Oktoobripööre ja manifest (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Eesti vabariigi loomine ja vabadussõda kordamisküsimused

Kordamisküsimused: eesti Vabariigi loomine ja Vabadussõda 1. Kuidas mõjutas 1917 aasta revolutsioon Eestit, Venemaad? EEtis:.Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk . Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 2. Milles seisnes autonoomia tähtsus Eesti jaoks (2)? Millal ja kuidas see saadi? 1917 märts, tartu. Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa 3. Milliseid muudatusi viidi läbi peale autonoomia saamist ? Tekkisid esimesed valimised maanõukogutesse. Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu. Eesti keel sai ametlikuks keeleks. 4. Millistel eesmärkidel hakati looma Eesti rahvusväeosi? Kergendada eestlaste sõjaväeteenistusi, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtude käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. 5. Mis muutus Eestis oktoobripöörde tagajärjel? (4) Tekkisid erakonnad, Kohtud asendusid tribunaliga. Rahva

Ajalugu

6

wps

Eesti poliitiline areng 1905-1918

". Valitsus oli alustanud sakslaste sissetungi kartuses tööstusettevõtete evakueerimist Eestist, mis tähendas tuhandete tööliste tööta jäämist ning ainsaks võimaluseks jäi sõja kohene lõpetamine. Enamlased avaldasid survet ka teistele sotsialistlikele parteidele, väites, et nende liidrid ei olevat huvitatudki rahu peatsest saabumisest. See väide leidis uskujaid ning paljud mõõdukad sotsialistid läksid ple enamluse toetajate ridadesse, mida oktoobri lõpuks oli ligi 20 000. Enamlaste kätte läks ka Eestima Nõukogude Täitevkomitee juhtimine ning alustati ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. (Laur 1997: 39, 40) 1917. a . oktoobris moodustasid enamlased võimu võtmiseks Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (Eestimaa SRK). 23. okt. õhtul saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavail hakkasid patrullima Punakaardi salgad. 26. okt

Ajalugu

5

doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis

Ajalugu

6

doc

Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

alanud ülevenemaaline streik. Suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Peeti miitinguid, lauldi rev. Laule, rüüstati viinapoode ja relvakauplusi. Nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toimumiseks peeti suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul. Kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. 16.oktoobri veretöö tulemusena hukkus 94 inimest, vigastatuid oli üle 200. 17.oktoobri manifest lubas anda Venemaale parlamendi põhiseaduse ja kodanikuõigused. I Eesti partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid, teise Eesti Sotsiaaldemok- raatliku Tööliste Ühisuse, Uudiste toetajad. Esimeste eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia, mis oli saavutatud. Teistel oli võitlus alles ees. 27.nov 1905 kutsuti Tartusse kokku esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek. Saadikute vahel puudus üksmeel, toimus kaks iseseisvat koosolekut.

Ajalugu

5

doc

Vabadussõda - Eesti 20. saj algul

§9. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati määrus Eestimaa kuberma

Ajalugu

15

docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasu

Ajalugu

7

doc

Eesti iseseisvumine ja vabadussõda

vägede saabumist? (lk. 27) a) Saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon et teada kuidas välisriigid sellesse suhtuvad, ja loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega. b) Siseriiklik propaganda Eesti Iseseisvuse kasuks leidis toetajaid. 2  Ajalugu c) Koostati rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust. Linnades ja külades võeti võim enamlastelt üle enne Saksa vägede saabumist rahva Omakaitse abil. Millal ja kus loeti esimest korda rahvale ette Iseseisvusmanifest? Pärnus 23 veebruaril kell kaheksa õhtul Miks ja millal loodi Päästekomitee? 19. veebruaril erakorralisteks oludeks ja ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks. Miks on Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruaril? Sest 24

Ajalugu

10

doc

Eesti teel iseseisvusele

Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi rahumeelne palvekirjade esitamine. Korraldati koosolekuid. Koostati petitsioone, milles taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning mitmeid reforme. Oktoobris algas ülevenemaaline streik, suleti ärid, ametiasutused, koolid, vabrikud, töökojad. Tallinna Uuel turul korraldati 16. oktoobril suur rahvakoosolek, mis lõppes traagiliselt. Sõjaväeüksus avas rahva pihta tule, suri 94 inimest, haavatuid oli üle 200. Nikolai II kirjutas alla 17. oktoobri manifestile. Manifestiga lubas anda Venemaale parlamendi (Riigiduuma), põhiseaduse, kodanikuõigused. Eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eest Rahvameelne Eduerakond (esimene erakond Eestis), Postimehe liberaalid. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (ESDTÜ), Uudise toetajad. Erimeelsused. Eduerakonna peamine eesmärk (konstitutsiooniline monarhia) oli savautatud. Üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek (27. novembril 1905, Tartus).

Ajalugu

Kommentaarid (0)