TÜRI LINNA ARENGULUGU Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347. aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a
töötas liikluskorraldaja, kes müüs ka pileteid. 1922. aasta maikuu lõpus alustab Tallinnas piki Tartu maanteed tegevust esimene bussiliin. Käigus oli viis Saksamaalt ostetud Daimleri bussi, piletihind 15 marka. Buss 1939-1958 1938. aasta mais omandas linn SooJakobsoni liini (4,3 km). 1939. aasta juulis läksid linna kätte ka Võru Autotranspordibaasi nr. 3 linnaliimi buss MagasiniPelgulinna (nimetati ümber Veerenni Ristiku liiniks) ja Toompeasadama liin. Alates 1945-1950 hakati kasutama metallkorpuseid. Veoauto-buss Austro-Fiat 1949.a. Buss 1959 - 1978 1959. aasta alguses kolis bussijaam oma tänasesse asukohta Lastekodu ja Odra tänava nurgale. 1961. aastal toimus bussijaama uue 2-korruselise jaamahoone ehitus. Uus bussijaama kompleks valmis Eesti NSV 25. aastapäevaks. Buss 1979 - 1998 1990.aastal ilmusid tahhograafid ja mõiste -
Valga ja tema ümbruskonna vahel. Linnaelanike ellu lisandus ka salakaubanduse mõiste. Käesoleva töö ülesandeks ongi vaadelda ülalpool mainitud muutusi ning näidata neist tulenevaid ümberkorraldusi Eesti poolel. Võimaluse korral on viidatud ka tollaste ümberkorralduste mõju ulatusele tänapäeva. Peamiselt on keskendutud piiri füüsilistele mõjudele: kuidas toimus piiri valvamine, piiri ületamine, kuidas piirijoon lõhkus endisi ühendusteid, kuidas korraldati ümber transport ja liiklus, mis muutus kaubanduses ning mida kujutas endast kohalik salakaubandus. Muutusi Valga linnas ja selle 3 lähiümbruskonnas on vaadeldud Eesti poolelt seetõttu, et Valga linn jäi peamiselt ikkagi eestlastele ning lätlaste poolt uue samanimelise maakonnalinna ülesehitamise uurimine võiks lausa omaette teema olla. Muidugi on see suuresti põhjustatud ka töö autori jaoks
Eesti on läbi aegade olnud mereriik ja tihedalt seotud meresõidu ning kaubandusega. Tallinn kui soodne sadamakoht oli tundud juba 10.sajandil. Esimesi tunnistusi meresõitjast on pärit kogunisti 7.sajandist e.Kr. Tallinna linna areng on otseselt sõltunud sadama arengust ja vastupidi. Referaadis käsitletakse Eesti sadamate arengut läbi aegade, kuidas soodne geograafiline asend ja maailma merekaubanduse areng mõjutasid sadamate infrastruktuuri arengu kiirust. Tuuakse välja Balti raudtee tekkimisega tingitud Tallinna sadama areng ja Tallinna sadama taastamine ning ülesehitamine sõjajärgsetest kahjustustest. 3 1.Parvlaevasadamad Parvlaevasadamaid on Eestis kolmteist: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Abruka, Laaksaare ja Piirissaare. Suuremates sadamates nagu näiteks Roomassaare nimet on tingimused ka kaubalaevade vastuvõtuks. Roomassaare
YIT Ehitus 221 792 1607 920 Tallinn Teede REV-2 AS 585 655 1126 1198 Tallinn Aspi AS 577 983 1228 Tallinn Talter AS 273 523 784 743 Tallinn Tallinna Teede AS 143 421 433 Baltifalt 100 148 140 272 300 Harjumaa Volker Rail RTE 263 215 344 323 326 Tapa, raudteeehitus Baltika AS 1704 485 582 900 1152 Tallinn Silvano Fashion Grupp 448 133 129 423 1542 Tallinn, Läti, Valgevene Marat AS 855 401 222 Paldiski Mistra-Autex AS 165 128 172 171 216 Raasiku BLRT Grupp 3446 2500 3495 4617 Tallinn, laevaehitus ArcelorMittal Tallinn 562 1557 Muuga
............................................................ 10 Majanduse areng 1870-1914......................................................................................................10 Transport....................................................................................................................................10 Merelaevandus...........................................................................................................................10 Raudtee...................................................................................................................................... 10 Põllumajandus............................................................................................................................11 Eesti küla sotsiaalne struktuur................................................................................................... 11 Tööstus........................................................................
1523 Reformatsiooni algus Eestis. 1524, 14. Tallinna kirikute rüüstamine. september 1525, 7. ja Tartu kirikute rüüstamine; jaanuaris dominiiklaste väljaajamine Tallinnast. 10. jaanuar Viljandi kirikute rüüstamine; samal aastal hävitati Lübeckis kohtu otsusel arvatavasti 1. november esimene eesti keelt sisaldav trükis. 1526, 15. Uus-Pärnu kirikute rüüstamine. märts 1535 Tallinna rae otsusel hukati Riisipere mõisnik Johann von Uexküll. 1552 Eesti esimese linnaraamatukogu (Tallinna Oleviste kiriku raamatukogu) asutamine. Vana-Liivimaa esindajad püüdsid pikendada rahulepingut Vene tsaari Ivan IV-ga 1554 ning lubasid talle rahu säilitamiseks maksu. 1555–56 Nn koadjuutorivaenus – Liivimaa kodusõda Riia peapiiskopi ja ordu vahel. Tsaar saatis saadiku Tartusse võlguolevat maksu nõudma, piiskop andis petlikke 1556 lubadusi.
sajandil (1860. ja 1877. a seadused). Tänu tööstuse kiirele arengule, ühiskonna sotsiaalsele kihistumisele ja kaubalis-rahaliste suhete arengule toimus Eestis linnastumine. Kui Eesti linnades elas sajandi keskel kokku vaid 62 000 inimest, siis sajandi lõpul elas seal umbes 181 000 inimest. 20.sajandi alguseks oli Eestis 12 linna (suurimad Tallinn, Tartu, Pärnu, Valga). Kiire kasvasid ka tööstusettevõtete lähedusse rajatud ja raudteejaamade ümer kujunenud alevid ja alevikud (Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ja Otepää). Sinnagi koondus linlike tegevusalade esindajaid (käsitöölisi, ametnikke, töölisi ja kaupmehi). 19.sajandi esimesel poolel olid enamikud linlased sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid tsunftides ja gildides, ka linna juhtorganeid valisid nemad (rae, raehärrad, bürgermeistrid). 19.sajandi teisel poolel saavutasid eestlased linnades ülekaalu. Muutus ka linnade valitsemine, sest anti välja kaks olulist seadust: 1
seisundisse. Suure töö selle ülesse töötamisel tegi Joachim Jhering, kes töötas välja range kirikukaristuse süsteemi. Lisaks levisid nõiaprotsessid. Usuti, et targemad ja haritumad inimesed on nõiad ning nad tuleb hävitada, mistõttu langesid tihti rahva aktiivsemad ja targemad inimesed. 17.saj jäi luteri usk eestlaste jaoks veel suhteliselt võõraks ning oli segunenud katolike vaadetega. Majanduse areng 19.sajandil (tööstus, raudteed, linnastumine) 19.sajandi esimesel poolel oli tööstuse areng Eestis pigem tagasihoidlik. Eeldused tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kasutuselevõtmisega. Väga suur nõudmine oli kalevi järele (sõjavägi ja kiiresti kasvav ametnikkond) Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende toodang oli Vene turul hinnatud. 1858.aastal rajati Kreenholmi Manufaktuur, millest sai suurim tööstusettevõte. Tekstiilitööstuse kõrval arenes ka
Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur (vee-energia): töödeldi puuvilla(Ameerikast, Egiptusest > saadeti Venemaale). 19. saj teisel poolel kiirenes areng. Masina- ja metallitööstus (Tallinn). Tallinnast sai peamine tööstuslinn. Paberitootmiskeskus (70% kogu Vene imp. vajadustest). Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väiksematesse linnadesse(Kunda, Aseri tsemenditehased). Üle Eesti tellise- ja lubjatehased, villa- , jahu- ,saeveski. Raudteede areng: Balti raudtee - Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi raudtee 1870 (Haapsalu haruliin 1904) Tapa-Tartu liin 1877, 1887 selle pikendus Valgani Kitsarööpmeline Valga-Pärnu raudtee 1896, 1897 Viljandi haru Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist, suurenes suhe Venemaa ja Läti alaga. Tallinn oluline sisseveosadam, Pärnu peamine väljaveosadam. Kiirsti arenes siekaubandus, sest linlased vajasid tarbekaupu. Laevandus: 19. saj arenes kiirsti
· 18. sajandi suurejoonelisem ehitis on Kadrioru loss koos pargiga. · Kõige rohkem ehitati Narvas keskpunktiks Venemaa ja lääne kaubandusel · Põltsamaa loss rokokoo · Sajandi lõpul klassitsism, eelkõige algasid ehitustööd Tartus Raekoda ja Kivisild. · Algul ehitati vaid puust hooneid, aga mitu tulekahjut hävitas palju hooneid, siis anti luba ehitada kivist · Mõisahooneid hakati ehitama kivist, tuntuim Riisipere. 10. Eesti vene võimu all XIX saj I poolel talurahva olukord, talurahvaseadused 1) Talurahvaseaduste vastuvõtmise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised põhjused Majanduslikud: · Mõisnike tarbimisvajaduse kasv · Teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute olulist tõusu Kultuurilised: · Pärisorjus ei sobinud kokku 18. sajandi lõpu valgustusideedega
-Rahvuslikust liikumisest jäi Petserimaa kõrvale. -Esimesed rahvuslikud seltsid kujunesid alles XX sajandi alguses. -Nagu mujal Venemaal, jäi ka Petserimaal püsima külakogukondlik elukorraldus. -Tänu sellele jäi siinne rahvas kehvemale elujärjele, mis hakkas paranema alles Eesti Vabariigi ajal. 37.Majanduse areng 1870-1914: Raudteede rajamine -Eesti majandusellu tõi suuri muutusi raudteede rajamine. -1870.a.valmis esimesene Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburgiga. -Uue sajandi algul sai raudteeühendus Tallinnaga ka Haapsalu. -Ehitati ka kitsarööpmelisi raudteid. -See ühendas Pärnu Valgaga, Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga ning Türi ja Paide Tamsaluga. -Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka susekubermangudega, samuti Läti aladega. -Nii avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule.
hakanud juba 19. sajandi alguses. Olulisimad kalevivabrikud olid: Narva (1822), Kärdla (Hiiu- Kärdla vabrik) (1829), Sindi (1834), Tartu (1839) ja Kreenholmi Manufaktuur Narvas (1857). Sajandi lõpus hakkasid arenema ka teised tööstusharud, seda eriti Tallinnas, kus rajati Lutheri mööblivabrik (1880), Volta masinatehas (1899), Ülemiste paberivabriku asemele Osse ja Ko tselluloosivabrik ja Dvigateli vagunitehas. Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa raudtee. 1870. aastatel ehitati Balti raudtee, mis ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad läbi Narva Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega. Tapa-Tartu raudtee valmis 1876, Tartu-Valga liin 1887 ja Valga-Võru-Pihkva raudtee 1889. Tänu raudteele saavutas Tallinna sadam Venemaa Keisririigi sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha. Kõrvuti industrialiseerumise ja ühiskonna moderniseerumisega toimus nii Euroopas kui ka Venemaal ka rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19
Lennundus- Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev Vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk 1895. a. Guglielmo Marconi esimene raadiosaade+ raadiosignaal üle Atlandi II Eesti Esimese maailmasõja eel ja ajal Majanduse areng 19. Sajandi lõpul ja 20. Saj algul(raudteed, põllumajandus, tööstus) Raudteed- 1870. a. valmis esimene Balti Raudtee(paldiski- tln- narva- peterburg)algul laiarööpeline raudtee ja hiljem kitsasraudtee(läbis ka vlj). Kõik tollased linnad said raudteeühenduse(v.a Kuressaare). Soodsad võimalused kaubavahetusel- eriti peterburi turule saatmiseks. Tänu raudteele tihenes suhtlemine erinevate piirkondadega, arenes sisekaubandus. Uued tööstusettevõtted ja asulate rajamine. Põllumajandus- 2/3 oli oli elanikkonnast tegev põllumajanduses. Domineeris mõisamajandus- kuulus peaaegu pool põllumajanduslikust maast XX sajandil
Terassõrestike töötamist harjutati alguses puidust sõrestikega. Esimene Coaldbrookdale`i malmsild ehitati Inglismaal 1779 Severni jõel 5 kaarega ja 30,4m avaga kaarsild. Ühendused olid poltliidetega. Esimene malmsild Saksamaal 1796. Ameerikas hakati metalli kasutama rippsildadel. Pöördeliseks peetakse Rootsis 1825 alanud hoogsa raudteeehitus ja liikslust, millega kaasnes metallsildade hoogne ehitamine. 1835 oli Inglismaal 8000km ja 1870 200000km raudteed. Rajati 25000 raudteesilda. Seega 19 saj algas tormiline metallsilla ja inseneeria. Arenedes püüti ületada järjest suuremaid jõgesid ja kasutusele tuli kessoonmeetod. Royal Alberti sild Tamari jõel 1855-1859 jõe laius 300m, keskmise posti juures vee sügavus 20m. Insenerid õppisid ja konstrueeriti olemasolevate teadmistega, kuid esines ka purunemisi ja kobamisi ehitamist. Tay silla purunemine Inglismaal 1879 sundis revideerima seniseid tõekspidamisi.
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
sajandi alguses. Olulisimad kalevivabrikud olid: Narva (1822), Kärdla (Hiiu-Kärdla vabrik) (1829), Sindi (1834), Tartu (1839) ja Kreenholmi Manufaktuur Narvas (1857). Sajandi lõpus hakkasid arenema ka teised tööstusharud, seda eriti Tallinnas, kus rajati Lutheri mööblivabrik (1880), Volta masinatehas (1899), Ülemiste paberivabriku asemele Ülemiste tselluloosivabrik ja Dvigateli vagunitehas. Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa raudtee. 1870. aastatel ehitati Balti raudtee, mis ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad läbi Narva Peterburgi ja Venemaa sisekubermangudega. Tapa-Tartu raudtee valmis 1876, Tartu-Valga liin 1887 ja Valga-Võru-Pihkva raudtee 1889. Tänu raudteele saavutas Tallinna sadam Venemaa Keisririigi sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha. Kõrvuti industrialiseerumise ja ühiskonna moderniseerumisega toimus nii Euroopas kui ka Venemaal ka rahvuslik ärkamine
1500 eksemplaris välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostas Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ning tõlkis Pühavaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Katekismuse levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Johann Uexküll 7 mail 1535 aastal hukati Tallinna raekohtu otsusel Harju väravas pea mõõgaga maharaiumise teel Riisipere mõisnik Johann Uexküll, süüdistatuna oma talupoja Suurepere Madise piinamises ja puuhaluga surnuks peksmises. Hans Susi 1540 aastal tehti Tallinna ladinakooli õpilasele, eestlasele Hans Susile (surnud 1549) ülesandeks eestikeelsete evangeeliumide ja lauluraamatu käsikirja koostamine. Perikoobitõlkeid (jumalateenistusel etteloetav pühakirjatekstid) on hiljem kasutanud nähtavasti nii Müller kui Stahl.
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
räägiti vallavalitsuse õiguste suurendamisest, laste õpetamine eesti keeles. Konfiskeeriti maad, jagati talumaadeks. Nõuti valimisõigusi, tuleb võtta vastu vene põhiseadus, taheti demokraatliku vabariiki. Aastal 1905 tõmmati kogu rahvas poliitikasse. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö: lgas esimese üle venemaalise poliitilise streigiga oktoobris 1905. Streik sai alguse 7. oktoobril Mosva Kaasani raudteel, levis sealt edasi kõigi teistele raudteejaamadele ja teiste tööstuseni teises linnades. Streikis üle 2 miljoni inimese. Relvapoodidest rööviti relvad, tühistati kõrtsid osad kasutati põletamiseks ja teised joodi maha. 15. oktoobril kogunesid Tallinna töölisvanemad ning otsustasid pöörduda linna kui ka kubermangu valitsusele. Nii politsei kui ka sõjavägi tõmmatakse Tallinnalt välja ning asendakse tööliste enda korrakaitse üksusega. Ning nõuti, et
juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid)
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus.....................................................................................................................13
jõukad mulgid pälvisid lätlaste pahameele. Tähtsaimaks linasadamaks sai Pärnu. 1840ndatel oli laiemalt levima hakanud kartulikasvatus Eesti alal, mis tegi lõpu näljahädadele. Majandus 19.saj. keskel Talude jõukuse kasv oli seotud tööstuse- ja kaubanduse arenguga. 19. saj. oli Eesti tööstuse sünniaeg – algas tööstuslik pööre (Sindi ja Kärdla kalevivabrikud; Kreenholmi puuvillamanufaktuur) Majanduse areng kiirenes oluliselt peale 1870.a. kui ehitati esimene raudtee Eestisse (Peterburgist Paldiskisse). Peale seda 1870-u.1930ndateni - ulatuslik raudteede ehitamine Eestis, mille järel oli Eesti raudteevõrguga tihedalt kaetud. Kasutusel oli kaks erinevat raudteevõrku: Kitsarööpmeline ehk nö. Eesti sisene raudteevõrk (hävitati 1970ndatel Moskva keskvalitsuse käsul, kui liiga rahvuslik) Laiarööpmeline raudteevõrk, mis oli ühendatud Venemaa ja Läti raudteedega ning oli seotud rohkem transiidiga. (tänaseni osaliselt säilinud)
linnaelanikud. 1856 a Alles kaotati teoorjus Eestis ja ja talupoegadel avaneb võimalus maa mõisnikult päriseks osta. 19 saj mõmed talupojad rikastuvad tänu linakasvatusele 1840. aastal võetakse kasutusele kartul ja muutus kiiresti peamiseksvpõllukultuuriks Kartuli tulekuga kaovad näljahädad. 19 saj oli ka Eesti tööstusele muutuste aeg toimus tööstluslik pööre Eesti majanduse areng kiirenes tunduvalt peale 1870. a. kui ehitati esimene Peterburg - Paldiski raudtee Küsimused Kirjelda kuidas tekkis 19. saj algul Eestisse hulgaliselt nn. Mittevajalikke inimesi? Mis tekitas 19. saj keskel rahulolematust talupoegade hulgas? Kuidas kaotati teoorjus Eestis? 1866. vallaseadus miks oluline oli? 1) Pojad kellele ei pärantatud midagi ning kes ei läinud sõjaväkke. Neile ei jätkunud maad ning lõpuks läksid linnadesse elama 2) Tekkis popse liiga palju. Usku vahetadis saadi petta
isamaa kõnet, mis ilmusid 1870 a. raamatuna. 1878 a. asutas ajalehe ,,Sakala" (selles astus ta vastu mõisnike ja kirikuõpetajate vastu ja nõudis eestlastelt oma õiguste eest võitlemist. 21. Õigeusukirik venestusvahendina. Eestlaste meelsust üritati muuta õigeusu levitamise teel. Kõikjale ehitati vene usu kirikuid. 22. Eesti üliõpilasliidu asutamine. EÜS kasvas välja ,,Kalevipoja" ühislugemise õhtutest 1780 a. 23. Raudteede ehitamine. Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 5. nov. 1870 a. Paldiski-Tallinn-Narva-Gattina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi-Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870 a. liini Galtinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. 24. Mis toimus Tallinnas oktoobril 1905 a. Venemaa eeskujul kuulutati Tallinnas välja uus üldstreik (osalesid töölised ja raudteelased), telegraafi ja postitöötajad. 16
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
revolutsioonilis liikumise ajaloolikud ja majanduslikud põhjused. Peterburi 1907 - Mihkel Martna: Tallinna sündmusi 1905 ja 1906. Tallinn 1930 - Punased aastad: Mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis I. Toim Hans Kruus. Tallinn 1932 - Punased aastad Läänemaal. I. Toimetanud Aleksander Looring. Haapsalu, 1933 - Mihkel Aitsam. 1905. aasta Läänemaal: Eel- ja järellugudega. Tallinn, 1937 - 1905 Järvamaal. I: Tapa, Lehtse ja Ambla. Tapa 1933 - 1905. aasta vabadusliikumine Koeru kihelkonnas. Tallinn 1935 - 1905. aasta verepulm Eestis. I: Harjumaa. Paide, 1932 - 1905. aasta Eestis: Kirjeldused, mälestused, dokumendid. Lenindgrad, 1926 - Hilda Moosberg. 1905-1907. a. Revolutsioon Eestis. Tallinn, 1955 - Toomas Karjahärm, Raimo Pullat. Eesti revolutsioonitules 1905-1907. Tallinn 1975 Revolutsioon Eestis oli ülevenemaalise revolutsiooni üks osa. Oli välja kujunenud Eesti ühiskonda vaevanud oludest
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h
kokkukutsumist, uut põhiseadust. Poliitiline organiseerumine. Rahvaasemike koosolek. Otsustati, et manifest tuleb ellu viia, omavalitsused taastada ja hakata andma emakeelset õpetust. Ülestõusu mahasurumise tagajärjed: kogu maal sõjaseisukord, toodi juurde täiendavaid sõjavägesid, karistussalkade tegevus. Poliitika Kultuur Majandus *Eesti Rahvameelne *Kultuuri *1870 I raudtee rajamine Eestisse- eduerakond professionaliseerumine majanduse arengu kiirenemine *Eesti Sots.Dem. *Kirjaoskus suurenes *Tööstus - tekstiili, metalli ja Tööliste ühisus *Kujunes välja Eesti oma masinaehitus; paberi, tellise ja *Edu Vene riigiduuma haridussüsteem, tsemendi tootmine. valimistel, 4 eestlast haridusseltsid *Põllumajandus - sordi ja tõuaretus,
Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamaks. Inflatsioon viis vene rubla kursi alla. Säästude kaotamine. Kõik see süvendas veelgi rahulolematust. Poliitilised motiivid - tõsised rahuolematused Venemaa majajäämisest demokraatiast. Need põhjused, mis olid kaasa toonud 1905. aasta plahvatused. Miski oli muutunud, aga need reformid olid jäänud poolikuks ja oodati, et need reformid tehtaks lõpuni
streik Narva Kreenholmi tehastes (1870). Venekeelseks muudetud Tartu ülikooli kogu keisririigist õppima saabunud poliitiliselt radikaalsete tudengite eestvõttel tekkisid 1880. aastail esimesed marksistlikud organisatsioonid. 19. sajandi teisel poolel hoogustunud industrialiseerimise käigus rajati Eestis suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk (Tallinn–Peterburi liin valmis 1870. aastal), mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga (Eestis asusid Venemaa pealinnale lähimad jäävabad sadamad) ja lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti tööstusse investeerisid Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Šveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti rahvusliku kapitali osa oli tagasihoidlik. 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%
vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest veenduti, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi. Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksused andma Punaarmeele vastulööke, ning 1919. aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. 1.4.2 Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahuvägi üle vastupealetungile. Esialgu saavutati edu Põhja- Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis. 14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna- Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
