Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID - sarnased materjalid

pension, pensionifond, pensionifondi, fondid, pensionifondid, kogumispension, imalik, pensionikindlustus, iendav, riskid, vabatahtliku, swedbank, sampo, intress, nordea, varad, steem, investor, hemalt, tajaaalmaks, silisest, hineb, ride, vanaduspension, kasvustrateegia, aktsiad, ergo, pensionisammas, 22000, parimat, investeerimine, riigiteataja
thumbnail
21
doc

II samba pensionifondid

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 II SAMBA PENSIONIFONDID Uurimistöö Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD....................................5 1.1 II samba pensionifond.............................

Rahanduse alused
55 allalaadimist
thumbnail
34
ppt

Säästmine ja investeerimine

Vanemad Ülekulu I NE B IM Kompensatsioo- – TAR nimehhanism (?) – Ülekulu Sünd Lapsepõlv Tööiga Pension Surm Vanaduspõlve kindlustamiseks on 2 teed: Kulude kahandamine a TULU Tulu tõstmine TA RB b

Majandus
25 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majanduse abc

majandusteaduses, mis propageeris turgude vaba toimimist. Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele. · klassikaline tasakaal ­ pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega · kogukasulikkus ­ kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus · kogukulu ­ konkreetse tootekoguse tootmise kulu · kogumispension ­ vt. pensioni II sammas · kogunõudlus ­ igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor · kogupakkumine ­ ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil · koguränne -- riigi sise ja välisränne kokku.

Majandus
521 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Majandus

 klassikaline majandusteadus – 18nda sajandi teisel poolel esile kerkinud mõtteviis majandusteaduses, mis propageeris turgude vaba toimimist. Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele.  klassikaline tasakaal – pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega  kogukasulikkus – kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus  kogukulu – konkreetse tootekoguse tootmise kulu  kogumispension – vt. pensioni II sammas  kogunõudlus – igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor  kogupakkumine – ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil  koguränne — riigi sise- ja välisränne kokku.  kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse

Pangandus
33 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

.....................................................51 5.6 Töötuskindlustusmakse maksmise kord .............................................................................................51 6 Pensionisüsteem Eestis ...........................................................................................................................53 6.1 baasosa, staazi- ja kindlustusosak .......................................................................................................53 6.2 kogumispension ehk II sammas ..........................................................................................................54 3 KASUTATUD LÜHENDITE LOETELU FI füüsiline isik FIE füüsilisest isikust ettevõtja JI juriidiline isik KM käibemaks KMD käibedeklaratsioon

Majandus
266 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Raha ja pangandus

kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal

Raha ja pangandus
70 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Majandusterminid

6 otseinvesteeringud ­ selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle panga likviidsus ­ panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid panga puhasväärtus ­ saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused pensioni I sammas ­ riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt pensioni II sammas (ka kogumispension) ­ isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) ­ isiku individuaalsel säästmisel

Majanduspoliitika
229 allalaadimist
thumbnail
4
odt

RAHA JA PANGANDUS

Kõige suurem hindada langus oli Tallinna Börsil 1997 aasta sügisel. Üldjuhul kõiguvad võlakirjade hinnad vähem kui aktsiate omad. Kui tahad vastata küsimusele: Kas ma sobin investoriks? Võta arvesse järgmist: Kas mul on huvi jälgida majandusuudiseid, kas ma olen nõus kulutama aega aktsiaturu analüüsimisele, kas ma usaldan ennast ja kuidas ma suhtun riskisse? PENSIONISÜSTEEM: Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I SAMMAS On riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. I samba riiklik pension koosneb kahest komponendist: 1. rahvapension ­ ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni.Rahvapensioni saavad kõik, kes on elanud Eestis viis aastat. 2. vanaduspension ­ lisandub rahvapensionile ja koosneb omakorda kolmestkompo nendist:

Majandus
2 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Rahanduse konspekt

2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui ri

Riigirahandus
58 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Pensionisüsteem Eestis

PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub

Rahandus ja pangandus
97 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

Osutab erinevaid teenuseid, maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. · Muud rahandusasutused hoiu- ja laenuasutused (hoiupangad ja krediidiliidud) - orienteeruvad kitsale teenuste ringile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangad on kommertspankadest väiksemad, suunatud eraisikutele. lepingulised hoiustamisasutused - kindlustusettevõtted ja pensionifondid. investeerimisfondid - ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille eesmärgiks on tulu teenimine. Investeerimisfondid paigutavad osakute väljalaskmisest saadud rahalised vahendid erinevatesse finantsinstrumentidesse ja varadesse nagu näiteks äriettevõtete, valitsuste, kohalike omavalitsuste väärtpaberid jne. 11. Eesti Pank kui keskpank Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Panga

Raha ja pangandus
506 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Rahanduse aluste kontrolltöö vastused

emitendile. Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. 17.Tooge välja finantsvahendajate tüübid. 1.Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks(kindlustusseltsid, investeermisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2.Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumente ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerifirmad ja investeerimispangad. 3.Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). 18.Tooge välja finantseerimise vormid. MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE

Rahanduse alused
658 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Rahandus

varanõuded ­ kui palju on vaja juurde põhivara, et saavutada prognoositud käivet finantsnõuded ­ kui suurt finantseerimist vajab täiendavate varade soetamine sisendmuutja ­ juhtkonna otsus, millist finantseerimisliiki kasutatakse bilansi tasakaalustamiseks majanduslikud eeldused ­ eeldused võimalike majandusstenaariumite kohta Mõisted Institutsionaalne investor (institutional investor) on organisatsioon, mis kaupleb suuremas koguses väärtpaberitega. Näiteks investeerimisfondid, pensionifondid, kindlustusfirmad. Individuaalne (indiviidist) investor (individual investor) on isik, kes investeerib valitud alaväärtustatud aktsiatesse, mis ootuste kohaselt suurendavad tema personaalse investeerimisportfelli väärtust ning loovad rikkust, mis on aluseks tulevikuplaanide elluviimiseks. Otsustusteooria (decision theory). Finantsvaradeks on aktsiad, osakud, võlakirjad, pangalaenud.

Majandus
435 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Panganduse konspekt 2007

o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad Muud krediidiasutused Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene o laenu-hoiuühistud o krediidiühingud o finantseerimisfirmad o faktooringfirmad o krediidigaranteerimisfondid o rahaturu fondid o liisingettevõtted o investeerimisfondid o kindlustusfondid o laenukontorid o pandimajad Muud krediidiasutused vajalikud turu seisukohalt: - pakuvad konkurentsi pankadele, vähendades nende monopolieeliseid finantsteenuste turul; aitavad tõsta finantsteenuste kvaliteeti ja alandada hindasid - täidavad neid nisse, mida üha suuremaks kasvavad pangad ja pangapankrotid pangateenuste turule jätavad väikeklientide teenindamisel

Arendustegevus
147 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Raha ajalugu ja rahasüsteemid

lasknud nt. Börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid. Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. 14 Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on tulumaksustatav. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid. Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab

Raha ja pangandus
60 allalaadimist
thumbnail
22
doc

PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

Kui insideritel (omades konfidentsiaalset infot) õnnestub teenida oma tehingutelt pidevalt suuremat tulusust kui tavainvestoritel (professionaalsed investorid), siis turg ei ole tugevas vormis efektiivne. Finantsturgude ja finantsinstitutsioonide roll Kontinentaal-euroopa ja Anglo- saksi majandusmudelis Ameerika majandusmudeli arengule on aidanud kaasa ka portfelliinvesteeringute koondumine finantsinstitustioonide (investeerimisfondid, pensionifondid, investeerimispangad jne.) kätte, kes omavad ettevõtete üle kontrolli läbi kapitaliturgude. USAs aktsiaturust umbkaudu 50% oli 1996 aastal erinevate finantsinstitutsioonide käes, kes olid selgelt portfelliinvestorid ja olid huvitatud vaid aktsia tulususest börsil (Black 1998, lk.198). Suurte institutsionaalsete ettevõtete esindajad on avalike börsiettevõtete nõukogudes. Investorite (pensionifindid, investeerimisfondid, kindlustusseltsid jne) poolt on tugev surve ettevõtete

Pangandus
45 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Investeerimisnõustajad Kindlustusseltsid Väärtpaberituru kutselised osalised Kindlustusvahendajad Väärtpaberituru kauplemiskohad Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4

Raha ja pangandus
191 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika

Nii tooksime Eesti pensionireformi kolme keskse eesmärgina välja: · õigusliku püsivuse saavutamise · finantsstabiilsuse tagamise · poliitilise stabiilsuse saavutamise Kolmeosaline pensionisüsteem I sammas on kohususlik solidaarsusprintsiibil põhinev riiklik pensioniskeem II sammas kohustuslik kogunmisprintsiibil põginev pensioniskeem III sammas on vabatahtlikud kogumisprintsiibil põhinevad lisapensioniskeemid I sammas ­ riiklik pensionikindlustus I samba ehk riikliku pensionikindlustuse sotsiaalpoliitiliseks ülesandeks vanadusea kindlustamisel on tagada kaitse vaesuse vastu rahvapensioni kaudu, samuti euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumstandard (pension keskmiselt 40-45% isiku varasemast netopalgast) vanaduspensionide kaudu. I sammas koosneb sellisena tegelikult kahest kihist: a) riigieelarvest finantseeritavatest vanaduspensionidest, kui sissetuleku baas-tagatisest

Majandus
249 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Majandusmõistete seletus eesti ja vene keeles

, Kunstiteosed, kollektsioneerimisväärsed seemed . Vääriskivid, väärismetallid-kuld ja hõbe , Investeerimisfondid, investment funds ­ millest enamik paigutab , , , osanike raha aktsiatesse, võlakirjadesse, pangahoiustesse ja ­ tuletisväärtpaberitesse , , Pensionifondid, pension funds ­ investeerimisfondi alaliik - 6.4) Likviidsus, liquidity ­ näitab kui kergesti saab sääste (vara) rahaks muuta 6.4) ­ 7) Laenud eraisikutele, loans for private individuals ­ võimaldab unistusi () täita juba praegu

Majandus
9 allalaadimist
thumbnail
47
ppt

Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused

ümberstruktureerimiste katalüsaatoriks, samuti osalesid paljudes erastamisprotsessides nõustajatena. Trigon Capital nõustab tehinguid eelkõige suurusjärgus EUR 20200mln. Tänu oma omanike taustale on Trigon Capital traditsiooniliselt omanud head kliendiportfelli Skandinaaviast. Viimaste aastate jooksul on Trigon Capitali klientidena lisandunud Lääne Euroopa kliendid, kiiresti kasvavad kohalikud ettevõtted ja rahvusvahelised finantsinvestorid nagu erakapitail fondid. Corporate Finance osakonnas töötab rahvusvaheline ja mitmekülgne meeskond ­ esindatud on kokku 8 erinevat rahvust. Erinevate spetsialistide olemasolu tagab professionaalsuse ja kvaliteedi Kesk ja Ida Euroopa ning teistes rahvusvahelistes korporatiivpangandus ja finantsnõustamistehingutes. Joakim Helenius on suuromanik. Perekonnad Jouhki ja Fagernäs on kaasomanikud oma investeerimisfirmade läbi. 1

Finantsvahendus
85 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Majandus alused konspekt

· Investeerivad ja säästavad · Need tegutsevad sõltuvad nii indiviidi subjektiivsest omadusest (maitsed, harjumused, eelistused jne) · Kui ka objektiivsest põhjustest (oskused, majanduskliima, maksud jt.) Ka firmad kuuluvad inimestele , kes üritavad läbi kasumi oma sissetulekut suurendada. Seega teevad firmad valikuid läbi indiviididel eelistuste. Finantssektor. · Pangad,kindlustusfirmad, pensionifondid, laenu- ja hoiuühistud jt. · Vahendab ressursse ettevõtete, avaliku sektori ja majapidamiste vahel. · Peamised säästjad on tavaliselt majapidamised (Eestis ka ettevõtted ja avalik sektor) · Säästude kasutajad on ettevütted. Kui palju on teeninud palgana ja dividendidena ressursside mõõgist, Kaupade nõudlus ja pakkumine peavad tasakaalustama turud, et majandus toimiks MAJANDUS 3.03.10 1

Majanduse alused
75 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

INVESTEERIMISE PÕHITÕED

KUUSALU KESKKOOL INVESTEERIMISE PÕHITÕED Referaat Kaileen Reemets 10.klass Kuusalu 2017 SISSEJUHATUS Investeerimine on tulus, kuid riskantne võimalus kasvatada oma raha. Valisin investeerimise oma töö teemaks, sest tahtsin sellekohta rohkem uurida ja teada saada. Käesolev töö annab ülevaate, mis on investeerimine, sellega kaasnevad riskid, miks, kuidas ja kuhu investeerida. Investeerimine üldiselt on majandustegevus, mille all mõistetakse hetkel olemasolevate rahaliste vahendite paigutamist teatud sorti varadesse, lootuses neilt tulevikus kasu teenida.(Danskebank s.v. investeerimine) Investeerimis tegevus jaotatakse kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Reaalinvesteeringud on reeglina materiaalse vara ostmine, näiteks maa,tooraine ostmine. Finantsinvesteering on aga eelkõige teatud õiguste või kohustuste

Majandus
8 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Pangandus konspekt

· tavainimestele ja ettevõtetele vajalike pangateenuste osutamine (kontode avamine, laenu andmine, rikutud rahatähtede vahetamine, valuutaga kauplemine jne). Kolmetasemelise pangasüsteemi puhul: 1. aste ­ Kõrgem keskpank 2. aste ­ Allutatud keskpangad ­ suuremates regioonides 3. aste ­ Kommertspangad Riikides võib olla veel lisalülisid, spetsiifilised rahaasutused: väliskaubanduse finantseerimiseks, põllumajanduse finantseerimiseks, fondid, liisingufirmad jne. Keskpangad ei ole samas mõttes pangad kui kommertspangad. Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. Keskpankade tekkimine 1) evolutsiooni teel ­ alustas kommertspangana, omandades aja jooksul täiendavaid ülesandeid (Bank of England), 2) asutamise teel ­ asutajaks on valitsus ja tegevussihid on algselt juba seatud

PANGANDUS
71 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Tulumaksuseadus (TuMS)

23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? §201 ja § 21 Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. 24.Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu? §22 Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil (§ 10) asuva

Majandus
28 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Kupongimäär ­ intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad ­ kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond)­ emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 3 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2

Majandus
110 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Sotsiaalhooldusõigus

Sotsiaalhooldus tervikuna aitab kas sularahas või natuuras toetuste abil integreerida vähemuses olevat ebasoosikute gruppi ühiskonna normaalsesse ellu (nt puuetega inimesed, püsivalt töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonis nr 102 sotsiaalkindlustuse miinimumstandarditest. 1.2. Mõisteid. Sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalkindlustus. Sotsiaalhoolekanne ­ sotsiaalhooldus kitsamas tähenduses hõlmab üksnes sotsiaalhoolekannet. Sotsiaalhoolekanne on individuaalne konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest rahalistest vahenditest. Seda abi

Sotsiaalhooldusõigus
114 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

LHV pank

LHV lühiajalugu 1999 9. veebruaril asutati investeerimisühing AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2000 Avati finantsportaal lhvdirect.com (tänane finantsportaal) ja esimene investeerimiskonto 2001 Alustas investeerimistoode ,,Kasvukonto" Korraldati esimesed investeerimisseminarid 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2005 Avati esindus Vilniuses LHV lühiajalugu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2007 Lõhmus, Haavel & Viisemann asemel võeti kasutusele uus logo LHV 2008 Avati klienditeenindus 2009 6. mail saadi pangalitsents ja kasutusele võeti uus ärinimi AS LHV Pank Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid

Majandus
16 allalaadimist
thumbnail
38
pptx

Tarbimine ja säästmine

kahjude hüvitamisele (nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral) keskkonnale (õigusele ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus) Seadus kehtib 01.01.1994 34 Tarbijate õigused on kaetud järgmiste õigusaktidega Toote ohutuse seadus Konkurentsiseadus Kaupluste töö üldeeskiri Teeninduseeskiri 35 Pension Kaks olulist argumenti ise raha kogumise kasuks Pensionäride arv järjest kasvab. 2012. aasta alguses püstitas Eesti pensionäride osakaaluga rahvastikust rekordi: meil oli ligi 300 000 vanaduspensionäri ja pensionäre kokku (sh töövõimetuspensionärid) juba üle 400 000 inimese. Seega moodustavad meie rahvastikust üle 30% pensionärid. See tähendab, et aina vähemaks jääb tööealisi, kes pensionäridele pensioni maksavad. Riikliku pensioni osakaal väheneb

Majandus
14 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Raha, finantsinstitutsioonid ja turud

Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1

Majandus
171 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Sotsiaalhooldusõigus konspekt

- juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud ­ pakuvad kindlustusi) - kutseorganisatsioonid - tööandjad pensioniskeemid Erakindlustus vers. sotsiaalkindlustus - Erandjuhul kindlustuskohustus - Kaitse arvukate riskide vastu - Reeglina kulude hüvitamise põhimõte - Kindlustusandjad on eraõiguslikud juriidilised isikud Sots.kindlustusel on palju piiranguid. See on kohustuslik, ei ole valik võimalusi. Sots.kindl. kaudu kaitsvad riskid on piiratud. Sots.riskid tähendavad, et inimene kaotab sissetulekut, temast sõltumatutel põhjustel ­ vanadus, haigus, tööõnnetus. Kaitsemehhanism on olemas, pakume kõigile, ei ole vahet, kas tööline või kontoritöötaja. Kuidas skeem on ülesehitatud? ­ teenusepõhine arusaam või kulupõhine. Raviarst kirjutab arve haigekassale ja patsient summat ei näe. Erakindlustus ­ kulude hüvitamine ­ reisi kindlustus. Kui midagi juhtub, siis maksad ise

Sotsiaaltöö
30 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

ja äriühingud) · Kohalikud omavalitsused (haigekassa ja töötukassa) · Muud institutsioonid Avaliku sektori funktsioonid · Majanduse õiguslik reguleerimine ­Turukonkurentsi kaitse ja soodustamine · Majanduskasvu ja ­stabiilsuse tagamine · Avalike hüviste pakkumine ­ Ressursside jaotuse reguleerimine · Tulude ümberjaotamine · Välismõjude korvamine (ka positiivsed välismõjud, nt koduaia konkurss) · Kindlustusteenuste pakkumine (nt pensionikindlustus, arstiabi) · Riigi reguleeriva osa suurenemine · Kõiki funktsioone üheaegselt täita ei saa ­ prioriteetide määratlemine · Majanduslike otsuste tegemine nihkub üha enam poliitikasse · Poliitilised otsused ja huvigruppide majanduslikud erahuvid ­ ühiskondliku valiku teooria · Eesti: riik on oma osaluse viinud miinimumini ­ probleemid EL rahade kasutamisega Riigi sekkumine ja majandusareng Eeldus: riigi sekkumine majandustegevusse suurendab ühiskonna kui terviku heaolu

Majandusteadus
89 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun