http://www.abiks.pri.ee KLASSITSISM 1.Ladina keelest classicus (esmaklassiline, ülim, parim) 2.Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism peale 1800 3.Arhidektuur püütaxe vabaneda renessansiaegsest antiigi tõlgendamisest. Jõutaxe puhta antiigini(täpsed mõõtmed ja proportsioonid).Antiiktemplite koopiad(elumajad, lossid, kirikud)Näit:MADELAINE KIRIK PARIISIS (18061843).Ehitised lihtsad, ranfes, suurejoonelised, sümmeetrilised,reeglipärased.PARIISI PANTHEON (17641789).Tähe võidukaar Pariisis. 4.Sisearhidektuur on tagasihoidlik.Palju on trofeekimpe(kips,pronx) nt:lipud, mõõgad, kilbidneed näitasid sümboolselt, et riik on võitnud sõja või lahingu.(meeldis stalinile) 5.Skulptuur laenab teemat antiik mütoloogiast.Inimkeha kujutataxe alasti ja atleetlikuna.Itaallane ANTONIO CA...
Klassitsism & Romantism { Tallinna Humnaitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Klassitsism Klassitsismi ajastul maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte. Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. "Napoleoni kroonimine" Jacques Louis David, 1803 Louvre, Pariis Klassitsism "Tapetud Marat" Jacques Louis David, 1793 Royal Museums of Arts of Belgium "Suur Odalisk" Jean August Dominique Ingres, 1814 Lo...
1750-1850 oli suurim muutuste ajajärk Euroopas. Hakkavad toimuma kunstinäitused ja tekib prof.kunsti tagasiside e kunsti kriitiga. Väheneb kunsti tellija osatähtsus ja suured muutused, sest vähenevad seisuslikud sidemed. Kujuneb välja klassitsism- akadeemiline ja romantism-sõltumatu. KLASSITSISM ld k esmaklassiline. Klassitsismi kodumaa on Inglismaa. 1725.aastal ehitab William Kent esimese klassititsiliku hoone. Oluline oli sammas portikuse olemasolu. Robert Adami sisekujundus- palju kreeka ja rooma motiive. *järgib antiikkunsti- võtab üle kunsti, eriti arhitektuuri põhijooned *valitseb Ida- ja Kesk-Euroopas *Prantsusmaal ja Inglismaal neoklassitsism *levikut soodustavad valgustajad *teostes naeruvääristati ühiskonda *usuti mõistuspärasusse *suurim väärtus- reeglipärasus ja kord *kunsti ringkondades kasvab huvi antiikpäranduse vastu *Winckelmann kirjutab teose antiikkunsti ajalugu „Õilis, lihtsus ja vaikne suurus“ Kehtib v.a Prantsusma...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM KLASSITSISM JA ROMANTISM Referaat Juhendaja: XXX Koostas: Su Madre Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Klassitsism 4 2. Romantism 6 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Klassitsism Järjekordne suurem huvi tõusis ...
· Peeter I ratsamonumendi · Narva · Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside s.t kunstikriitika. Nende muutuste süvapõhjustena võib nim. Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemist, külakogukondade lagunemist ja linnastumise algust. · Klassitsism ja romantism · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbi põimunud kunstinähtused. Siiski on klassitsism ja romantism eri tasandite või eri tüüpi mõisted. · Klassitsism- tähistab kindlate vormitunnustega stiili · romantism- on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljendada erinevates stiilides ja vormides. · Antiikkunstist · valgustajad ja väljakaevamised · eelkõige sellepärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Üksikisiku sisetunne. · Tuleb Lõuna-Euroopa sõnast ,,romanss" · keskaja imetlus, eksootiliste maade imetlus, rahulolematus kaasajaga · esitatud ideed loomuliku,...
1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. ...
A.Canova ,,Amor ja Psyche" A.Canova Kolm graatsiat A.Canova Venus B.Thorvaldsen ,,Jason" J.L.David ,,Horatiuse vanne" J.L.David ,,Marat` surm" J.L.David "Napoleon Alpe ületamas" Sellel lehel on kõik J.A.Ingres "Suur odalisk" näited Klassitsismis J.A.Ingres "Napoleon keisritroonil" t Turner "vihm, aur, kiirus" Turner " Temeraire viimane J. Constable "Salisbury NB! EI TEA KAS TA teekond" katedraal" MÕTLES LUMETORMI ALL SEDA ...
Klassitsism ,romantism ja realism Sisukord 1. Klassitsism 2. Romantism Ajalugu Ajalugu Omadused Omadused Arhitektuur Maalikunst Skulptuur 3.Realism Maalikunst Ajalugu 4.Historitsism ja eklektika Omadused 5.Kasutatud materjal Maalikunst Skulptuur Klassitsismi ajalugu 18.sajandi II poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil klassitsism. Klassitsism sai eeskuju antiikkunstist. Klassitsismi omadused Põhinõueteks olid õilis lihtsus ja vaikne suurus Kunst pidi olema õpetlik ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Jagatakse kahte perioodi:varaklassitsism(kuni aastani 1800) ja kõrgklassitsism Klassitsismi arhitektuur Omased on sümmeetria, tasakaal, suure...
1. Klassitsismi ja romantismi erinevused + näited: Klassitsism: Tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Kindlustunne ühiskonnas - väärtustati välismaailma. Seal levisid üldised reeglid. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Rõhutas valgustusajastut. Näited: *Inimesed: Prantsuse kirjanik Voltaire (1694-1778), poliitiline mõtleja Charles de Montesquieu (1689-1755) ja kirjanik, filosoof Denis Diderot (1713-1784). *Voltaire' Jean-Antoine Houdoni skulptuur, Madeleine'i kirik Pariisis, Antonio Canova - Paolina Borghese. (Vt.õp. lk 182-195 kõik need pildid on näited). Romantism: Võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Inimesed tundsid endid kriisis viibivatena ega suutnud uskuda vanu ja uusi ühiseid detaile, seega eemaldusid nad teineteisest ning tundsid end üksikuna. Omapärane ellusuhtumine...
11. klass: klassitsism ja romantism 1. Klassitsism kui kunstisuund – defineeri! Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. 2. Mida tähendab sõna ’klassikaline’? Klassikaline - esmaklassiline, parim, suurepärane; miski, mida seatakse eeskujuks. 3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand ja selle kõrgaeg oli aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed heliloojale? Muutused, mis toimusid muusikaelus olid järgnevad: -tekib avalik kontsert; - uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad: - helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatak...
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, t...
KIRJANDUSE AJALUGU ANTIIKKIRJANDUS KESKAJAKIRJANDUS RENESSANSIKIRJANDUS Sajand 8.saj. eKr 5.saj. pKr 5.saj. 15.saj. (Lääne- 14. 15. saj. (Itaaliast) (vanakreeka ja vanarooma Euroopas) kirjandus) 476.a.-10.saj. (Varakeskaeg) 11.saj. 15. saj. (Klassikaline keskaeg) Ajastule Vana-Kreeka: mütoloogia, ,,Unustuse ajajärk", usu Usk inimvõimetesse, maalikunsti iseloomulikud jumalad, erinevad laulud levik,. kirikukeskne elu, levik. Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik. Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid ...
Mõisted: Barokk stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. · Maailm on lõhestatud ja kaootiline · Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, püüab ühendada konservatiivsust ja mässulisust, arukust ja narrust, meelelisust ja müstitsismi, · Vastandati näilikku tegelikuga · Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist · Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) · baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Emotsioonide asemel on olulin...
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
Kirjanduslikud voolud ja suunad Klassitsism: Tekkis 17 sajandil Prantsusmaal, Louis XVI valitsusajal. Prantsusmaast kujuneb välja Euroopa kustuurikeskus. Õukonnas allutati kõik reeglitele. Rõhutati mõistuslikkust ja elutõde. Stiililt nõuti puhtust ja selget ülesehitust. Tegelased jagati positiivseteks ja negatiivseteks- järgides puhtust. Zanriliselt jagati teosed kõrgeteks, nagu tragöödia ja ood ning madalateks, nagu komöödia. Eeskujuks peeti antiikkirjandust. Tekkis kolme ühtsuse nõue: Aja, koha ja tegevuse ühtsus. Suurim esindaja: Moliere(Jean Baptiste Poquelin) Eesti kirjanikud: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Fahelman ja Kreutzwald Romantsim: Tekkis 18 sajandil, suurte tunnete ajastul. Romantismi olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetusel Saksamaal. Rõhutamaks tundeid, oli suur osa loodusel. Talle oli iseloomulik ...
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
Vene kirjandusloo perioodid. Keskaja kirjandus 11-17.saj. tekib varafeodalistlikus riigis. 988.a võetakse vastu ristiusk. Hakatakse sisse tooma kiriku kirjandust, et usku levitada pannakse, alus vene tähestikul. Kitillitsa-üks loojatest oli munk Kyrillos. Oluliseks on see,et venemaal kujunenud rihedad kultuuri sidemed Bütstantsiga(tolle aja euroopa hiigel raamatukogu) . saab alguse ka ilmalik kirjandus,mis tugineb venerahva luulele . zanrid-bölina., rahvaluule. Leetopsid-kroonika laadsed kirjutised. Tuntuim"lugu igori sõjaretkest." Novgorodi ühe noore vürsti ebaõnnestunud sõjakäigust. Keskaja lõpuks on venemaa killustatud välisvaenlasel oli vaba tee. Tasa pisi hakatakse arusaama,et on vaja ühtset keskset võimu. Kerkib esile Ivan IV. Saab alguse ka romaan, tekivad teater ja luule. Lõpuperioodil kerkib esile uut tüüpi tegelane- aktiivne energiline nooruk, kes pilkab moraali,seikleja tüüp. Klassitsism ja eel...
Klassitsism & Romantism { Tallinna Humnaitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Klassitsism Klassitsismi ajastul maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte. Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. "Napoleoni kroonimine" Jacques Louis David, 1803 Louvre, Pariis Klassitsism "Tapetud Marat" Jacques Louis David, 1793 Royal Museums of Arts of Belgium "Suur Odalisk" Jean August Dominique Ingres, 1814 Lo...
Klassitsism ja romantism Iseloomulikud tunnused Klassitsismi on nimetatud valgustusajastuks, siin on mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Esineb selge ja reeglipärane vormitäius Andrea Palladio mõju (üle 2korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) Klassitsism andis revolutsionääridele kindlustunde ja vapustatud ühiskonna. Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Filippo Juvarra Superga kuppelkirik Romantism Romantism võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Romantismi on raskem määratleda, sest reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Kõige tähtsam on üksikisiku sise tunne. Romantik hindab kunstniku originaalset eneseväljendust. William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19...
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maa...
Teadus ja kultuur 1789- 1849 Aurumasin 1782. aastal 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina. Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel. Aurumasinaid kasutati ka sõiduvahenditena. James Watt (1736-1819) Michael Faraday (1791-1867) Michael Faraday avastused panid 19.sajandil aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri Telegraafiaparaat 1837. aastal 1837. aastal leiutas Samuel Morse telegraafiaparaadi, millega sai vastu võtta ja saata kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon mida hakati kutsuma morsemärkideks. Morsetähestik Samuel Morse (1791-1872) Klassitsism Klassitsism 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud kunsti- ja arhitektuurisuund. Prant...
1. Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. 2. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 3. Realism (ladina realis 'tõeline, asine') kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus ku...
Kordamisküsimused kontrolltööks 11. klass: romantism Iseloomusta romantismi kui vaimset liikumist ühe lausega! Romantism keskendub müstilusele, läbielamistele, iseseisvumisele, loodse ülistamise ja revolutsioonidele. Nimeta 5 romantismile iseloomulikku joont, mis erinevad klassitsismist. Selgita, kuidas. 1. Romantism eelistab tundeid ja müstilisust, aga klassitsism tahab, et oleks selgus ja korrapära, poleks midagi ebareaalselt ja õudast vms. 2. Romantism valib teemaks kellegi läbielamised ja tunded, aga klassitsism rõhutab seda, mis on kõigile üldkehtiv. 3. Romantism räägib loomeinimeste iseseisvumisest, et nad peaksid ise majanduslikult toime tulema, kas siis õpetades või esinedes, aga klassitsismi ajal määrati loomeinimestele valitseva klassi palk. 4. Romantismi ajal oli looduse ülistamine ja looduseihalus, aga klassitsismil keskenduti teaduse arengule ja progresseerumisele. 5.Romantismi ajal olid rahvuslikult liikumised, revol...
Dramaatika- näitekirjandus; üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Draama- näitekirjanduse žanr, argise ja ka tõsise sisuga näidend. Igapäeva elu. Komöödia- näitekirjanduse žanr, humoorikas, naljakas, suhtumiselt positiivse sisuga; naeru abil meelelahutuse pakkumine; 3võtet: situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi. Komöödia naeruvääristab sageli oma kaasaega, seetõttu väib see tähenduslikult vananeda. Alaliigid: mustk., tragik., jant. Tragöödia- näitekirjanduse žanr; vanim nk., alguse sai Antiik-Kreekas veinijumala Dionysuse pidustustest; värsskõne, lepitamatu konflikt, traagiline lõpplahendus; peategelane on väljapääsmatusse olukorga satunud õilis kangelane, kes tegutseb üllaste põhimõtete ajel. Nt. Sophoklese “Kuningas Oidipus”, W.Shakespeare`i “Hamlet” “Romeo ja Julia”, A.Kitz...
Tartu Kivilinna Gümnaasium "Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil" Kristi Vitkar 8a klass Juhendaja: Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inime...
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmüto...
Viljandi Ühentatud Kutsekeskkool Muusika konspekt 7 ajastut Koostas: Marko Illus VA10 Vana-Võidu 2011 7 ajastut: · Vana Kreeka8.saj eKr 4 saj. pKr · Keskaeg 5 13sajand · Renessanss 14-16 sajand 1300-1500 saj. · Barokk 17-18 sajand 1. Pool 1600 1850 · Klassitsism 18saj 2pool 19.saj I veerand 1750 1825 · Romantism 19. Saj · 20. 21. Saj 20 21 saj. Vana Kreeka ,,muusika on antiik Kreekas jumalate kunst ehk muusade kunstiks" Inimeste tehtud muusikat pühendati muusadele ja apollonile tõe ja tarkuse jumal. Lüüra oli apolloni pill. Hästi maheda kõlaline pill. Dionysos veini ja viljakuse jumal. Tähtsaim etenduse vorm oli tragöödia. Barokk 1600 1750 Baroki ajastul pakuti kõigega üle. Tunded...
KUNSTIAJALUGU 24.Klassitsismi iseloomustus, klassitsistlik arhitektuur. · Tekkis kunstikriitika · Vähenes kunstitellijate osatähtsus · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule · Ühiskonnakorralduse lõdvenemine · Linnastumise algus · Monarhiate, osalt ka kiriku autoriteet langes Tekkis2 suunda kunstis: 1. Kiriku autoriteedile ja normidele vastandati valgustajate ideoloogia. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja lasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse. Need inimesed toetasid kunstis klassitsismi. 2. Teine osa inimesi ei suutnud uskuda vanu ega uusi ühiseid ideaale. See tähendas eemaldumist kõigist ühiskonna rühmadest ja üksildasena tundmist. Üksidnust kogev inimene oli sunnitud ise endale norme kehtestama. Sellised inimesed olid romantilise kunsti loojad. · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt ...
Realim 23.04.2013 Romantism on laiem terminin. Mis sarnaneb postmodernism, mis valdab teisi ühiskonna valkondi. Realismi kohta ei saa öedlda, et on kõike hõlmav vaimuelu. Romantiline luule taotles lühikesed luuletused lüürika tänapäeval see on hilisem nähtus, 19.saj lõpus. Romantikute põhilised taotlused on pikematele teostele. Eeskujuks 17.saj prohvetlik luuletaja John Mitlon Kaotatud ja leitud paradiis plankvärsis mitukümend tuhat värsirida pikk. Suur kuusik: Wiliam Blake (eluajal ei olnud, leiti alles 19.saj lõpus müstik ,,Sütuse laulud" ja ,,kogemuse laulud" laste või usulise luule vaated suurem osa teostest prohvetlikud raamatud, paljundas, tei juurde ilustratsioonid lõi oma mütoloogia, raske kirjeldada). Wordsworth ja Coleridge andsid koos välja idagi rohkem WW kirjutatud võttis kõnealla lihtsate inimeste tavalised luu...
Romantism 19. sajand Mis on romantism? ● kunstisuund, mida iseloomustab mineviku idealiseerimine, individualism, võõrdumus tegelikkusest, ebatavalised tegelased ja sündmustikud ● tekkimise allikateks olid Prantsuse revolutsioon, rahva võitlus feodalismi ja rõhumise vastu ● rahva huvi tekkimine oma kultuuri vastu pani aluse mitmele teadusharule Romantismile iseloomulikud jooned ● nõuti loominguvabadust ● tähtis oli inimese sisemaailm, tunded ● oluline teema oli armastus ● ideaale otsiti minevikust - eriti tunti huvi keskaja vastu ● religioossne ja müstika ● rahvaloomingu kogumine ● luuleajastu - eelistati kirjanduse liikidest luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane ● kasutati groteski ● väärtustati loodust Romantismiaja tegelased ● erandlikus esile tõstetud ● positiivsed tegelased tihti idealiseeritud ● tegelasi vastandatakse ●...
Barokk ja klassitsism ja romantism 17.saj toimusid Lääne-Euroopa poliitikas suured muudatused, mis mõjutasid kultuuri. Renessansi kultuuri jätkuna arenes välja kaks kultuuri tüüpi. Barokk ( 16 saj lõpp Itaalias) ja klassitsism ( 17 saj algus Prantsusmaal). Barokk avaldus teravates kontrastides erakordsetes tegelastes,dramatilistes olukordade. Kujutas lõhestunud hingega inimest. Maailma võrreldi näitelavaga kus miski pole püsiv ja au sisse tõsteti mõistus. Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega...
Historitsism Historitsism tekkis romantismi mõjul 18401900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki. Läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge histori...
Rokokoo- sündis Prantsusmaal, ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis. Moes olid pehmed murtud toonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend “Pärast meid tulgu või veeuputus” pärineb just neist aegadest. Klassitsism- Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses,teatrikunstis ja muusikas. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistliku kunsti põhijooni on kõlbluse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õp...
Tartu ülikooli sajand Ülikool 1802. aastal toimus Tartu ülikooli taasavamine, mis sai baltisakslaste Landestaadi tugevaks vaimseks keskuseks. Tartu ülikoolis peeti loenguid saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, kelle tutvus keiser Aleksandriga tõi ülikoolile kasu. Ülikool allus Venemaa haridusministeeriumile, olles tegelikkuses üsna iseseisev. Ülikoolile anti maavaldused, kiiresti rajati tähtsamad hooned (peahoone, tähetorn, raamatukogu) Ülikoolis töötasid maailmakuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Tartu oli ristitud Emajõe Ateenaks, sest ülikooli ümber koondus teisigi kultuuri- ja teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool). Joo...
Üldine Ajastu Üldistus Zanrid Heliloojad maailm Kestis 5. saj.-14.saj. *Psalmoodia Esimesed *Linnade kujunemine Kõige tähtsamaks *Hümn nimepidi *Feodaalne killustatus Keskaeg peetakse *Antifoon tuntud *Rahamajanduse jumalat,asendatakse *Reponseerimine heliloojad on arenemine koolisüsteem . Kunst on Leoninus ja *Kapitalistliku anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on ...
17. saj Madalmaade kunst Ehituskunst hindas praktilisust ja mugavust, paraaditsev stiil oli võõras. Tüüpiline oli raekoda. Skulptuur oli tähtsusetu, maalikunst aga elas läbi 17. saj õitsengu, mille taolist kuskil mujal maailmas pole täheldatud. Kunstilt nõuti looduslähedust. Kujutis pidi maalil võimalikult palju sarnanema tegelikule esemele või isikule. Hinnati reaalsust, ühemõttelisust, käegakatsutavust. Välise toreduse kujutamine ja allegooriline maal tähtsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Olustikumaal kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate kodudes. Formaat oli väike, seepärast ,,väikesed hollandlased". JAN VERMEER üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sage...
19. sajandi I pool. Romantism Klassitsism oli liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega ei meeldind neile, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Pilk keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele.Arenes välja 19saj 2. veerandix. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (1791-1824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (179...
Klassitsism Klassitsism on 16-19 sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks Vana-kreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormi kooskõla ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati seda ampiirstiiliks. Arhitektuuriks kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone ja Toompea haldushoone. 19 sajandil ei ehitatud enam nii palju templeid kui antiikajastul, kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile- sambaid. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid t...
Romantism Oliver Kikas 8.B Paikuse Põhikool Mis on Romantism? Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Mis on Romantism? II Tänu kunstnike sellisele romantilisele, unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäija...
Romantism ja realism 1. Uus kunstisuund romantism kujunes välja Prantsusmaal umbes 19. Saj II veerandiks. 2. Romantistliku kunstisuuna tekkimist mõjutas romantismi teke kirjanduses ja rangete reeglitega klassitsism ja maailmapoliitika. 3. Romanntismiajastu maale iseloomustab liikuvus, järsud kontrastid, dramaatilisus ja tunnete ohjeldamatus. 4. F. Goyat ei saa siduda romantismi ja teiste kunstistiilidega, kuna ta oli oma stiililt nii iseseisev, et ühegi kunstistiiliga teda päriselt seostada ei saa. 5. J. Constable´i eesmärk maastikuvaateid maalides oli viia maastikumaal uuele tasemele- tabada päevavalgus selle ehedal moel ning püüda maalile looduse kastevärskus. 6. C.D. Friedrichi maalid valmisid looduses skitse tehes. 16. Realistid huvitusid oma kaasajast ja ümbrusest, ning püüdsid reaalsust loomutruult, ilma seda moonutamata või ilustamata edasi anda. 17. Romantism on keskaja imetl...
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert ...
Kokkuvõte Klassitsism Tunnusjooned: · Soovis taastada ühiskonnas traditsioonilisi väärtusi · Maalid olid moraliseerivad · ,,Ideaalne ilu" · Mütoloogilised,religioossed,allegoorilised maalid · Ajalooteemalised maalid ja portreed · Maalid olid suureformaadilised · Kompositsioon on tasakaalukas,rahulik,sümmeetriline · Tegevus on koondatud maali esiplaanile,tagumisel plaanil vähe detaile · Elavat loodust kujutati harva · Maail domineeris joonistus,taotleti lineaarsust ja plastilisust · Jahe värvigamma Romantism Tunnusjooned: · Fantaasiarikkus,tundeküllus,salapära · Huvi eksootiliste maade vastu · Klassitsistliku stiili vastand · Romantism on moodne kunst · Kunstnik maalis oma mõtteid, ta ei kopeerinud loodust · Akvarelltehnika · Hiiglaslikud lõuendid · Romantism on rohkem ellusuhtumine kui maailimisstiil · Eeskujuks kesk...
Romantism Romantism levis Euroopas 18.sajandil (millal?) Romantism vastandus talle eelnenud klassitsism (mille?) seadus- ja mõistuspärasusele. 17. sajandil valitsenud klassitsismis otsustas ilu üle kirjanduses mõistus, mitte tunded. 18. sajand, eriti selle lõpp tõi suuri muutusi Euroopa ja kogu maailma rahvaste (kelle?) ellu. Prantsuse revulotsioon (mis?), Napoléoni sõjad ja sellega kaasnenud vabadusliikumine, Ameerika (mille?) Iseseisvussõda, mis viis Ameerika-Ühendriikide (mille?) loomiseni need on sündmused, mis muutsid pöördumatult maailma. Romantism, mis sai alguse eeskätt Saksamaalt (kus?) ja Inglismaalt, levides kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat, taotles isiku- ja loominguvabadust, seades esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu (mille?) tähtsust, kujutatava erakordsust, väärtustas rahva loominut (mida?). Romantismiaja kirjanikud idealise...
KIRJANDUSVOOLUD · Antiikkirjandus 8. Ekr -6. saj. Pkr (Kreeka, Rooma kirjandus) · Kangelaseeposed (Hispaania, Saksa, Prantsuse, Vene jne) 9.-13. saj · Keskaegne rüütlikirjandus 12-13 saj (trubaduuride luule) · Renesanss 14-16 saj · Humanism ja Reformatsioon 16-17 saj · Barokk 17 saj · Klassitsism 17 saj · Rüütli-Kelmi pastoraalid · Filosoofiline kirjandus 17 saj · Sentinemntalism 18 saj I pool · Valgustuskirjandus 18 saj · Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool ROMANTISMI ÜLDISELOOMUSTUS · 1789 algas suur Prantsuse Revolutsioon, aga sellele järgnes terror ja Napoleoni vallutusõjad, mis tõid rahvale kannatusi. · Oli algselt suunatud õiglusele, vabale ühiskonnale, ideaalsele inimesele. · Tekkis aga hoopis maailmavalu, pessimism, skepsis(usupuudumine) · Kultuseks sai loodus, lihtne maaelu, vastu oldi kõigele võltsile. · Tunded pidid olema puhtad ja vabad. Romanti...
KIRJANDUS 19.saj ERLE MAIDO ANTIIK KESKAEG RENESSANSS KLASSITSISM SENTIMENTALISM ROMANTISM REALISM NATURALISM UUSROMANTISM JA MODERNISM 19.saj algus – ROMANTISM 19.saj keskpaik – REALISM 19.saj lõpp – NATURALISM 19.saj lõpp ja 20.saj algus – UUSROMANTISM JA MODERNISM ROMANTISM (kõrgaeg 19.saj I pool) • Kirjanduses on romantism suund, mida oli ette valmistanud 18.sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19.sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. • Romantism mängis tähtsat osa 19.saj Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. • Eestisse jõudis Romantism 19. sajandi keskel. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige puhtamal kujul ROMANTISM • Esikohal inimese tunded, mõttelend ja isi...
Klassitsism* ja romantism Jean Antoine Gros "Bonaparte Visiting the Plague Victims of Jaffa" klassitsism Jean Antoine Gros "The battle of Abikur" klassitsism Anne-Louis Girodet de Roussy-Trioson "Girodet Pygmalion" klassitsism Maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte Realism* ja mpressionism Jea...
Vene kirjandus Ajajärgud 1. Keskaja kirjandus XI-XVII sajand kiriklik, kirjutati romaane 2. Klassitsism ja eelromantism XVIII sajand 3. Romantism XIX sajandi algus 4. Klassikaline realism XIX sajandi keskpaik ja lõpp 5. Sotsialistliku realismi algus (kõrvuti sümbolismi, futurismi, akmeismi jt modernistlike suundadega) XX sajandi algus Vene kirjandus tekkis X saj lõpul XI sajandi algul Kiievi-Vene riigis. Olulisel kohal olid kultuurisuhted Bütsantsiga. Viljakalt arenesid eepilised rahvalaulud ehk bõliinad. 1185 ilmus ''Lugu Igori sõjaretkest'' vürstiriigi noore valitseja ebaõnnestunud sõjaretke lugu. Lomanossov kirjanik, füüsik, pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. Romantism sündis vene kirjanduses XIX sajandil, uut elujõudu sai XIX sajandi lõpul. Romantilist maailmavaadet iseloomustab individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Tunded on mõistusest kõrgemal, ka...
Altamira koopa seinamaaling- Willendorfi veenus, u U 15 000 eKr. Kiviaeg, Hispaania 30 000 a eKr. Kiviaeg Naram-Sini võidusteel, Istari väravad, I at keskpaik(6saj.) 3 at eKr. Vana-Mesopotaamia Vana-Mesopotaamia- Babüloonia Narmeri palett, u 3000 eKr. Giza püramiidide väli- u 2500 eKr Egiptuse Vana Riik Egiptuse Vana Riik Vaarao Ehnaton abikaasa Nofretete ja tütardega, 14. saj eKr Nofretete büst, 14. saj eKr Egiptuse Uus Riik Egiptuse Uus riik Vaara Mykerinos abikaasaga, Ramses II hauamonument Abu Simbelis U 2500 eKr Egiptuse Vana Riik 13. saj eKr Egiptuse Uus Riik Vanakreeka kujutüübid- kore ja kouros. Arhailine ajastu. 7-6saj. Polykleitose "Odakandja", Myroni "kettaheitja" Vanakreeka klassikaline ajastu, Vanakreeka klassikaline ajastu,5 saj eKr 5.Saj eKr Atee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
