Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestlaste raske elu - miks üldse lapsi saada?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lastetoetus, toetuste, riideid, emapalga, vaevu, lubada, kolida, loobunud, üritavad, mähkmed, palgad, leeris, emapalk, paras, komme, vahepeal, pudeli, viina, vendade, kaaslane, sobivat, kasvatamine, luksemburg, hoolitseda, mähkmeid, peavari, korteris, iibe, kõigepealt, oota, alustala, hoolima, investeerima, lõppude, albert, einsteinAga samas, lapsed on ju hea elu majanduse kasvu ja kõige positiivse alus. Hiinas on küll rahvaarv väga suur, aga siiski ei tohiks vanemaid panna situatsiooni ette, et nende ainus laps jääbki ainukeseks, või siis ohverdada oma sissetulekut ja elukvaliteeti. Teisest küljest kui näiteks võtta mõni pisem riik kasvõi Eesti, siis seljuhul just üritatakse õhutada inimesi järeltulijate saamiseks. On ju palju erinevaid suuri toetusi sünnitoetus, lastetoetus, perekonna toetus ja muud soodustused. Arusaadav on, et meie rahvastik on vananemisjärgus, naised tahavad pigem teha karjääri kui traditsiooniliselt koduperenaine ja lastekasvataja olla. Kuid mida teeb meie riik paarikümne aasta pärast, kui tööjõuline elanikkond on minimaalne ja järgi on jäänud vaid riigikulul elanikud pensionärid? Võibolla peaks riik rohkem kasutama õhutamistaktikat, aga kindlasti mitte vastupidist
Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal lapsel vaja tuge. Lapsed ootavad vanemate hellust ja hoolt. Vanemad üritavad selle aga korvata oma suure palga eest ostetud maiustuste, tehnika ja arvutimängudega. Minu arvates ei ole see õige käitumine. Kuigi algul võib laps asjade üle väga õnnelik olla, siis mõne aja pärast ta tüdineb neist. Kõik asjad on kaduvad väärtused. Inimesed peaksid rohkem rõhku panema suhtlemisele. Veelgi kurvem variant perekonnast on selline, kus vanematel on halvad elukombed. Sellisel juhul ei ole
Küll aga näevad Eesti külad hulgaliselt sellise rände tõttu lagunenud peresid või vanemateta kasvavaid lapsi. Tänaseks pole vist pea ühtegi Eesti peret, kelle enda liikmed, sõbrad, tuttavad või naabrid poleks nn töörändurid. Tihti on väljarände põhjus rajada pere soodsamas keskkonnas, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, valdavalt küll palkade pärast, kuid kus lastetoetus esimesel lapsel on 100€ ning kolmanda lapse toetus 141€, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60€. Kui võrrelda seda Eestiga, kus lapsetoetus esimesel lapsel on 2 19,19€ ning kolmanda ja järgmise lapse toetus 57,54€, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada(antud toetuste määr kasvab 2015.aastal). Kuid õnneks
2. Helde lastepoliitikaga riigid, kuid eesmärgiks ei ole laste arvu suurendamine vaid sotsiaalne ja sugude vaheline võrdsus ja perede heaolu (Skandinaavia maad) 3. Inglismaa ja Iirima, kus riik toetab suhteliselt tagasihoidlikult lastega peresid ning piirdub vaid nendega, kellel on kõige suurem puudus Eesti on liikumas esimesest rühmast teise. Riikide perepoliitika eesmärgid: 1) Perekondade rahaline toetamine erinvate hüvitiste ja toetuste kaudu; 2) Töö- ja pereelu ühildamise toetamine; 3) Teenuste osutamine; 4) Perekonnaelu tugevdamine; 5) Naiste ja laste õiguste kaitse; 6) Sündimuste soodustamine. Perepoliitika meetmed: Otsene majanduslik toetus peredele Peredele suunatud teenuste arendamine (tervishoid, lapsehoid) Sihtotstarbeliste vahendite eraldamine peredele lisateenuste kasutamiseks (tugirühmad, turvakodud)
kodanikuühiskond, kus kodanikud avaldaksid arvamust ja annaksid oma panuse saavutamaks toimivat heaoluriiki. Kuna aga töö eesmärk oli vaadelda seadusi, siis ei peaks piirduma paarida. Teine väga hea ja kasulik sotsiaalne seadus, mis Eestis on vastu võetud on Riiklike peretoetuste seadus. Selle seaduse alusel makstakse peredele nii universaalseid kui ka vajaduspõhiseid toetusi. Üheks universaalseks toetuseks on lapsetoetus, mille määramise kriteeriumiks on laste arv. Vajaduspõhiste toetuste määramise aluseks on tõestatud vajadus, mille puhul toetust maksab kohalik omavalitsus enda poolt kehtestatud korras. Ka sellel seadusel on õigusriigile kohane eesmärk toetada neid, kellel on suurem vaesusrisk, see tähendab väikeste laste ja eriti paljude lastega peresid. Minu arvates aga ei täida ka see seadus kaugeltki mitte oma eesmärki. Õigemini täidab küll väga paljude jaoks, aga selle seaduse olemasoluga kaasneb nähtus, et sünnitatakse palju lapsi,
Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustest ja nende hoidmisest, kuid kui küsida täpsemalt mis need on siis võib vastuseks kuulda väga erisuguseid arvamusi. Kuid sõltumata sellest, milline on vastus, mõjutavad need inimeste vaba aja veetmist, seda kuidas nad oma raha kulutavad, milliseid toite söövad ja riideid ostavad ning kuidas nad üksteisesse suhtuvad. Seega väärtused annavad tähenduse ja suuna iga pereliikme elule. Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struktuurist lähtuvad ehk põhjus
kord nädalas kord kuus ei saagi regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele ei saa üldse taskuraha Kui suur on sinu poolt kasutatav summa? alla 10 euro 10-15 eurot üle 15 euro ei oska öelda 20 Mida sa taskuraha eest ostad? kooli sööklas või väljaspool kodu süüa maiustusi ja karastusjooke mänguasju kino-ja kontserdipileteid heliplaate ja ajakirju riideid ehteid ja kosmeetikatooteid tasun trenni ja hobide eest kogun millegi suurema ostmiseks muu ei oska öelda Kas raha säätmine on sinu meelest vajalik? ja ei Kuidas sa taskuraha säästad? ei osta igasugust ,,nänni" ja mõttetuid asju panen vahel raha säästmiseks hoiukarpi, kuid kindlat plaani ei ole panen iga kuu väikese summa hoiukarpi ei võta kooli raha kaasa hoian raha pangakaardil Kuidas taskuraha välja teenid või vajadusel juurde saad?
on aeglaste teadmiste omandamisega. Neil puudub samuti järjekindlus, domineerib enesekontrolli nõrkus. Mingil määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende esemete vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda. Kuid raske vaimupuudega laste seas on neid, kes küllaltki suure hilinemisega on õppinud istuma ja ka neid, kes vaevu suudavad end liigutada ja liikumist valitseda. Neil lastel on kahjustunud peenmotoorika, kõnemotoorika ja puudub oskus teha vajalikke liigutusi, et saada hakkama eneseväljendamisega. Samas oleneb eneseväljendamise oskuse areng otseselt liikumisvõimest ja kõne mõistmisest. Selliste laste arengusuund ongi parandamine eneseväljendamise ja sotsiaalsete oskuste, sealhulgas ka mängu kujundamisel. Selline laps ei mõista mänguasjade
sinu lahkumist rahunenud, * Sageli on abi sellest, kui laps läheb lasteaeda isaga. Isad on reeglina konkreetsemad ja otsustusvõimelisemad hommikune hüvastijätt läheb valutumalt. * Õhtul vanemaga kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad ja agressiivsed ning nõuda rohkem tähelepanu. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. Ole tähelepanelik ja kannatlik. Jälgi last. Ta annab ise vihjeid, kuidas teda aidata: kas lubada rohkem joosta, nutta või lihtsalt kaisus olla. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises. * Kerge kohanemise puhul lepib laps lasteaiaga 10-15 päeva jooksul. Raskemal juhul võib kuluda 1-2 kuud. Eriti raske kohanemise puhul (laps on tihti haige, kaotab õpitud oskused, ilmneb füüsiline ja psüühiline kurnatus) tuleks nõu pidada psühholoogiga. * Vanema usk lapse võimesse kohaneda ja tunda rõõmu lasteaiast aitab ning
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isaduse
omandamisega. Neil puudub ka järjekindlus, domineerib enesekontrolli nõrkus. Mõningal määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda. (Häidkind & Kuusk, 2008) Raske vaimupuudega laste seas on neid, kes suure hilinemisega on õppinud istuma ja ka neid, kes vaevu suudavad end liigutada ja liikumist valitseda. Neil on kahjustunud peenmotoorika, kõnemotoorika ja puudub oskus teha vajalikke liigutusi, et saada hakkama eneseteenindusega. Samas oleneb eneseteeninduse oskuste areng otseselt liikumisvõimest ja kõne mõistmisest. Selliste laste arengusuund ongi korrektsioon eneseteeninduse ja sotsiaalsete oskuste, sealhulgas mängu kujundamisel. Selline laps ei tea mänguasjade funktsionaalseid tähendusi ja ta sooritab ühetüübilisi liigutusi esemega
viies ema meeleheite äärele. 15-kuuselt tiris ta pidevalt riiulist selt. Melanie varastas poodidest kõiki ettejuhtuvaid asju. Oma välja isa CD-sid, nii et mõned läksid kätki. Kaheaastaselt lõi ja magusanälja vaigistamiseks näppas ta toidupoodidest maius- küünistas ta oma ema, millal iganes heaks arvas. tusi. Et oma kambas tunnustust leida, varastas ta riideid, T-sär- Süütunne oli justkui halvanud Franziska. Abituna oli ta ke, pükse. oma kalli Ralfi võimuses ega suutnud tekkinud olukorrale piiri Melanie osales ka Ralfi väljapressimis-ja röövimisaktsioo- panna. Loomulikult tundis ka Friedrich südametunnistuse pii- nides. Üheksa-aastaselt hakkasid nende kamba liikmed süit-
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on probleem, millega tuleb tegeleda. Arvatakse, et probleem laheneb aja möödudes ja tihti ei taheta ka tunnistada, et laps on hariduslike erivajadustega. Tahetakse teha otsused rutem, arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma mõtetest, on ju teadagi tõsiasi, et eks need eestlased üks hall mass ole, üritavad hakkama saada oma oskuste ja võimete piires. Küll aga tuleks just noori rohkem suunata ja nendega tegeleda, et nende otsused ei tuleks ülepea kaela, ise neid hiljem kahetsedes. Selleks et noori varakult märgata ja neid aidata on olemas hulk oma eriala spetsialiste, kelle poole oleks võimalus noorel pöörduda. Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Kõige raskem asi siin elus on õppida armastama täpsemalt, õppida armastama rohkem, kui tuntakse alguses suuteline. 13 8. EMAD Emad võivad samuti olla oma laste suhtes ükskõiksed ning see tekitab lapses hüljatuma tunde. Näägutamine ja ükskõiksus toimub mitte ainult siis kui laps on väike vaid ka täiskasvanu eas. Uuringute järgi mis Soome emadest saadi oli kirju. Palju emad on joodikute naised, kes üritavad laste eest hoolitseda ja lapsi isa märatsemise eest kaitset pakkuda. Mõned olid aga tööst nii kurnatud ja mehe jätkuvast klobimisest nii kurnatud, et laste jaoks ei jää eriti aega. Armastust väljendati nendes peredes vähe. Kuid nad olid siiski olemas. On ka hullemaid juhtusid kus armastus laste vastu puudub sootuks ning lapsed on ema jaoks pigem tüütu kohustus. Sellised emad ei võta oma last kunagi sülle isegi kui ollakse haige ning ei kiideta kui laps midagi hästi teeb,
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
kuju ja suurusega esemeid. Areneb kahe käe koostöö. ➧Esmased eneseteenindusoskused. Juba esimese eluaasta lõpus näitab enamus lapsi üles initsiatiivi söömisel ise lusikat või tassi kasutada. Need oskused täiustuvad teisel eluaastal ning kolmandal eluaastal suudavad paljud lapsed süüa juba üsna iseseisvalt ja puhtalt. Selles vanuses õpivad lapsed ka tualetti kasutama ja käsi pesema. Riietumisel õpitakse enne riideid seljast võtma ja kolmanda eluaasta lõpus suudab enamus lapsi ka ise lihtsamaid riideid selga panna, kuigi võivad veel kohati suunamist vajada. ➧Kõne areng. Teine ja kolmas eluaasta on aeg, mil üksikutest sõnadest saavad laused ja 3a’ga saab juba igapäevastel teemadel pikemalt arutada. ➧Objektide funktsioonipärane kasutamine ja mäng. Sel perioodil õpivad lapsed kasutama asju funktsioonipäraselt ja
· Millegi tegemine lapse heaks Vanemad peavad selgitama välja, milline on just nende lapse poolt eelistatud viis. Sest näiteks puudutusi eelistav laps võib kingitustest koormatuna tunda, tegusid eelistav laps võib liiga tihedaid kallistusi võltsiks pidada. Ülehoolitsemine Hoolitsemiseks võib nimetada kõiki viise, kuidas teiste ja enese eest hoole kantakse. Laste eest tuleb hoolitseda, muidu nad ei jää elama. Nad vajavad süüa, riideid, kaitset, puudutust, tunnustust ja armastust. Kuid kahjuks on paljud vanemad või vanavanemad üleliia hoolitsevad, mis pidurdab lapse arengut. Ülehoolitsemine võrdub järelandlikkusega. Ülehoolitsemise tagajärjed: · Teadmatus, millal on küllalt · Õpitud abitus ja omandatud suutmatus · Suutmatus eristada tahtmisi ja vajadusi · Veendumus, et ollakse maailma naba ja sellele vastav käitumine
Tuulik 1999). Paljudes õigussüsteemides on vanemad oma laste hooldajad. Väikeste laste puhul on vanemad kohustatud vastutama nende hooldamise, julgeoleku ja kontrollimise eest, kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995). Vanematel on sageli raske sõnastada eesmärke, mida nad oma lapsi kasvatades taotlevad. Ometi on iga lapsevanem sunnitud pidevalt tegema valikuid, langetama otsuseid koduse elu korralduses, suhetes lastega ja valides, mida lastele lubada, mida keelata. Valikud sõltuvad paljus argielu võimalustest ja vajadustest, aga paratamatult on nende taga ka vanemate väärtused (Kukemeck, Karlep, Krull, Mikk, Pilli, Trasberg 2001). Autor peab kahjuks tõdema, et mitte kõik lapsevanemad ei suuda oma eesmärke täita, et laps kasvaks iseseisvaks, kõlbeliseks inimeseks ja ühiskonnas aksepteeritavaks, kuna vanematel on oma elu korda seadmisega raskusi. Seetõttu kannatavad ka lapsed ja neil
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
ja teadmiste piire · Tunnustada last tehtud jõupingutuste , mitte lihtsalt ,,andekas olemise" eest · Mitte orienteeruda tulemusele, vaid tähtsustada protsessi · Aidata seada eesmärke · Tihe koostöö vanematega/kooliga/ lasteasutustega · Mitte kaotada kannatust · Püüda mõista lapse tundeid, olla avatud · Luua õhustik, mis annab lapsele kindlustunde (Sepp 2010: 54) 2.2 Inimeste mõju andekale lapsele Kui andekad lapsed üritavad edasi jõuda oma vaimsele tasemele vastavalt, libisevad nad grupi normidest väljapoole. Ehk teisisõnu, kui nad töötavad klassis nii, nagu võimed lubavad, tuleb ilmsiks nende erinevus eakaaslastest. Et olukorraga toime tulla, peavad nad tundma end hästi, ning hästi tunnevad nad end siis kui neil on stabiilne minapilt. Samuti peavad nad olema teadlikud kogukonna normidest ja väärtustest, see tähendab oma vanemate ja teiste pereliikmete. klassikaaslaste ja õpetajate ootustest
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
sotsiaalsed, emotsionaalsed ja tunnetuslikud oskused. · kindlameelselt ja hoolikalt valida välja TV-programmid, mida üldse vaadata - jälgida programmi koos laste ja noorukitega ja arutada nende sisu · õpetada kriitiliselt vaatama · limiteerida ja kindlalt määratleda aeg, mida kulutatakse meediale, eriti TV le, videomängudele ja arvutile. · olla ise eeskujuks, vaadata ainult valikuliselt saateid ja mitte lubada lastel piiramatult ise valikuid teha Alternatiivne tegevus ausse Tuleks luua "elektroonilisest meediast vaba" keskkond laste ruumides. Vältida TV, videomängude ja arvutite muutumist elektrooniliseks lapsehoidjaks. Teadlased on jaganud osavõtjatele ka infoallikaid, kust lastearstid saaksid mõtlemisainet meedia kohta ja selle toimest patsientidele. Üks selline on AAP veebilehekülg (http://www.aap.org). Siit leiab kolm aastat tagasi
Me võime seda sõnastada näiteks Platoni kardinaalvoorustena (mõõdukus, mehisus, mõistlikkus ja õiglus) või Kanti kategoorilise imperatiivina (kohustusena iseenda suhtes ja teiste suhtes) või ka nüüdisaja individuaalsete ja sotsiaalsete väärtustena. Tarvis on loomusundisid heita enese alla, mõistuse käsu alla (enesevalitsus, puhtus, sisemine vabadus), tarvis on sisemist kooskõla iseendaga, oma aadetega (tõde või tõelikkus), tarvis on teistele lubada, mida eneselegi (õiglus), tarvis on teiste õnnest ja rõõmust rõõmu tunda (heatahtlikkus), õpetab Peeter Põld. Valikuvabadus Bioloogiline loomus on meile looduse poolt antud, headeks ja halbadeks me looduse poolest ei muutu. Arvan, et just seda pidas Uku Masing silmas, väites, et inimene on sündides vaimselt tühi. Ütlus, et keegi pole vabatahtlikult paheline, ei ole õige, sest rikutud loomus on vabatahtlik igaühe puhul teevad ju toimingud inimese selliseks, nagu ta on
Seda kasutab Rootsi, Norra ja Soome sotsiaalpoliitika. Marginaalne sotsiaalpoliitika- puudust kannatavatele inimestele. Kulutused sotsiaalse kaitse programmidele on väikesed ja saajate ring on piiratud. Universaalne sotsiaalpoliitika- suunatud ainult oma riigi kodanikele Rahastamine toimub reeglina maksutulude arvel. Institutsionaalse sotsiaalpoliitika- - korral sõltub toetuste suurus tehtud maksete suurusest. Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika laiem eesmärk on tagada võrdne heaolu kasv kõigile liidu elanikele. (Eesti ja Euroopa Liit infomaterjal nr. 19 2001.mai.) Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid arvestades on enamuses Euroopa riikides kasutusel segasüsteem: lastetoetused, töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja invaliidsuspensionid, samuti arstiabi on universaalse iseloomuga (toetused sõltuvad vastavalt kas laste arvust või
tunduvale ideele avama. · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal. Surrogaatemadust pooldavate inimeste arvamusi: Miks inimesed, kel pole ei haridust ega materiaalset kindlustatud, võivad lapsi saada, kuid surrogaatema kasutamine on keelatud? Esimesel juhul saab lapsi tasuta, riik maksab emapalka, hiljem on paljudel lihtsalt savi, mis järeltulijatest saab. Surrogaatema teenus on välismaal suhteliselt kulukas, seega ei saa seda igaüks endale lubada. Ma kahtlen sügavalt, kas keegi sellist asja nalja viluks tegema hakkaks, eriti veel siin, Eestimaal. Kindlasti jah. Kuid surrogaatemadus peab olema lubatud vaid spets. arstliku komisjoni loal ja meditsiinilistel näidustustel. Näiteks kui eelnev viljatuse ravi ei ole tulemust andnud või on kõrge nürisünnituse/enneaegse sünnituse oht. Peaks olema lubatud, aga rangete piiridega, nt üks naine tohib oma elu jooksul olla surrogaatemaks max 12 lapsele, see väldib äritsemise
vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud Kes pole veel lapsi soovinud Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud Küsimus: Vabatahtlik lastetus? Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? Oluline tolerantsus Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25- aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25-aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu … Vaba kooselu ehk vabaabielu … Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu - õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo
3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud Kes pole veel lapsi soovinud Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud Küsimus: Vabatahtlik lastetus? Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? Oluline tolerantsus Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18 aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu ... Vaba kooselu ehk vabaabielu ... Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo
annaabi.ee 
