Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses
Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik. Kogu kultuurielu tähtsaim kujundaja oli katoliiklik ristiusk. 1210 a. rajati Ordu. Ilmusid Eestisse kerjusmungad. XII saj. lõpul tundsid eestlased kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus. 1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad eestlastele kristlikku käitumist 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu. Eksisteerisid sisekoolid e. munkade koolid. Välikoolid e. linnaelanike poisslaste koolid.
ajaloo lehekülgedele juba 1030. aastal, siis kavatsesid asuda LääneEuroopa Kloostrikirikus jutlustati 13. sajandi lõpust Tallinnaga näib see olevat juhtunud 1154. ülikoolidesse (omal maal selline õppeasutus alates ka eesti keeles. Tallinna dominiiklaste aastal, mil Sitsiilias tegutsenud araabia puudus). Kooliõpetajateks olid vaimulikud. kloostris oli eestlasi, kes võisid tõlketööd
Sissejuhatus Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Maarahvale jäi kooliõpetus esialgu kättesaamatuks, ainult üksikud, kõige visamad ja andekamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. (Andresen 2003, lk. 7) Varakult Baltimaadesse jõudnud reformatsioonist said alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. 17. sajandi lõpukümnenditel andsid Rootsi soodsad sisepoliitilised vahekorrad tõuke esimese koolmeistrite seminari asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (Andresen 2003, lk. 7) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõneks aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis
5 _________________________________________________________________________ 3 H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 4 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajaugu" 1992 lk 2-15 5 M.Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides II 2004 lk 36-40 4 Aja jooksul asuvad toomkoolide kõrvale ka kihelkonna- ehk raekoolid, mis tegutsevad kohalike koguduse kirikute juures. Sellised linnakoolid, kus õpetatakse ladinakeelset kirjutamist ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas 6 Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini, ehk teise mõõdupuuna võttes Liivi sõjani oli katoliikliku toomkooli kaks põhiülesannet: kindlustada järelkasv kohalikele katoliku usu vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda linnakodanike lastele algharidus
siia rajatud kirikutes ja kloostrites ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Juba 1329. aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati orelid Paistu ja Helme kirikutes. Tallinnas aga on hiljemalt 1341. aastal ametis olnud linnaorganist. [4] 3. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jagati Eesti alad Rootsi, Taani ja Poola vahel, jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. [4] Juba 1540. aastatest on teada, et Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi tegeles piiblitekstide ja kirikulaulude tõlkimisega eesti keelde. Poiss suri katku ja tema tõlked jäid trükkimata, olid aga
Eestimaa piiskopi Theoderici poolt 1202 aastal asutatud vaimulik rüütliordu. Sümboliks oli mõõga kujutis nii ordu vapil kui ka rüütlite keebil. Ordu eksisteeris kuni 1237 aastani, mil liideti Saksa Orduga. Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Garnison asus püsivalt kohal ja seda täiendasid suviti Saksamaalt. Dominiiklased 1215. aastal saabus Eestisse tsistertslaste järel dominiiklaste mungaordu (mungarüü värvi järgi ,,mustad vennad"). Dominiiklased olid haridussõbralikud ja nende munkadelt nõuti aastal 1236 ka kohaliku keele oskamist. Maal ringi rännates ja rahvaga kohtudes võisid nad rahvast õpetada ja jutlustega esineda, mille tõttu neid kutsuti ka ,,jutlustajavendadeks" (fratres predicatores). Dominiiklaste pidasid oluliseks haridust. Dominiiklaste ordu põhiülesandeks oli misjonitöö allutatud maade põlisrahvaste seas ja võitlus ketserlusega
Linnad kujutasid endast (kõrg)kultuuri koldeid, mida seal elavad üksikud talupojad justkui ,,toitsid". Keskaja jooksul võeti seega omaks väga suur hulk erinevaid uuendusi, millest osa liideti omaenese varasema rahvakultuuriga. Kiriku ja kloostrite vahendusel saadi osa kirjakultuurist. Pikemas perspektiivis oli kõige olulisem see, et Eesti kultuuriruum liideti lääneliku kultuuriga Euroopa südamail. Suurimaid mõjutusi saadi Saksa kultuuriruumist. 3. Reformatsioon 16. sajandil Reformatsioon hakkas Eestis levima 16. sajandil, tuues endaga kaasa mitmeid kultuurilisi muutusi ning eestikeelse kirjasõna leviku. Ühiskondlikult tähendas 16. sajand teorendil põhineva mõisamajanduse läbimurret. Mõisad asutati talupoegade maadele, keda omakorda külade kaupa metsa- ja äärealadele aeti. Seetõttu tervnesid talupoegade ja mõisate vahekorrad, mille üheks tõendiks oli ka eespool mainitud Jüriöö ülestõus 1343. aastal. Kultuuriajalooliselt on 16
kõrvale, esimesed seltsid kujunesid alles 20. sajandi alguses. Kooliolud kesised, kirjaoskus madal. Petserimaal püsis külakogukondlik elukorraldus, talude päriseks-ostmist polnud, rahvas kehvemal elujärjel. Kultuuri areng XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist hakkas kujunema professionaalne rahvuslik kultuur. Haridus Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks, loodi juurde palju koole. Seega muutus kirjaoskuskool üldhariduskooliks. Kasutusele võeti seinatahvlid, gloobused, harmooniumid. Väga oluline oli Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkooli raudvaraks. Paranes õpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. Kihelkonnakoolide õpetajaid valmistati ette Cimze seminaris Valgas. Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata keskhariduse kättesaamist. Algsed 3-aastased koolid kujunesid 8-aastasteks
-Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Jakob Hurt -1870.rahvuslik liikumine jõudis uuele tasandile. -J.Hurt oli rahvusliku liikumise üheks tunnustatud liidriks. -Sündis vallakooliõpetaja pojana Põlva lähedal Himmastes. -Kodust sai mees kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. -Haridustee kulges sirgjooneliselt : Põlva kihelkonnakool, Tartu kreiskool, Tartu Gümnaasium ning -Tartu Ülikooli usuteaduskond. -Talle pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle temperamentse tütre Eugeniaga Hurt hiljem abiellus. -Kõrvuti õpingutega asus ta agaralt osalema rahvuslikus liikumises. -Siit algas ka süvendatud huvi filoloogia, esmajoones eest rahvaluule vastu. -Lõi kaasa ''Vanemuise'' seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. -Lausa programmiline oli tema 1870.a
Kauplemiskohtadeks linnad, ning ka maalaadad. Eesti alal mitmel pool, suurimaks Tartu laat - tavaliselt aasta alguses. Käsitöö ja tööndus: Oli tsunftikord, kuhu kuulusid käsitöö meistrid, kes pidid tootma tsunfti eeskirjade järgi, et poleks konkurentsi. 18. saj hakati rajama uusi manufaktuure, linnadest väljaspool, kus polnud piiranguid linnaõiguse pärast. 1734-1736- Räpina mõisa pabervabrik. Tegemist vanima tänaseni tegutseva tööstusettevõttega eestis. 10) Kirik ja religioon: Luteri vaimulikkond: Üks ühiskonna põhiseisustest, mis põhiliselt koosnes balti-sakslastest. Igas maa kihelkonnas oli üks luterlik pastor ametis. Eestis oli üle 100 kihelkonna. Ühel pühapäeval pastor teenis ühe kihelkonna kirikus siis teise kihelkonna kirikus. Kiriku juurde kuulus ka kirikumõis, mida kutsutakse pastoraadiks. Pastor teenis raha oma mõisast. Kui pastor teostas kiriklike toimetusi näiteks laste
1743 see keelustati, kui see ei pidurdanud eriti tegevust. 18 sajandi teisel poolel tekkis uus usuvool- ratsionalism, mille eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine. Ratsionalistid nägid ka ühiskonnahädades süüdi pärisorjust. Kaasajast andis kirjeldusi oma teostes meile Põltsamaa pastor Hupel. Rahvahariduse edendamiseks võeti vastu 1765 koolikohustus, mis täit rakendust ei leidnud, sest mõisnikud leidsid et põllutöö tegemiseks pole vaja haridust. Koole ei pidanud rajama vaid kihelkonda vaid ka suurematesse mõisatesse. Kesinate kooliolude tõttu loeti kodus. Lugemismaterjal koosnes peamiselt lauluraamatutest ja palveraamatutest, ka piibel. 1731 ilmus esimene maarahva kalender. Populaarsed olid ka Willmanni juturaamatud. Ehituskunsti areng taandus samuti pärast põhjasõda, sajandi esimese poole ehitistest paistab silma vaid Tallinna Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel võimaldas
Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal, kui talupojad massiliselt surid, veeti vilja isegi veel maalt välja, Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli isegi suurem. Levis tüüfus ja düsenteeria. Suur nälg lõppes 1698. Suri u 70 000- 75 000 inimest ehk 20% rahvastikust. Näljahädas kannatas peamiselt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis halvast olukorrast välja tulla. Ajaloo arvestuse 3.teema: Hariduselu Rootsi ajal 1. Luteri kirik. Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seas luterlust levitama. Kirikutes hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi, et kõik usu põhitõdedest aru saaksid. Talupoegadele hakkasid köstrid katekismust ja kirikulaulu õpetama, kuid see läks vaevaliselt, kuna köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Seega lugemisoskus levis, kuid väga vaevaliselt Et luterlus paremini leviks hakati tähelepanu pöörama haridusele(koolide asutamine).
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle m
......................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS..............................................................................................14 9. LIIVI SÕDA......................................................................................................................... 15 10. ROOTSI AEG....................................................................................................................18 11. PÕHJASÕDA (1700 1721)............................................................................................
maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Keskaeg ·Klooster- Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitlaste, augustiinide ja jesuiitide kloostrid. Esimestena jõudsid Eesti alale tsistertslased, arvatavasti juba enne 13. saj. algust. Tsistertslased rajasid Eestisse kaks kloostrit, 1228. aastal Valkena ehk Kärkna, Lihula kloostri 13. sajandi viimasel veerandil ja 1317. aastal Padise kloostri. ·Romaani kunst: valjala kirik-Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13
"väiksakslased". 7. Mõis ja talu 18. sajandil. Mõisate restitutsioon. Mõisate liigitus. Maavaldusõigused. Mõisamajandus. Riiklikud koormised. Talumajandus. Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus: rüütlimõisad (aadlimõisad/eramõisad)aadlike valduses olevad eramõisad, moodustasid suure enamuse kogu mõistaest. kroonumõisad (riigimõisad) kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all. Maavaldusõigused- Jagunesid läänimõisateks ja pärismõistaeks. Ehk siis kellegi oamnd või lääniõigusega aksutusele antud. Vene võim tunnustas muuhulgas privileege, mida rootsi ei tunnustanud, ntks see, et läänimõisaid võis pärandada kuni 5. sugulusastmeni, nii mees kui ka naisliinipidi.
aastast tuli talurahvakoolides alatest 3 kl lapsi õpetada vene keeles(v.a usuõpetuse tundides); peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Lapsed ei tohtinud kõneleda emakeeles ka omavahel ja vahetundides. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati. Koolireformi tagajäreks oli,et kirjaoskuse tase hakkas langema. Lisaks vallandati suur osa ärkamisaega kandnud koolimeistreist. 1888.a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas venekeelne linnakool. 1886.a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla-ja linnavalitsustes. Linnu valitsesid sakslased läksid üle teisele keelele. 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu kohalt lahkuma. Valdade arv langes 1000-lt 400-le. Vald vabanes lõplikult mõisa alluvusest. Põhjalikult korraldati ümber kohtusüsteem ja ühtlustati see Venemaa omaga. Võidule pääses
baltisaksa aadlike eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad - aadlimatriklid -, kuhu lisati uus perekondi ainult olemasolevate nõusolekul; aadli positsioone tugevdas järsult ka Peeter I poolt Põhjasõja lõpuaastail läbiviidud restitutsioon, millega kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine, mõisad ja talupojad said tagasi ka rootsi aadlipered, kirik läks täielikult rüütelkondade võimu alla > nõnda säilis ja tugevnes rüütelkondade eesõiguste süsteem, mida nimetatakse Balti maariigiks või Balti erikorraks - baltisakslaste ülemvõim teostus küll eestlaste ja lätlaste arvel, kuid teisalt pakkus Venemaast erinev kord kaitset venestamise eest ja aitas säilitada kohalikku omapära 18.saj muutus mõisnike seni üsna lihtsakoeline eluviis uhkemaks - barokkstiil, hiljem juba
Eestlased purjetasid ka kaugele. 1854. purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani. Esimene laev Ameerikasse 1868. Metador. Laevandus oluline majandusharu. 9. Usuelu varauusajal ja uusajal. Jesuiitide toomist Liivimaale korraldas Antonio Possevino. 1583 rajasid Tartusse gümnaasiumi. Selle kõrvale tõlkide seminari(ette valmistada preestreid). 1625. aastal rootslaste vallutus Eestisse lõp. jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu. Luteri kirik Rootsi ajal:luteri kiriku toetamine - osa riigipoliitikast (peale Liivi sõda kirkud purustatud). Talurahva hulgas tõstis taas pead muinasusund (vastuseis kõigile luterlusest erinevatele usuvooludele). Võitlus "väärusuga": nõiaprotsessid (ohvrid sageli aktiivsemad inimesed). Pühajõe mäss 1642 (talupojad hävitasid vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava vee rüvetamiseks. Kohale tulnud sõjavägi vaigistas nad. Kirikukorraldus:
PT 17. Haridus ja kultuur Koolid olid seotud tihedalt kirikuga ja peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikoolides õpiti ka aga Saksamaal. Kõrgharidus oli siiski kättesaamatu ja kallis. Taheti asutada kohapeal kõrgemat ladinakooli. Seal saaksid talulapsed preestrikutseks valmistuda. Anti välja ka eesti keelne katoliku katekismus ehk usuõpetuse käsiraamat. Kloostrikoolidest on täpsemaid teateid ainult Tallinna dominiiklaste ja Kärkna tsistertslaste omadest. Hoogsa kaubandusliku tõusu ajal vajasid kodanike lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linnakoolid allusid raele. Tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse õppimisele. Seoses reformatsiooniga tekkisid uued eeldused hariduse eestikeelseks muutmises. Varsti koostati Tallinnas luterlik katekismus. Selle tõlkis Koell. Palju vaieldi millist murrakut kasutada raamatute tõlkimisel
,,Didactica magna". Uusaeg. Uusaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid, iseloomulikud tunnused): üldajaloo periood, mis järgneb keskajale ja eelneb uusimale ajale. Ameerika avastamine I maailmasõja algus(1914). kapitalismi areng, rahvuslikud liikumised, revolutsioonid, demokraatia, parlamentarism, sotsiaalse mõtte areng, rahvavalgustuslik tegevus. Varane uusaeg (1494-1559) algas uute maade avastamine ja koloniseerimine. Absoluutsete monarhiate laienemine/tugevnemine. Reformatsioon. reformatsioon- algas 31.okt 1517. usuline uuendusliikumine, mille tulemusena eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. protestantism- roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. kalvinism- Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest
Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. 1860. aastal tekkis eesti haritlastel rajada ka kõrgem eestikeelne õppeasutus: Eesti Aleksandrikool, eragümnaasium, mille jaoks hakati peagi ka annetusi koguma. Aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks kesksemaid üritusi, mis oma tipule jõudis 1870. aastatel, muutudes ilmselt kõige ulatuslikumaks eestlaste rahvuslikuks ürituseks üldse. Aleksandrikooli komiteesid ja peakomiteed on mõnikord nimetatud ka Eesti esimeseks parlamendiks.[17] 1862. aastal ilmus esmakordselt täies pikkuses trükis ka Friedrich
Liivi sõja puhkemiseni 1558a. 10.TALUPOEGADE OLUKORD VANA-LIIVIMAAL Talurahva õiguslik seisund: Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast laiemad võimalused. Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusga andam). Kirik võis endale nõuda 1/10 tööviljast, mis oli algselt mõeldud kiriku ülalpidamiseks, keskaegsete tavade järgi läks aga maaisanda ja vasallide kukrusse. Nii seati kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks sisse veel väiksemad erimaksud. Lisaks neile oli talupoegadel veel kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Üldiselt olid aga koormised küllaltki mõõdukad. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus.
................................................................................................13 Pärast Jüriöö ülestõusu.......................................................................................................13 Keskaegsed linnad................................................................................................................15 Karoliiklus keskaegses Eestis.............................................................................................. 15 Reformatsioon Eestis........................................................................................................... 16 Kultuur Eestis...................................................................................................................... 16 Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos................................................17 Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal............................................................ 17
korraldatud ja tootlik. Paberi manufaktuurid, klaasikojad, tellisekojad, lubjaahjud Tartu ülikooli asutamine *Rootsi kuningas Gustaf Adolf II määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks Johan Skytte. *1630 Rajad Skytte Tartusse gümnaasiumi. *1632 muudeti gümnaasium kuninga ettekirjutusel Ülikooliks. *Ülikooli algne nimetus oli Academia Gustaviana. *Õppetöö toimus ladina keeles. *Ülikoolis võisid õppida kõik seisused. Rahva haridus *Luteri kirik nõudis rahvalt põhiliste usutõdede tundmist.(Õpetati ainult lugemist) *1684 asutati Tartu lähedale õpetajate seminar *Seminari juht ja ainukene õpetaja oli Bengt Gottfried Forselius. *1680 tegutses Eestis umbes 50 kihelkonna kooli. *Esimese eesti keelse grammatika õpiku koostas Heinrich Stahl Nõia protsessid. *Luteri kirik võitles paganluse ja rahvausu kommete vastu. *Ainult lubatud usk oli Luterlus ehk riigi usk *Kiriku ülesanded olid: I Hariduse andmine
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al
töötas kümme aastat Königsbergi ülikoolis (1883-1892) ja Strassburgis (1892- 1899). VII loeng Hindrik Prants, räägitud eelmisel loengul. Villem Reiman (1861-1917) hariduselt teoloog, Kolga-Jaani kirikuõpetaja. Vaimulikkonnale tugev surve karjääri alguses. Võimudega konflikt, sest laulatasid õigeusklikke ja luterlaste abielusid. Et õigeusust püüdis talurahvas palju taganeda, siis luteri vs õigeusu kirik. Endised õigeusklikud astuda luteri kirikusse. Üldised ühiskonnakritilised artiklid, seltsitegevuses karskusselts. Kujunes üllatuslikult karskusliikumise liidriks, tõrjus kõrvale Aadu Grensteini. Oli Postimehe rahvuslikkonservatiivse suuna ideeline juhte. Grensteinil ka konfliktid Jaan Tõnissoniga, liidrikoht põllumeeste seltside hulgas. Jõgeveltiga ajalehes konflikt. Karskusliit üldkultuuriline liikumine nagu kõikide seltside puhul, laiemas mõttes
a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus, viimast pakuti liivlastele ka kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma; mõned liivlased lasid end ristida, ka Toreida (Lätis) vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline peagi said liivlastele sakslaste tõelised plaanid selgeks ja ristitud pesid end Väina jões puhtaks pärast Meinhardi surma nimetati piiskopiks (1196. a) Berthold, kel tekkisid tülid liivlastega ja ta läks Saksamaale tagasi Berthold kogus kokku sõjaväe ja tuli 1198
kusjuures põhjus oli ilmselt selles, et Saksamaalt Eestisse polnud võimalik pääseda maismaateed mööda. Paganlik Leedu pidurdas igasuguse sellesuunalise liikumise, laevareis oli aga liiga vaevaline ja kulukas. 1333. a. on andmeid juutide asumisest Tallinna, esimesed andmed mustlastest on pärit XVI saj. esimesest poolest. Eestlaste vaimuelu mõjutas väga palju relva jõul peale surutud ristiusk. Ühest küljest tekitas see teravat vastuseisu ja kuna katoliku kirik ei pööranud suuremat tähelepanu uue usu põhimõtete seletamisele, säilisid visalt vanad arusaamised ilmaelust. Teisalt oli muistne vabadusvõitlus ka uskude võitlus milles vallutajate usk osutus tugevamaks. See omakorda kergendas ristiusu jumala ja pühakute omaksvõttu. Pühakud tundusid sarnastena vanadele haldjatele, neilt loodeti abi tõvede ja
1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni linn Baltikumi suunas. 1248 Tallinn saab linnaõigused 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse Linnad 13.saj: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, 14/09/1524 reformatsiooni toetavad linlased rüüstavad Paide, Viljandi. 14.saj: Narva ja Rakvere. Tallinnas kirikuid ja kloostreid Rahvaarv u 100 000 1525 Lüübekis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne
20.saj levinud periodiseering: Vana-Euroopa ja modernne ühiskond – pigem saksa kultuuriruumis levinud võimalus. Piir jooksis 19.saj alguses. Käsitluse pooldajad Otto Brunner (Vana-Euroopa: Homerosest Goetheni), Dietrich Gerhard (Vana-Euroopa algus u.12.saj, kuni 18.saj). Uusaja algus. Humanistide jaoks algas see nende kaasajal, 15-16 sajand. Cellariuse jaoks polnud valikuvarianti, ta oli tõsine luterlane – uusaeg algas usupuhastusega, uue ajajärgu alguseks oli reformatsioon. Ajalooteadus kaasaegses mõttes saab alguse 19.saj, mis tugineb allikatele tuginemisel ja uurimisel, 19.saj teisel poolel juurdus kolmeperioodi käsitlus. Cellarius oli pigem ajalookirjutaja. Varauusaeg, n-ö õige uusaeg, uusim aeg. Euroopas tervikuna arvatakse, et varauusaja ja uusaja piiriks võib lugeda Prantsuse revolutsiooni, 1789. Ajalooperioodides ei ole sobilik kasutada aastaarve, kasutatakse pikemaid üleminekuperioode. Kapitalistliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
