Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vanemaealiste, töötaja, pension, töötu, rahvastik, share, hõiveesolev, 2050, suutlikkus, tööandja, teoreetilise, tööhõive, statistikaamet, haridus, eluaastat, nõudlus, spetsialistid, vananemine, aastaste, vanadus, töövõime, küsimustik, koge, available, vastaja, tuleneval, reelika, stsenaarium, muutuma, 2040, tööjõud, vanemaealisedAllikas: Statistikaamet Samuti on Eesti puhul probleemiks ka regionaalne töötus, kus äärealadel (n: Ida-Virumaa) on töö kaotanud inimestel tööturule naasmine raskendatud. Selle põhjusi on palju, aga ennekõike võib välja tuua kaks põhilist. Esiteks, olukord kus ühes regioonis on töö kaotanud konkreetse eriala ja majandusharu töötajad. Teiseks keelebarjäär, mis on kindlasti takistuseks uue töö leidmisel. Inimene, kes on olnud pikka aega töötu, kaotab usu töö leidmiseks. Ajaga vähenevad erialased oskused, süveneb ebakindlus tööintervjuudel ja kaob harjumus tööl käia. Vanematel inimestel (üle50.aastaste), kes on olnud tööturult eemal pikemalt, neil on raske leida uut tööd, kuna nõuded uuenevad alati. Tööturu stabiliseerimise ettepanekud: 2 Euroopa Liit ning ka muu maailm peab hakkama saama demograafilise protsessiga, kus 20 aasta
aastal. Liikmesriigid püstitavad vastavad riiklikud eesmärgid kooskõlas Euroopa Liidu tasandil prognoositavate tulemustega. Eestis olid vastavad numbrid 61,1% ning 57,3%. Seega on naiste tööhõive määr kõrgem Euroopa keskmine ja ületab juba praegu aastaks 2005 seatud sihid. Kolmandaks eesmärgiks on Euroopa Liit seadnud vanemaealise elanikkonna (55-64- aastased) tööhõivemäära tõstmise aastaks 2010 50%-ni. Aastal 2001 oli Euroopa Liidus vanemaealiste tööhõive määr 38,6%, Eestis 45,6%. Seega ületab Eestis ka eakate inimeste tööhõive Euroopa Liidu keskmist. Tänu pensioniea tõusule on oodata ka edaspidi selles vanusegrupis tööhõive tõusu. Selleks, et jõuda 67% tööhõive määrani, peaks Eestis märgatavalt langema nii tööpuudus kui ka vähenema mitteaktiivsus. Kuna mitteaktiivsete seas on suur hulk õppureid, kes suunduvad lähiaastate jooksul tööturule, on edaspidi loota tööhõive kasvu
Tööjõuturg on alati aktuaalne teema, sest sellel on suur mõju majandusele. Suure ja tähtsa mõju tõttu majandusele väärib see teema arutamist. Statistikaameti andmete järgi elas Eestis 1. jaanuari 2014 seisuga 1 315 819 püsielanikku, kuid võrreldes eelmise aastaga inimeste arv vähenes 0,33% võrra. Tööealine elanikkond vanuses 15–74 kahanes samal ajal ligikaudu 9 tuhande inimese võrra ehk 0,9%, millest võib järeldada, et tööealine rahvastik kahaneb kiiremini kui kogu rahvastik. Selline olukord on murettekitav ning sellega ka üheks põhjuseks, miks seda teemat referaadis arutatakse. Referaadis püütakse arutleda ja leida lahendust küsimusele seoses võõrtööjõu sissetoomisega kolmandatest riikidest, kuid enne järelduste tegemist püütakse leida põhjusi, miks oleks vaja sisse tuua kolmandate riikide tööjõudu. Arutletakse ka valdkonniti, kus on nõutava klassifikatsiooniga, spetsiifiliste oskustega või teatud haridustasemega
ööpäevaringselt 5769 inimest, neist 81% on üle 65.aasta vanused (2011.aasta aruandluse alusel). Täiskasvanute hooldamisteenuse finantseerimine toimub põhiliselt isikute endi ja/või nende pereliikmete või ülalpidamiskohuslaste ning kohalike omavalitsuste poolt. Riigieelarvest kaetakse vaid enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud. Paraku on hooldekodud kallid ning hooldekodude teenus kehvavõitu töötajate nappuse ning madala palgataseme tõttu. Eakate pension ei kata isegi mitte poolt hoolduskodutasust ning tihti ei ole ka lähiperel võimalik igakuiseid suuri summasid hooldekodule maksta. Seega saavad vaid vähesed endale kvaliteetset hooldekodu lubada. 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK Euroopa riikides (sh Eestis) on olulisemaid probleeme rahvastiku vananemine, mille põhjus on eelkõige vähenenud sündimus ja pikenenud keskmine eluiga. Et rahvastik vananeb, siis
Kuna selle teema kohta leiduvaid raamatuid on väga vähe, leidsin ma kõige värskemat materjali ja informatsiooni ajalehtede artiklitest ning internetist. MÕISTED JA ANDMEALLIKAD Tööturg on abstraktne turg, kus saavad kokku töö otsija ja töö pakkuja. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused teha teatud tööd ja töö, mida teha vaja on. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Sellist olukorda ei eksisteeri praktiliselt kunagi. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks. Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla
Mitte-perekeskne Austraalia, Kanada, Taani, Soome, Uus-Meremaa, Norra, Rootsi, Suurbritannia, USA Tööturule sisenemine Uusklassikaline teooria Uued tulijad ja vanad olijad konkureerivad omavahel. Märgatav vaid siis, kui tööturg tasakaalust väljas. Uued on halvemas seisus, sest neil puudub töökogemus Madalam sisenemispalk Töötus Otsimis- ja sobitusteooria Töövõtja ja tööandja ei oma piisavalt infot üksteise ja tulevase töösuhte omaduste kohta Enam töökohavahetusi töökarjääri alguses (job hopping, job shopping) Institutsionaalsed mudelid Haridussüsteemi ja tööturu seotus Kutse omandatakse ettevõttes Kutse omandatakse haridussüsteemis Praktika toimub ettevõtetes · Selektsioon · Üleminek seesolijaks Praktilised oskused omandatakse koolis
Saksamaal alandatud maksumäära kasutatakse kaupadele, mis on eluliselt vajaliku näiteks: puuviljad, köögiviljad, liha, juust jne. (Online Umsatzsteuer Rechner für Deutschland und weitere Länder) 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks Eestis on töötajaga seotud maksud, mis lähevad brutopalgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks - 20%, töötuskindlustuse maks - 1,6% ja kohustuslik kogumispensioni makse 2 või 3% neile, kes on liitunud. Töötaja brutopalgalt maksab asutus ise veel sotsiaalmaksu - 33% ja töötuskindlustuse 0,8%. Saksamaal on töötajaga seotud maksud, mis lähevad palgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks 14-40%, kirikumaks 8-9% tulumaksust vastavalt usulisest kuuluvusest. Sotsiaalmaks sisaldab järgmisi makse, mida kannab 50% töötaja ja 50% tööandja. Maksud on järmised: pensionikindlustuse makse kokku 18,7%, ravikindlustuse maks 14,6%, hooldusravi maks 2,35 % ja töötuskindlustuse maks 3%
kulutustele ega võimalda nõuetele vastava kvaliteediga teenuste osutamist, spetsialistide töö on alatasustatud; · Teenuste sihtgrupid ühe KOV piires (eriti maal) on sageli nii väikesed, et teenuste väljaarendamine ilma KOV-te koostööta on majanduslikult ebaefektiivne. Kuid valmidus koostööks on väike. Pensionisüsteemid- ja skeemid · 1993.aastal soovitas Maailmapank riikidel kasutusele võtta 3-sambalise pensionisüsteemi. · P x N = (S + T) x Y x W P pension aastas N pensionäride arv S keskmine säästumäär T keskmine maksumäär Y tootlikkus (kaupade teenuste hulk) W palgasaajate arv 1 elaniku kohta Pensionisüsteemid- ja skeemid · Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas: Riiklik pension · II sammas: Kohustuslik kogumispension · III sammas: Täiendav kogumispension
nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 40,7% ja absoluutses vaesuses 32,6% elanikkonnast. 2013. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205 eurot. 2013. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 6,6 korda. Suhtelise vaesuse määr on kõrgeim vanemaealiste seas. 2013. aastal elas 32% 65- aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses. Absoluutse vaesuse määr oli kõrgeim laste ja noorte (024-aastased) ning pensionieelses eas elanike (5064-aastased) seas (mõlemas vanuserühmas 10%). Haridustase mõjutab vaesusse jäämise riski oluliselt. Põhi- või madalama haridusega inimestest iga kolmas kuulus sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga kaheteistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku. Samal ajal kuulus
masinate ja teadmistega. Prognoosi kohaselt on oodata nö lihttööd, mis ei nõua erilist ettevalmistust, tegevate töötajate arvu vähenemist, kasvab aga spetsialistide ja oskustööliste, teenindavate ja müügitöötajate arv. Juhtide hulk jääb hinnanguliselt tänasele tasemele. Kui rääkida vajadusest, siis kõige rohkem vajatakse just oskustöölisi ja spetsialiste, juhiks võib saada vaid iga kümnes töötaja. Kokkuvõttes vajatakse Eestis prognoosi kohaselt igal aastal ligikaudu 14-15 tuhat uut töötajat. Tänasel päeval vastab tööturule sisenejate arv vajadusele, kuid viie aasta pärast hakkab tööturule tulevate noorte hulk oluliselt vähenema. Kuigi täna arvuliselt on tööturul nõudluse ja pakkumise vahel tasakaalutus, tuleb arvestada, et inimeste soovid, teadmised ja oskused ei pruugi alati kokku langeda ettevõtete vajadustega. See aga tähendab, et
negatiivse iibega, mis tähendab, et aasta jooksul sureb rohkem inimesi kui juurde sünnib. 1980-ndatel aastatel oli loomulik iive ligi 4 0/00 viimastel aastatel on iive ligikaudu 4 0/00, Alates üheksakümnendatest aastatest on sündimus kiiresti vähenenud. 1988 aastal sündis 16 last 1000 elaniku kohta, 1998 aastal 8,4 last. Tänapäeval loovad noored oma pere hiljem ja ka lapsi on peres vähem kui varasematel aegadel. Ka suremus on viimasel ajal suurenenud. Üheks põhjuseks on vanemaealiste inimeste suurem osakaal kogu rahvastikus e. üldine rahvastiku vananemine. Kui vanu inimesi on palju, siis neid ka sureb rohkem. Kuid suremus on suurenenud ka õnnetusjuhtumite ja mitmesuguste haiguste tagajärjel. Sünnid, surmad ja loomulik iive Sünnid Surmad Sündimuskordaja Suremuskordaja 1970 21 552 15 186 15,8 11,2 1971 22 118 15 038 16,1 10,9 1972 21 757 15 520 15,6 11,1
SISSEJUHATUS Tööga rahulolu on ilmselt kõige enam uuritud töö valdkond organisatsioonikäitumise kirjanduses. Tööga rahulolu mõjutavad mitmed asjad, mina nimetaksin kolme mõtlemisainet: materiaalne-majanduslik, sotsiaalne ning töö olemus. Materiaalne-majanduslik väljund rõhutab adekvaatseid füüsilisi töötingimusi. Sotsiaalne väljund fokuseerib juhtimise tähtsusele. Töö olemuse väljund rõhutab töötaja rahulolu tundele, mis tuleneb vaimselt 3 väljakutsuvast tööülesandest. Tööga seotuid muutuseid (näiteks töö karakteristikud, ülesannete vastutused, töö koormus, protseduuride ohjamise tajumine) on peetud tähtsateks, et mõista töösse suhtumist, näitena tööga rahulolu. Kui inimene pole rahul oma tööga mis iganes põhjusel, on tal võimalus töökohta vahetada
Struktuurne tööpuudus tingib olukorra, kus eksisteerivad koos vabad töökohad ja töötud. Struktuurse tööpuuduse tekkimist selgitatakse tööjõu vähese mobiilsusega nii vähese regionaalse kui ka sektoriaalse mobiilsusega. Vähene sektoriaalne mobiilsus tingib situatsiooni, kus vabade töökohtade ja töötute kvalifikatsioon ei lange kokku ja töötutel puudub võimalus ümberõppeks. Vähene regionaalne mobiilsus tähendab olukorda, kus töötu ei taha vahetada elukohta. Regiooniti erineb tööpuudus üle kolme korra, maakonniti koguni üle 5 korra. Keskmine töötuse määr varieerub 5,1 %-st Kesk-Eestis 16,2 %-ni Kirde- Eestis. Kirde-Eesti on ainuke regioon, kus töötuse määr ulatub üle keskmise. Endistes kõrge tööpuudusega Lõuna-Eesti maakondades on viimastel aastatel aset leidnud tööpuuduse langus, mis on seotud mitte niivõrd hõive suurenemisega, kui töötute liikumisega mitteaktiivsusesse
vähendamist, võrdsete võimaluste laiendamist ja sotsiaalse tõrjutuse kahandamist. Inimestevaheliste sotsiaalsete sidemete tugevdamisel on oluline toetada ja kasvatada ühiskondlikku solidaarsust. Materiaalne olukord Sissetulekute kasv Eestis viimase nelja aasta jooksul on olnud ligikaudu 1,6-kordne, jagunedes erinevate leibkonnatüüpide vahel enam-vähem ühtlaselt, kuid keskmisest vähem on 5 kasvanud vanemaealiste inimeste sissetulekud. Lasteta kooselupaaridel on suhteliselt kõige parem materiaalne olukord nendes peredes oli keskmine ekvivalentsissetulek 2006. aastal keskmisest sissetulekust ligi veerandi võrra kõrgem. Kõige madalamad on üksielavate eakate (keskmisest ligi poole väiksemad) ja üksikvanemaga perede (keskmisest poolteist korda väiksemad) sissetulekud. Materiaalse elukvaliteedi tõusu kinnitab ka elanike tarbimisvõimaluste kasv 2008. aastal. 80%
4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine
- kõrge nafta hind; - konfliktide võimalus Demograafia ja majandus. 1. Mis on demograafia? Demograafia tähistab teaduskeeles tegeliku rahvastiku statistilist analüüsi. Uurib muutusi: sünnid, surmad, ealine ja sooline koosseis ning migratsioon. 2. Demograafilised arengutendentsid- maailma rahvaarv. Maailma elanikkond kasvab. a) 1750 u 800 miljonit inimest b) 1900 u 1,7 miljardit inimest c) 21. sajand algusel 6 miljardit inimest d) 2050 umbes 9 miljardit Samas Jaapanis ja Euroopas kasvab inimeste arv vähe või isegi kahaneb. Rahvaarv kasvab peamiselt arenevates riikides ja seega koondub majanduslik ja poliitilinejõud üha nende riikide kätte. 3. Vaikse ookeani majandusruum. 21. sajandi alguses toimub selge majandusliku jõu kontsentreerumine ümber Vaikse Ookeani. Ühelt poolt Hiina ja 10 ASEANi riiki ning teiselt poolt P-Ameerika ja Brasiilia. 4. Euroopa demograafilised probleemid
Võrreldes täiskasvanutega on noorte töötuks jäämine kaks korda tõenäolisem. Väga tihti on noorte potentsiaal täiel määral realiseerimata, kuna nende ligipääs neid motiveerivale ja huvitavale tööle on piiratud (Schlümmer jt, 2006). Massiline arv pikaaegseid töötuid noori peaks olema hoiatuseks kõikidele ühiskonnagruppidele erinevates riikides, sest kvalifitseeritud tööjõud on igale riigile strateegiliselt tähtis, eriti arvestades olukorda, kus rahvastik vananeb ning noored peavad sotsiaalsüsteemi ülevalpidamiseks olema palju tootlikumad ja kohanemisvõimelisemad kui kunagi varem. Mitte kellegi huvides ei ole anda kogu ühiskonna tulevik riskirühmast kasvanud passiivsete ja kogemusteta inimeste kätte (Schlümmer jt, 2006). Noorte endi jaoks on töökohad võtmeelemendiks oma rolli määratlemisel ühiskonnas, majandusliku sõltumatuse saavutamisel ning individuaalsete püüdluste realiseerimisel
andmeid võrreldud omavahel. Arvestustöö koostamisel on peamiselt kasutatud Statistikaameti ja Eurostat`i veebilehelt kogutud andmeid. Nimetatud töö osa annab võimaluse näha, milline on ELi liikmesriikide tööhõive 20 64 eluaastaste kodanike hulgas soo järgi viiel järjestikusel aastal. Mõningad peamised tööhõive tunnusjooned on vastavalt ELi tööjõu-uuringu määratlusele järgmised: töötaja on isik, kes töötab avalik-õigusliku või eraõigusliku tööandja juures ja saab selle eest tasu kas palga, tulemuspalga või boonusena. Siia hulka arvatakse ka kutselised sõjaväelased; füüsilisest isikust ettevõtja töötab oma ettevõttes, põllumajandusettevõttes või vabakutselisena oma kutsealal. Füüsilisest isikust ettevõtja loetakse vaatlusnädala jooksul töötanuks, kui ta vastab ühele järgmistest kriteeriumidest: ta töötab kasumi teenimise
võimsus on väga erinevad. Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse tihti näitajat SKP-d ühe elaniku kohta, mis saadakse jagades SKP antud riigi rahvaarvuga. Kui erinevate riikide SKP konverteeritakse ühisesse valuutasse ostujõu pariteedi abil, siis kajastavad riikidevahelised võrdlused üksnes SKP mahu erinevust ehk eri riikide elatustaset. Näiteks Eesti SKP ühe elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel moodustab praegu umbes 2/3 Euroopa Liidu riikide keskmisest 8) SKP töötaja kohta (GDP per worker) arvutuskäik ja kasutuseesmär SKP töötaja kohta (ehk SKP jagatud töötajate arvuga majanduses ehk toodang töötaja kohta) võimaldab teha järeldusi töötajate produktiivsuse kohta. SKP töötaja kohta = 9) Potentsiaalse SKP mõiste ja SKP lõhe tüübid · Potentsiaalne (ehk täishõive või loomuliku taseme) SKP on hinnanguks kogutoodangu
Teatavatele kaupadele, näiteks raamatutele, toidule ja teenustele kohaldatakse madalamat määra 7% (Lohn-info. 2016). 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks Eestis on töötajaga seotud maksud, mis lähevad brutopalgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks - 20%, töötuskindlustuse maks - 1,6% ja kohustuslik kogumispensioni makse 2 või 3% neile, kes on liitunud. Töötaja brutopalgalt maksab asutus ise veel sotsiaalmaksu - 33% ja töötuskindlustuse 0,8%. Saksamaal on töötajaga seotud maksud, mis lähevad palgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks 14-45%, kirikumaks 8-9% tulumaksust vastavalt usulisest kuuluvusest. Sotsiaalmaks sisaldab makse, mida kannab 50% töötaja ja 50% tööandja. Maksud on järgmised: pensionikindlustuse makse kokku 18,7%, ravikindlustuse maks 14,6%, hooldusravi maks 2,35% ja töötuskindlustuse maks 3% . 7,3%
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Diana Roots RIIKIDE OODATAVA ELUEA JA EAKATE INIMESTE VAESUSE SEOSED Uurimistöö Juhendaja: Marit Rebane, PhD Tallinn 2018 SISUKORD ABSTRACT ....................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................4 1 TEOREETILINE RAAMISTIK ..............................................................................................5 1.1 Oodatav eluiga ..................................................................................................................5 1.2 Vaesus eakate seas ......
aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab
(Pihlamägi 2010). 1980ndate aastate rasket elu leiab (Henry) Charles Bukowski ütlusest: ,,Thanksgiving. It proved you had survived.another year with its wars, inflation, unemployment, smog, presidents." Sellega tahtis Bukowski öelda, et pühade ajal said aru, et olid kuidagiviisi veel ühe aasta sõdu, inflatsiooni, tööpuudust, tossu ja presidente ära kannatanud. (Bukowski 1978: 171) Kindlasti oli kogu maailm 1980ndatel siiski kiires pidevas arengus. 1.2. Töötu või tööotsija Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole. (Taskuraha noorte tööportaal 2011) Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka
kasumid jätkuvalt veel kasvasid. Keskmise tarbijahindade inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalpalga kasv kiirenes 2013. aasta teises kvartalis 4,9%-ni. Reaalpalk on suurenenud kaheksa viimast kvartalit järjest ning jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele, olles sellest veel vaid 1,3% madalam. Palgakasvu kiirenemine 2013. aasta esimesel poolel oli laiapõhjaline ning seda mõjutasid mitmed asjaolud. Esiteks kergitas palgaskaala alumist osa täistööajaga töötaja brutopalga alammäära ehk miinimumpalga 10,3% tõus (290 eurolt 320 euroni kuus). See muudatus puudutas otseselt vaid 3% palgasaajatest. Kuid kui ettevõtted ja organisatsioonid säilitavad oma suhtelise palgastruktuuri, mõjutab see peale miinimumpalga saajate ka sellega lähedast palka teenivaid töötajaid. Miinimumpalgamäära tõstmise kogumõju oli seetõttu tõenäoliselt suurem. Teiseks jõustusid kevadel õpetajate ja meditsiinitöötajate palgalepped, mis olid sõlmitud pärast 2012
kuid teades Eesti negatiivset iivet ja kõrget väljarännete näitu, võib see ka järsult muutuda. Optimistliku stsenaariumi kohaselt (Joonis nr.7) on keskmine laste arv naise kohta üle 2 ja rahvastiku tase tõuseb 2020 aastaks hüppeliselt, kuid hakkab siis tasapisi jälle langema. Pessimistlik stsenaarium (Joonis nr.10)näeb ette, et keskmine laste arv naise kohta on alla 2 ja sellisel juhul, isegi arvestamata negatiivset rändesaldot, väheneb Tartumaa rahvastik ümardatult 15000 inimese võrra võrra. Prognoositav soolis-vanuseline koosseis (Joonis nr.12) näitab olukorda, kus 1988- 1990ndatel aastatel sündinud rohkearvuline ,,beebibuumi" põlvkond on jõudnud oma kolmekümnendate lõpuaastatesse ja neljakümnendate algusaastatesse, moodustades väljapaistvalt suure osakaalu maakonna rahvastikust. Naiste hulk kõrgeealises rahvastikus on endiselt suurem meeste omast, sest erinevused oodatavate eluigade vahel säilivad. Kõie
13,8%.Tööealisi inimesi vanuses 15-64 aastat oli 38 636 353. Mehi on selles vanuses 51% ehk 424 671 võrra rohkem kui naisi. Keskealiste osakaal oli riigis 66,5%. Kõige rohkem inimesi on vanusevahemikus 35-39 eluaastat. Vanemaealisi inimesi, kes olid 65 ja vanemad, oli Itaalias 11 450 027 ja nad moodustasid riigis 19,7% rahvastikust. Selles vanuses oli naisi juba tunduvalt rohkem kui mehi, täpsemalt 1 906 311 võrra. Meeste osakaal oli 42% naiste 58% vastu. Rahvastik vananeb. Ennustatav rahvastikupüramiid (2025) Aastaks 2025 arvatakse rahvaarvu vähenemist ligi 2 000 000 võrra. Laste (vanuses 0-14 eluaastat) osakaal langeb kuni 8%-ni ühiskonnast. Nendest on poisse 52%. Kõige rohkem on mehi vanusevahemikus 50-54 ja naisi 55-59 eluaastat.Tööealised inimesed (vanuses 15-64 eluaastat) moodustavad rahvastikust 67,3%. Vanemaealiste inimeste osatähtsus suureneb märgatavalt tõustes 24,7%-ni. Neist on mehed 43% ja naised 57%.
Kolmas tee kui valitsemispraktika: Europe: The Third Way – Die Neue Mitte, 1999 Blairi ja G.Schröderi ühisdeklaratsioon. Ühisjooni: Kommunitaarsus (community, Positiivne heaolu, st investeeringud inimkapitali, A modern form of welfare that believes in empowerment, not dependency. Kohustused õiguste eest (Welfare to Work), Ettevõtlikkus (“managerial strategies to social problems”, J.Newman 2005; nt töötu hakkab ettevõtjaks) Briti uued leiborid (1997- 2010): Lähteprintsiip neoliberaalne konvergents- säilitada konservatiivide- aegset madalat kulutuste taset, kuid samas vähendada ebavõrdsust ja heaolusõltuvust tuua riik “tagasi” Hõivepoliitika New Deal: Aktiveerimispoliitika - tööotsijate, riigi ja tööandjate koostöö, tööturukoolitus, ettevõtjate subsideerimine töötute noorte hõivamisel, noorte kohustus koolituses osaleda, Joint-up governance (Jobcentre Plus)
valitsust toodete valikus ja neile formaadi arendamises. (Fernie 2003: 16-17) Järgmiseks suureks jaekaubandusettevõtte keskkonda mõjutavaks teguriks on elanikkond ning seal all kitsamalt tarbija. Üldise rahvaarvu mõjutajad on sündivus ja immigratsioon ühelt poolt ning surmade arv ja emigratsioon teiselt poolt. Tänapäeva majandus seisab silmitsi rahvastiku vananemise probleemiga, kus esineb vähene sündivus ja sellest tulenev kesk- ja vanemaealiste inimeste vanuserühma osatähtsuse suurenemine. (Tonndorf 1995, 13) Seda ka eluea pikenemise tõttu. Lisaks sellele suureneb järjest töötavate naiste arv, mis tähendab, et neile loodud toodete järgi on kasvav nõudlus. Teiselt poolt loob see suureneva nõudluse poolfabrikaatide ja valmistoidu järgi, millega on oluline arvestada kaubavaliku kujundamisel. (Riikoja 2004) Teisest küljest on võrdsete õiguste printsiibele vastavalt suurenenud naiste võim ostuotsuste üle. Järjest on
4 3. Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika Joonis 4. Töötuse määr Austraalias ja Uus Meremaal. Allikas: www.tradingeconimics.com On väga selged tõendid, et praegust olukorda tööturul iseloomustab ülejääk nõudluse suhtes. Vastavalt viimastele Austraalia statistikaameti ( Australian Bureau of Statistics) andmetele on 6 protsenti tööealistest ja -võimelistest inimestest töötu, ligi 734 000 inimest. Samuti on väga suur osa töötajaskonnast alamakstud praeguste palgamäärade suhtes. Austraalias töötab 72% tööealisest elanikkonnast, vanuses 15-64. See näitaja on siiski suurem kui OECD keskmine tööhõive määr ( OECD – 65% ). Tööhõive määr on kõrgem kõrgharitud inimeste hulgas. Hinnanguliselt on tööturul 83% kõrgharitud ning 55% ilma kõrghariduseta inimesi. Uus-Meremaal teeb tasutatud tööd ligi 73% elanikkonnast, kelle vanus jääb 15-64
9. Kui investeeringute nõudlus väikeses avatud majandusega riigis alaneb, siis: netoeksport suureneb 10. Kui Muppetlandia riigi valitsus seaks sisse kõrged tollid importkaupadele, siis pikal perioodil: Muppetlandia reaalne valuutakurss tõuseb Hindelised testid Teema 5 Enesekontrolli test 1. Tootmisfunktsioon y = f(k) väljendab seisukohta, et: ühe töötaja kohta tulev toodang on funktsioon töö(jõu) kapitalivarustatusest 2. Kui tootmisfunktsiooni f(k) graafik on kujutatud teljestikus, mille horisontaaltelje parameeter k (kapital töötaja kohta) järjest suureneb, siis taolise tootmisfunktsiooni: graafikujoone tõus järjest väheneb 3. Tarbimisfunktsiooni käsitlus Solow kasvumudelis eeldab, et ühiskond säästab: konstantse osa tuludest 4
kehtivaid ja tulevikus vajalikke nõudeid organisatsioonistrateegia täitmiseks. 1.2. Inimese arenguvajadused 8 Enamik ettevõtete juhte teab, et nende eksistents sõltub klientidest kui pole klienti, pole ka ettevõtet. Ent mitte iga juht ei tunnista, et kliendi rahulolu sõltub paljuski teda teenindavast töötajast. Seega on loogiline järeldada, et motiveeritud, lojaalne ja õnnelik töötaja on ettevõttele sama väärtuslik kui käivet ja kasumit tekitav klient. Töötaja rahulolu ei teki paraku ainult sellest, et tal on töökoht - koht, kuhu hommikul tulla ja õhtul väsinult ära minna. Töötaja rahulolu ei teki ka ainult iga kuu pangaarvele laekuvast töötasust. Inimesed on erinevad, seega vajab iga töötaja pisut erinevat motivatsioonipaketti, ent olenemata inimesest ja tema tahtmistest ning soovidest, on enamiku vajaduseks siiski isiklik areng ja edasi liikumine
annaabi.ee 
