Kuna haritud inimesed kattusid suures osas vaimulikkonnaga, sai ladina keelest hariduse ja kirjakultuuri keel. Ühes kristlusega levis ladina keele oskus üle Euroopa. Kuigi kõrgkeskajal võeti kirjakultuuris ja hariduses üha rohkem kasutusele rahvakeeli, siis püsis ladina keele prestiiž keskaja lõpuni. Paljudes valdkondades – hariduses, teaduses, õiguses jm – säilitas ladina keel oma juhtpositsiooni ka varauusajal. 2. Millest koosnes varakeskaegne kirjavara? Keskaegne kirjandus polnud kaugeltki vaid kristlik. Selle kõrval eksisteeris ka juudi ja moslemi kirjakultuur. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. Taanlased paistsid silma kirjatarkuse poolest, sest aadlikud saatsid oma poegi Pariisi, et kindlustada neile mitte ainult kiriklikku ülendamist, vaid ka ilmalikes asjades õpetuse saamist: seal said nad meistriks kirjatundmise ja kohaliku keele alal ja paistsid silma vabades kunstides ja teoloogias
18.sajand valgustussajand VALGUSTUS Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pä...
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
kaasata talupoja seisusest inimesi. Johann taotles eesti keele kasutamise laiendamist ja selle õpetamist gümnaasiumites. Aastal 1813-1832 toimetas Rosenplänter esimesest eestiainelist teaduslikku sariväljaannet. Muutused talurahva elus, vennastekoguduse liikumine Pärast Nikolai I troonileasumist maad võtnud reaktsioonilises õhkkonnas estofiilide tegevus mõnevõrra soikus. Paranesid haridustase ning lugemus ja levis eestikeelne ilmalik kirjavara. Taastati vennastekogudused. Inimesed hakkasid muutma oma elukombestikku. Vennastekoguduste liikmed lõid uut käsikirjalist kirjavara ja edendasid muusikakultuuri. (Laulu-ja pillikoorid) Otto Wilhelm Masing, Fredrich Robert Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Otto Wilhelm Masingu esimene suurem teos ilmus 1795. aastal, milleks oli eestikeelne aabits. Friedrich Robert Faehlmann kõneles Kalevipoja müütidest, kavandas tulevase rahvuseepose piirjooned.
Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Panen liitotsingusse pealkirjaks Window on Britain ja valin laadiks kõik videosalvestises. Saan 3 vastet, millest 2 on pealkirjaga Window on Britain 1 või 2. Need asuvad TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus. 9) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Panen liitotsingusse aastaarvuks 1982, pealkirjaks Kooli kirjavara ning autoriks Betti Alver ning saan 1 vaste. Puskin, A. (1982). Jevgeni Onegin. [Värssromaan]. Vene keelest tõlkinud Alver, B. Tallinn: Eesti raamat. 10) Leidke elektrooniline õppematerjal, mis käsitleb asjaajamist riigiasutuses. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kasutasin liitotsingut, pannes märksõnadeks asjaajamine ja riigiasutused. Lisaks valisin elektroonilise väljaande ning sain 2 vastet. Ansper, A. (2001)
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend Moodle'sse. 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Algselt otsisin märksõna kaudu ''hobid''. Leidsin selle abil seotud märksõna ''harrastused''. Kasutasin liitotsingut, kus määrasin märksõnaks harrastused, keeleks inglise keele, raamatukoguks Rahvusraamatuk...
Rahvuslik ärkamine Eestis Eestlase ärkamisaeg 19.sajand keskpaigas oli rahvusliikumine hõlmanud enda alla paljud Euroopa riigid, nt 1848. Aasta revolutsioonid. Eestlase rahvusliku eneseteadvuse tõus sai alguse 1860. Aastatel ,mil valitsejaks oli Aleksander II. Eestlase eeltingimused oli pärisorjusest vabanemine, ühiskonna järkjärguline paranemine ja hariduse paranemine. Tähtis oli ka Eesti kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. Aastaid 1860-1885 on tavapäraselt nimetatud Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Sel ajal sündis Eesti rahvus. Eestlase rahvuslik ärkamine oli eelkõike kultuuriline liikumine. Seni allasurutud rahvad kujunesid küpseteks rahvusteks. Estofiilid ja esimesed eesti soost kirjamehed Eestlastele kui omaette rahvale hakkasid tähelepanu pöörama baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed, keda nimetatakse estofiilideks. Nad arendasid eesti
Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avaleht: Kohaviit ja antud kood. Vastus: TÜR Fonoteek / Veni Domine [Helisalvestis] / Choeur des moines de l'Abbaye de Timadeuc ; dirction: Père Fabien Paris : Studio SM, 1989 10) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing: autor Betti Alver, pealkiri kooli kirjavara, kirjastus/koht/aasta 1982 Tulemus: Jevgeni Onegin : [värssromaan] / Aleksandr Puškin ; [vene keelest] tõlkinud B. Alver ; 11) Leidke elektrooniline teavik, mis käsitleb digitaalallkirja kasutamist riigiasutuses. Otsige kolme märksõnaga. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitsoting Kataloog: E-RESSURSID Otingusõnad: digitaalallikiri JA kasutamine JA riigiasutused Tulemus: Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes [Võrguteavik] : strateegiline plaan / Arne Ansper ... [jt
Eesti kirjandus 19. sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg"
• ROOTSI AJAL ALUSTATUD TALUPOEGADE HARIMINE JÄTKUS, KUID VAEVALISELT. • PALJUD TALUPOJAD TAHTSID SAADA HARITUKS, KUID LEIDUS KA UMBUSKLIKKE. • UMBUSKLIKKE VASTUSEISU ÜRITATI MURDA. • 1739. AASTAL ANDIS LIIVIMAA KIRIKUVALITSUS KORRALDUSE, MIDA VÕIB NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM HERNHUUTLUSE ESIMENE LAINE
sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi. Norras avaldavad kirjastused põhjasaami keeles raamatuid ja kaks korda nädalas ilmub ka ajaleht. Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 19331937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada. Aastast 1982 kirjutatakse kildini keelt uues kirillitsapõhjalises ortograafias. On antud välja ka kildini keeles lasteraamatuid. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud
Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule 21 eestikeelset luuletust à ajast ees
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend 1. praktikumi kausta veebiviitena. 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDKindeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis...
Rahvuslik ärkamine rahvuslik liikumine algas 1848 aasta revolutsioonidest. vene impeeriumis oli rahvuslike ideede levitamine takistatud. eestlaste eneseteadvuse tõus algas 1860 Aleksander 2 valitsemise vabas õhkkonnas. eeltingimused olid veel pärisorjuse kaotamine, eestlaste ühiskondliku seisu paranemine ja haridustaseme tõus, kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. 1860-1885 eesti rahvuslik ärkamisaeg. see oli ennekõike kultuuriline liikumine. eestluse alguseks eesti keel ja kangelaslik minevik. baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed e estofiilid (eesti sõbrad). Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja eesti keelseid õpetlikke raamatuid, uurisid talupoegade kombeid ja rahvapärimusi. Tartu ülikoolis arstiks õppinud Faehlmann ja Kreutzwald on esimesed mõjukad eesti haritlased
ESTOFIILIDE AEG Valgustuskirjandus. Juturaamatud. Valgustus ja romantismiideede jõudmine siinsesse kultuuriruumi 18.sajandi teisel poolel 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn.
riided ja maja sisustus. Manufaktuurtööstus arenes ka Eestis. 1734-36 rajati Räpinasse paberimanufaktuur, mis oli hilisema paberivabriku eelkäija. Samuti loodi palju ettevõtteid, mis tootsid klaaspudeleid ja aknaklaasi, aga ka portselani. Suurimaks nende seas oli Rõika- Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Samuti arenes 18. sajandil kirjaoskus ja hakati trükkima eestikeelset kirjavara. Esimene eestikeelne Piivel ilmus trükist 1739. aastal pastorite Anton Thor Helle ja Eberhard Gutsleffi tõlkes. Valgustusliikumise mõjul kehtestati 1765. aastal uus koolikorraldus Eestis, mis nõudis, et igas mõisas tuleb rajada mõisa- ehk külakool ja igas kihelkonnas köstri- ehk kihelkonnakool. Seaduse elluviimine kulges siiski aeglaselt, edenedes paremini Lõuna-Eestis. Talupoegade lugemisoskuski oli seal üldiselt parem- kohati oskas neist 2/3 lugeda, kuid kirjutamine oli
Suur kirikulõhe tekkis paavstist ja patriarhist, kes kuulutavad üksteise vastu vastastikku tagandatuks. Nad läksid omavahel tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine õigeusu ehk kreekkatoliku kirik allus patriarhile. Varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid. Tehti sõjaretkesid ja palverännakuid Palestiinasse Kristusega seotud paikadesse, see muutis vanu harjumusi, kuid suurendas muret hinge õnnistuse pärast. Kloostrisse mindi sellepärast, et endi patte lunastada ja rahu saada välismaailmast, mis neid segas. Nad jätsid maha kõik mis neid segas. Vaimuliku võimu esindaja oli paavst. Paavsti määras ametisse Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust
näiteks eestlased hispaanlastest jne. Kultuur, suhtlemine ja teabevahetus oli üldiselt suuline ja lugeda oskas varakeskajal vaid paar protsenti elanikest kuid hiliskeskajal võis isegi pool linna elanikkonda lugeda, kirjutada üldiselt ei osatud. Kirjakultuurist sündis kontaktide võrgustik ja liit Euroopa eri osades elavate õpetlaste vahel. Enamik kirjaoskajaid olid vaimulikud ja nad panid kirja ladinakeelsest kirikliku ja vaimuliku kirjavara. Haridus tugines antiikautoritele, keskaegsetele kroonikatele, pühakulugudele jne. Euroopa eliitklass suhtles omavahel ladina keeles, oli mõnel pool riigikeel, kirik kasutas seda, see levis ühes kristlusega, oli juhtpositsioonil teaduses, õiguses, hariduses jne. 2. Miks ei väärtustanud varakeskajal mõtlemise originaalsust, vaid eelistati toetuda vanadele autoriteetidele? Antiikautorite tekstid aitasid õppida ladina keelt, õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. 3
Hinduism on India traditsiooniline usund. Hinduism on läbinud mitu arenguetappi. Tänapäevane hinduism sugenes 8.-9. saj., seda on väliselt mõjutanud budism ja dzanism. Oluline joon India uskumuste juures on soov kaosest ja maailma ennustamatusest kõrgemale tõusta, et leida tõde ehk nirvaana, saada virgunuks. Väljakaevamised on tänapäeval toonud ilmavalgusele tõendeid näiteks selle kohta, et inimesed, kes elasid Induse orus tsivilisatsiooni ajal, kummardasid mõtlusega seonduvat jumalust. Paljude teadlaste arvates ei suuda usulise mõtte mitmekesisuses ükski maa Indiaga võistelda. Siin ongi sündinud neli suurt usundit: hinduism, budism, dzainism ja sikhism, millest kaks esimest on maailmareligioonid. hinduism on pooldajate arvult suuruse poolest kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hinduism sisaldab: polüteismi, monismi, panteism, monoteismi ja ateismi. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud arenguast...
Kirjanduse mõisted . Veeda india kirjanduse vanima ajajärgu kirjavara Sanskriti keel - indoaaria keel , milles on kirjutatud enamik india kirjanusest Budism 6-5 . saj vastabdus hinduismile , saanud nime Buddha , selle usuni rajaja järgi Hinduism Inimesed 4 kastis , hinduks saadakse vaid hindu perre sündides Taoism Hiina riigiusk Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao , mis tähendab teed . aga ka tegutsemisviisi ,eluaeadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu , kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana
India India klassikalise kultuuri kujunemise foonik oli aarjalaste tulek II aastatuhandel eKr ja suure osa Põhja-India hõlvamine. Just aarjalastelt pärinevad veeda tekstid( usuhümnid, palved, rituaalide eeskirjad jms), mis kuuluvad india kirjavara vanimasse kihistusse. Ühiskonna seisusteks lõhenemine, millest arenes ajapikku kastisüsteem, mõjutas paljude india kultuurinähtuste teket ja arengut. India vaimne kultuur pärandus pikkade sajandite jooksul põlvest põlve suulises vormis. Vanaindia kiri, brahmi, arvatakse olevat tekkinud 7.-6. Sajandil eKr. Esialgu kasutasid kirja vaid kaupmehed oma arvepidamises, mõni sajand hiljem algas ka usutekstide kirjapanek. Selleks ajaks olid Indias saavutanud hea taseme paljud teadusharud
Eesti kirjandus 19. sajandil Eesti rahvuskirjandus sündis 19.sajandil, kuid see ei tekkinud tühjale kohale. Enne seda, kui sule haarasid esimesed eesti kirjanikud, olid juba kujunenud eesti kirjakultuur ja eesti kirjakeel. Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks.
16. sajandi teisel poolel hakati taastama kiriku organisatsiooni Piiskopid ja visitatsioonid Luterlus võitles lihtrahva seas säilinud ebausu ja katoliiklike kommete vastu Hakati pidama kirikuraamatuid Asutati Tartu Ülikool Vastureformatsioon ja jesuiidid Viidi läbi Katoliikliku Poola valdusesse läinud aladel Eestisse saabusid jesuiidid Keskuseks kujunes Tartu 1585. a rajati jesuiitide kolleegium Hoolitsesid eestikeelse usulise kirjavara eest ( eestikeelne Katekismus) Ülesandeks luterlaste pööramist ja katoliku usu tagasivõtlemist Tartu Ülikooli asutamine Rootsi uutesse provintsidesse oli vaja ülikool rajada Johan Skytte -- ülikooli rajamise eestvõitleja Tartusse ning Tallinnasse loodi akadeemilised gümnaasiumid Ülikooli asutati aastal 1632 Õppekeeleks sai ladina keel Õppima tulid rootslased, soomlased ning baltisakslased Mõjukaimad isikud 17. sajandi Eesti usuelus Gustav II Adolf
siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60% talupoegadest kirjaoskajad. Eestikeelne kirjavara 1739 Anton Thor Helle eestikeelne Piibel. Ühtse eesti kirjakeele kujunemine põhjaeesti murdel. Talurahvakalendrid. Õpetliku sisuga juturaamatud. Usuelu, piibel Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes: Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal (Tartu ülikooli katkemine). Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine.
· Konfutsius hiina filosoof, kanfutsianismi rajaja. Oli muinashiina haridust levitava kooli juhataja, kõrge riigiametnik. Läks rändama." Lunyu" säilinud allika, mis sisaldab tema õpilaste poolt kirja pandud vestlusi. · Konfutsiuse põhimõtted inimlus, kultuur, tarkus, kombed. Konfutsiuse õpetus idealiseerib muistust, käsitleb ühiskonna kui hierarhilist tervikut. · Sai alguse hiina klassikalise kirjavara seletamisest/ õpetamisest Konfiutsiuse poolt · Seadis oma maailmakäsitluse aluseks inimese kõlbelise loomuse · Taevas oli looduse osa ja kõrgeim vaimne alge ja inimest juhtiv jõud · Kombeid jälgides ja inimsust taodeldes sai õilsaks inimeseks Konfiutsiuse õpetuse põhimõtted (väljenduvad aforismide/õpetussõnade sisu): - Dao kulg (asjade käik, kulg, voolus; tähistab liikumist)
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel Leidke vastused järgmistele küsimustele e-kataloogi ESTER (http://www.ester.ee ) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise strateegiat (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna (märksõnad), piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad vt Eesti märksõnastik - https://ems.elnet.ee/ )? Esita SIIA ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? KIRJELDA otsingu strateegiat. Teostades otsingut lihtsõnaga hobby, sain tulemuseks 7 raamatut. Kui kasutada otsingut mitmuses hobbies, tuleb ainult 1 vastus. Otsides operaatoriga OR, saab tulemuseks 8. Antud juhul surub ennast peale ’Blake Hobby’, kel pole soovitud hobidega midagi...
Praktikum 1. 1. Infootsing Eesti raamatukogude koondkataloogis ESTER http://tallinn.ester.ee/ 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester lihtotsing, märksõna hobid. Vastuse esimene osa: hobid ei kasutata selles kataloogis, kasutusel on harrastused . Harrastused alt tuli 10 viidet seotud märksõnadele nt huviharidus, isetegevus. Ester liitotsing, märksõna harrastused, keel inglise, teavikulaad raamat, valitud kataloogi osa Eesti Rahvusraamatukogu. Vastuse teine osa: Leiti 13 kirjet Kirje: De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook. Seoul: Hollym. 2) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester liitotsing, kataloogi osa Ül...
5 VENE AEG 26. Ptk Keisrinnade sajand (18.saj) Balti erikord (lk 140) Uusikaupunki rahuga olid balti aadlikud niisiis saanud kinnituse oma Rootsi aja lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: P-Eesti mood Eestimaa kubermangu, Lõ-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Eristaatuses oli Liivimaa alla kuuluv Saaremaa, kus oli omaette rüütelkond. Sisuliselt valitsesid Eestit 3 rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. (tähtsamad- Eesti-ja Liivimaa oma, üks keskusega Tln, teine Riias) Immatrikuleeritud aadlikud-aadlimatriklisse kantud aadlikud, kes ei kuulusid rüütelkonda. Koos prkliikmetega kokku oli kahe kubermangu matrikliaadlikke kokku u 2000. Maapäev-kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna...
Eesti kirjakeel aastatel 1535-1918 Eesti kirjakeele esimesed jäljed on pärit 16. sajandist. Peamiselt on need usutekstid, kirja pandud sakslastest pastorite poolt. Esialgselt kujunes kirjakeel välja kahes variandis. Üldjuhul on eestikeelset kirjavara sellest ajast säilinud väga vähe, kuna need hävitati kas kohe pärast ilmumist või sõdade ning katoliiklaste ja protestantide usutülide tõttu. Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat on pärit aastast 1535. Selle on kirjutanud tõenäoliselt Simon Wanradt ja tõlkinud Johann Koell. Tegemist on katekismusega, millest on säilinud vaid 11 lehekülge, mis leiti 1929. aastal. Kirjutatud on see alamsaksa keeles ning
kolledzi, kuid dzainism taaselavnes. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Leksikograaf, poeet, ja õpetaja Hemachandra ühendas oma loomingus edukalt aarjalaste kultuuri dzainismi filosoofiaga. · Sanskritikeelses teoses ''Suurte inimeste elu'' esitas ta rahvalikus vormis. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS · Kuulsaimad vanaindia eeposed : "Mahabharata" ja "Ramayana" KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Puraanad - hindu pärimuslik usuline kirjavara. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Poeedid: Kabir (1440 - 1518) Nanak (1469 - 1539) INDIA ARHITEKTUUR · Arhitektuuris andsid tooni jumalusele pühendatud templid. Vishnu, Shiva austuseks. · Paleed, Kindluslossid, kus radzad valitsesid oma riike. · Talumajapidamised - viletsad varjualused, ei saanud nimetada hooneteks. · Vallutajad muslimid tõid kaasa moseed, minaretid, paviljonid,arkaadid,kuppelhooned. INDIA ARHITEKTUUR INDIA KUNST
nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Postimehe number ilmus 5. juunil aastal 1857 Ajalehe autoriks oli J.V. Jannsen 1862 aastasks oli ajaleht saavutanud ülemaalise populaarsuse- tellijate arv oli 2262 Sisaldas õpetusi põlluharimise, aianduse ja tervishoiu valdkonnas ning ka välisuudiseid 1864 hakkas ta Tartus välja andma Eesti Postimeest 1886 hakkas lehte toimetama K.A. Hermann, lehe nimeks sai lihtsalt Postimees 1896 sai Postimehe toimetajaks Jaan Tõnisson Sakala
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel Leidke vastused järgmistele küsimustele e-kataloogi ESTER (http://tallinn.ester.ee/) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, märksõna, ,,hobid", sellele ei leitud vastet, soovitas hoopis ,,harrastused", millele tuli 11 vastet. Liitotsing, märksõna ,,harrastused", keel ,,inglise", teaviku laad ,,raamat", asukoht ,,Rahvusraamatukogu". De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook : Seoul, Korea. Seoul: Hollym 2) Leidke ...
Jakob Hurt pidas vajalikuks rahva vaimset, kultuurilist ja eetilist arengut. 7. Hurda 3 soovi: Kõnes toonitas Hurt seda, et eestlased peaksid end rohkem harima enam lugema ja kõrgema kooli asutama, aga seejuures ikkagi eestlasteks jääma. 8. Jakobsoni teened eesti rahvale: Carl Robert Jakobson (1841 1882) pidas tähtsaks talupoegade harimist. Unistuseks oli luua näidistalu kus õpetada tulevastele talunikkele tööd. Jakobson avaldas ka mitmesugust kirjavara mis sisaldas talupidamis juhiseid. Jakobsoni 1870. aastal peetud 3 isamaakõnet olid tolleaegse Eesti poliitilise iseseisvuse esimseteks ettekuulutajateks. Jakobson tegi ajalehe Sakala ja mis oli ärkamisaja üks loetumaid lehti. 9. Kalevipoeg: Fredrich Reinhold Kreutzwald (1803 1882) oli mees kes tegeles paljude asjadega. Ta tegeles palju kirjandusega. Tema peateos oli eepos "Kalevipoeg" mida ta otsustas peale Faehlmanni surma jätkata. Eeskujuks selle loomisel
huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838. aastal 19 aastase poisina läksiki Jannsen tööle vändra köstrina, kellena täitis ka kooliõpetaja kohuseid. v Köstri ja õpetajaameti kõrval hakkaski ta hiljem Körberi eeskujul kirjanduslikult tegutsema, andes välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esijalgu vaimulikule kirjandusele. v Tal oli loomupärane anne rahvaga läbi käia, soov alamiad aidata ja õpetada kõik Issanda Jumala kiituseks, aga nii, et oma kaukasse ka midagi korjuks. PERNO POSTIMEES EHK NÄDDALILEHT v 5. juunil 1857. aastal Pärnus ilmuma hakanud ajalehega "Perno Postimees ehk Näddalileht" rajas J.V. Jannsen pideva eestikeelse ajakirjanduse. v Jannseni ajaleht oli ilma kindlama poliitilise jooneta, Vene valitsuse survel see ei
11. Vihik oli mõeldud eesti keele õpikuks gümnaasiumidele. ,,Beiträge" kaastöölisteks olid kõik tolleaegsed ärksamad haritlased:LUce, Knüpffer, Hupel, Masing, Peterson, aga ka külaharitlased Holter ja Jervitson. Ajakirjas ilmunud luulest koostas autor kogu ,,Lillikessed". 12. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) on esimene eestlasest kirjamees ja ühtlasi teenekaim perioodil. Tema looming pakkus arendavat, publitsistlikku ja populaarteaduslikku kirjavara. Kogu 19.s olid koolides kasutusel tema ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Juturaamat ,,Pühhapäwa Wahhe-Luggemissed" tutvustas võõraid maid, sealset loodust ja kombestikku (Ameerika, Aafrika, Kamtsatka jm). Tema suurim saavutus on maarahva ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-23, 1825). Tema on ka Õ tähe tähestikku tooja. 13. Sajandivahetuse ajaviitejuttu esindavad Mannteuffeli ,,Aiawite peergo walgussel" ja Jenoveva-lood
* kirjutati ajalehtedes * venestamine oli jõhker ja olid * Eestis jagunes ühiskond keelatud rahvuslikud Rahvuslik liikumine majandusmeelseteks ja organisatsioonid kui ka ladina aatemeelseteks * tähestiku kasutav leedukeelne suurenes sotsiaal-demokraatia kirjavara * püüdes vaigistada mõjuvõim * mitmed järjest tugevnevat rahulolematust, majandusasutu-sed ning andis Nikolai II loa leedu-keelse omavalitsused läksid nende kirjasõna väljaandmi-seks ja kontrolli alla kasutamiseks 1905. a
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
* kirjutati ajalehtedes * venestamine oli jõhker ja olid * Eestis jagunes ühiskond keelatud rahvuslikud Rahvuslik liikumine majandusmeelseteks ja organisatsioonid kui ka ladina aatemeelseteks * tähestiku kasutav leedukeelne suurenes sotsiaal-demokraatia kirjavara * püüdes vaigistada mõjuvõim * mitmed järjest tugevnevat rahulolematust, majandusasutu-sed ning andis Nikolai II loa leedu-keelse omavalitsused läksid nende kirjasõna väljaandmi-seks ja kontrolli alla kasutamiseks 1905. a
Johann Voldemar Jannsen Tartu 2008 ÜLESKASVAMINE Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819 Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannsen saadeti karjaseks ümbruskonna taludesse peale seda kui tema isa 1826.a. suri. Alghariduse sai JVJ Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. Just tema soovitas Jannsenil õppida köstriks. TÖÖ Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. AJALEHED Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 ...
07.1890 / 01.07.1890 Sugu: Mees Keeled: Eesti, Saksa Nimekujud: Johann Voldemar Jannsen; Johann Woldemar Jannsen; J. W. Jannsen; Johann Jannsen; J. Jannsen; Joh. Jannsen; J. V. Jannsen Töö Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. Ärkamisajal Jannseni tegevuse tippajaks oli rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860 1870-ndad aastad. 1865. aastal asutas Jannsen koos oma tütre Lydia Koidulaga Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a. organiseeris ta esimese Eesti üldlaulupeo.Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid
Soome sai Venemaa Keisririigi osaks järk-järgult, tervikuna 29. märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. Baltikumis(Vene aeg 18.saj. Algus 20.saj. algus) seevastu aga tauniti kohalike emakeelte tarvitamist nii sõnas kui ka kirjas. Eriti teravalt Leedus, kus otseselt keelatigi ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. Alles 1904. aastal anti leedukatele luba leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks. Nii lätlased kui eestlased said selle loa varem, mistõttu saame meie, eestlased, ning meie lõunanaabrid lätlased suuremat kirjandus- ja kultuurivara nautida kui leedukad. Ehkki minu arvates oleks eesti keelgi võinud leida tunnustust kiiremini nagu seda tegi soome keel. Erinevus Soome ja Baltimaade vahel on ka selles, et Soomes kui Venemaa ühes arenenuimas
Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid). Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu". Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse järgi pärit 205. aastast eKr. Budismi üks sõnumeid, mida kirjeldab ,,Tipitakasse" kuuluv mõttesalmide kogu ,,Dhammapada", on järgmine: ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma. Igaühel on võimalus saada kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleks tuleb kainelt ja kiretult selgeks teha enda olukord ja leida põhjused iseendas. Inimene peab enda kaudu
1688. aastal oli Eestis juba 50 kooli üle Eesti, edaspidi kasvas koolide arv peamiselt koolmeistrite seminari kasvandike poolt väljaõpetatud võimekate õpilaste arvel. Lõhidalt võib öelda, et Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Aabits ja Forseliuse elutee lõpp Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; pärisnimed eestipärastada nagu näiteks Kristus (ennem Christus), Jaan (ennem Johannes); jätta ära h pikendusmärgina, nagu näiteks kool pro kohl, siin pro sihn; kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat; jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nagu näiteks ep taha.
aastal taasavatud Tartu Ülikool on kindlasti üks Eesti ajaloo tähtsamaid sündmuseid. Ei kujutaks Eesti arengut ettegi ilma meie eesrindliku kõrgkoolita. Tartus õppisid ja töötasid paljud tippteadlased Euroopast, kes tõid uusi moodsaid mõttevoole meie maale. Tartu ülikool ei jätnud mõjutamata ka Eesti üldist koolisüsteemi. ,,Samuti avaldas vaimuelu elavnemine positiivset mõju eestlaste hariduselule. Tihenes ja tugevnes talurahvakoolide võrk, suurenes eestikeelse kirjavara väljaandmine." (Laar 2010) Milline aga nägi välja tol ajal Eesti koolielu? 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid. Kooli mindi juba mõningase lugemisoskusega, kus õpetati lapsi veel laulma ja katekismust tundma. Nees kes olid aga kodus juba lugemise selgeks saanud ja ka katekismuse tekstid
Theodor Pool- 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk. Õed Helmi (1893. a.) ja Herta (1898. a.) Isa Mart Pool suri 1931.aastal. Kooliteed alustasTori kihelkonnakoolis, õppides seal neli aastat. Pärnu gümnaasiumis õppis ta aastatel 1902- 1909. Põllumajandusliku kõrghariduse omandas Th. Pool Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal I järgu diplomigaõpetatud agronoomina. 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal uurides taimi-ja loomakasvatuse, ka ühistegevuse probleeme. 1913- 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees. Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana. Põllutöökoja kooseisu siirdus Pool elama Piistaojale, talu tegelik juhataja oli olnud ta juba 1925. aastal....
Itaalia matemaatik M.Ricci tõlkis hiina keelde esimesed 6 osa Eukleidese "Elementidest". Filosoofia Alged ulatuvad I a-tuh. algusesse. Klassikaline ajajärk oli 5.-3.saj. kujunesid põhikoolkonnad. I filosoof pärimuste põhjal on Laozid. 4.-3.saj. tekkis legismi koolkond. Kirjandus Vanimad mälestised on mütoloogia pärimused ja rahvalaulud. Shijing sisaldab 11.-6.saj-st pärinevaid luuletekste. I a-tuh. Keskpaiku sugenes kirjavara. Kirjandus oli peamine aine riigiametisse ja õpetlaseseisusesse pääsemise eksamitel. Vanim osa koondatud 13 osast koosnevasse konfutsianismi kaanonisse. Budismi kaanon jaguneb kolmeks: muistseks õpetuseks(jing), reegliteks(lü) ja filosoofiaks(lun). Hiina müür Tuhandeid kilomeetreid pikk kaitserajatis. Ehitatud 3.sajandist kuni 17.sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude eest.
Mis on eestluse tulevik? Akadeemi a nr 2, 2008Toomas Kukk 268-280 Riigitäis rahvast Kuhu me läheme? Ikka on olemas keegi, kes niiviisi küsib.Keegi, kes hoolib.Pärib sihi järele, kuhu suundutakse. Kui neid, kes hoolivalt küsivad ja päriselt vastuseid otsivad, on küllalt palju võime kõndida toekamalt. Ei saa väita, et eestlusest oleks vähe kirjutatud, olgu Internetis või paberikandjal: seda sõna kohtab ligi 400 veebilehel peaaegu 17 000 korda. Eesti rahvusluse kõiki külgi ei jõua lühikese aja jooksul ammendada. Piisab põgusastki tutvumisest eestluse käsitlusega, et näha läbiva teemana eesti rahva sünget eelaimust: meid on vaid kolm lauluväljakutäit muserdatud rahvast, eestlaste hulk väheneb pidevalt, vene ja inglise keel ahistavad meie emakeelt ja ähvardavad ta eestimaisest teadusest ja kultuurist välja tõrjuda,...
Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaoo...
Moliére koolitee sai alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis, mille ta ka lõpetas. Täisikka jõudnuna hakkas Jean-Baptiste Poquelin õppima õigusteadust ning sattus kuulama filosoof Pierre Gassendi loenguid. Tema põhimõte, et maailma ei loo mitte jumalik mõistus, vaid see sünnib ise loovast mateeriast, innustas Moliére'i rohkem teatri ja kirjanduse peale mõtlema. Ta luges palju kaasaegset prantsuse ja hispaania kirjandust, jätkas ka ladinakeelse kirjavara lugemist ning sai tänu sellele hea humanitaarhariduse. 1643. aastal viis teatriinnustus Molière'i oma teatritrupi asutamiseni, mille nimeks sai L´Illustre Théâtre (kuulus, hiilgav teater). Tema kaaslaste hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'ile lisaks lavapartnerile ka sõbratar. Kahjuks ei saatnud truppi edu. Teater laostus ja suleti, Molière pandi mõneks päevaks võlavanglasse. Seejärel hülgas Moliére oma seisuse. Koos L´Illustre
Selleks, et hakataks raamatukogus pakutavate toodete vastu huvi tundma on olemas hulk erinevaid viise ja meetodeid. Raamatukogu peab oma kasutajaskonna vajadusi prognoosima, st suhtuma komplekteerimisse perspektiivitundega, olles külastajale ka raamatuvajaduse tekitajaks. Sobivate jaotuskanalite valik Teha lastele ja noortele mõeldud kaasaegne väärtkirjandus koolide ja rahvaraamatukogude kaudu võimalikult kättesaadavaks. Tänapäevastada ja mitmekesistada kooli soovitusliku kirjavara valikut ning muuta see paindlikumaks, tõstes õpilaste omavaliku osatähtsust. Propageerida teiste maade kogemusi õpilaste lugemisharjumuste kujundamisel. Reklaamitegevus sihtgrupis: · meediakanalite valik: kooliraadios propaganda tegemine, uute teoste reklaamimine · põhisõnumi valik Müügitoetus sihtgrupis Isiklik müük sihtgrupis 14. Turundustegevuse kontroll ja hindamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
