Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Retsensioon "Purjus Vene diplomaat rammis politseiautot" (0)

1 Hindamata
Punktid
Purjus Vene diplomaat rammis politseiautot
(Poliitika, välissuhted, Eesti- Vene suhted)
6.september 2009; www.delfi.ee
Purjus Vene diplomaat Sergei Suhharev rammis pühapäeval, 6. septembril Narvas politseiautot ja põgenes.
Narva politsei sai kodanikelt teate, et Narvas sõidab diplomaatilise numbrimärgiga auto, mille roolis on purjus juht. Vestervalli tänaval õnnestus politseil Vene Föderatsiooni Narva peakonsulaadi konsulnõuniku Sergei Suhharevi juhitud auto peatada.
Politsei palus autot juhtinud Suhharevil alkomeetrisse puhuda, millest mees aga keeldus ning minema sõitis.
Patrull asus autot jälitama ning mõne aja pärast suudeti diplomaat peatada. Politsei soovitas mehel jääda paigale ning oodata ära konsulaadi esindajad, kes ta turvaliselt koju toimetaksid, kuid Suhharev tagurdas masinaga politseiautole otsa ning lahkus sündmuskohalt. Juhtunu osas algatatakse väärteomenetlus.
Välisministeerium leppis Vene saatkonna esindajatega kokku kohtumise, kus päritakse vahejuhtumi kohta aru. Välisministeeriumist öeldi, et politseil on õigusrikkumise kahtluse korral õigus diplomaatilise numbrimärgiga auto peatada ning seda juhtivat isikut tuvastada ja olukorda hinnata.
Kui diplomaadi tegevus või seisund ohustab teda ümbritsevaid inimesi ja teda ennast, võtab politsei ühendust diplomaadi kolleegidega, kes sündmuskohale tuleksid ja aitaksid olukorda kohapeal lahendada.
Välisministeeriumi teatel peab diplomaat Viini Konventsiooni alusel asukohariigi seadusi järgima, aga kui ta seda ei tee, siis ei saa teda asukohamaa seaduste alusel vastutusele võtta. Teisisõnu öeldes pole politseil õigust purjus diplomaati liiklusest jõuga eemal hoida.
Rahvusvahelise õiguse eksperdi , Rene Värki hinnangul oleks politsei võinud Narvas purjuspäi autoga ringi sõitnud Venemaa peakonsulaadi konsulnõuniku Sergei Suhharevi kinni pidamisel julgemalt käituda.
“Üldreegel on muidugi see, et diplomaatilist puutumatust omavat isikut või tema sõidukit kinni pidada ei tohi, kuid kui diplomaat on ohtlik endale või teistele, on rahvusvaheline tava teistsugune,” ütles Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse lektor Rene Värk.
Värki sõnul oleks politsei võinud selgelt joobes ja autosid mõlkinud diplomaati vajadusel ka jõuga kinni pidada kuni saatkonnatöötajate saabumiseni. « Reaalsus on see, et politsei tihtipeale ei julge seda teha,” nentis Värk.
Leian, et oleks mõtekas politseinikele nende väljaõppe käigus selgitada ka selliste “erijuhtumitega”
tegelemist. Pean inimeste elusid ning üleüldist ohutust tähtsamaks kui veidi halvenevaid suhteid Venemaaga ning punktipealt Viini Konventsiooni jälgimist. Selge on see, et diplomaatidel on puutumatus , kuid sel viisil eludega riskimine ei saa olla lubatav. Ilmselt järgneb Eesti Vabariigi politsei väärale käitumisele vihaseid kommentaare ka Vene võimudelt, sellele aga vastastikune diplomaatide riikidest väljasaatmine ning tagatipuks on kõiges süüdi Eesti fašistid. Pean aga õigeks, et säärane juhtum avalikkusele teatavaks tehti, ning et seda maha ei vaikitud, puutumatus ei tähenda absoluutset vabadust. Nõustun Rene Värkiga, seaduse ees olgu kõik võrdsed.
Retsensioon-Purjus Vene diplomaat rammis politseiautot #1 Retsensioon-Purjus Vene diplomaat rammis politseiautot #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmust Õppematerjali autor
retsensioon- arutlus- arvamuslugu roolijoodikust diplomaadi ainetel

Sarnased õppematerjalid

Holokaust
290
pdf

Holokaust

Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekeelse trükise toimetanud Ludmila Dubjeva Filmikatkendid tõlkinud eesti keelde Angelika Kroonmaa, Jana Tali, Alias Tõlkeagentuur Filmikatkendid tõlkinud vene keelde Jana Tali, Alias Tõlkeagentuur Kujundanud Olger Tali Trükitud trükikojas Võru Täht CD piltide ja kaartide tehniline teostus: Kaspar Oja DVD filmide tehniline teostus: OÜ Vesilind

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun