Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti Kirjandus kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
novell, tuglas, jakobson, hurtailit, alver, novellid, laaban, peet, balthasar, russow, juhuluule, masing, mannteuffel, ärkamisaeg, villem, reiman, haridus, vilde, rühmitus, karussell, talvik, luulekogu, arvo, mutt, eksamiks, liivimaa, riimkroonika, russowi, 1315, xvii, brockmann, tsaar, naadi, karskus, tõnisson, järgija, sass, laadi, randvere, ruth1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201,
albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,Olgem Eestlased, aga saagem ka Eurooplasteks". Noor Eesti on 20.saj alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. ,,Noor-Eesti" I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915. Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti. Asutajaliikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu-Helsingi. Noor-Eesti üks eesmärke oli integreerida Prantsuse, Itaalia ja Skandinaavia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist. Rühmitus jagatakse kolme perioodi:
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi
Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani. Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirjanduse vormi-ja stiilikultuuri, elavdas kunstielu, tõstis raamatukujunduse taset, arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara, tutvustas Eesti lugejaskonnale filosoofilisi suundi, Noor-Eesti hoolitses J.Liivi teoste eest. 2.Friedebert Tuglase looming, novellid, romaan „Väike Illimar“. Mis on novell? Näited
Gustav Suits õppis Tartu poeglaste gümnaasiumis. Ta pani aluse kirjandushuviliste ringile ,,Eesti külvaja". See hakkas välja andma albumit ,,Kiired", ilmus kolm osa 1901-1903. Esimesel osal oli oma moto ,,Vihukene Eesti paremaks kirjanduseks" (vms). Algupärase kirjanduse edendamine, väliskirjanduse propageerimine, arvustuse vaimu edendamine (need kolm punkti olid albumi tagakaanel). See rühmitus tõi ka Juhan Liivi avalikkuse ette. Tartus loodi uus ring ,,Eesti Ühisus". Sellega liitus ka Tuglas. Noor-Eesti album ilmus 1905. Tuumiku moodustasid: Gustav Suits, Fr. Tuglas, Villem Ridala, B. Linde, J. Aavik, A. Kitzberg. Selles on sõnastatud kaks kuulsat loosungit: ,,Enam kultuuri, enam Euroopa kultuuri." Ja ,,Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks." 1907 ilmub Noor-Eesti teine album, mis tähistab esimese perioodi lõppu. Esimeses ja teises albumis esinevad vanem ja noorem põlvkond koos. 1908st aastast võetakse kindel suund
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat
EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot). PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas Saatus (1917) A
- 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine > iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt.
Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis"
1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu kui zanr peab paratamatult oma ülesandeks seadma kirjanduskaanonite loomise Annus. Nn traditsioonilise lähenemise kriitika: keelekeskne, baltisaksa kirjanduse väljajätt, ärakasutamine. Baltisaksa kirjandus just kui kaoks niipea, kui tekib eestikeelne kirjandus. Mis on kaanon?
vaid hävitasid eestlaste kunagise kõrge kültuuri. Hupel ,, Topograafilisi teateid Liivi ja eestimaast" Masing ,, Pühha päeva Wahhe luggemised ,,; ,, Maarahva Näddali leht ,, 1821-1825; kirjutas ka aabitsa ja kooliraamatuid. J. H. Rosenplänter - uuris eesti kultuuri ja rahvaluulet, tänu temale on säilinud petersoni luule ja Masingu kirjutised. K.J Peterson ,,eesti esimene luuletaja" Kalevipoeg 1835 - Faehlmann ja Kreutzwald C. R jakobson ,,Sakala" (1878) J.Hurt rahvaluule kogumine J. V. Jannsen ,, Perno postimees" (1857); ,,Eesti postimees" (1864) 2. Kristjan jaan Peterson; Lydia Koidula; Juhan Liiv K. J. Peterson - Rahvus tõusis oluliseks 19 saj jooksul. Petersoni eeskujusid olid Goethe; Puskin. Petersoni luule ilmus Noor-Eestis esimest korda. Peterson on eesti kirjanduses tuntud kui esimene eesti luuletaja. Tema luule sümboliseerib eesti kirjanduse algust romantiline ja traagiline
· Koidula elu ja kirjanduslik tegevus, isamaaluule 1843-1886. luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno Postimehe" juures, kus töötas isa abilisena. Kodiula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kunstnikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletuses völjenduv ehe isiklik tunne. Luulekogud ,,Vainulilled"(luuletused ,,Kodu") ja ,,Emajõe ööbik"- sisaldavad neist ainult väikest osa. Jakobson pakkus Lydiale luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused ,,Sind surmani!" ja ,,Mu isamaa on minu arm!". Mõlema luulekogu pealkiri räägib tema isikust kui ka tema ajast. ,,Vainulilled" viitab luuletuse rahvuspärasusele: need luuletused on lihtsad nagu aasal kasvavad lilled, aga oma lihtsuses rahale lähedased ja arusaadavad. Koidulat on ennastki nimetatud ööbikuks emajõe rannalt. Ka siin peitub sügavam metafoor: ühelt poolt ööbik tagasihoidlik väike lind, kes
Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Visnapuuga. 1920 1922 (29 31 aastat) on ta Eesti Läti saatkonna kultuuriatasee. 1922 1924 reisib Euroopas.
Rahvuslik ärkamisaeg: 1857 – J.V.Jannsen avaldas ajalehe „Perno Postimees“ 1962 – ilmus „Kalevipoeg“. 1863 – hakkas ilmuma „Eesti Postimees“, kui perekond kolis Tartusse. 1865 – esimene eesti näidend (koidula „Saaremaa talupoeg“) 1869 – Tartu esimene eesti üldlaulupidu. Eesti kirjameeste selts oli Jakob Hurt. Eesti aleksandrikoolist pidi saama esimene Eesti keelne keskkool. 1878 – Jakobson asutas ajalehe „Sakala“ Eesti Üliõpilaste Seltsi eesotsas olid Willem Reiman, jaan Tõnisson ja Oskar Kallas 1884 – Otepääl õnnistati sisse sini-, must-, valge lipp. Esimesed eesti raamatud: Liivimaa kroonika – ilmus 1940, ladina keelsena, räägis esimestest ristisõdadest Baltimaades, Esimesed eestikeelsed sõnat nt. Tarapita, avita jne., Autoriks Läti Henrik. Katekismus – 1535, Saksa ja eesti keeles, säilinud 11 lk
iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust?
Enne etendust kõnniti muusika ja kahurimüra saatel pidulikus rongkäigus läbi linna. Analoogilist etendust Kristuse ja apostlite elust olevat aasta hiljem linnakodanike seas saatnud tohutu menu. Jesuiitide lavastused püüdsid mõjutada vaatajate kõiki meeli: kasutati keerulist lavatehnikat, uhkeid dekoratsioone, tulevärki, muusikat ja laulu. 3 2. Liivimaa Henriku kroonika ja Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika". Vastata lühidalt kolmele küsimusele: a) Mille poolest need omavahel sarnanevad ja mille poolest erinevad? (Kirjutamise aeg ja sündmuste kontekst. Kelle huvides on kirjutatud? Autori hoiak, sh kohalike suhtes.) b) Missugusele 19. sajandi eesti rahvust loovale tekstile (loetud kohustusliku kirjandusena) saab Henriku kroonika üheks oluliseks aluseks? Kuidas selles
40. Nimeta Koidula kõige tuntum näidend. Koidula kõige tuntum näidend on ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 41. Millist probleemi käsitleb Koidula ,,Säärane mulk..."? Koidula ,,Säärane mulk..." käsitleb rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaostmist, sõjaväest kõrvalehoidmist ja sundabielu. 42. Nimeta vähemalt viis eesti soost kirjameest-haritlast 19. sajandi lõpust. F. R. Kreutzwald, E. Bornhöhe, C. R. Jakobson, J. V. Jannsen ja J. Hurt. 43. Mis iseloomustab eesti rahvusromantilist kirjandust? Eesti rahvusromantilist kirjandust iseloomustab: isamaalisus, igatsus, romantilisus, ajaloolisus, mütoloogia kasutamine ja rahvuslik eneseteadvus. 44. Kes algatas eesti kirjanduses romantilis-ajaloolise jutustuse? Eesti kirjanduses algatas romantilis-ajaloolise jutustuse E. Bornhöhe. 45. Nimeta kolm E. Bornhöhe olulisemat teost. E
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J
Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutaks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu Tarapitalastele. Tarapita liikmed · Albert Kivikas · Johannes Semper · Marie Under · Artur Adson · Johannes Vares-Barbarus · Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja) · August Alle · Jaan Kärner · Aleksander Tassa Tarapita manifest -"Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Albert Kivikas Albert Kivikas -- (1898-1978) proosakirjanik. Hakkas 1917 kirjutama realistlikke jutte
Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Kool oli mõeldud kõikidest seisusest poeglastele alghariduse andmiseks ning oli kuueaastase õppeajaga. Õppimine koolis oli tasuline. Kooli võidi vastu võtta lapsi alates seitsmendast eluaastast. ·Carl Robert Jakobson- 1841-1882, oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. ·Jakob Hurt- 1839-1907. oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
Selles räägitakse eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kelchi „Liefländische Historia“ (1695) on kaalukaim kroonika. Kelch arvestas varasemaid kroonikaid, lisab enda kroonikale linnaarhiivi materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste olukorrast. Kroonikas on ka üks eesti rahvalaul „Jörru!“ Kelch kirjutas lisakroonika „Continaution” (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja -aegseid olusid aastani 1707. 2. Ülevaade Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikatest Henriku “Liivimaa kroonika” (1224 – 1227) Baltisakslased konstrueerisid selle teksti abil oma minevikku, identiteeti jne. Eestlaste puhul algas siit vaid dokumenteerimine. Tekst on 2 tasandil: tegevus toimub 2 kohas korraga. Ühelt poolt peegeldab vallutussõda, teiselt poolt tuleb arvestada piibli tasandiga: Tartu äravõtmine jne tähendab ka taevas peetava hea-kurja võitlust. Kroonika põhiteema on liivlaste, latgalite
Tuglase novelle iseloomustavad realistlik täpsus lüürilis-tundelise aineesituse kõrval, terav detailimeel, tugev keskendatus ja inimsaatuste otsustavate murdehetkede valimine novelli sisuks. 8 Realistlike ja uusromantiliste novellide kujutamislaadis ja stiilis on küll märgatavaid erinevusi, kuid zanri põhireegleid on Tuglas jälginud mõlemas laadis. Tema novellistikuulsus tugineb eelkõige uusromantilistele novellidele kus eesti uusromantiline proosa saavutab oma kõrgtaseme. Uusromantilise novellitüübi väljaarendamisel lähtus Tuglas sümbolistide põhimõttest, mille kohaselt tegelane võib olla mingi inimliku omaduse sümbol, aga mitte reaalse inimese võrdkuju. Novellis ,,Merineitsi" on Kaspar ahnuse ja võimuiga,
Artiklid: G.Suits "Noorete püüd" programm H.Raudsepp "K.-E. Söödi luule" J.Aavik "Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest" Fr.Tuglas "Ed.Vilde ja E.Peterson" jt Illustratsioonid: Ants Laikmaa "Kreutzwaldi portree"; Kristjan Raud "Millal?" jt Sümbolism ja impressionism nooreestlaste loomingus Viljeldi II loominguperioodil. Sümbolism lähtub sellest, et maailm on tunnetamatu. Kujutatakse elu sümbolite abil. Iseloomulik on raskemeelsus ja tumedad toonid. Fr.Tuglase ja A.Tassa novellid ning E.Enno ja G.Suitsu luule Impressionismi märksõnadeks on mulje ja kogemus. Psühholoogiline kujutamislaad; hele, optimistlik, rõõmus. Fr.Tuglase novellid ja romaan "Felix Ormusson", V.Ridala luule, A.H.Tammsaare üliõpilasnovellid ja jutustus "Varjundid" TÄHTSUS · avas meie kultuurile uued perspektiivid · rikastas kirjanduslikke sidemeid · tõstis kirjanduslikku kultuuri · kunstielu organiseerimine
Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid August Jakobson ja Juhan Kunder, luuletajaist Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala jt. Rahvaluule eeskujul on kunstmuistendeid loonud Friedrich Robert Faehlmann, Aime Maripuu, Herta Laipaik jmt. Viimaste kümnendite autoreist ohtralt rahvajutusüzeid enamasti muistendeid ja naljandeid Andrus Kivirähk, tema tuntuimad sellelaadsed teosed on romaanid "Rehepapp" ning "Mees, kes teadis ussisõnu". F.R. Kreutzwald F.R. Faehlmann M. Under
a "Piibli Ramat/ se on keik se Jummala Sanna". Piibel aitas tõsta eestlaste haridustaset ning avardada tähenduslikult silmaringi. 11.EESTIKEELSE ILMALIKU KIRJANDUSE TEKKIMINE Üheks reformatsiooniaegseks kultuurisaavutuseks oli siinset ajalugu kajastavate teoste ja kroonikate ilmumine. Kuigi need polnud eestikeelsed, käsitlesid need ometi Eestit ja eestlasi. Baltikumis on kroonikazanri esimeseks trükis ilmunud saavutuseks (keskaegsed olid kõik veel käsikirjades) Balthasar Russowi alamsaksakeelne ,,Chronica der Prouintz Lyfflandt", mis kahtlemata on 16. sajandi väljapaistvaim teos Baltikumis. Teosele sai osaks suur menu, mis on seletatav sellega, et siin käsitleti ka 16. sajandi alles lähedalolevaid sündmusi ning kohalike rahvaste olukorda ja elu. Autori sümpaatia on ilmselt eestlaste poolel, mis põhjustas sakslaste poleemika. Juhul kui Russow on rahvuselt eestlane, nagu oletatud, siis on ta ka esimene väljapaistev eestlasest kirjanik.
1870-1877, juhtiv tegelane Jakob Hurt Sündmused: 3 1870 esimene eesti näitemäng ,,Saaremaa onupoeg" 1870 Eesti Põllumeeste Selts Tartus ja Pärnus 1870 Tartus algavad eesti üliõpilaste ,,Kalevipoja õhtud", millest kasvab hiljem välja EÜS 1872 Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872 Aleksandrikooli peakomitee ja abikomiteede loomine 1878-1880. aastate algus, juhtiv tegelane C. R. Jakobson Sündmused: 1878 ,,Sakala", Jakobson 1879 II laulupidu Tartus 1880 III laulupidu Tallinnas 1881 Eesti seltside nn suurmärgukirja esitamine Aleksander III-le 1881 lahkub Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi kohalt Hurt, asemele tuleb Jakobson 1883 lõpetati Aleksandrikooli liikumine (tülid rahvusliku liikumise juhtide vahel) Baltisaksa kultuuri eeskujud ärkamisaja eesti kultuurile Laulupeod Esimesele eesti laulupeole eelnesid baltisaksa laulupeod: I laulupidu 1857 Tallinnas
loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on tegelaste vastuolulisus, inimestevahelised konfliktid, põlvkondadevahelised probleemid, unistuste purunemine, elu käest libisemine, inimese hingeelu uurimine, külaelu ning usuprobleemide lahkamine; ,,Kaks paari ja üksainus",,,Vanad ja noored" ,,,Tähtis päev" ; perioodi lõpul impressionistlikud jooned. teisel käsitleb üliõpilasprobleeme; külajutustuste asemel novellid ja miniatuurid; impressionistlikud jooned, inimhinge lahkamine, inimestevahelised vastuolud, sisse tuleb tammsaarelik naine. Tammsaare näitab, kuidas inimesed ei märka ümbritsevad. Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism. Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. ,,Juudit" näidend tugineb