10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
unicornkid
Õppematerjali autor
Virge Nurk EESTI JA SOOME PEREPOLIITIKA VÕRDLUS Õppeaines: Sotsiaalpoliitika Sotsiaaltöö Õpperühm: KST51/61 Juhendaja: lektor Airi Mitendorf Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Järgnevas töös on võrreldud perepoliitikat Eestis ja Soomes. On toodud välja erinevused ja sarnasused. Sai valitud võrdluseks Soome, kuna see on eestlaste jaoks üks populaarseimad riike, kuhu minnakse elama või tööle. Tekkis isiklik huvi eesmärgiga välja selgitada kas Soome perepoliitika, võrreldes Eesti perepoliitikaga, on väga erinev. Töös on kirjeldatud mõlema riigi perepoliitika eesmärke. Antud on väike ülevaade toetustest ja enda mõtetest. Lapsed ja lastega pered vajavad riigilt ning kogu ühiskonnalt erilist tuge ja kaitset. See, mil
on sündimata lapse moraalne status ? Kas on õigus otsustada kellegi teise ellujätmist või tapmist? Mina isiklikult ei ole abordi vastu, sest kui tõesti majanduslik seisukord ei võimalda kedagi teist peale enda ülalpidama, kas siis on mõttet tuua last maailma, kus tal ei ole hea olla, kus ei ole kõiki võimalusi mida ühele lapsele vaja on? Ma saan aru naistest, kes ootavad lastesaamisega kolmekümnendate eluaastateni, mil seljatagune on rahaliselt kindlustatud, mil sa tead, et nüüd saad sa oma lapsele võimaldada head elu. Ning abort on ka võimalus neile, kes on n.ö. narkomaanid, pärilikke raskete haigustega jne. Kui su sündimata lapsel diagnoositakse haigus, mis ei lase tulevikus ei su järeltulijal ega sul endal enam normaalset elu elada, kas on siis motet siia ilma veel selliseid inimesi tuua? Jääda terveks eluks oma lapse hooldajaks sest sa tead et ta ei saa kunagi elus, täiesti iseseisvalt hakkama. Pigem teha abort ning mingi ajapärast proovida uuesti.
Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal lapsel vaja tuge. Lapsed ootavad vanemate hellust ja hoolt. Vanemad üritavad selle aga korvata oma suure palga eest ostetud maiustuste, tehnika ja arvutimängudega. Minu arvates ei ole see õige käitumine. Kuigi algul võib laps asjade üle väga õnnelik olla, siis mõne aja pärast ta tüdineb neist. Kõik asjad on kaduvad väärtused. Inimesed peaksid rohkem rõhku panema suhtlemisele. Veelgi
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam
Tänapäevane peremudel hakkas levima 17.saj lõpus. Tavaliselt on oluline abielluda endogaamselt ehk ühiskonna poolt aktsepteeritud inimesega. Monogaamsetes ühiskondades on lahutuste tolereerimine varieeruv. Esineb ka jadamonogaamiat üks abikaasa hüljatakse, et abielluda teisega. Polügaamiast eristub see sellepoolest, et uue abikaasa võtmine toob tavaliselt kaasa probleeme eelmisega. Vabaabielu alternatiiv abielule, tavaliselt on peres vähem lapsi, laste õigused nõrgalt kaitstud Üksikvanemaga perekonnad väiksem majanduslik kindlus, ühiskondlik hukkamõist Üksinda elavad inimesed seksuaalsuhe ei ole enam ainult abielus kodanikele lubatud, ei ole kunagi abielus olnud, lahutatud või lesestunud Uuspered teist või enam korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest abielust laps või mitu Homoseksuaalsed pered soov kuuluda perekonnagruppi, pikaajaline suhe annab
tagatud peab olema kindel õiguskord. Vastust küsimusele, kas Eesti on sotsiaalne riik või mitte võikski otsida lahates eeltoodud kriteeriume ja seda, kui palju üks või teine neist Eestis on rakendatud. Kuna kõigi nende põhjalik analüüsimine on väga mahukas töö, mis väljuks käesoleva essee raamest, võtan vaatluse alla õigusliku keskkonna ja katsun anda ettekujutuse sellest, kas Eesti seadused on positiivsed seadused, mis tõstavad kodanike võimet iseendaga hakkama saada. Õigusliku keskkonna valisin selle pärast, et see valdkond pakub mulle huvi, olen sellega põgusalt eelnevate õpingute käigus tutvust teinud ja ka minu igapäevased töö ülesanded on vähemal või rohkemal määral reguleeritud erineva taseme õigusaktidega. Lisaks eelnenule oleme me riigi kodanikena kõik õigustest sõltuvad. Mis siis on õigus üldiselt? Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik
Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi.
funktsioneerimisele. Sotsiaalne saamatus, suutmatus suhelda teiste inimestega, madal enesehinnang, enesesse tõmbumine jt. väärkohtlemise tagajärjed mitte ainult ei häiri lapse normaalset arengut ja ei Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö mõju mitte ainult praegusele lapsele, vaid avalduvad ka aastaid peale väärkohtlemist, need mõjutavad indiviidi ka tulevikus. Selle kõige tõttu tuleb tähele panna lapsi, kes käituvad probleemselt, kuna välise käitumise taga võib olla tema väärkohtlemine. Laps, kes käitub halvasti, on laps, kes tunneb ennast ebakindlalt. Iga laps tahab olla hea ning saab areneda läbi eduelamuste probleemse käitumisega laps on märkamist ja abi vajav laps. Kas probleemsetest peredest tulevad probleemidega lapsed? Lapse kujunemine isiksuseks toimub kahe teguri kaasasündinud pärilike omaduste ja teda ümbritseva keskkonna koosmõjul
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid