Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liustik, järved, levimus, raba, sete, maastik, moreen, pinnavorm, mandrijää, lamm, pinnakate, niit, siseehitus, madalsoo, lade, voor, lammi, saart, rannajoon, platvorm, aluskord, setetest, dolomiit, kõrgustik, paetasandik, hapnikutarve, veereziim, maaparandus, järvede, geokompleks, pinnavormid, mitmekesisus, loodusele, puisniit, tard, aluskorraEESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks, mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid.
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid.
naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Puisniitude kaitsega
metsa-kasvatuses ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit - regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
7. Millised on Eesti pinnamoe suurvormid kõrgustikud-nende kõrgemad kohad; madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid. 12. Muud pinnavormid: meteoriiditekkelised ja elutekkelised pinnavormid. NB! Sellised mõisted nagu: pinnamood ehk reljeef, pinnavorm, kõrgustik, madalik, tasandik, lavamaa ehk platoo, mägi, nõgu, org ... on väga oluline, et 9.klassi õpilane neid teab! Jõudu ja avastamisrõõmu õppimisel! Vastused 1. Eesti asend: · Põhja- ja idapoolkeral. Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Läänemere idarannikul. Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Naaberriigid on Läti, Soome, Rootsi ja Venemaa. · 45 227 km2. Eestist väiksemad riike Euroopas on 16 näiteks Holland,
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
Tuleb kindlasti meelde jätta, et Eestis aluskord ei paljandu. On olemas väiksemaid aluskorra kerkealasid (Uljaste kuplistik, Assamalla kuppel, Kärdla astrobleem). Kõige lähemal on aluskord Palukülas 15-20 m. Aluskorda läbivad loode-kagu ja kirde-edela suunalised murrangud, kuid pealiskorra struktuuri pole need eriti mõjutanud, erandiks Pärnu-Tapa murrang. Aluskorraga on seotud maapinna tõus. Läänemerd ümbritsevad alad on tõusnud hilisjääajast alates. Seda tõusu põhjustab mandrijää sulamisega kaasnenud maapinna aeglane kerkimine. Läänemere ümbrus tõuseb pidevalt, kuid tõus pole ühtlane: Botnia lahe põhjaosas on see 9 mm/a. 12 000 aastat tagasi lõppes jääaeg. 1,5 km oli jääd. Ja sulamise tõttu hakkas kerkimine. Loode-Eesti kerkimise iseloom ja omadused on sarnased Fennoskandia üleüldise tõusuga. Kagu-Eesti liikumised sarnanevad Vene platvormidega seotud muutustega. Puudub kooskõla liikumiste tausta. Maavärinaid Eestis eriti ei ole
Pinnakatte paksus on väga ebaühtlane. Esineb paetasandikke,kus pinnakate on ainult ,õne sentimeetri paksune. Põhja-ja Kesk-Eestis on pinnakate enamasti 2-3 m, Lõuna-Eesti tasandikel 5-10 m, orgudes ja kõrgustikel paiguti üle 100m paks (Abja orus 207m). Millest koosneb pinnakate? Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen- erineva suurusega kivimiosakeste segu,mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Põhja-ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun ning suhteliselt kividevaene. Kõige suuremad kivimid moreenis on Soome alalt pärinevad rändrahnud, mis kanti Eesti alale mandriliustike poolt. Põhja-ja Lääne-Eesti rannikualadel moodustavad rändrahnud kivikülve(Käsmu). Põhja-Euroopa suurima õmbermõõduga rahnu Muuga Kabelikivi kõrgus on 7m ning ümbermõõt 58m. Suurima mahuga rahnuks on Ehalkivi Letipea neemel- 930 m3 (ümbermõõt 49 m)
Holotseeni (pärastjääaja) rahvusvaheliselt kokkulepitud piiri. 9 Aluspõhja pealispinna reljeef. Pinnakatte paksus. Liustike teke 10 Liustikud tekivad maismaal, lume kuhjumisel ja eeldusel, et maha sadava lume hulk ületab aastaringselt sulava lume koguse. Liustike tekkeks on vaja mõõdukalt külma kliimat. Mandrijää levialad on ja olid ka minevikus ümbritsetud ookeanidest. Kui liustiku tekke eeldused on olemas, algab esmalt aastaringse ehk igilume kujunemine, mille paksenemise, tihenemise ja ümberkristalliseerumise tulemusel võib moodustuda liustikujää. Kohev õhurikas lumi muutub kõigepealt sõmerlumeks ehk firniks ning lõpuks tihedaks, massiivseks ja tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks. Laias laastus jagunevad liustikud kahte suurde rühma: mandriliustikud ja
4. Parasjahe niiske mereline kliima; 5. Järvede, jõgede, soode rohkus; 6. Segametsade allvööndile omased mullastiku ning floora ja faunakompleksid; 7. Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Läbimõõt läänest idda on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Narvast Sõrve sääreni on 391 km. Pindala on 45 227 km2, 5% järved ja 9,2% meresaared. Eestis elab 1,340,021 inimest, rahvatikutihedus on 31 inimest 1 km2 kohta. Majandusgeograafilisest aspektist iseloomustatakse riigi asendit peamiste majanduslike suhtlemise suundade, liikusteede, suuremate majanduskeskuste, turgude energiallikate jne. suhtes. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega,
väga palju vett (oluline ehitajatele). Liustike liikumiskiirused on väga erinevad. Otstes hakkas toimuma akumulatsioon. Eestis on kuhjevormidest tuntud voored- jää liikumissuunalised pinnavormid, jää pealetulekupoolel järsem, teises otsas laugem. Võivad moodustada voorestikke. Vooredel võivad olla kruus-liivased tuumad. Fluvioglatsiaalne (fgl) setted- liustikujõgede setted, kruus ja liiv, need erinevad tavaliselt moreenist. Fluvioglatsiaalne pinnavorm on näiteks oos- pikk seljandik hästi sorteeritud materjalist (tavaliselt liiv). Limnoglatsiaalsed setted- jääjärvesetted. Peeneteralisemad, kui fluvioglatsiaalsed, levinud Lääne-Eestis (viirsavi-soojemal perioodil settis liiv, külmemal perioodil savi). Selle järgi saab kliima kohta andmeid. Kionosfäär- atmosfääri osa, kus langeb rohkem sademeid, kui sulab Nivaalne ehk lumekliima- lumepiirist kõrgemal olev kliima Firn ehk sõmerlumi Eksaratsioon- jääpurustus
Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve setted, jääjõe setted. valdavalt liivakivi (vähesel määral Devon lubjakivi ja dolomiit) Pealiskord Silur Lubjakivi, dolomiit valdavalt lubjakivi (vähesel Ordoviitsium settekivimid määral liivakivi ja savi)
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord.....................
..transport ... akumulatsioon.Transport:Veeremina,Hõljumina,Lahusena. *Merede geoloogiline tegevus-Kulutus,Transport ,Akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus-KulutusEestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30 ... 80 meetri paksune kiht.Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. *(12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. *(11) Mis on karst.Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed
Majanduslik tähtsus: Piusa klaasiliiv ja Joosu rasksulav savi. Devonist kvaternaarini so sadade miljonite aastate vältel oli Eesti ala maismaalistes tingimustes. Milline täpselt oli reljeef enne esimest jääaega, pole täpselt teada. Arvatavasti oli tegemist lauskmaaga, mida lõhestasid sügavad jõeorud. Pinnakate Pinnakate, mis on Eesti maastike alus, on välja kujunenud viimase miljoni aasta jooksul (kvaternaari ajastul) ja selle kujundajateks oli mandrijää, jääsulamisveed ja mereveed. Mitmel korral (3 või 4 jääaega) kümneid tuhandeid aastaid kestnud jääaegadel liikus üle maa mitmesaja meetri paksune liustikujää, mis hõõrus maapinda ja rebis sellest lahti mitmesuguse kujuga ja suurusega kivimitükke (moreen) ning kandis neid edasi lõuna poole teel seda peenestades ja ümardades. Iga järgmine jääaeg hävitas niimoodi varasemal ajal tekkinud väiksemad pinnavormid ja suuremate pinnavormide ülaosad. Sel moel madaldus maapind 35-
põhjaveest Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema. Raba on soo viimane arengu staadium. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Lühivastused (1-2p): 1. Mis on lihtkraater? Too näide. negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel (Barringeri kraater) 2. Mis on komplekskraater? Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust. NT: Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal 3. Mis on kaldeera? Vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm 4. Mis on nekk? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja jäänukina
..transport...akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena. *Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30...80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 3. Mis on karst. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maa- alused koopad või nende sisse kukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja- Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed
pdf 4 Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel Pinnakate on pudedaist setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate puudub loopealsetel, seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil, selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks. Eesti pinnakatte kujunemisel on olnud otsustav tähtsus mandrijää tegevusel viimase paari miljoni aasta ehk Kvaternaarijooksul. Põhja-Eesti pinnakate on suhteliselt õhukePõhja- ja Lääne-Eestis enamasti 5...10 meetrit. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt.4 Harjumaa paikneb kolmes maastikurajoonis: Põhja-Eesti rannikumadalik, Põhja-Eesti lavamaa ja Kõrvemaa. Põhja-Eesti lavamaa põhjapiiriks on paekallas, mis kohati paljandub kuni 30 m kõrguste pankadena. Lavamaa põhjaosas on pinnakate kohati väga õhuke, siin
osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti pindala on 45 227 km2, millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid võistluses tulusa Vene transiidi pärast. Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 682 km pikkune.
mandriliste kulutuste periood. Siis kujuneisd meil välja aluspõhjakivimitest koosnevad lavamaad, mis olid liigestatud sügavate jõeorgudega. Oluliselt mõjutasid meie ala pinnareljeefi kvaternaari jäätumised, mis kandsid minema mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi ja muutusid seeläbi pinnavormi tasasemaks. Paralleelselt tekitasid liustikud aga ka uusi pinnavorme nt jääkulutusnõgusid. Üldjoontes säilisid aga jääajaeelsed pinnavormid, sest liustik kohandus pinnamoele (jäälahkmealad, kulutus- ja kuhjealade asukohad): nõod süvendusid veelgi, kõrgustikud mõnevõrra lagunesid ja tasasemad alad muutusid veelgi tasastemaks. Kuna aluspõhja kivimid on erineva kulumiskindlusega ja kaldu lõuna suunas, on reljeef kuestalaadne ehk astanguline, st et lavamaade põhjanõlv on järsk ja lõunanõlv lauge. Üldiselt on aluspõhja reljeef ja kõrgusvahed sarnased nüüdisreljeefiga.
- Energiatootmine - Väetised Osoon: gaas, mida leidub nii stratosfääris kui ka troposfääris Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale( u 99%) Osoon neelab UV kiirgust Troposfääris esinev osoon moodustub põhiliselt fossiilkütuse põlemisel tekkivate lämmastikoksiidide, orgaaniiste ühendite ja päikesevalguse koostoimel, kahjustades inimese tervist ja taimestikku. Hüdrosfäär 0.23% maa massist Katab 70.8% Maa pinnast, ei kuulu järved Globaalne veevaru maakeral: Maailmameri Mandrijää ja liustikud Põhjavesi Meri maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral mandrid. Sisemeri ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega Ääremeri: avaookeanist eraldatud saarkaarega. Saartevaheline meri: ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self
10. Iseloomusta Eesti põhja-lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust. V: Kambrium, ordoviitsium, Silur, devon 11. Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast? V: Pinnakate on pealiskorra pindmine, pudedest setetest osa. Aluspõhi on pinnakatte all asuvad kristalsed -ja settekivimid 12. Millest koosneb Eesti pinnakate? V: Savi, Liiv, Kruus, Turvas ja Veeris. 13. Kuidas muutub pinnakatte paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse? V: See läheb paksemaks. 14. Mis on pinnavorm? Kuidas neid liigitakse? V: Maapinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, sisseehituse ja tekkeloo poolest. Neid liigitatakse kuju järgi. 15. Kirjelda Eesti pinnamoe kujunemise etappe. Milline neist etappidest on jätnud Eesti praegusesse pinnamoodi kõige suurema jälje? Miks? V: Esimesel etapil kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid: kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Teine etapp oli seotud mandriliustike kulutava ja kuhjava tegevusega.
eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku Maastik on kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis
murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 9. Purdkivimid tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 10. Moondekivimid kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis- keemiliste tingimuste mõjul. 11. Murenemine kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsess. 12. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimid ja mineraalid lagunevad väiksemateks osadeks. Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve. 13
ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54
murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 9. Purdkivimid – tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 10. Moondekivimid – kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis- keemiliste tingimuste mõjul. 11. Murenemine – kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsess. 12. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – kivimid ja mineraalid lagunevad väiksemateks osadeks. Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve. 13
Nende kogupaksus ulatub 100 meetrist Eesti põhjaosas 600 meetrini lõunas. Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase paari miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakate on Eestis kõikjal võrdlemisi õhuke: Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel kohati isegi puudub. Lõuna-Eesti tasandikel on pinnakatte paksus 10 m piires. Kõige paksem on ta Haanja ja Otepää kõrgustikel (kohati üle 180 m) ja vanade, ennejääaegsete mattunud orgude kohal. Valdava osa Eesti pinnakatte setetest moodustab moreen
· Keindi eelne (sinakas, rohekashall karbonaadi vaene - tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist. · Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja- kivid, kristalsete kivimite mureng - materjalid. Kruusast savini. · Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen. Karbonaatne, dolo- miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali - kvartsi. · Lõuna-Eesti punakaspruun, nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaene materjal. Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal · Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. V.V.Dokutsaev geneetilise mullateaduse rajaja. P.A
Euraasia mandriliste laamade põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega. 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide. Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas. Riftistumisest tekkinud rebendlõhedesse on seal tekkinud mitmed sügavad järved, nagu näiteks Tanganjika ja Njassa. Manner-manner divergentsi vööndis on vulkaane ja väikese sügavusega maavärinaid. 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani, mille pursked on sagedased, kuid kulgevad enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga
hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase 3) geograafiliste maade tase hõlmab reljeefi suurvormidel mäestikel, mägismaadel,
annaabi.ee 
