Tallinna Majanduskool Sekreti- ja ametnikutöö osakond Edith Edovald Arhiiv Referaat Juhendaja: Helina Prints Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. MÕISTE..............................................................................................................................4 2. AVALIKUD ARHIIVID...............................................
docstxt/1317127607112634.txt
docstxt/123134546730069.txt
Riigiarhiivi esmaseks ülesandeks oli koguda kokku üle riigi järelvalveta laiali asuvad dokumendid ja võtta vastu Venemaalt re-evakueeritud arhivaalid. Riigikogu poolt kinnitatud põhimääruse järgi pidi Riigiarhiiv juhtima ametiasutuste registratuuride ja arhiivide korraldamist, vastu võtma riigiasutustest üle viie aasta vanuseid arhivaale, neid korraldama ja viisteist aastat säilitama ning siis üle andma Riigi Keskarhiivi. Saksa okupatsiooni ajal nimetati arhiiv Eesti Omavalitsuse Tallinna Keskarhiiviks. Märtsipommitamise ajal hävis Maneezi tänava hoone. Seoses Eesti taasiseseisvusega 1991. aastal ja sellega kaasnenud reformidega kasvas märkimisväärselt Riigiarhiivi poolt väljastatud omandi- ja sotsiaalõiguslike teatiste arv. Arhiivil tuli vastu võtta suurel hulga dokumente tegevuse lõpetanud nõukogudeaegsetest asutustest ja erastatud ettevõtetest , palju väärtuslikku materjali saadi Eesti pagulastelt. 3. STURKTUUR 3
Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teistele isikutele Arhivaal jaguneb Avalik arhiiv Eraarhiiv Avalik arhivaal on riigi- või kohaliku omavalitsuse organi või asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalid või eraõigusliku juriidilise ja füüsilise isiku arhivaalid, mis on loodud või saadud seaduses või selle alusel sätestatud avalike ülesannete täitmise käigus. Eraarhiiv on eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilise isiku tegevuse tulemusena loodud või
docstxt/1475180002135.txt
Arhiiviseadus § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. § 2. Dokument ja arhivaal (1) Dokument käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (2) Arhivaal on dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse, Ta on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt.
või saadud dokumentide osas (edaspidi asutus). (3) Avalik õiguslikule või riigi- või kohaliku omavalitsuse muuseumile ja raamatukogule, haridus-, teadus- ja arendusasutusele ning sihtasutusele, kes valdab kultuuri- ja ajalooväärtusega dokumendi- või teabekogu, kehtib eeskiri „Arhiiviseaduses” sätestatud ulatuses vastavalt seaduses või asutuse põhimääruses või põhikirjas sätestatule. § 2. Mõisted (1) Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) arhiiv on asutuse või isiku dokumentide terviklik kogum; 2) avalik arhiiv on arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses; 3) arhiivimoodustaja on asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. (2) Käesolevas eeskirjas mõeldakse dokumentide all ka arhivaale, kui ei ole sätestatud teisiti. 2. peatükkArhiivi moodustamine § 3. Arhiivi moodustamise põhimõtted (1) Arhiivi moodustamisel lähtub asutus:
Rahvusarhiivi juhisest "Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus", Siseministeeriumi poolt väljatöötatud "Ministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi ajakava ja metoodika 2007". Õigusaktide ja standardite vahel esineb vastuolusid. Selletõttu on lähtutud töös mõistete valikul just õigusaktidest ja juhenditest. Andmekandja ese või materjal, millele on teave jäädvustatud (nt paber, magnetlint, CD). Arhiiv arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus ning käesolevas seaduses sätestatud Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Arhivaal dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Asjaajamine dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi.
alustas 19. sajandi 40. aastatel Tallinna rae sündik, endine Tartu ülikooli professor Georg Friedrich Georg von Bunge. Tallinna Linnaarhiivi kui avaliku arhiiviasutuse sünnipäeva tähistab 13. oktoober 1883 (v.k.j. 01.10.1883). Sel päeval võttis Tallinna linnavalitsus ametisse esimese korralise linnaarhivaari- Theodor Schiemanni. Linnaarhivaari hoole alla anti 1877. aasta linnareformi alusel likvideeritud Tallinna rae ja tema allasutuste arhiiv. T. Schiemanni ametijärglane Gotthard von Hansen andis 1896. aastal välja raearhiivi vanema osa kataloogi, mis hõlmab arhivaale kuni 1800. aastani. Raearhiiv oligi kaua aega Linnaarhiivi ainuke fond. Kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi ajal oli Linnaarhiiv Tallinna linnavalitsuse haridusosakonna allasutus. 1920. aastatel hakati Linnaarhiivi vastu võtma pärast raekorra kaotamist tegevust alustanud Tallinna linnavalitsuse ja selle allasutuste, linna ettevõtete ning
Zinkernagel. Arhiivi korralduse osas sai valitsevaks ja üldtunnustatuks pertinentsiprintsiip iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. Ühe kuulsama arhiivindusliku mõtte arendaja Jakob von Rammingeni (16.saj), kes vaatles arhiivi riigiaparaadi iseseisva osana, järgi koosnes riigiaparaat 3 osast: 1) Riigi kantselei ja kohtud 2) Finants- ja sh fiskaalsüsteem (majandus) 3) arhiiv ehk Registratuur süsteem kõige selle juhtimiseks. Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi: 1. Maahärra asjad (Causae domini) 2. Alamate asjad (Causae subditorum) 3. Välisküsimused (Causae extraneorum) Kõik kolm jagunesid veel 2 alaliiki: a) Realia (kogu reaalne elu ja olu, mis persoonide alla ei mahu), b) Personalia 17. sajandil riigid tugevnesid, ühes nendega ka riigiaparaat, sh arhiivid. Sel ajal eraldub üldisest asjaajamise ja kantselei teooriast arhiiviteooria
Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused 1. Rahvusarhiiv, selle struktuur, põhilised ülesanded. Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu – dokumentaalse kultuuripärandi – säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. 2. Õigusaktid, mis reguleerivad arhiivihaldust. Asutuste ja organisatsioonide dokumendi- ja arhiivihaldust ning teabega ümberkäimist reguleerivad olulisemad õigusaktid on seadustest: •Arhiiviseadus •Avaliku teabe seadus •Isikuandmete kaitse seadus •Digitaalallkirja seadus •Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus
praktikat seadustes kolamisega ning tegin endale selgeks milliseid nõuded kehtivad eraettevõttes dokumentide säilitamisele arhiivis. Järgnevalt tuli vormistada otsitu põhjal Muuntosähkö OY grupi standardi järgi uus dokumendiringluse skeem. (Lisa 1) Kuna ma ei olnud kursis kõikide kohapeal olevate dokumentidega, siis tuli ka nendega enne tutvuda, kui dokumenti vormistama hakkasin. Kui paberid korras, tuli hakata seda reaalselt seadma nii, et ühel päeval saaks arhiivist taas arhiiv. Kõigepealt tegin sorteerimistööd selle kallal, millised dokumendid peaksid alles jääma, millised mitte ning põhiline asi - kuidas neid tohib hävitada!? Dokumente, mida korrastada oli vaja, oli aastast 2000. Hävitamisele läks neist ligi u 50 % . Algul ma ei saanud päris täpselt aru, milliseid dokumente ma pean hävitama hundiga ning millised võib lihtsalt prügikasti visata. Käisin selle kohta aru pärimas üpris palju, et kindel olla, kas teen õigesti
aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti Bibliograafia Asutis ja kus loomise järel leiti koht ka Eesti Rahvaluule Arhiivile ja Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile. Muu osa Eesti Rahva Muuseumist paiknes Raadi mõisas. 1927. aastal asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv, mille üheks ajendiks oli Jakob Hurda rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud pärast J.Hurda surma. Arhiiv O.Looritsa juhtimisel alustas ka ise aktiivset kogumist. v 1929. aastal asutati Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille aluseks sai Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), Eesti Rahva Muuseumi (ERM), Akadeemilise Kirjandusühingu (AKÜ) ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS) kogude ühendamine. Sellele järgnes ulatuslik kogumistöö.
Sarjade kaupa liigitatakse dokumendid nende loomise hetkest alates, sarjade kaupa hoitakse toimikuid asutuse arhiivis ning sarjade kaupa korrastatakse ja kirjeldatakse ka üleandmiseks avalikku arhiivi. Sarjad on jälgitavad ka kronoloogilise järjestussüsteemi puhul. Näide: Aastapõhine korrastus. 1990: käskkirjad, protokollid, plaanid, aruanded. Sarjapõhine korrastus. Käskkirjad: 1990-1991, 1992, 1993, 1994. Arhiivinduslike õigusaktide kohaselt luuakse arhiiv vastavalt dokumentide loetelule ja arhiivi halda-miseks asutuses koostatakse arhivaalide loetelu. Edaspidine korrastamine ja kirjeldamine põhineb sel juhul nimetatud dokumentides toodud seostel. Nimistu koostamiseks vajalik arhiivskeem luuakse neis esitatud liigitusskeemi järgides. Ei ole võimalik anda ühtset reeglit ega ainuõiget daatumit, mis hetkest alates tuleb kronoloogiliselt süsteemilt üle minna sarjapõhisele süsteemile
Arhiivindus 20.02.2013 Tiina Randalu Üks vanemaid arhiive on : · Ajaloo arhiiv ( Liivi tn Tartu) · Eesti riigiarhiiv · Eesti filmiarhiiv · Partei arhiiv · Linna ja maakonna arhiivid · Vallaarhiivid · Asutusearhiivid Arhiiv- asutus, kus säilitatakse arhivaale. Arhivaal- ameti või isikupäritoluga infokandja, mida säilitatakse tema tähtsuse tõttu ühiskonnale ( salvestised, dokumendid jne,) Arhivaar- on teadusliku ettevalmistust omav arhiivitöötaja. Arhiivindus- riikliku tegevuse haru, mis hõlmab teaduslikke ja õiguslikke arhiivasutuse töö organiseerimise küsimusi. Asutuse arhiiv- arhiiv, kus säilitatakse dokumente nende üleandmiseni riiklikule säilitamisele.
Rannajoont on 273 km. Kliima on parasvöötmeline; kuum ja kuiv Lõuna-ja Ida kõrbe valdkondades. Loodusvarad: puit, kaaliumi, vaske maagist, maagaasi, magneesiumi-bromiid, savi ja liiv. Iisrael on suht mägine maa. Iisraelis võib liivatorm tekkida kevadel ja suvel; põuad, perioodilised maavärinad. [ http://www.geographic.org...]. [http://www.theodora.com/...] http://www.karmel.ee/ajaleht/Arhiiv/126/8.html [http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3581.htm] [http://www.karmel.ee/....] Iisraeli pealinnaks on Jeruusalem. Jeruusalemma linnas elab 904100 inimest 652 ruutkilomeetril. [http:www.geohive.com..]. Iisrael on tehnoloogiliselt arenenud turumajandus. See sõltub impordi toornafta, teradena, toorainet ja sõjavarustust. Vaatamata piiratud loodusvarade, Iisrael on intensiivselt arendanud
ARHIIVINDUSE ALUSED KORDAMINE JA EKSAMIPILETID 2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine
et avalikku arhiivi annavad oma avalikud arhiiviväärtusega arhivaalid -riigiasutused -valitsusasutused -valitsusasutuste hallutavad üleriigiliselt tegutsevad riigiasutused -kohaliku omavalitsuse asutused -avalik-õiguslikud juriidilised isikud -eraõiguslikud juriidilised isikud, kes on kantud arhiiviregistrisse arhivaalide erilise väärtuse tõttu. NB! Arhiiviväärtuse määrab avalik arhiiv. Korruptsioonivastane seadus- sätestab, et majanduslike huvide deklareerimine on kohustuslik ametnikel, kelle ametikohast tuleneb õigus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise, kasutusse andmise otsuste tegemisel. Selline ametnik peab oma kohustusi ausalt ja õiguspäraselt täitma. Selliste isikute deklaratsioonid hävitatakse viie aasta möödudes või saavad arhiiviväärtuse ja
ilmselt piisavalt atraktiivsed. Kuna põhikoolist väljalangenutel ei olegi peale täiskasvanute gümnaasiumi muid olulisi õppimisvõimalusi, kui mõnes kutsekoolis 2 loodud võimalused kõrvale jätta. Ilmselt on probleem selles, et täiskasvanutele on tasemekoolitus Eestis liialt jäik ega võimalda ühitada õppimist töö- ja pereeluga. (http://www.opleht.ee/Arhiiv/2008/20.06.08/aine/16.shtml) Eestis on kursustel käimine inimese jaoks tasuline. Sellest tingituna võib paljudel jääda kursustel käimata. Põhjus võib ka olla selles, et kool või kursus asub kodukohast kaugemal. Maakohtades on õppimisvõimalusi vähe, selleks tuleb inimestel minna linna õppima, mis on samuti kulukas. Siinkohal on oluline vaadata riigi poliitikale laiemas kontekstis – tasuliste teenuste osakaalust rääkides ei tohi unustada madala maksumääraga maksusüsteemi.
struktuur on küllaldane aastat pärast dokumendi teavet võib üle kanda faktide või tegevuse loomist või saamist ning teisele teabekandjale, kui tõendamiseks. kui seadusega ei ole teabe hoidmine teisel Arhivaal – dokument, sätestatud teisiti. teabekandjal on millele avalik arhiiv on põhjendatud. hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhiivieeskiri Arhiiv – asutuse või Kogutakse arhiivi ainult Arhivaalide loomisel, isiku dokumentide arhiiviväärtusega korrastamisel ning terviklik kogum dokumente. hoidmisel peab asutus
avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni. Kehtib: Rahvusarhiivile, Kohaliku omavalitsuse arhiivile, asutusele või isikule, kes täidab avalikke ülesandeid. Arhiivi moodustamise põhimõtted - Arhiivi moodustamisel lähtub asutus: * Päritolupõhimõttest, mille kohaselt ühe asutuse dokumendid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu dokumentidega; *Algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. 1. Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid teise asutuse arhiiviga. Dokumentide algne päritolu ja liitmise aeg peavad olema jälgitavad. 2. Asutus käsitleb kõiki oma dokumente, sh andmekogudes olevat teavet olenemata teabekandjast ühe terviku, s.o arhiivi osana. 3. Asutus hoiab ning kasutab dokumente selliselt, et see ei kahjusta nende seisundit ega ohusta
Digikogus avaldamine parandab õppematerjalide kättesaadavust. Digikogus olevad materjalid on leitavad interneti otsimootoreid kasutades ning lingid täistekstidele lisatakse e-kataloogi ESTER. TTÜR digikogu on enamjaolt vaba juurdepääsuga, kuid autori soovil on võimalik rakendada ka juurdepääsupiiranguid. 5. Digiteeritud Eesti Ajalehed - Valik ajalehti aastatest 1821 1944. Valik väliseesti ajalehti 1944 aastast. 6. Digar - digitaalne arhiiv, mis sisaldab trükieelseid faile, võrguväljaandeid ja trükiste digiteeritud koopiaid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR arhiveeritakse võrguväljaandeid, trükieelseid faile ja trükiste digiteeritud koopiaid. DIGARist leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid ja postkaarte. Arhiveeritud väljaanded on leitavad e-kataloogi ESTER ja Eesti Rahvusraamatukogus loodud bibliograafiliste andmebaaside kaudu. Täistekste on võimalik otsida ka
Kasutatud kirjandus 1. Eesti Vabariigi väliskaubandus 1920.–1930. aastatel. [http://www.estonica.org/et/Eesti_Vabariigi_v%C3%A4liskaubandus_1920-1930_aastatel/]. 15.10.2017. 2. Väliskaubandus. [http://www.estonica.org/et/Majandus/Muutused_eesti_majanduses_1990_aastatel/V %C3%A4liskaubandus/]. 15.10.2017. 3. Eesti väliskaubandus ; 1994, Eesti Pank, lk 3-8. URL: http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72247 4. Eesti väliskaubandus ; 1996, Eesti Pank, lk 3-10. URL: http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72250 5. Eesti väliskaubandus ; 1997, Eesti Pank, lk 4-10. URL: http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72245 6. Eesti väliskaubanduse arengud ja probleemid. Statistikaamet. 2001. [https://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/majandusnt/valiskauba.html]. 15.10.2017.
Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist. Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1. veebruaril 2017. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Ühtlasi kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Asutuse tegevus on suunatud avalik-õiguslik juriidilistele isikutele, asutustele ja iskikutele, kes täidavad avalikke ülesandeid ning avaliku ülesande täitmise käigus on loodud või saadud arhiiviväärtuslikke dokumente. Rahvusarhiiv kogub arhiiviväärtuslikku teavet, kogudes ja säilitades Eesti ajalugu, kultuuri,
Pärast keskkooli proovis ta Tartu Ülikooli ajakirjandusse, kuid kuna konkurss oli väga suur, siis ta ei pääsenud sisse. Seejärel asus ta lühikeseks ajaks raamatukokku tööle ning oli ka "Noorte Hääle" tehniline toimetaja. Kooliajal tegeles Peterson lugemise ja kirjandusega. Ta kirjutas ka ise laule ning luuletusi, kuid mida rohkem ta teatriga hakkas tegelema, seda vähem tegeles ta nende asjadega, kuna kogu huvi ja loomejõud läks teatrisse. (http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/98aug_t1.htm) 1.1. Karjäär L. Peterson on töötanud raamatukoguhoidjana, tehnilise toimetajana, ajakirjanikuna, katlakütjana ja ehitustöölisena, lavastajana, näitlejana ja pedagoogina. 1976-79.a. Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris lavastaja ja näitlejana; 1979-82.a. Viljandi Draamateatris "Ugala" lavastajana, 1982-86.a. TRKonservatooriumi lavakunstikateedris vanemõppejõuna 1985-88.a. Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris lavastajana 1988-90.a
Teemad : uudised; töökuulutused; dokumendihaldus; bürootöö; personalitöö; juhtimine; tööõigus; suhtekorraldus; tervis ja ilu; protokoll ja etikett; luuletused; blogid. 8) Leidke artikleid palgasüsteemi kohta. Kuidas otsite? Mitu leiate? Tooge välja pealkirjad. 1 Mis ametnike palgasüsteemis muutub? 2 Väike palk ei pane eestlast töökohta vahetama 3 Töötaja palk selgub töövestlusel Sekretar.ee è uudised è uudiste arhiiv è otsingè palgasüsteem (artikli tüüp-artikkel; artikli teema –personalitöö) 9) Kas olete sellesse veebikeskkonda varem sattunud? Hinnake seda (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Ei ole sellesse keskkonda varem sattunud. Rohke reklaami vahelt on suhteliselt ebamugav leida kasulikku infot . Information Research ajaveeb - http://info-research.blogspot.com/ 10) Millega on tegemist ja kes on ajaveebi looja? Kust ja kuidas leiate?
juhtimisstiile, mis on just tema arvates kõige efektiivsem. Liidriks ei saa lihtsalt hakata, liidriks saadakse oma kompetentsi pideva suuredamise teel. Selles protsessis tuleb läbida palju etappe, mis on nii profesionaalsed kui ka isikliku arengu etapid. Allikate loetelu Alas R. 1999. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused: Riigi -ja kohaliku omavalitsuse ametnike pädevuskoolituse õppematerjal (online). http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm#1.3. (13.10.2012) Peets E. 2006. Fazer Amica juhtide poolt rakendatavad juhtimisstiilid ja nende eripärad Hersey-Blnchardi meetodi põhjal. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikooli majandusteaduskond Levald H. 2010. Kvaliteedijuhtimine ja selle rakendamine avalikus juhtimises (online) http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14298&op=archive2 (13.10.2012) Alas R. 1999. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused: Riigi -ja
Sissejuhatus andmebaasidesse Mis on andmebaas? · Andmed · arhiiv Andmebaasi omadused · Aktuaalne · Ammendav · Mitteliiane · Struktuurne Andmebaasihaldur Database Management System DBMS/ · andmebaasi loomine ja hoidmine; · andmebaasi muutmine, andmete muutmine, · päringute esitamine; · aruannete koostamine; · aruannete printimine Andmebaasi tüübid · lameandmebaasid · puustruktuur (hierarhiline) · võrkmudel · relatsiooniline · objektorienteeritud Lameandmebaas Puustruktuur (hierarhiline)
unekvaliteediga rohkem kui selle Duration) and Psychosocial Functioning Across the University Years. Developmental Psychology, Veldi, M; Aluoja, A; Vasar, V. (?) Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna üliõpilastel. Kättesaadav: Uurimused (2) http://www.eestiarst.ee/eesti_arst/arhiiv/aid-42 4/Une-kvaliteet-ja-sagedasemad-unehaired-arstite aduskonna-uliopilastel- (Viimati vaadatud: 14.11.14) · Halb uni: uinumisraskused, õised ärkamised, jalgadega siplemine, päevane unisus · Seos puudus: unes rääkimine, kõndimine, hammaste kiristamine, norskamine, õhtune kohvijoomine · Päevaseid uinakuid tegid 47,8% uuritavatest. Uurimused (3) · Platseeboefekt usk ilma
Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569 https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html Tänan kuulamast!
PEETRIKESE LASTEAED-ALGKOOL Pr Reet Rebane Teie 15.01.2009 nr 1-5/8 Lääne-Viru Maa-arhiiv Järelevalve osakond Meie 16.01.2009 nr 7-1/13-1 Näituse 23 44314 RAKVERE Dokumentide loetelu kooskõlastamine Lugupeetud proua Rebane Esitame arvamuse avaldamiseks asutuse dokumentide loetelu. Austusega Kalle Kask Kantselei juhataja Lisa: 21 lehel Telefon: 620 2066 e-post: [email protected] Peetrikese Lasteaed-Algkool Telefon 666 6666 E-post: [email protected]
(võrdsed maksud) 5. Aadliseisuse kaotamine 6. Kaotati tsunftisundlus Revolutsioonivaenlastega võitlemiseks: 1. Jakobiinide terror 2. revolutsioonilised sõjad 3. Võitluseks kontrrevolutsiooniga loodi 1973 aastal Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis haaras enda kätte poliitilise politsei ülesanded. Kultuuri edendamiseks: 1) avati 1793. aastal rahvale mõeldud kunstimuuseum, 2) avalikud raamatukogud rahva jaok, 3) rahvuslik arhiiv. Hakati koondama kunstiväärtusi kunstimuuseumi, tekkis rahvuslik arhiiv. Nendega tagati ka kunstiteoste säilitamine. Alguses oli rõhk ainult hävitamisel. Mõisteti, et palju on ka seda, mis vääriks säilitamist. Feodaalse kultuuripärandiga võitlemiseks 1. Aastal 1790 moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1973. aastast Kunstide Ajutine Komisjon 2. 1789. aasta suvel ründasid ja põletasid talupojad aadlike losse, et hävitada dokumente,
II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 1988. A Glossary of Special Education. Alden Press. Oxford. Riin Naestema, Maret Jahu, Annika Suurküla, Eike Otto, Maigi Novek. 2008. Lasteaialapse kõne- hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo Kirjastus. Tallinn. Wolf- Rüdiger Walburg. 1998. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu Ülikooli Kirjastus. Õpetajate Leht. 3. detsember 2004. Nr 43. Haridusprobleeme kuulmispuudega laste õpetamisel. Airi Püss. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/03.12.04/aine/2.shtml (16.02.2012) Kokkuvõtted kahe allika kohta: Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Raamat on mõeldud praktiliseks kasutamiseks, et aidata lapsel õppida, kuidas hääldada tähti ning sõnu õigesti. Samuti on raamatus liigitatud arendatava piirkonna järgi: huuled, keel, suulagi, mälumislihaskond ning lõualiiges
olemasolevatele dokumendiliikidele ikka asutus ise. Säilitustähtaeg määratakse üldiselt täisaastates 3 aastat, 10 aastat, 50 aastat. Vahel on vaja siduda säilitustähtaeg mingi sündmuse toimumisega näiteks 10 aastat peale lepingu tähtaja lõppemist. Asutuse jaoks kõige olulisematele dokumendiliikidele antakse säilitustähtaeg "alatine". See tähendab, et asutus kavatseb neid dokumente alles hoida oma tegevuse lõpuni. Kui avalik arhiiv hindamise käigus leiab, et mõned dokumendid võivad huvi pakkuda ka aastasadade pärast, antakse neile nn arhiiviväärtus. See tähendab, et neid dokumente ei tohi mitte kunagi hävitada. Säilitamise eesmärk on tagada, et dokumendid on füüsiliselt kasutatavad ja nende sisu loetav nii kaua kui dokumenti vajatakse. Dokumentide säilimine sõltub tugevalt dokumendi tüübist ja andmekandjast. Paberdokumentide kõige hullemateks vaenlasteks on liigniiskus, liiga kõrge või madal
Rahvusvaheline J. Mravinski nimeline Muusikafestival Ida Muusika Festival Orient Türi Kevadfestival Tallinna Kitarrifestival Sõru Jazz Suure-Jaani Muusikafestival Rock ja pop Milow- Unplugged Tour Tuska Metal Battle finaal ja Metsatöll Heavysuvi13 Didulja programmiga ,,Muusika ravib" Sergei Trofimov kavaga ,,Harjunud naeratama inimestele" Kasutatud materjalid http://www.kavad.ee/muusika http://www.opera.ee/arhiiv/kava/ooperid http://www.festivals.ee/ Koostanud: Katrin Karu Aitäh vaatamast!
See tähistab eestlaste vabaduspüüdlusi ning oli eestlastele valguskiireks sellel ajal. Raamat "Tasuja" kirjeldab väga hästi ning elavalt Jüriöö ülestõusu sündmustikku. See raamat ilmus aastal 1880 ja kirjutas selle Eduard Bornhöhe. Autor ise oli 17aastane, kui ta selle kirjutas. Tänapäeval tehakse Jüriöö ülestõusu järgi. Tavaliselt teevad seda tõelised ajaloo huvilised. Kasutatud kirjandus: Ajaloo õpik "Keskaeg" Eesti Päevalehe arhiiv Postimehe arhiiv www.et.wikipedia.org www.estonica.org www.miksike.ee
Samuti paranesid sellel ajal oluliselt muusikute oskused ja nad muutusid mitmekülgsemateks Pandi alus mitmetele uutele muusikastiilidele, näiteks räppmuusikale, house-muusikale, technomuusikale ja DnB-le KASUTATUD KIRJANDUS http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/File/levimuusika.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Joala http://et.wikipedia.org/wiki/Reggae http://et.wikipedia.org/wiki/Diskomuusika http://muusika.kul.ee/arhiiv/200506/lugu15.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_punk http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kangro/elu.htm http://et.parnu.wikia.com/wiki/EESTI_KAMMERMUUSIKA:_ Arvo_P%C3%A4rt_ja_eesti_muusikaline_modernism http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/01veebr_m3.htm http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/texts/text16.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Rock_music http://et.wikipedia.org/wiki/Uriah_Heep http://www.slideshare
sellel andmebaasis olemas trigger, mis kindlustab, et tellimuse kinnitamisel (ehk kui tehing on toimunud toode üle antud ja raha käes) lisatakse see tellimus nn. arhiivi. Andmebaasis on järgnevad olemid Klient (isik või ettevõte, kes/mis on kondiitriäri klient), Töötaja (isik, kes töötab kondiitriäris), Toode (Siin asuvad kondiitriäri toodete nimekiri koos hindadega), Tellimus (siin on kondiitriärile esitatud tellimused, mida saavad sisestada kliendid ja töötajad), Arhiiv (siin oninfo juba müüdud kondiitritoodete kohta). Olemis Toode on tunnus ID, mis on igal pakutaval tootel ainulaadne, ning selle järgi on tellimuse aruannet vaadates aru saada, mis toode on tellitud. Tunnus Toote nimi on toote nimetuseks, hind tähistab antud toote ühe ühiku (kg, tk) hinda. Olemis Töötaja tunnus Isikukood on tuvastamaks, kellega on tegemist. Kui tellija on töötaja, siis tema isikukood on ka tellimusel tellija tuvastamiseks.
inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm#2.8. (26.01.2011) Konflikti lahendamiseks on vaja välja selgitada konflikti põhjused. Seleks tuleb esmalt püüda säilitada rahu, kui oled vihane, solvatud või võtad olukorda liiga isiklikult, on sul väga keeruline konflikti kiiresti lahendada. Järgmiseks õpi tundma Toimetulek konfliktidega ja lahendamisvõtted konflikti osapooli, õpi tundma osapoolte käitumisviise. Määratle probleem, kas see näib sulle konfliktina
Bürgin, L., Arheoloogia salatoimikud, Tallinn, Olion, 2001 7. Lihtotsing, kood. Teavik asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus. Eesti muusika arhiivisalvestisi IX, 2003, Tallinn 8. Liitotsing, aastaarv, autor, pealkiri. Puskin, A., Jevgeni Onegin, Tallinn, Eesti Raamat, 1982 9. Liitotsing, E-ressursid, Märksõnad- dokumendihaldus, riigiasutused, õppematerjalid. Porila, H., Asjaajamise korraldamine riigiasutuses, http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/asja.htm#S (12.09.2012)
Sergei Rahmaninov {XI kl. Sergei Vassiljevits Rahmaninov sündis 1. aprill 1873 ning suri 28. märts 1943. Ta oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Elulugu Sündis Novgrodi kubermangus vanemate mõisas. Juba 4aastaselt hakkas ta klaverit õppima. 18821885 õppis ta Peterburi konservatooriumis. 1892 lõpetas ta Moskva konservatooriumi kuldmedaliga. Elulugu 1898. kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Aastal 1901. valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert. 1904. alustas ta dirigendina tööd Moskva Suures teatris. 1917. emigreeris ta Ameerikasse, elas Beverly Hill'sis. Looming Esiplaanil on klaverimuusika. 3 sümfooniat `'Sümfoonilised tantsud'' Ooperid: `'Aleko'', `'Francesca da Rimini'', `'Ihnus rüütel'' Klaveriprelüüdid 4 Klaverikontserti `'Rapsoodia Paganini teemale'' klaverile ja orkestrile "Ma ei ole kunagi suutnud otsustada, milline on mu tõeline kutsumus: helilooja, pianist või dirigen...
Uudised 27. märtsil sadas taevast alla ligi 50 cm oikkune metalltoru. Võimalik, et see oli kosmoseprügi, nt mõne vana satelliidi tükk või piksevarras. Pidevas uputusohus olev Veneetsia vajub vee alla seni arvatust kiiremini. Muinasjutulised mäed, suusarajad, imeline meri, vahemereline taimestik –see on Itaalia! Kasutatud materjalid https://www.google.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://www.ohtuleht.ee/arhiiv/ http://www.miksike.ee/docs/ Erinevad raamatud
• Enamus inimesi kasutavad sümmeetrilist algoritmi, sest seda on kergem kasutada • Kui sümmeetrilise algoritmi puhul satub võti ründaja kätte siis saab ta faili krüpteerida/dekrüpteerida • Asümmeetriline algoritm on raskemini üles ehitatud • Asümmeetrilise puhul on public key millega sa saad faili krüpteerida aga ainult private key-ga saad dekrüpteerida AxCrypt ja 7Zip • 7Zip puhul, et ära krüpteerida on vaja temast teha arhiiv • 7Zip ei kasuta eraldi teist võtit • AxCryptiga saab faili ära krüpteerida tavalise passwordiga või kui tahad siis ka teha key
edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (rebane, metssiga, põder, metskits, rabakonn, ilves) http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm (piilpart, teder, rabapistrik,) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2314_2312.html www.ebu.ee/esitlus/rabataimi.ppt http://bio.edu.ee/taimed/general/sammal.html (harilik karusammal, raba-karusammal) PILDID: http://miksike.ee/docs/referaadid2005/metsis_keith1.jpg http://www.peking.vm.ee/static/files/013/t2_endla_raba.jpg http://www.eoy.ee/arhiiv/2008/teder_e.jpg http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/wp-content/uploads/2009/04/picture-004rabas.jpg
1986. aastal sai valmis ümber- ja juurdeehitus. Kunstnik Valeri Vinogradovi seinamaal asus fuajees. Vahesein hiljem lammutati. 1995. Aastal taasavati moodsa peopaigana, kus ühe katuse alla koondusid kino, baar, diskosaal ja kasiino. Hoones asuvad tänapäeval Keila Ilukeskus, kohvik Plats ning Swedbank. Filme näidatakse aeg- ajalt kõrval asuvas kultuurimajas. Keila kino Saluut 1998. a kevadel. Sama hoone tänapäeval Kasutatud allikad: http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/enne-ja-nuud-keila-kino- saluut?id=65343502 http://www.wikiwand.com/et/Keila_ajalugu Raamat “Keila enne ja nüüd”
professor Walter Anderson. Ta keskendus folkloristlikule meetodile, eesti ainese võrdlemisele teiste rahvaste folklooriga ja rahvaluule arhiivi korraldusele. 1919-1934 oli Tartu ülikooli õppejõuks Matthias Johann Eisen, kelle loengud tuginesid tema varasemale tööle, keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1927 asutati Oskar Looritsa algatusel ja juhtimisel Eesti Rahvaluule Arhiiv. Selle nurgakiviks sai Jakob Hurda kaastööliste abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille Loorits tõi ära Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Eri arhiivide juures asuvaid rahvaluulekogusid (Eesti Kirjameeste Seltsi kogu, EÜSi kogu jpt) hakati koondama ERA ruumesse. 1930. aastail algatati mitmeid rahvaluule kogumise võistlusi, alates 1935. aastast määras riigivanem iga aasta iseseisvuspühaks parimaile rahvaluulekogujaile rahalised preemiad. Aastatel 19361938 toimus
varemetega, mis mõjusid nagu teatrikulissid. Siia juurde kuulusid ka mõned figuurid. Kunstnikud ei mõelnud sellist maastikku siiski otsast lõpuni välja. Nad tegid looduses innukalt eskiise küll puust, lillest, ojast, millest siis ateljees komponeerisid mõjurikka vaate. [--] (Õpetajate Leht; 01.03.02; artikkel: "Kaks kuulsat Meistrit" http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/01.03.02/elu/2.shtml ) HEROLINE MAASTIKUMAAL Maastikumaali üheks alaliigiks on ka heroiline maastikumaal, mille algatajaks oli 17. sajandil Prantsuse päritolu Nicolas Poussini. ( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/05_leksikon/a_z/h.htm ) INGLISE MAASTIKUMAALITRADITSIOON 18. SAJAND Juba 1750.aastatest alates hakkas Ingslimaal ilmnema oma eriline maastikumaalitraditsioon, mis osaliselt peegeldas 18
õhudessantoperatsioon (4266 transpordi- ja 722 sõjalaeva ning 11 000 lennukit). Normandia dessant oli manööver, mis võimaldas Prantsusmaa vabastada ja keerata sõja kulg ka läänerindel pea peale. Liitlasvägedel õnnestus 1944. aasta septembriks vabastada Prantsusmaa ning liita see jälle ühtseks riigiks. Sõdurid valmistumas dessantiks, allikas: CNN arhiiv 3. Fotol kujutatud sündmus on Saksamaa kapituleerumine 7. mail 1945. 4. Manhattani projekt oli Teise maailmasõja aegne USA valitsuse projekt, eesmärgiga luua maailma esimene funktsionaalne aatomipomm. ' USA väed tähistamas II maailmasõja võitu, allikas: CNN arhiiv KASUTATUD ALLIKAD https://et.wikipedia.org/wiki/Talves%C3%B5da https://et.wikipedia.org/wiki/Winston_Churchill
2. Samuel Tolansky "Revolutsioon optikas" "Valgus" Tallinn 1975, 177-196 3. EE 5, Tallinn Kirjastus "Valgus" 1990, lk 411-415 4. Boriss. Fomin "Sädemest laserini", kirjastus "Valgus" Tallinn 1966 85-142 5. Hans Backe "Retk füüsikasse" kirjastus "Valgus" Tallinn 1984, 185-187 Allikas internetis 6. http://inventors.about.com/od/lstartinventions/a/laser.htm 7. http://doktor.med.ut.ee/biofys/BFTFest.html 8. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/arhiiv/horisont-arhiiv/1998/06/laser.html 9. http://ubin.tehnokratt.net/stories/storyReader$35 10. http://www.hambaarst.ee/uudis.php?uudis=76 11. http://www.elin.ttu.ee/EEU-Elec/BMEs/BMTTPROG.HTM#Laserthe 12. http://www.terviseleht.ee/200030/30_laserherpes.php3 13. http://www.hambaarst.ee/uudis.php?uudis=228 14. http://www.kirjastused.com/nebadon/valgus.htm 15. http://www.silmalaser.ee/index.php?id=6 16. http://www.tevalo.ee/products/pdf/FLUKE2003.pdf 17. http://www.fi.tartu.ee/ce/epl22042000laserkristall
annaabi.ee 
