleni jõudmine on suurim eesmärk. Aristoteles pidas eetikat teaduse loojaks. Vooruslikkus tähendas tema jaoks meisterlikkust. Voorus tuleb valida liialduse ja puuduse vahel leida kuldne kesktee. Näiteks lugupidamine enesest on kesktee edevuse ja alavääristamise vahel. Nii Platon kui ka Aristoteles arvasid, et iga inimene vajab riiki, et olla õnnelik. Platonile oli valitsusvormidest kõige vastuvõetavam aristokraatia ning ühiskond jagunes seisusteks. Igal seisusel olid oma õigused ja kohustused
Tema poolt tehtud maalidest on mul samuti kaks lemmikut ja nendeks on ´´Truu valvur´´ ja ´´Ema portree´´. Kõige lemmikumaks maaliks Kumus oligi maal ´´Truu valvur´´ kuna see jäi meelde oma lihtsusega ja sellest on Kumus väga suur maal, mis tuli esiplaanile selles ruumis. Ma usun, et maailma tuntuim maal on ´´Mona Lisa´´ kuna see on läbi aegade pälvinud palju tähelepanu. Kõige rohkem puutun ma otseselt kunstiga kokku raamatute näol. Kunst õpetab elu eetikat ja lugedes raamatuid kogeme me palju erinevaid sündmusi juba oma peas läbi. Läbi erinevate lugude saame me aimu elu erinevatest külgedest. Läbi raamatutue omandame ma ka mõningaid käitmus maneere kuna enamus raamatud räägivad inimeste suhetest läbi aegade. Paljud raamatud jutustvad lugusid inimestest, kes käituvad valesti ja ei tee vahet, mis on väär ja, mis mitte, kuid selles samas loos saame ka teada, mis juhtub inimestega, kes valesti käituvad
lähiriikidest kiiremas tempos. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning võimaldab rahastada ühis hüvesid. 7) Erakonna hariduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE lubas Eesti haridussüsteemi viia üle eestikeelsele õppele ja kasvatada koolides väärikust, vaimsust, eetikat, eestlaslikku tervemõistuslikku maailmatunnetust. Väärtused nii kõrgkultuuri kui ka rahvakunsti. Edendada rahvuslikel traditsioonidel põhinevat loomingulist huvi- ja harrastustegevust, seovad kogukonna ja rahvusliku identiteedi ühtseks tervikuks. 8) Erakonna sotsiaalpoliitilised põhiseisukohad: EKRE väärtustab eakaid ja hoolekandes toetavad puuetega inimesi ning nende perekondi, et ühiskond oleks õiglasem ja tugevam.
ning suurendaksid rahvastikku. Eetilised hoiakud on ajaloo jooksul muutunud. Seda tõestavad ka mitmed kirjanduslikud väljaanded. Kui vanasti peeti normaalseks seda, et mees peksab naist, siis tänapäeva ühiskond seda enam õigeks ei pea. Kui Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" ei teinud keegi sellest väljagi kui Pearu oma naist peksis, siis tänapäeva ühiskonnas oleks Pearu vangi pandud oma naise peksmise eest. Koolis õpetatakse väga palju eetikat. Väärtuskasvatus, mida õpetatakse lasteaiast peale ning koolielus praktiliselt kõiges: nii reeglites, üritustes, tagasisidestamises, sotsiaalsetes suhetes, õppemeetodites ja -sisus, traditsioonides kui ka terves lapsi/õpilasi ümbritsevas keskkonnas. Ma arvan, et ühiskonna õige ja vale arusaamad on ajapikku muutunud ja läinud humaansemaks.
Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab luua uusi kompetentse kuna ta hõlmab organisatsiooni liikmeid terve organisatsiooni ulatuses, kutsub üles tulevikku-vaatavale / tervikut nägevale juhtimisstiilile ja valmistab ettevõtte paremini ette nii välisteks kui sisemisteks muutusteks, rahutusteks, kriisideks. See loob usalduse, parandab mainet, aitab kaasa heade suhete loomisele ja hoidmisele erinevate huvigruppidega, sh organisatsiooni liikmete, klientide, partnerite, omanike, investorite, pankade ja meediaga. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab muuta ettevõtte atraktiivseks hea...
langetada otsuseid. Kolmas vahend on intuitsioon võime jõuda teadmiseni sõnade abita tunnetada tõde, ilma et oleks antud selgitusi. Moore (esindaja) väidab, et intuitsioon väljendub heast, mis on hea kõigile. Immanuel Kant (1724-1804) Tema eetika nimetus: Kohus kohuse pärast. Elas Preisimaal Königsbergis (praegune Kaliningrad). K oli väga täpne mees. Tema jalutuskäikude järgi võis kella õigeks keerata. Arvas, et reisida pole vaja. K alustab eetikat (arutelu); ütleb, et vaid hea tahe saab olla hea ilma piiranguteta. Leiab, et hea tahe välistab tahtmise millegi järel kui tahad head, siis see on suurim, mida inimene võib tahta. Arvab, et käituda lihtsalt kohuse pärast ei ole piisav. Meie suhtumine kohusesse võib olla erinev. Sõnastab oma kategoorilise imperatiivi (käsk): ,,Toimi alati sellistest maksiimidest (e. reeglitest) tulenevalt, mida võib iseenesliku vastuolluminekuta universaliseerida!" Mõte: käitumine peaks
Omaalgatuse ja initsiatiivi toetamine, inimeste tegevuse väärtustamine on need, mis viivad ettevõtet edasi ja aitavad ellu jääda ka kõige karmimates konkurentsitingimustes (Kooskora 2012). 4 Kõik eeltähendatud aspektid on tähtsamad eetilise juhtimise jaoks. 5 1.1 Juhtimiseetika tüübid ja lähenemisviisid Archie B. Carroll määrab kolme liiki juhtimistegevuse eetikat või käitumisstandardeid (Tanjua 2018): 1. Kõlvatu juhtimine: See toob kaasa eetiliste tavade puudumise, millele järgnevad juhid. Juhid soovivad maksimeerida kasumit isegi siis, kui see on seotud õigusnormide või töötajate murega. 2. Moraalne juhtimine: Moraalse juhtimise eetika kohaselt püüavad juhid maksimeerida kasumit eetiliste väärtuste ja põhimõtete piires. Need vastavad professionaalsetele ja õiguslikele käitumisstandarditele
Maailm ei ole avastatav ega korrastamisele alluv.Maailm on määratlematu ja osaduslik. Postmodernism paneb inimese paljude võimaluste ette, idealiseerides ja põlastades neid võimalusi üheaegselt. Kõiges valitseb, pooltõsidus, mis sunnib kahtlema ja küsima. Postmodernismi iseloomustab selgete eetiliste taotluste puudumine. Kultuuri ja eetika vaimne pool kängub, samal ajal kui teadus ja tehnika on kõrgel tasemel ja arenevad. Eetika on suunatud kasulikkusele, pole hinge-eetikat. Tehnika ei ole veel saanud vaimukultuuri arengu vahendiks. Meil puudub näiteks Interneti-eetika. Postmodernistliku inimese mõtte-ja tegevussfääri iseloomustavad suhtelisus ja anarhia ning selle sallimine. Omaseks on saanud mäng kui reaalsusest eraldumise võimalus. Mäng on töös (manipuleerimine,äri), meelelahutuses (virtuaalne reaalsus) ja enesekehtestamises (igaüks elab oma loodud maailmas). Maksab hetketõde, hetketunne.
intuitsioon või südametunnistus. Teodeontoloogilsed teooriad näevad iga tegu kui unikaalset eetilist olukorda ja usuvad, et meie ise peame igas olukorras otsustama, mis on õige ja väär, lähtudes oma südametunnistusest. · Siinkohal aga kohe esimene asi oleks see, et kõik inimesed on ju erinevad, seega ka moraalinormid ja südametunnistused on erinevad. Kõiki ei saa üheselt võtta. On kaht tüüpi teodeontoloogilist eetikat: intuitsionism ja detsiosinism. Esimesed usuvad, et me peame igas olukorras küsima nõu oma südametunnistuselt, teised, keda kutsutakse ka eksistentsialistideks, ususvad, et mingit moraalselt õiget vastust polegi olemas, kuni meie ise ei otsusta, mis on õige ja mis on väär. Selle määrab otsus. Sellisel seisukohal oli eksistentsialist J-P Sartre. Teodeontoloogiline eetika väljendub näiteks Durhami piiskopi Joseph Butleri kuulsates moraalijutlustes:
mitte aga usu jagamise koht. Usu kuulutamise ja levitamisega peab tegelema kirik, aga mitte riik ja tema haridussüsteem. On ju olemas pühakodade juures pühapäevakoolid ja erinevad õppelaagrid nendele, kes tunnevad religiooni vastu huvi maast madalast. Muidugi see ei tähenda, et koolis ei tuleks usu ja religiooni aluseid õpetada ikka tuleks, aga mitte usuõpetuse vormis. Riik peab juba eos kristlikku maailmavaadet, eetikat ja moraali kõige õigemaks maailmas. Riigi eelarvest on ettenähtud päris suured miljonid kroonid kirikutele ja kogudustele. Samas põlisrahva pühamute ja hiiete korrastamiseks ning hooldamiseks pole ettenähtud sentigi. Riigieelarvelise toetuse puhul on silmas peetud seda: · Oluline on tõhustada ja arendada kirikute poolt tehtavat rehabilitatsioonialast tööd ( just nagu meie riigis poleks piisavalt sotsiaaltöötajaid )
1. kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted 2. kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse 3. mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud. Kõige rohkem käib eetikas vaidlus selle üle, mis on see ,,mõõdupuu", mille abil saab mõõta kas mingi asi on hea või halb. Eetikakriis olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni ja samas uusi norme ka veel pole. Eetikat võib jagada: 1. teoreetiline eetika tegeleb küsimustega, mis on hea ja mis on halb; kas hea on inimesele kaasa antud 2. praktiline eetika tegeleb otseselt moraaliküsimustega; kuidas ühte või teist asja elus lahendada. sageli tekivad uued eetikateooriad ja mõttekäigud. UTILITARISM eetikateooria; arvamus, et inimene elab pideva naudingu nimel ja kui karmistada karistusi, siis selle tagajärjel inimesed soovivad vähem kuritegusi sooritada.
Geenide ülekandmine ühelt loomalt teisel on tegelikkuses üsna ohtlik. Selle tõttu võib loomal esineda ebanormaalsuseid või isegi tea- tavaid ebaproportsionaalseid kehalisi omadusi. Kuigi mõningaid loomi on edukalt geneetiliselt muundatud, ei anna see siiski täit õigust loomkatseid ja -teste jätkata. Selliste muundatud loomade seas on kuulsaimaks ilmselt onkohiir - hiir, kes on geneetiliselt muundatud nõnda, et vähki takistavad mehhanismid temas ei tööta. Loomakaitse-eetikat jälgides ei ole aga lubatud loomadele põhjendamatute kannatuste valmistamine. Seega on onkohiire aretami- ses rikutud kõige elementaarsemat reeglit, mis on ka pahatihti vastuolus ühiskonna mõtete ja seisukohtadega. Taimede geneetilise muundamise eesmärgiks on kaitsta taimi haiguste, kahjurite, umbrohtude, keskkonna stressi (põud, madal temp.) ja kvaliteedi koristusjärgse languse eest, samuti parandada maitset, tooteväärtust ja värvi. Mis kasu saame me aga loomade geneetilisest
Tavaliselt on selleks siis sõbrad või levinumalt meedia. Igal sõprusringkonnal on oma 'moraalne koodeks', omad käitumisnormid ja üheskoos kujuneb välja arusaam valest ja heast. Kui kokku on sattunud puuduliku lastetoaga (st puuduliku koduliku kasvatusega) lapsed, siis tekivadki neist pätikambad, kes ei löö risti ette füüsilise vägivalla kasutamise ees. Kool üritab ka lapsi kasvatada, aga tihtipeale liiga vähesel määral koolis peetakse eetikat e. käitumisõpetust vanemate probleemiks, vanemad aga peavad seda kooli probleemiks. Ei tohi ka unustada, et vägivalda suurendab õpetajate ebaprofessionaalne käitumine, ühiskonna hoolimatus, vähene sallivus, telesaadetes lokkav vägivald- kõik need aspektid soodustavad samuti meie eetiliste arusaamade allakäiku. Vägivald on koolielu paratamatu osa. Koolivägivallal on tänases koolis kaks palet: füüsiline ja psühholoogiline
Mõdriku 2014 „Mis on eetika? Eetika on teadus sellest, mis on inimese käitumises hea ja mis on halb ning kuidas me peaksime elama. Rohkem valgust heidab asjale, kui ütleme, et eetika katsub avastada, mis on elus tõeliselt tähtis, mis annab elule mõtte ja teeb ta elamisväärseks. Aga niiviisi esitades osutame selgelt, et eetikas huvitab meid õige elamisviis selle viimases tähenduses.“ (Kerner 1996:13) Eetikat tuleks vaadelda kui käitumisstandardite ja kohustuste kogumit nii isiklikul kui ka professionaalsel tasandil. Eksisteerivad üldised moraalinormid, mis peegeldavad väärtusi ja ühiskonna arusaamu õigest ja väärast käitumisest kui ka kindlate rühmade kohtlemisest. (Tegevusjuhendaja käsiraamat, 2010:21) Eetiliste väärtuste alla kuuluvad sõnapidamine, headus, ausus, teistest hoolimine ja oskus teistega arvestada. Ühised normid, reeglid ja väärtused on vajalikud selleks, et meie
Tabasalu 2015 1 Sisukord Sisukord Sissejuhatus 1. Grunge 1.1 Grunge muusikat iseloomustavad tunnusjooned 1.2 Grunge kui elustiili ja eetikat iseloomustavad tunnusjooned 2. Grunge riietumisstiilis 3. Soundgarden 4. Tulemuste analüüs 5. Eneseanalüüs Kokkuvõte Kasutatud allikad Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 2 Sissejuhatus
Seitsmes vooruses on 4 loomulikku voorust e. kardinaalset voorust, mille ümber kõik pöörleb. Paganlikud voorused (4): 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õigus Lisanduvad 3 teoloogilist ja kristlikku voorust: 1. usk (rist) 2. lootus (ankur) 3. armastus (süda) Need on Jumala poolt antud, sõnastatud Pauluse poolt Uues Testamendis. Keskaja kõik voorused polnud samad, mis antiikajal. Thomas tahab sünteesida Aristotelese eetikat: A eetika keskendub ülimale hüvele (hea summa summum bonum). Õnn leitakse Jumala armastamisest. Kristlik eetika ütleb, et inimene saavutab lunastuse pärast surma. Maises elus maksimaalselt kättesaadav on võimalik läbi vooruste. Thomas ütleb, et moraal rajaneb pigem inimloomusel ja mõistusel kui jumalikul käsul. Vooruste eetika kehtis Euroopas valgustusajani (17. sajand).
a) Hellenistlik kulutuur tekkis põhiliselt uutes keskustes (aleksandrias, antiookias,pergamonid,rhodosel) idamaade kultuuri mõjul. kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtemis ja kultuurikeeleks. Hellenistikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetuses, stoitsismis,epikureismis). Filosoofiast (keskus Ateena), milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika ,astronoomia , geograafia,meditsiin,botaanika ja filosoofia. Tehnika edenes eelkõige sõjanduses ja ehituses. Hellenistliku kultuuri mõnu ulatus rooma riigist indiani. Aleksander Suur Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (356 Pella – 13
............................................................................... 4 2 Mis on eetika? Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste elukorralduse ja ühiskondlike käitumis harjumuste seletamisega. Eetika ehk disipliini põhiülessanne “ on siduda inimese teoreetiline maailmakäsitlus üldiste praktiliste näpunäidetega, kuidas selles maailmas toimida.“ Eetikat on vaja ühiskonda, et luua mingid kindlad reeglid või käitumisnormid, mida kõik saaksid järgida ja mis oleks kõigile ühiselt mõistetav. Selle puudumisel oleks mitmetes valdkondades kaos ja tekiks väärkohtlemine teatud inimeste suhtes Nt: teadustöös. Eetika teadustöös Eetika omab suurt rolli teadustöös, selle eesmärk on rakendada eetika põhimõtteid erinevate uuringute valdkondades. Selle eesmärk on see, et igaühte suhtutakse õiglaselt ja, et teda ei
Agnostik inimene, kes arvab, et ei ole olemas piisavalt tõendeid, et kõrgema jõu olemasolu kinnitada/ümber lükata Usund/religioon tavade, uskumuste ja religioossete praktikate kogum, mida mingi grupp inimesi jagab Sekt äärmuslik usugrupp (vähemuses võrreldes üldise seisuga) Konfessioon ühte usutunnistust jagav grupp (nt. luterlus) Teoloogia usuteadus Teoloog usuteadlane, kes uurib religiooni õpetust, tekste ning eetikat. 2. Mis on religioon? religio "sidumine" religare "sidumine" relegere uuesti lugemine, uurimine või taastõlgendamine 1) Raamatureligioon raamatu-keskne religioon 2) Pärimus-religioonid Religiooniteadlased uurivad religiooni sisu, sotsioloogid religiooni mõju. Usk eri religioonides. 1) Aafrika usk on muu eluga väga tihedalt seotud (usku peetakse traditsioonist ja ühiselust eraldamatuks) 2) Hinduism usu keskseks mõisteks on "dharma", mis tähendab elujuhist
lahkunud ettevõttest. Ähvardades vigastada saanud töötajat vallandamisega kui ta sellest vastavatele ametiasutustele teatavad. 4. Mõelda kas otsus on kooskõlas näiteks ehituse heatavaga või kas juhtum on vastuolus „kuldse reegliga“. Juhtumi analüüsimisel võib kasutada ka ema testi, TV-testi , teise nahas olemise testi või turutesti. Arutlus Puutudes kokku teiste inimestega õpitakse eetikat kogu elu. Koolis suheldakse õpetajate ja klassikaaslastega ning õpitakse austust ja muid oskusi. Töökohal saame teada vastutusest, meeskonnatööst, täpsusest ja suhtlemisoskusest. Kui me saame aru, miks need eetilised väärtused on vajalikud siis mõistame, kui tähtsad need on meie igapäevaelus. Me kasutame neid oskusi koos teadmisega, et mis on õige ja mis vale, sooritades igapäevaseid tegevusi ühiskonnas nagu autojuhtimine või poes toidu ostmine
Õppejõud: Mõdriku 2013 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Louis P
Euroopast. Reformatsiooni põhiteosed Lutheri usukäsitluses oli põhiliseks pühakirja autoriteet ja kristlase üldise preesterluse rõhutamine, mis seadsid kahtluse alla katoliku kiriku hierarhilise ehituse ja tegevuse õiguspärasuse 1520.a ilmusid reformatsiooni põhiteosed: 1. kirikukorraldust käsitlev "Saksa rahva kristlikule aadlile kristliku seisuse parandamisest", 2. sakramendiõpetust uuendav "Kiriku Paabeli vangipõlvest" 3. usuõpetust ja eetikat ühendav "Ristiinimese vabadusest". Martin Lutheri võitlus katoliku usu ja paavstluse vastu · 1520. a ütles end ametlikult lahti katoliku kirikust. · 1520. a pani paavst Leo X Lutheri kirikuvande alla. · 1521.a Wormsi riigipäeval kaitses M. Luther endiselt oma seisukohti, ei taganenud nendest ja kuulutati Karl V ediktiga lindpriiks · Aastani 1522 oli Luther Wartburgi linnuses Saksi suurvürsti Friedrich III Targa kaitse all · 1522
ihnus Heldus arutu raiskamine Õnneks on vaja · välist soodsat olukorda · tervet keha ( oluline on mõõdukus ja tasakaalukus) · mõistuslikku tegevust Mõtlemine on inimese eripärane tegevus hea elu on eelkõige mõistuspärane elu. Hüveline inimene on mõistuslik, enesest lugupidav ja initsiatiivikas. Inimeses on 2 täiuslikku vormi: · vaimutööga tegelev inimene (filosoof) · tavaolukordades kõlbeliselt käituv inimene. A. peab eetikat sissejuhatuseks riigikäsitlusele. Moraali kujunemine · Ürgkogukondlikule ühiskonnale on omane eel- ehk protomoraal: hea tähendab meid. Mitte-meie on potentsiaalselt vaenulik jõud. · Tegelik moraal eeldab selget vahetegemist mina ja meie vahel. Moraali kujunemine on seotud isiksuse kujunemisega: inimene teadvustab oma kordumatust, oma võimalusi ja vastutust. Moraal kujuneb sugukondliku ühiskonna lagunemisperioodil. · F.Fukuyama
Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Erinevalt sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpetussõnade eest tasu. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon- Sokratese kuulsaim õpilane. Ta asutas oma Akadeemia. Platon kujundas tervikliku õpetuse riigist. Platon hindas väga kõrgelt Spartat ja võttis sellest oma ideaalriigi visandamisel eeskuju. Aristoteles Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikora, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Ta tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli. Inimene oli tema sõnul riiklik elusolend. Ta oli antiikaja mitmekülgseim õpetlane ning ta võttis eelkäijate teadmised süstematiseeritult kokku ja kujundas nende põhjal omad originaalsed seisukohad.
Kuigi filosoofid kasutavad termineid moraal ja eetika mõnikord samatähenduslikult, siis paljud peavad siiski eetikat kõlblusõpetuseks, teaduseks moraalist. Eetika ongi moraali ja moraalifilosoofia valdkond tervikuna. Moraalireeglid puudutavad norme; laias laastus käsitlevad nad mitte seda, mis on, vaid seda, mis peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat
annaabi.ee 
