Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti riigikaitse korraldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigikaitse, iseseisvus, sõltumatus, terviklikkus, põhiseaduslik, eluvaldkonnad, propaganda, toimepidevus, relvajõud, alluma, riigiorganite, meditsiin, kommunikatsioonid, haridussüsteem, grupitöö, mõõdet, välisjulgeolek, kerkinud, küberjulgeolek, arengud, küberrünnakud, kaitsepoliitika, ühelt, tõhusus, teisalt, mobilisatsioon, sundkoormisedEnt liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on riigikaitse põhikavad: · Eesti julgeolekupoliitika alused · Eesti riigikaitse strateegia · Sõjalise kaitse arengukava · Sõjalise kaitse tegevuskava ja Kaitsetegevuse operatiivkava Allikad: Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. Kaitseministeerium, Tallinn 2006. Allikas: http://www.eesti.ee/est/teemad/riigikaitse/riigikaitselised_ohud/riigikaitselised_ohud_1/ Rahvusvaheline koostöö
vt. Vene Valge Raamat 2003 Venemaa ei uskunud, et Gruusia julgeb tema kaitse all olevat piirkonda rünnata. Gruusia ei uskunud, et Venemaa julgeb USA kaitse all olevat riiki rünnata. Rahvusvaheline sõjaõigus-relvakonfliktõigus Genfi õigus-isikute kaitse Haagi õigus-Lahingu meetodid ja vahendid Kes on kombatant? tunnused: vormi kandmine,avalik relvakandmine,organiseeritus 3. Eesti kaitsepoliitika (kordamisküsimus) Eesti julgeolekupoliitika eesmärgid on kindlustada : Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord, rahva turvalisus Riigikaitse terviklik käsitlus Eesti kaitsepoliitika aluseks on usutav heidutus. Riigikaitse = 1) sõjaline kaitse, põhineb - NATO kollektiivkaitsel (5.) - esmasel iseseisval kaitsevõimel 2)rahvusvaheline tegevus 3)tsiviilsektori toetus- inimeste enda varud, vahendid võetakse kasutusse vms. 4)psühholoogiline kaitse- et kõik sõnumid, info, mida edastatakse inimestele, ei tekitaks paanikat, probleeme jne.
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus.
hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine
sest usutakse ja usaldatakse juhti. 4. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused (lk.17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum.
ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1
esindajate saadikute kaudu. Samal ajal on säilinud ka otsese demokraatia elemente, mis võimaldab igaühel oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Üleriigilisele rahvahääletusele pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. On ka selliseid küsimusi, mida põhiseadus keelab referendumile panna. Siia kuulub riigi rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduv. Otsuse selle kohta, kas korraldada mingis küsimuses rahvahääletus või mitte, langetab Riigikogu. Õigus osaleda referendumil on kõigil hääleõiguslikel Eesti kodanikel. Referendumi tulemuse määrab hääletamisest osavõtnute häälteenamus otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 50 protsendi osalenutest. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise
nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome, õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat. Heaoluriigi eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust: 1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on
valitsejale. Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia. Neis riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Demokraatia põhimõtted: · Kogu valitsemine käib seaduste järgi; · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele; · Võim pole koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte; · Võim on avalik tema tegevust on võimalik järgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil ; · Eraelus on inimene vaba ja seadustega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest; · Poliitika on humaanne , see tähendab , et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmete inimväärse elu
Riigikogus vastuvõetud seaduste suhtes Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukkilill ja suitsupääsuke rahvussümboliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV süveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ulemnõukogu otsus "Eesti riiklikust staatusest" 3.märts 1991.a referendum 20.august 1991. a Eesti iseseisvue väljakuulutamine Põhiseaduslik Assablee Põhiseaduse mõiste Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Uhelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on põhiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseaduse ülimuslikkus
Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE
See eeldab oma kodanike senisest tõhusamat kaitset väljaspool Eesti Vabariigi piire, seda eriti mitmesuguste kriisisituatsioonide puhul. 7. Teadus- ja ühiskonnauuringud juhtimisotsuste kujundamisel. Peame äärmiselt oluliseks tõhustada sisulisi ja objektiivset teavet koondavaid ühiskonnauuringuid; sellesse töösse tuleb kaasata nii ülikoolide kui muude riiklike institutsioonide ning erasektori ressursid. Riigi otsused majandus-, sotsiaal-, tervishoiu-, keskkonna-, haridus-, riigikaitse, sise- julgeoleku jt valdkondades eeldavad vastavate probleemide heatasemelist teaduslikku läbitöötamist, saadud tulemuste otsustajateni viimist ja ellurakendamist. Tähtsustame ühiskonnauuringuid usaldusväärse tagasiside vahendina, mille abil on rahval võimalik riigivõimu tegevust suunata ja sellele hinnanguid anda. 8. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti oluliseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati
juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega maaratud viisil. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja 3 vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või vaikese tipp-poliitikute grupi katte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Võim inimsuhetes
1 normideks ning nende üksikharude normideks. Õigusnormide sotsiaalse sisu järgi saab neid liigitada regulatiivseteks ja õigust kaitsvateks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguselus osalejatele juriidilised õigused ja kohustused. Põhiseadus: Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. (sisulised piirangud ja protseduurilised piirangud) Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu monopoliseerimist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte. Peaaegu kõiki põhiseaduslikke reziime iseloomustab otsustamisprotsessi aeglus, vastutuse hajumine, paigaltammumine
huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Võrgustikuvalitsemine valitsemine ei peaks olema ülemuste ja alluvate, vaid võrdsete osalejate suhe. Klassikaline näide sellest on ümarlaud, leidub ka foorumeid ja virtuaalseid võrgustikke. Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. Õigusriik riik, kus valitsetakse vastavalt seadustele ning tahatakse riigi elanike heaolu. Õigusriigi tunnused Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Õigusriik vs võimuriik Õigusriigis korra aluseks õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb
ettepanekuid, ent ei saa asendada neid omapoolse poliitikaga. Prantsusmaa, Soome n Vähe poliitikat kujundav: täitevvõimu otsuste ratifitseerija (,,kummipitsat", rubber stamp). Malawi jt vähearenenud riigid n Aktiivne, reaktiivne, marginaalne, minimaalne Esinduskogu töötraditsioonid n Üldpoliitiline diskussioon (tööparlament): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksamaa, Rootsi n Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind. Ühendkuningriik n Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteeri-mine (assambleeparlament). Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Itaalia n Valitsuse otsuste vormistamine. Ka esinduskogudes, millel on poliitika kujundamisele mõju. Reeglid piiravad parlamendiväitlust või annavad valitsusele eriõigusi. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa
korraldav dokument, mis on seaduse ja seadluse täitmiseks. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool legem õiguskorda järgivad ja kehtiva seaduse rakendamiseks antavad määrused, korraldab seaduse rakendamist; Praeter legem määrused, kus sisaldub uus õigus teatud ajani ainult eritingimustel; Contra legem Määrused mille vastuvõtmiseks peab olema kindlamast kindlam (lad.k. expressis verbis) põhiseaduslik volitus. Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem ja praeter legem määrusi. 14. Üksikakti mõiste: Üksikakt on õigusakt, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või adresseeritud kindlale isikule (nt. Preemia maksmine). Ei sisalda üldkohustuslikke käitumisnorme e. Õigusnorme. 15. Üldakti mõiste: Üldakt on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid / õigusnorme. Üldakti sisu käib kõikide
Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks inimene ei valitse teise üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet. Korrariik. Korra aluseks on õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb. Tunnused o Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument. o Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. o Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. o Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest (võimude lahusus) o Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada. o Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. Avalik ja erasektor
läbi aegade; eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa; sisuliselt mittevajalik muudatus, sest sel pole regulatiivset sisu - 13. aprilli 2011 muudatus (jõust 22.VII.2011) Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitletavate sätete muutmine; muudatuses nähakse ette kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja väljajätmine Põhiseaduse tekstist, allutamaks kaitseväe juhtimise selgemalt Vabariigi Valitsusele. Põhiseaduse Riigikaitse peatükk koostati lähtudes 1938. aastal jõustunud Põhiseaduse vastavast peatükist, too aga sobis II Maailmasõja eelsesse aega ja poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil.
asumas. 2. 1) Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue – vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid.
riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks; 12) nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; 13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 14) nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna; 15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; 16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;
Rahvaalgatus puudus 1.6 Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee 1.7 Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE
seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on EV Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil. 4) Õigust rakendavad aktid Eesti õiguskorras. Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad – individuaalsed aktid. Otsusega nimetab VP ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu. Käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. Vabariigi Valitsuse korraldused – üksikaktid, millega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha jne). Ministeeriumi juhi käskkiri – teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes Kohtu otsused ja määrused Peaministri korraldused KOV volikogu otsused KOV valitsuse korraldused Maavanema korraldused
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
Riigikogu V. Vabariigi president VI. Vabariigi valitsus VII. Seadusandlus Funktsioonid VIII. Rahandus ja riigieelarve IX. Välissuhted ja välislepingud X. Riigikaitse -------------- Küsitav on, kas punktiirist edasi on XI. Riigikontroll endiselt funktsioonid või organid? XII. Õiguskantsler XIII. Kohus XIV. Kohalik omavalitsus XV. Põhiseaduse muutmine
Monetarismi teostasid mitmed 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses võimule tulnud parempoolsed valitsused (USA-s Ronald Reagan, Suurbritannias Margaret Tacher, Tsiilis Augusto Pinchet jne). Eesti valitsused on kinnipidanud monetaristlikest põhimõtetest. Arvatakse, et sotsialismi järgsetele maadele sobib monetarism rohkem kui keynesianism. Peamiseksprobleemiks ida-euroopas ei ole mitte tööpuudus vaid inflatsiooni kõrge tase. Ettevõtluse vormid Füüsilisest isikust ettevõtja - põhiseaduslik õigus igal inimesel tegeleda ettevõtlusega, omal vastutusel ja oma nime all. Äriühingud jagunevad: 1. Piiratud vastutusega ühingud. 2. Piiramata vastutusega ühingud. 3. Täisühingud - piiramatu vastutusega ühing, mis on tekkinud vähemalt kahe üksikettevõtja liitumisel. Osanikel on võrdne õigus juhtimisel, võrdne vastutus võlgade ees nii ettevõtte kui isikliku varaga. Usaldusühing - täisühingu erivorm, mille liikmeteks on täisosanikud, kes
Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud,
jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või väikese tipp-poliitikute grupi kätte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Õigus Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit.
750 000 kontrakti päevas. 400 000 raadiokuulajat, 500 000 televaatajat, 100 000 internetikülastajat. Tegevusalused: 1) ERRi seadus, 2) Arengukava 2011-2014, 2012-2015, 3) Hea Tava; 4) Eelarve seletuskiri. Hea Tava: põhimõtete kogum; standardid, mis o täitmiseks kohustuslikud; hõlmab ka soovitusi; taunib teatud põhimõtteid, mida EER oma tegevuses püüab vältida. ,,Hea Tava" ja ,,Arengukava" üldised väärtused: usaldusväärsus, sõltumatus, vastutus, meisterlikkus, hea maitse, avatus, tõhusus. Toetada eesti keele ja kultuuri arengut ERR-i rollid: 1) demokraatia kaitsja ja edendaja 2) kunsti vahendaja ja kultuuri edendaja 3) ühiskonna mõjutaja Erinevus teistest AÕJI-st: 1) nõukogu liikmed nimetatakse Riigikogus, 2) põhikiri puudub, 3) rahastamise alus
Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseadslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või väikese tipp-poliitikute grupi kätte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Õigus Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit.
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigu
jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseadslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või väikese tipp-poliitikute grupi kätte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Õigus Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit
annaabi.ee 
