Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse - sarnased materjalid

petaja, reform, hoolekogu, petada, koolides, piku, arvavad, pilaste, langemine, petamine, motivatsioon, imalus, ilitada, imalik, ratakse, ppeedukus, givad, koost, lastevanemate, venekeelne, tunnid, keskharidus, elda, simuste, riigieksami, likool, niimoodi, analytics, assets, jutada, sihtasutus, riigiteataja, nastikud, palgat, langeks, sida, petus
thumbnail
45
doc

Andekas laps

Väga kannatlikud ja Õpivad klassis teistest erinevas rütmis. Ei keskendumisvõimelised. taha, et neid katkestatakse. Andekate laste omadused Võimalikud probleemid 22 Õpivad kiiremini. On suunatud suurtele Võivad olla rahulolematud, kui ei saavuta saavutustele. Süvenevad erilise soovitud taset. Õpetajad ja kaasõpilased põhjalikkusega arvavad, et nad raiskavad enda ja teiste aega. Väga sügavad ja intensiivsed Äärmiselt tundlikud. Tunnevad ennast emotsioonid halvasti, kui nende mõtetest ega tunnetest ei hoolita. Tugeva õiglustundega ja idealistlikud. Püüavad ellu viia ebarealistlikke ja idealistlikke muudatusi. Võivad muutuda

Sotsiaalpedagoogika
190 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

valmislõigatud paberitükkidele. Kiirpress oli ajalehtede levikus aeglaseks jäänud. Ladumismasinat kasutati esmakordselt 1840, Eestis võeti see kasutusele 1909. Rullpaberiga rotatsioonimasin jõudis Eestisse 1906. Ajakirjanduse tootmist mõjutas oluliselt ka paberi odavnemine. 20. sajandi suurimaid innovatsioone on arvatavasti elektroonika, mis on teinud võimalikuks elektroonilise side. Võib küsida, kas kirjaoskust oli enne raamatute laiemat levikut ka Eestis. Erinevad uurijad arvavad, et kindlasti oli. Rahad ju olid kasutusel ja kuidagi pidi ka nendega arvet pidama. Laiemale lugemisoskusele pandi alus 1687 kuninga korraldusega, milles nõuti köstrikoolide asutamist igasse kihelkonda. 18. sajandi lõpul oskas lugeda 60% täiskasvanud talurahvast. Muide, raamatulugejaiks nimetati ikka naisi, mis viitab sellele, et just ema õpetas peerutule valgel lapsi lugema. Võttes võrdluseks Soome, siis esimene omakeelne raamat ilmus hõimuvendadel 1543

Sotsiaalteadused
67 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel.

Essee: Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel. Õpiühiskonna haridussüsteemi ülesehitamiseks on vajalik uue haridusseadustiku väljatöötamine. Haridussüsteemi õiguslik regulatsioon peab olema lihtne ja optimaalne, lähtuma ühtsetest põhimõtetest ja mõistetest, võimaldama kõigi õppevormide ja -liikide arengut. UNESCO koostatud "Haridus kõigile" (edaspidi HK) põhimõtteid on asutud ellu viima paljudes maailma riikides. Käesoleva dokumendi peamine eesmärk on koostada UNESCO initsiatiivi HK Eesti tegevuskava - määratleda üldeesmärgid ja ülesanded, mis lähtuvad Eesti spetsiifilistest haridusprobleemidest, ning luua rahvuslik võrgustik/foorum HK tegevuskava arendamise ja elluviimise toetamiseks. Eesti hariduses on toimunud palju positiivseid arenguid. Formaalhariduse näitajad on silmapaistvalt head: keskharidusega inimeste osakaal rahvastikust on kõrgem kui ELis keskmiselt. Oluliselt on korrastatud ja täiendatud haridusseadusandlust. Eesti on o

Haridus
116 allalaadimist
thumbnail
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia
111 allalaadimist
thumbnail
14
odt

1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus

aluspõhjaks õpilaste sotsiaalsele ja ka poliitilisele integratsioonile. 19. sajandi algul toimisid nn "jätkukoolid või ka õhtukoolid" kas õhtuti või pühapäeviti, kus käsitleti õppekavas olevaid esmaseid teoreetilisi teadmisi, mis olid vajalikud konkreetsete kutsealade praktilistes tegevustes. 19. sajandi lõpuks need koolid oli kujunenud kutsekoolideks. Lisaks kutseharidusele ja kutsepraktikale õpetati neis koolides ka kodanikule vajaminevaid teadmisi (kodanikuõpetus, ühiskonnaõpetus). Austrias samuti sarnane areng kutseharidus ja ­ koolitussüsteem oli väga sarnane. Tänapäeval ongi mõlemad elemendid olulised: õppimine töökohal ja kutseõppeasutuses, sellepärast nimetatakse seda ka koolituse "kahesüsteemiliseks". Holland. Prantsuse okupatsiooni mõjul gildid lagunesid lõpuks aastal 1806. Järk-järgult kasvav industrialiseerumine sai hoo sisse alles 1860. aastast

kutsepedagoogika
9 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

keeles. Gümnaasiumide juurde asutati trükikojad, mille kaudu anti teada disputatsiooni sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset. Esimene Eesti trükikoda avati Tartus 1631. aastal. Pärast gümn. Avamist Tallinnas jäid püsima varem asutatud koolid ka mujal: Pärnus oli triviaalkool, samasugune oli Narvas, kahe õpetajaga kool töötas Kuressaares, ühe õpetajaga Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid seal rektor, abiõpetaja ja kantor. Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone valmis 1691. aastal. 1630.a

Euroopa tsivilisatsiooni...
435 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Varjamatu ja sõjakas suurvene sovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala). Reform piiratud ulatusega ja jäi kesiseks. Emakeelne õpetus ei vasta riiklikele huvidele. 1913.a. muulaste algkoolide põhimäärus ­ venekeelne õppetöö juba esimesest õppeaastast. See tühistati alles sõjaolukorras 1915.a.- õpetada kahel esimesel õppeaastal kõiki aineid peale vene keele rahvuskeeles. Vene rahvuslased nõudsid, et Tartu Ülikool viidaks ära Sise-Venemaale. Töölised koondusid a/ü desse. 1910 suleti Tallinnas 10 a/ü. Aktiivsemad juhid arreteeriti

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas

Alternatiivpedagoogika
137 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
36 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eelkoolipedagoogika ajalugu vastused küsimustele

Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitusele. Koolieelse las

Eelkoolipedagoogika
53 allalaadimist
thumbnail
120
pdf

Õpetajaraamat

· Tegusõnu on mõttekas õppida tegevust imiteerides, liikumis- ja rütmiharjutustega. · Uusi sõnu saab õpetaja tutvustada ja kinnistada mänguga "Mis on puudu?": kahe kuni nelja pildi või eseme nime nimetamise järel eemaldab õpetaja ühe (lapsed võivad silmad sulgeda) ja küsib: Mis on puudu? Puuduva eseme nimetust kordab õpetaja seda otsides: Kus on ... ? · Õpetaja saab kasutada pildi osalist avamist: kaetud pilti avatakse vähehaaval seni, kuni lapsed arvavad ära, kes on pildil. See annab õpetajale võimaluse sõna või väljendit korrata palju kordi, küsides: Kas see on ... ? · Värvuste õpetamisel võib õpetaja osutada kõigile ümbritsevatele esemetele. Kord värvi nimetanud, palub õpetaja lastel leida sama värvi esemeid. Õpetaja kasutab küsimusi Kas see on ... ? Kas sul on ... ? Kus on ... ? Kellel on ... ? · Liikumismängud on laste õpetamise ja arendamise juures asendamatud. Lihtsamad

Eesti keel
72 allalaadimist
thumbnail
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

vanuseni jäb arenevaks ja muutuvaks isiksuseks.” (Kügelgen, 1994, 9). Kuivõrd kontakt looduserütmidega on waldorfpedagoogikas niivõrd olulisel kohal, on sellest tavapedagoogikal kindlasti palju õppida. Jälgides viisi, kuidas waldorfpedagoogika õpetab jälgima looduse sisse- ja väljahingamise rütmi, on kõigil õpetajatel võimalik seda uuesti ise mõista ning seejärel ka lastele edasi anda. Reggio Emilia koolides on väga olulisel kohal perekonna reaalne osalus lapse õppimisel. Perekonna kaasamisel kooli ellu on kooli töötajate roll väga oluline. Nii lapsed, vanemad kui vanavanemad on nendega kontaktis igapäevaselt ning suhted on tugevad. (Vecchi 2010, 17, 71). Reggio Emilia hariduslikus lähenemises on oluline jagatud nägemus lapsest, koostöö ja suhete väärtustamine, aktiivne kuulamine, lastega nõupidamine, vanemate kaasamine ning suhted ja lähedaloleva kogukonnaga

Eelkoolipedagoogika
27 allalaadimist
thumbnail
10
docx

KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika osakond Kaie Issak ekstern KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 KURTUSEST Eestikeelse terminoloogia osas valitseb mõningane ebaselgus: kasutatakse üsna mitmeid nimetusi ­ kurt, kurttumm, nürmik, poolkurt, vaegkuulja, raskeltkuulja, poolkuulja jms. Maailmas, eelkõige kurtide kogukonnast tulenevalt on märgata kahte erinevat lähenemist kuulmispuudele: meditsiiniline ja sotsiaalne. Meditsiinilise lähenemise juures on kurtuse põhiliseks kriteeriumiks kuulmislanguse määr, pööratakse tähelepanu eelkõige kuulmislanguse sügavusele, selle arendamisele ning suulise kõne omandamisele. Meditsiinilise klassifikatsiooni järgi on normaalse kuulmise ja nürmuse piiriks 15-20 dB ning nürmuse ja kurtuse piiriks 70-80 dB. Absoluutset kurtust esineb

Alternatiivpedagoogika
17 allalaadimist
thumbnail
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu
4 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ESIMESE ÜLIKOOLI TEKE JA ARENG MAAILMAS

suunamistes. Kuni XIX sajandini euroopa ülikoolides peamist õppimiseosa oli religioon, aga seda sajandi jooksul see järk-järgult vähenes. Ülikoolid hakkasid andma rohkem tähelepanu teaduskonnas, seepärast saksa ülikooli mudel, mis oli paremini seotud sellega, laiendas rohkem kogu maailmas, kui prantsuse mudel. Samal ajal kõrgharidus sai kättesaadavamaks elanikkonnale. 1.3. Ülikooli sisu Igal ülikoolil on oma korraldused ja reelid. Aga paljudel on olemas hoolekogu, president, kantsler või rektor, vähemalt üks asepresident, asekantsler või rektor ja dekaanid eri piirkondades. Täpsustame, et ülikooli presidenti ja rektori ametid ning kohustused tihti on erinevad. Presidentil on tavaliselt esinduslik roll. Ta tegeleb kõige kõrgemal tasemel rahanduse tõmbamisega jne. Rektor tegeleb teuduse ja õppimisega. Tavaliselt ülikoolis on mitu teaduskonnad. Riigiülikoolide süsteem tavaliselt on juhitav

Pedagoogika alused
4 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Asjaajamine eesti keeles. Terminid

ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta. 4 Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Kooli põhimäärus - dokument, milles sätestatakse: 1) kooli nimetus; 2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad; 3) kooli tegutsemise vorm; 4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded; 5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad ning vajaduse korral koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad; 6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused; 7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused,

Arhiivihaldus
7 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on

Sissejuhatus...
119 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Koolireform 19. sajandi alguses

Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. Neli k

Eesti ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Folkloristika alused KONSPEKT

Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara ­ termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor ­ Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule ­ eelmise tõlke (vrd ka sm kansanrunous), termini võtt

Folkloristika alused
52 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Uurimistöö alused

Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine

Uurimistöö alused
24 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

mille kohaselt on teadmine protsess ja lapse õppimisvalmidus sõltub õppematerjali esitamise viisist. Laps omandab teadmisi kõige edukamalt siis, kui ta avastab konkreetset maailma ning leiab sealt kõik vajaliku ise. Õpetaja omakorda peab õppematerjali esitama nii, et lapsel oleks võimalik tajuda seda konkreetsete käeliste tegevuste abil, seejärel minna üle kujundilisele ja siis sõnalisele tasandile. Arvestada tuleb ka sellega, et protsessuaalset alust ei saa kujundada tahtlikult. Koolides tuleb kõigile õpilastele luua tingimused protsessuaalsesse alusesse kuuluvate tegevuste omandamiseks. 6. Matemaatika õpetamise õpetuslikud eesmärgid lihtsustatud õppes. Matemaatika eesmärkide õpetamise aluseks on kolm küsimust: Kellele õpetatakse? Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse? Seda saab ainekavast teada. Me õpetame seda, mis on eluks vajalik. Et igapäeva elus toime tulla.

Eripedagoogika
211 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Eesti Uusaeg

Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

vajalikes valdkondades, kindlustab kirjakeele ühtse normi ja keeletehnoloogilise toe elektroonilises keskkonnas; Haridus: tagame keele (ja just kirjakeele ehk siis ühtse ja normeeritud keelekuju) pärandamise põlvest põlve. 27. Eesti keele õpetamine muu emakeelega õppijatele kodu- ja välismaal. Muukeelne kool eestis- 1993. aastal määratleti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, et 2000. aastast algab üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega koolides. 1997. aastal muudeti seda tähtaega ning ülemineku alguseks määrati aasta 2007. täpsustati ka ülemineku kulgu ja põhimõtteid ­ see toimub ainult gümnaasiumiastmes ning on järk-järguline 2007 ­ 2010 lisandus üks eesti keeles õpetatav aine aastas 2011. a ja edaspidi 10. klassi astunud noortest peavad gümnaasiumiastmes õppima vähemalt 60% kohustusliku õppe mahust eesti keeles

Eesti keel
67 allalaadimist
thumbnail
13
doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

· Eestiga/eestiga seotud uurijastipendiumid Estophilus; · õppejõudude koolitus: täienduskursused igal suvel, konverentsid Eesti keel ja kultuur maailmas 4 aasta järel; · uuringute edendamine; · õppevara arendamine; · teavitustegevus (www.einst.ee). Muukeelne kool Eestis: 1993. aastal määratleti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, et 2000. aastast algab üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega koolides. 1997. aastal muudeti seda tähtaega ning ülemineku alguseks määrati aasta 2007. Täpsustati ka ülemineku kulgu ja põhimõtteid ­ see toimub ainult gümnaasiumiastmes ning on järk-järguline 2011. a ja edaspidi 10. klassi astunud noortest peavad gümnaasiumiastmes õppima vähemalt 60% kohustusliku õppe mahust eesti keeles põhikoolis, kui ainsas kohustuslikus haridustasemes, jääb õppekeel ka edaspidi kohaliku omavalitsuse

Eesti keel
61 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tasuta kõrgharidus

tekkimisel hakatakse õppemaksu nõudma. Eks see võib olla ka mõningatele motiveeriv pingutamaks rohkem kuis see on muutnud tudengitele pigem olulisemaks EAP-d kui õpitulemused. Paremini kindlustatud peredest pärit noortel on paremad võimalused ülikoolis püsimiseks ja see vähendab kõrgharidusele ligipääsu. Alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse kõikidele samad reeglid. Kõrgharidusreform ühtlustab kõigi sisseastujate jaoks tasuta kõrghariduse omandamise võimalused. Reform kaotab tasuta ja tasulised õppekohad ning kõik eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppima asuvad üliõpilased saavad õpinguid alustada tasuta ja seda nii päevases õppes kui avatud ülikooli õppes. Tasuta õpingute jätkamise tingimuseks on eestikeelse õppekava täitmine maksimaalses mahus (30 EAP semestris).Kui varem pidi riigieelarvevälisel (REV) kohal õppiv üliõpilane maksma oma õpingute eest täies

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Waldorfpedagoogika

1 Sissejuhatus Autor valis selle teema sellepärast, kuna tema jaoks oli see tundmatu teema. Ta ei teadnud selle kohta mitte midagi, peale selle, et sellise nimega nagu Waldorf on olemas koolid ja lasteaiad. Nii tekkis temal tahtmine saada sellel teemal rohkem teadmisi. Töö eesmärk on: 1. Saada teada, mis on waldorfpedagoogika 2. Millised on waldorfkoolid ja lasteaiad 3. Kust tuli selline nimi nagu waldorfpedagoogika 4. Kuidas käib nendes koolides ja lasteaedades õppimine Teema kuulub pedagoogika valdkonda Eesmärkide täitmiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: 1. Töödelda läbi selle teemaga seostuvad raamatud 2. Otsida internetist välja teemakohane kirjandus 3. Töötada välja raamatutest ja internetist saadavast infost vaid tähtsam 4. Koostada infost referaat Töö on jaotatud 4 ossa: 1. Räägib üleüldiselt waldorfist, kuidas tekkis 2. Waldorfkoolidest 3

Pedagoogika
26 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

karjääriõpetuse ning gümnaasiumi riiklik õppekava ka riigikaitseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõpetuse ainekavasid. Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas võib sätestada ka teiste valikõppeainete ainekavasid. (5) Lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutsealase eelkoolituse või kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib hoolekogu nõusolekul ning riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel ja korras muuta käesolevas paragrahvis sätestatud õppeainete nimistut. Tulenevalt mittestatsionaarsest õppest või õpilase hariduslikust erivajadusest võivad riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel nominaalne õppeaeg ja õppekoormus erineda käesolevas seaduses sätestatust. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja

Eripedagoogika
38 allalaadimist
thumbnail
11
odt

REFORMATSIOON JA MARTIN LUTHERI PANUS KOOLI AJALUKKU

Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu Ülikooli ajalugu I osa", L. Andreseni ,, Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo I osa" , A. Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ja K.Trasbergi loengu- ja internetimaterjale. REFORMATSIOONIEELNE AJAJÄRK BALTIMAADES Alustan ülevaatega reformatsioonieelsest ajajärgust Baltimaade koolides, kus ei olnud veel jõutud seitsme vaba kunsti õpetamisest kaugemale. Seitsme vaba kunsti ­ aritmeetika, geomeetria, planimeetria, stereomeetria, astronoomia, harmoonia, dialektika ­ õpetamisel õpiti triiviumi aineid ­ grammatikat, dialektikat ja retoorikat. Ainult üksikud jõudsid toomkoolides kvadriiviumini s.o. aritmeetika, muusika, geomeetria ja astronoomia õppimiseni. Mehaaniline ja dogmaatiline õppeviis oli endiselt au sees. Kahjuks ei saa mööda

Pedagoogika
17 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

Vabariigi languse põhjused 1. kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiorganite tööst,mis eeladas elu paika rooma lähikonnas(ei toimind enam). 2. kodanikud pidid suutma riiki kaitsta,aga tegelik kaitse muutus rohkem rooma liitlaste kohustuseks. 3. Proletaarid hakkasid omandama järjest suuremat tähtsust ühiskonnas. 1. moodustasid enamuse rahva koosolekust.sammas pidi riik muretsema nende igapäevase toidu eest. 2. maariuse sõjaväe reform 4. Riigis puhkesid kodusõjad,senat ei suutnud väepealike ohjelda ja kaotas autoriteedi Vajati kedagi kes suudaks segaduse lõpedada ja riigis korra taastada. 30ekr kehtestas octavianus(augustus) sõjaväe toel riigis ainu võimu ja algas keisri riik. Keisririigi korraldus 2. Väliselt jätkus resbuplica. Igal aastal valiti magistraate ja senati istungid toimusid. Tegelik võim kuulus valitsejale. Augustus võtis endale tähtsad ametid ja au nimetused

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Kirjandusteaduse alused

Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu

Kirjandusteadus
46 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg ­ Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T

Eesti keel
231 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun