poolvillane valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. · Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Toit · Toitumisharjumused on Kihnus ka tänapäeval jäänud samaks, nagu olid 100 aastat tagasi. · Toidu valmistamise õppisid lapsed vanematelt. · Kihnus olid kindlad toidud, mis teatud päevadel tehti: Esmaspäev · Esmaspäeva hommikul söödi soojendatud hapukapsasuppi. · Lõunaks keedeti koorega kartuleid, peale pandi soolaräim või muu kala, mis parajasti oli. · Kõrvale söödi hapukurki, kes tahtis, praadis kõrvale ka liha. · Joodi hapupiima või tehti jahukastet, et nii kuiv ei oleks. · Õhtul keedeti leivapudi, keeva piima sisse pandi leivatükikesed. Teisipäev · Hommikul söödi niisama leiba, saia, võid. · Kui oli, võeti kõrvale liha või kala. · Lõunaks keedeti kartuleid.
Iseseisev töö; TOITLUSTAMINE,KK12(Eesti rahvustoidud) Tähtaeg:26.10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leibadest söödi odraleiba,karask-
Leiva tähtsus Pätsi ei pandud lauale lõigatud ots ukse poole Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti Leiva otsast ,,kärsakest" võõrale ei lõigatud Leivaviilu ei tohi ühe käega murda ega kummuli lauale panna Leivapätsi pragunemine tähendas pere lagunemist Sooja leiba ei lõigatud Leiva seest millegi sobimatu leidmisest tuli vaikida Muud taimsed toidud Läätsed Kartulid ja aedviljad Juurviljad: kapsad, naerid, kaalikad Oa ja hernetoidud Kapsaid hapendati; tehti hapukapsasuppi Kanepitoidud Marju söödi kohapeal Seeni kupatati ja soolati Kalatoidud Hoiustati soolatult Soolasilk, silgusoolvesi Soolakala (räim, rääbis, ahven jt) Vinnutati (räim, lest, väiksemaid kalu; haugi, latikat, siiga) Randlased sõid värsket kala iga päev Liha ja veretoidud Liha söödi peamiselt talvel Mardipäevaks hani, kadripäevaks kana Pulmadeks või matusteks mullikas/vasikas/lammas/noor siga/kodulind Päädikutest ja kehvemast lihast suppi Jaheliha Soolati sisse
Kuni 19. sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. 19. saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20. sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk. Söödi nii magevee- kui merekalu, enim kasutati toiduks räime. Värsket kala said süüa enamasti rannikul elavad pered, sisemaal tarvitati toiduks rohkem kuivatatud ja soolatud kala
läätsedes, mereandides, õuntes, kirssides, vaarikates, murakates, jõhvikates, baklazaanides, pähklites ja mitmesugustest seemnetes. Peale nende söömist võib põrna ergutuseks peale juua näiteks rohelist teed. Piima ei tohi vaske sisaldavatele toiduainetele peale juua -- piimavalk, kaseiin, takistab selle elemendi imendumist. Fütoterapeudid süüa rohkem rohelist värvi köögivilju -- paprikat, tomateid, musti sõstraid (igas olekus), keeta nõgesesuppi, hapukapsasuppi, juua kibuvitsatõmmist ning unustada ei tohiks ka tsitruselisi -- neis leidub külluses C-vitamiini, mis on eluliselt vajalik põrnale ning kogu vereloomesüsteemile tervikuna. Et põrn puhastaks korralikult verd, peab iga päev tarbima ligi 2 liitrit vett. Kui te ei peleta õigeaegselt janu, pakseneb veri ja kasvab jääkainete kontsentratsioon ning siis on neid filtreerida palju raskem. Põrn saab paremini hakkama oma loomuliku filtri kohustustega pärast aroomiteraapiaseansse.
Eestlaste toidupärand Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk. Söödi nii magevee- kui merekalu, enim kasutati toiduks räime. Värsket kala said süüa enamasti rannikul elavad pered, sisemaal tarvitati toiduks rohkem kuivatatud ja soolatud kala. Kalu
8.)Magusad supid. 9.)Rahvuslikud ja regionaalsed supid. 27. Piimasupi valmistamine. Piimasupi täiteks kasutatakse: Köögivilju, makaronitooteid, kala, tangaineid ja nendest valmistatud klimpe. Enne kuumtöötlemist vajavad toorained keetmist, väheses vees poolpehmeks, lisatakse seejärel piim ja supp keedetakse lõplikult valmis. Piimasupid maitsestatakse valmistamise lõpus soola ja suhkruga. 28. Buffee- iseteeninduslaud. On olemas külm buffee ja kuum buffee. 29. Kirjelda eestipärst hapukapsasuppi. Pane liha külmaveega keema, riisu vaht. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangu, riivitud porgand ja sibul. Keega nõrgal tulel 1-2 tundi. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 30. Toidupüramiid. Alt-üles: 4. Teraviljasaadused: leib, kartul, puder, makaronid, helbed. 3. Köögiviljad, kaunviljad, puuviljad ja marjad. 2. Õli, rasvad, pähklid, seemned, liha, kala ja muna, piim ja piimatooted. 1. Suhkur, karastusjoogid ja maiustused. 31. Kuidas kujuneb toitude müügihind
elavate kirjas olla. Järgmisel hommikul mindi Gerassimi ukse taha ja nõuti sisselaskmist. Kuid Gerassim ei lasknud neid sisse ega andnud koera nende kätte. Lõpuks tegi Gerassim neile kätega selgeks, et teeb ise koerale otsa peale. Mehed jäid ukse taha valvama. Möödus tund ja ukse avas Gerassim. Tal olid parimad riided seljas ja Mumuu nööri otsas järel. Jeroska saadeti teda jälgima. Gerassm lähs trahteri ja tellis hapukapsasuppi lihaga. Ta pudistas sinna leiva ja tõstis selle maha. Koer hakkas viisakusest sööma. Pisarad valgusid Gerassimi silmadesse. Mumuu sõi pool taldrikust. Peremees maksis supi eest ja nad lahkusid. Teepeal võttis ta majahoovist, kus juurdeehitist tehti kaks telliskivi ja nad läksid edasi. Äkki nägi ta aerupaate. Ta hüppas ühte neist, Mumuu hüppas talle järele .Nad aerutasid pikalt. Lõpuks jättis ta aerutamise. Mässis nöörijupi
Saaremaal (näiteks Ansekülas, Kaarmal ja Valjalas) keedeti mulgi putru kartulite ja odrajahuga, kartuleid pandi rohkem ja jahu vähem. Aliise Moora märgib oma raamatus ,,Eesti talurahva vanem toit", et mulgi puder üle Peipsi Odava poole pole pole jõudnud. Küllaga aga märgib ta ka oma raamatus, et 19. sajandil ja 20. sajandi algul, mil kaer oli Kalinini oblastis esimeseks jahu- ja tangaineks (nagu kohalike elanike suust on üles tähendatud) keedeti kaeratangudega seal hapukapsasuppi, putru, tehti kilet ja kama. Samuti nimetab Aliise Moora oma raamatus, et 19. sajandil ja 20. sajandi algul keedeti Novgorodi kubermangu Beloozerski kreisis kartuliputru koos kaeratangudega, mis meenutas meie segadisputru (kartulid odratangudega) ehk mulgi putru. Aliise Moora lisab veel, et Venemaa põhjapoolses osas tarvitati peamiselt kaeratangu ja - jahu, kui Eestis tarvitati samal ajal peamiselt just odratangu ja -jahu.
köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kasast. Kuni 19.sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.-17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pasinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kuri. 19.saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20.sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendanti ja keedeti siis hapukapsasuppi või putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi reheaju tuhasel põrandal küpsetatuna. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk. Söödi nii magevee- kui merekalu, enim kasutati toiduks räime. Värsket kala said süüa enamasti rannikul elavad pered, sisemaal tarvitati toiduks rohkem kuivatatud ja soolatud kala
Kuni 19. sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. 19. saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20. sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti Elin Palumäe SR13 niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk. · Maitseained Maitseainetena kasutati soola, mett, köömneid, kadakamarju ja sinepit. Maitsetaimedena ehk ürtidena (piparmünti, pune, majoraani ehk vorstirohi, rohelist sibulat, tilli jne). 3
Kiire töö tulemusena sain ma järgmises köögis kätt proovida, sest eelnevalt olin vaid näinud kuidas neid wrappe ja võileibu fast food köögis tehakse. Nagu iga asja esmakordse proovimisega ei tulnud minul need nii ilusad välja nagu põhitöötajal, kui olin mõne juba teinud hakkas minulgi need võileivad jms välja tulema. Sellel päeval kasutasin esimest korda võileibade kiletamismasinat ehk keevitajat. Järgmisel päeval tegime pitsat (12 plaati). Tegime samuti hapukapsasuppi, tükeldasin liha ja valmistasin kana poolkoibasid ette, mis oli vaja eelnevalt pisikestest sulgedest ära kitkuda ja marinaadi panna. Valmistasin itaalia salati. Järgmistel päevadel sain veel valmistada erinevaid kastmeid nagu juustukaste, karrikaste, külm kurgikaste jms. Valmistasime eel võileivatorte. Sain ise valmistada erinevaid toorsalatisegusid, mis mulle endale meeldisid ja mis mulle kokku segada meeldis. Sain valmistada rohke lihaga seljanka suppi. Sain praadida valget kala
149 – 10.1. Rukkileib Foto 10.1. Rukkileib Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist. Hiljem lisandusid järkjärgult: kaalikas ja kapsas; porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell (16.-17. sajandil); kurk; kartul, peet, kõrvits (19. sajandi algupoolel, so 200 aastat tagasi); tomat ja paprika (20. sajandi algul). Üheks köögiviljatoiduks eestlaste laual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati. Keedeti hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube ning läätsi ka keedeti. Neist tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid küpsetati reheahju tuhasel põrandal või keedeti koorega. 277 Peamine kartulikõrvane oli silk. Foto lk. 150 – 10.4. Silk Foto 10.2. Silk Söödi ka teisi magevee- ja merekalu. Kõige rohkem kasutati toiduks räime.
annaabi.ee 
