me pole otseselt kokku puutunud. N: Jõgi. Niilust nägemata teame, et see on ikkagi Niilus. Mõisteid saab paigutada hierarhiatesse. N: loomad, linnud (kanaarilind), kalad (angerjas). Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. 11 Mõisteid loome ka prototüüpide kaudu - antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare". Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja. Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind (Rumberg & Uljas 2002: 105). Mõtlemine mingis valdkonnas on peaaegu võimatu, kui me ei valda selle valdkonna põhimõisteid, termineid ja nende vahelisi seoseid. Teisalt, me võime mõistete definitsioonid küll pähe tuupida, kuid tegelikult saavad need mõisted meile alles siis täielikult selgeks, kui
saaks täita oma sotsiaalseid rolle, mille käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendatakse oma identiteeti. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. Inimese sisenemine ühiskonna funktsioneerimise süsteemi kõrval, sellega paralleelselt veel üks protsess inkulturatsioon*, mis on suunatud väärtusorientatsioonide süsteemi ja prioriteetide omandamisele. Siia kuuluvad ka ühiskonna poolt aktsepteeritud eetilised käitumisnormid, kindlad teadmised rahvustraditsioonide valdkonnas, tavad ja kombed, igapäevased harjumused, sümbolid, rahvuslik uhkus jpm, mis on seotud kultuurilise pärandiga. Tavainimese faktiline inkulturatsioon toimub perekonnas, koolieelsetes asutustes ja koolis. Lõpptulemuseks on kultuuris, keeles, rituaalides, väärtustes kompetentne inimene. Sotsialiseerumise ja inkulturatsiooni protsessid toimuvad korraga ning kultuuri sisenemata ei
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
kõrgkultuuri tendentse ja moode. Kõik määratlused on üksteist täiendavad, aga samas ka üksteisega vastuolus. 3. Mis on kognitiivne adekvaatsus? Kognitiivne adekvaatsus ehk see, kuidas me oma maailma kirjeldame ja kuidas me tähendusi edasi anname, oleks selle maailma struktuuri toimimisega kooskõlas. 4. Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? bioloogilised- me tunneme nälga, janu, valu, kuum , külm, surra võime. sotsiaalsed inimsuhete vormid, korduvad ühiskonnast ühiskonda, olememata sellest, et üh võivad olla erinevad. Olemas alati võimusuhted, üh korra suhted, kollektiivsuse mõisted, üksikisiku ja grupi suhted. Kultuurilised omased kõigile kultuuridele igal pool maailmas, kuigi võivad olla erinevad.. nt luule inimesed keelt kasutades väljamõelnud reeglistikud, kuidas emotsionaalselt olulisi asju keeles väljendada
· Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkultuur enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR:
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, e
Popkult. elamisviis. Massikult. Probleem kuidas käitutakse töölisklassidega.m Tänap. Pole see teema, on lihtrahvas. p.k. massik. on midagi valesti. Teeb alati kellegile halba, kuna temaga tegeletakse. Teoreetiliste mudelite uurimisel on näha distantsi. Me oleme selles sündinud. Seda vaadeltakse kõrvalt. T. Kahu seda ei tee, ta tegeleb sellega. Distants ei ole alati akadeemiline ega ka ideaalne. Midagi on vaja parandada, midagi ühisk. on valesti. Kandub murest kuidas inimestega käitutakse. Kommerts/mass ei ole alati ajupesu. P.k. mõiste (on hägune) (need 6 väidet on teooriad, mis ei ole popkult) 1) seda armastavad paljud mõõdetakse kvantitatatiivselt (massiliselt). Argumentidelt enamus demokraatlikus ühisk kõneoskus ja kõnevõime on vaba, seal kus pole, see lämmatab teda. Tähtis on enamust kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühisk. vaid mingit sektorit sellest. Me ei uuri miks, fikseeritud on see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik"
26.09.2013 Benjamin Futuristide järgi pidid inimesed tehnoloogiat imetlema; poliitika estetitseerimine. Benjamin vastandus sellele. Ta väitis, et tehnoloogia tulek teeb ümber loogika ja kunstil on hoopis võimalus muutuda demokraatlikumaks. Kunst alles tulevikus hakkab vastama sellistele võimalustele, mis tehnoloogia on loonud. Just eriti fotograafia ja filmikunst. Teda huvitab kunsti demokratiseerimise protsess. Kunstinähutsed, mida on võimalus korduvalt taasluua, hakkab mõjutama suuri inimhulki. Idee originaalist taandub, originaal ei dikteeri. Kopeeritavus ongi kunsti olemus(nt fofotkunst, pole ühte originaalset fotot). Kuntiteose tarvitusväärtus on tema unikaalsus. Unikaalsus on väärtus, mis on piiratud aja ja ruumiga. Kunstiteose unikaalne asukoht seal kus ta on. Unikaalsus on absoluutne. Ehtsus/autentsus. Selle määr võib kõikuda, ei ole absoluutne. Igal koopial on mingisugune ehtsus. Aura. Aura ongi see, mis osutab ehtsuse määrale. Kunstiteosel on aura
Erinevus. Valgusfoor töötab selle kaudu, et roheline värv on punasest erinev. Langue keelestruktuur - grammatika. Me ise seda ei teadvusta, kui me räägime ikkagi. Parole üksik kõne akt. Inimene õpib rääkima - sellega ta siseneb struktuuri. Tahab uurida keele enda struktuuri, kui kogu aeg on uuritud kõne. Platon - me elame maailmas, kuhu me oleme laskunud Päriselt Oleva juurest. Eidos (Idee) on kõigele nähtule viitav mõiste. Ning me tunneme objekte ära kuna me oleme kunagi nende ideid näinud. On olemas keel kui stuktuur, mille kaudu on võimalik märgata üksikuid keele avaldusi. Diakrooniline keeleteadus uurib keele ajaloolist arengut Sünkriooniline keeleteadus uurib keelt nüüd ja praegu Itaalia, prantsuse keeled tulevad ladina keelest, kuid see Saussure´i ei huvita. Tema jaoks on Itaalia keel nüüd ja praegu. Tähendusi luuakse kahte viisi: Horisontaalne - süntagmaatiline telg: sõnade järjekord ja järgnevus
Keeleökoloogias püütakse kirjeldada ja analüüsida - keelekeskkondade olemust ning seda mõjutavaid võtmetegureid; - kuidas mõjutab keelekeskkond keelekasutuse mustreid/malle ning põlvkondadevahelist ülekannet; - kõnelejate hoiakuid keele kasutamise, õppimise, põlvkondadevahelise ülekande ning muude keelekeskkonnas eksisteerivate keelte suhtes; - kuidas üks või teine faktor on suuteline mõjutama keele säilitamist või kadu teatud keelekeskkonnas. 14. KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE ANALÜÜSI ERINEVUSED. TOO NÄITEID. Kval. sotsiolingvistikas vaadeldakse varieeruvaid keelendeid koos ümbrusega, kus nad esinevad. Olulised on keelekasutaja, vestluskaaslane, vestluse struktuur, teema. Kvalitatiivse sotsiolingvistika põhiküsimused: kes? millal? milleks? kuidas? Eesmärk otsida andmeid, mis kvant. meetoditel ei avaldu või mille arvuline esitus ja
kuidas paremini korraldada riiki tema elanike jaoks ja kuidas see parasjagu on üles ehitatud (voltaire, diderot, rousseau, montesquieu) valgustusfilosoofe iseloomustab naturalism printsiibina kõik need mõtlejad jagasid ideed, et inimene on põhimõtteliselt looduslik olend. kõik nad räägivad inimese loomusest. ühiskonna ja inimeste organiseerituse aluseks on loodus. looduslikeks ja loomulikeks peeti inimeste teatavaid õigusi, tänapäeval tunneme me neid inimõigustena. need olid võõrandamatud õigused mis kuulusid inimesele loomupäraselt. nende hulka kuulus ka inimese vabadus, vabadus kirjutada nii nagu inimene tahab, kui ta ei tee teisele liiga. õigus omandile, õigus mitte töötada. loomulikult ka õigus õiglusele. õigluse nõue esitati nüüd ka riikidele, riigid pidid toimima õiglastel alustel. selle all peeti silmas peamiselt eesõiguste ja privileegide puudumist
See on kinnitus sellest, et lugemine ei sure välja ja kestab igavesti. Rahvas peab lugemist väärtuslikuks. See tahtmine näitab iseseisvust, võimet ise otsustada, olla enesekindel. 24 J. Sarasvuo, Sisemine sangar. - Kooruke 1. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 48. 25 U. Eslas, Teada saad seda, mida küsid. - Postimees, 09.09.2006. 21 Noor põlvkond ütleb, et me tunneme uhkust selle üle, et oleme e-riik, et meil on Skype ja Tiigrihüpe, et meil on kiiresti arenev majandus, meil on väga maitsev toit ja ilus loodus.26 Tänu neile oleme avatud teist keelt kõnelevatele inimestele, kes peavad Eestit oma koduks ja teistelegi huvilistele. Me peame kaitsma oma kultuuri. Kultuur on kui tekst. Iga teksti, aga siis ka kultuuri unikaalsus seisneb selles, et ta on üheaegselt avatud ja suletud, piiramata ja piiratud, realiseeritud ja lõpetamata - sõnaga,
mõned inimesed on semiootikud Nimi ja deskriptsioon Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) vs deskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi). Kui vaadelda kirjeldusi kui nimesid võib tekkida illusioon kummaliste objektide (suhted, omadused) olemasolust. Nimi on lihtne (täielik) sümbol, millel on osutus (seotud denotaadiga) ja mis täidab otsustuses subjekti funktsiooni. Deskriptsioon aga on mittetäielik sümbol, mis omandab osutuse ainult lause koosseisus, st, kui ta on kõnes aktualiseeritud. Väljendades mingit kontsepti, täidab D. lauses predikaadi rolli. Deskriptsioonid on keelelised väljendid, mis esinevad keeles nime funktsioonis ja vahel ka nime vormis, kuid tegelikult ei nimeta (nimetamine toimub tõeliselt vaid pärisnime poolt). Nt "Inimene, see inimene, iga inimene". Ei oma ise denotaati, vaid omandab selle lause kontekstis.
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
CULTURAL STUDIES *S. Hall (Birnighami koolkond) stukturalism * kultuuriobjektidel pole kindlat sisu, see tekib alles p ärast atrikulatsiooni, teatav dialog. Tähendust pole ette olemas *oleme ise kunstinähtuste tarbijana aktiivsed 36 *näide artikulatsioonist nigger ei tsau öelda USAs Bronxis kellegi, aga samas r äpiplaadid pidevalt sisaldavad väga tihti seda sõna *diskursus kui teatavad inimsuhted *eksisteerib reaalsus küll, aga tähenduse omandab ta alles siis, kui ta on asetatud diskursusesse *tähendused ei ole ette antud artikulatsiooni protsess *artikulatsiooni toimimine 1.resistentsusvastupanulisus cultural studies subkultuurid 2.inkorporatsioon sisaldav kaasahaaravus *D. Hebdige inglise kultuuriteoreetik Subculture subkultuurid kasutavad objekte, mis on olemas tootedetena ringluses niikuinii valesti tarbimine mingisuguste kultuuride v õtmine ning neile oma
b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puer hominem planxit. A P poissNOM meesACC lööb `Poiss lööb meest' d) Homo puerum planxit. A P meesNOM poissACC lööb `Mees lööb poissi' Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise (e ja f). e) He hits me. A P taNOM lööma minaACC `Ta lööb mind' f) I hit him. A P minaNOM lööma temaACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata
Jung: nende asjade taga tuleb kahtlustada, et need on iseloomuomadused, mis inimesel on ka päriselt olemas. Varju arhetüübi juures on tähtis, et need jooned, mille inimene on surunud oma teadvusest välja (eitab nende olemasolu), ei ole alati negatiivsed. Introvert igal introverdil on ka ekstravertseid jooni, need on surutud teadvusest välja. Vari seostub tihti musta hobusega, Jung ütleb, et tuleb sellest must värv välja juurutada. Kristluses tunneme varju saatana, langenud inglina. 2) Anima/Animus.- teadliku mina jaoks vastassooline, kütkestav kuju, kes tuleb esile varju tagant. Edukalt integreerituna toimib teejuina alateadvusesse. On arhetüüp, mis seletab ära armastuse esimesest silmapilgust. Tähendab, et igal mehel on alateadvuses olema mingisugune naise kuju, kelle ta leides kohe ära tunneb. Jungi psühholoogia on kirjutatud meeste silme läbi, teistpidi on sellest kirjutanud Emma Jung ja Aniela Jaffe. Mao sümbol
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Isegi kui jäljendus viitab objektile, siis millele viitab arhitektuur? samuti viitab iga asi millelegi või on millegi kohta teadus, suvaline loba. Mida üldse pidada jäljenduseks? Kas sarnasus on siin küllaldane tingimus? Kaks kassi on sarnased, ent ei representeeri teineteist. Sarnasus on sümmeetriline vahekord, aga jäljendus mitte. Kunstiline jäljendus ei põhine ainult sarnasusel, vaid sellega tuuakse esile kujutatavast teatuid momente. Sellele, et tunneme ära, et kunst viitab millelegi, rajaneb suur osa kunsti veetlusest. Ometi ei tulene kunsti edukus jäljenduse edukusest, vaid paljudest muudest momentidest. Jäljenduse mõistmine kui ka kunsti hindamine on väga suhteline. Ilma kokkuleppeid teadmata ei saa jäljendust mõista. Täieliku koopia tegemine on võimatu, isegi kui ollakse samas kultuuris. Igasugune jäljendus erineb juba a) artisti personaalsuse b) ajastuvaimu c) stiili d) materjali valiku jne poolest. 7. Antiikesteetika
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikiv
Praha koolkond: Rõhutas, et keel pole lihtaslt abrtsarkne märgisteem, vaid suhtlemise vahend! See, mida kasutame, sõltub funktsioonist/kasutuseemärgist. Funktisoon on pm üldistatud eesmärk. Teema- reema vahekord: millest/keelest mida ma räägin. Oluline asi on see, et hankida uut teavet. Nt: mari läks metsa, seal korjas ta seeni (uus teave). (tava. soovitatakse uus teave panna lauselõppu, siis jääb paremini meelde). Fonoloogia uurib foneeme, mis moodustavad (sama) rühma, mille abil tunneme midagi ära või eristame. Foneem on üldistus, millele peame vastava grafeemi tähe ulatuses valima. Et kuigi kirjutame a-d eriviisil, siis a on ikka A. Turbetskoi rühutas et kõikidel keeletel on midagi ühist. Millest tuleneb vene keelneinimene, kes õppinud eesti keelt, hääldab valesti sõnu palju, et neil on sünadel rõhk essal silbil pm. Et siis ta kannab selle eesti keelde üle, kui ta pole ka väga kindel, kuidas see sõna veel hääldatigi. L
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Keda refereeritakse pikemalt, keda lühemalt? Mis järjekorras keegi sõna saab, st kes ründab, kes peab asuma kaitsele ja hakkama seletama esimese kõneleja seisukohast lähtuvalt? Kelle seisukoht ja sõnum jääb viimasena kõlama, st millele enam vastuväiteid ei saa esitada? Samad keelelised valikud, mis näitavad tegelikkust, näitavad ka autori positsiooni. Tekstis on samaaegselt 3 metafunktsiooni ehk tasandit: samad väljendid täidavad 3 ülesannet. Faktide valiku ja paigutusega tehakse tekstis teatud valikud ja jäetakse teised kõrvale. Tähenduseanalüüs on alati tõlgendus, tekstianalüütik on terasema pilguga õppinud lugeja. Ükskõik mis tõlgenduse taga on täppislugemine ja konkreetsed võtted. „sai palju hääli“ – passiivne tegevus, ise ei pinguta „võitis valimised“ – aktiivne tegevus Tekstil on omadus nimetada asju, inimesi ja protsesse, et luua selle kaudu oma maailmapilt. Kogu
* Filosoofia tegeleb praktiliselt kõigega, kuid omal viisil. -) Moraali filosoofia tegeleb küsimusega, mis on hea? -) Ajaloo filosoofia kas ajalugu kui teadus on üldse olemas? * Gnoseoloogia/epistemioloogia tunnetusteooria (tegeleb mõistusega, mitte tunnetega) -) Subjekt see, kes tunnetab. -) Objekt ümbritsev. *) Ratsionalistide arust on mõistus olulisem. *) Empirismide arust on kogemus olulisem. *) Skeptikute arust me ei saa milleski kindlad olla, mida tunneme. * Metafüüsika ehk ontoloogilised probleemid ehk filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. -) Ontoloogiline probleem: Miks midagi on? Miks ei ole mitte midagi? -) Küsimuste hulka kuulub ka see: Kas on vaid üks alge või mitu? Mileetose ehk Joonia koolkond * Joonia piirkond oli see, kust hakkas pihta filosoofiline mõtlemine ning ilmselt juhtus see
Miks suudavad inimesed soovi korral edukalt suhelda isegi väikelaste või välismaalastega, kes alles õpivad nende keelt? Miks mõistetakse erilise jõupingutuseta ka ülekantud tähendusi ja irooniat? Miks saab kuulaja aru kõneleja eksimusest sõnavalikul ja oskab enamasti isegi paranduse pakkuda? Kui kood oleks fikseeritud, või õigemini, kui suhtlus põhineks sellel, et kood on fikseeritud ja suhtlejatele ühiselt teada, siis ei saaks ju koodivälised väljendid kuidagi mõistetavad olla. Vastupidi samuti: kuidas on võimalik kaasvestleja mittemõistmine, kui too väljendub igati tavapärasel viisil? Kui ühise infovahetuskoodi kokkuleppimisest piisaks suhtluse toimimiseks, siis niisugust mittemõistmist ei saaks ju juhtuda. Silmatorkavalt puudu on fikseeritud keele mudelis keele tekkimise ja muutumise seletus. Tekkimine pole lihtne teema, sest esiteks ei saa seda vahetult empiiriliselt uurida ja teiseks on võimalik pidada keelt
Thus, culture includes language, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj alguses
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesmärgiks on
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
