Zeitformen Seite 127 (Das neue DM 2) PERFEKT Schreib die Sätze im Perfekt! I Teil 1. Meine Oma las die Zeitung mit der Brille. 2. Seine Katze lag auf dem Ofen. 3. Ich mochte diesen Jungen nicht. 4. Er ritt schnell. 5. Die Mutter nahm die Handtasche. 6. Er riet mir aufs Land zu fahren. 7. In der Küche roch es nach Knoblauch (küüslauk). 8. Oma rief seinen Namen. 9. Die Sonne schien heute warm. 10. Ein Mann schlug unseren Hund. 11. Wir schrieben einen Aufsatz. 12. Im Schwimmbad schwammen wir 2 Stunden. 13. Ich sah heute ein schönes Auto. II Teil 14. Sie waren auf dem Land . 15. Wir sangen ein schönes Lied . 16. Der Fremde saß im Sessel. 17. Sie sprach ziemlich(üsna) laut. 18
võima,suutma können-konnte-hat gekonnt kutsuma laden-lud-hat geladen laskma(teha) lassen-lieB-hat gelassen jooksma laufen-lief-ist gelaufen laenama leihen-lieh-hat geliehen lugema lesen-las-hat gelesen lamama, lebama liegen-lag-hat gelegen petma lügen-log-hat gelogen vältima meiden-mied-hat gemieden meeldima mögen-mochte-hat gemocht pidama müssen-musste-hat gemusst võtma nehmen-nahm-hat genommen nõu andma raten-riet-hat geraten rebima reiBen-riss-hat gerissen ratsutama reiten-ritt-ist geritten jooksma rennen-rannte-ist gerannt kutsuma rufen-rief-hat gerufen looma schaffen-schuf-hat geschaffen nihutama schieben-schob-hat geschoben magama schlafen-schlief-hat geschlafen lööma schlagen-schlug-hat geschlagen sulgema schlieBen-schloss-hat geschlossen lõikama schneiden-schnitt-hat geschnitten kirjutama schreiben-schrieb-ist geschrieben karjuma schreien-schrie-hat geschrien
Tema töödest on esindatud "Kontserdi peaproov enne "Estonia" kontserdisaali avamist" (1913), "IX Üldlaulupidu Tallinnas" (1928) ning "Toomkirik", mis jätab eriti suursuguse mulje. Vennad Johannes ja Peeter Parikas (avasid ateljee 1911) töötasid aastatel 19181920 rindefotograafidena Eesti Vabadussõjas ning tollest perioodist on säilinud eriti unikaalsed fotod. Samuti on Parikased pildistanud linnavaateid ning kultuuritegelasi (Eduard Vildet, Lydia Koidulat). Jaan Riet (avas ateljee 1909. aastal Viljandis) on fotografeerinud Viljandi laulupidu ning mitmeid grupija portreepilte. Nikolai Nyländeri (avas ateljee 1932. aastal) kuulsaimaks tööks on "Memento Mori", mis kujutab pealuud vanaaegsete raamatute taustal. Selle töö eest sai fotograaf maailmas väga mitmeid auhindu. Esindatud on ka amatöörfotograafi Johannes Mülberi tööd, millest mitmed on rahvusvahelistel võistlustel auhindu kogunud
Esimesed kividega aiad loodi kasutanud kive ehitusel ja teede katteks. Hiinas, kust nad levisid 20.-30.ndatel aastatel hoogustus ka Eestis kiviktaimlate Jaapanisse. rajamine. Esimesena istutas mägitaimi oma individuaalaeda Hiinas ja Jaapanis levis looduspärane fotograaf J. Riet Viljandis. aiakujundus, kus tähtsal kohal olid kivid. Kooliaedades rajati suuremad mägitaimede kollektsioonid Räpina ja Türi aiandustehnikumi aeda. Kivid sümboliseerisid tavaliselt saari. Kive Toilasse Oru lossi juurde rajati suurejooneline kiviktaimla. austati, sest need olid seotud nende usundiga ja olid "jumalikustatud". Okupatsiooniaastatel paljud kollektsiooniaiad hävisid või
nahkehistööd, Petseri kloostris valmistatud Kodutütarde Petseri ringkonna nahkköites fotoalbum (1937-1939) jt. Üle kolmandiku fotode üldhulgast moodustavad pressifotod aastatest 19171996. Regulaarseteks kogumisallikateks on olnud Eesti ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning Eesti Teadeteagentuuri fototeegid, fotograafide jt. eravaldajate fotokogud. Arhiiv teeb omavõtteid, et tagada riiklikul tasandil infofoto olemasolu. Suuremad fotosid sisaldavad arhiivid: Fotograaf Jaan Riet ca 70 000 säilikut aastatest 1885-1948, kirjeldatud 2 260 s; Eesti Teadeteagentuur (ETA) 38 503 säilikut aastatest 1940-1996; Ajalehe Rahva Hääl toimetus 11 909 s 1925-1993; Tallinnfilm 11 188 s 1939-1991; Fotograaf Karl Oras 10 645 s 1935-1972; Ajalehe Õhtuleht toimetus 7463 s 1941-1987; Eesti Televisioon 6 547 s 1900-1991; Fotograaf Karl Akel & Co 5 390 s 1900-1941;
Pungas, Merle Purre, Karl-Aksel Puulmann, Andres Puutsa, Paul-Kasper Põldmäe, Heija Pärtel, Priit Pääsukene, Rasmus Raag, Taavi Raidma, Alari Rajande, Ramon Rantsus, Liisa Raud, Helen Raude, Evelyn Raudsepp, Eero Raun, Liisi Reemets, Lii Reikter, Tormi Reinson, Piia Reismann, Margus Rekor, Martti Remmelgas, Ago-Erik Riet, Pille Rinne, Marilin Ristikivi, Pille Roaldset, Lauri Rooden, Paul-Eerik Rummo, Renate Rutiku, Siret Rutiku, Jüri Ruut, Toivo Räim, Mr S, Laur Saar, Elle Saar, Marit Saar, Indrek Saar, Lennart Saidla, Priit Salumaa, Silvi Salupere, Karl Saluveer, Vilja Saluveer, Tõnu Samuel, Stella Sarapuu, Krista Sarv, Martin Sauk, Indrek Saul, Vlada Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno
tänava nurga taha kadunud. Küll aga oli Tristan veel seal. Gudule tormas vihakisaga tütre kallale. Ta kiskus teda järsult tagasi, oma küüsi ta kaela surudes. Tiigriema 473 ei hooli palju niisugusel silmapilgul. Kuid oli juba hilja. Tristan oli teda näinud. «Hehehe!» itsitas ta irevil hammastega, mis ta näo tegi hundi lõusta sarnaseks. «Niisiis kaks hiirt lõksus!» «Arvasin juba,» ütles soldat. Tristan koputas talle õlale: «Sul on kassi haistmine!» Ja lisas: «Noh, kus on Hen-riet Cousin?» Reast astus välja üks mees, kel polnud soldati mundrit ega välimust. Ta kandis pooleldi halle, pooleldi pruune riideid nahast varrukatega ja siledaks kammitud juukseid. Käes hoidis ta köiekimpu. See mees käis alati Tristaniga kaasas, nagu too omakorda alati Louis Xl-ga kaasas käis. «Sõber,» ütles Tristan 1'Hermite, «ma arvan, et nõia-tüdruk on meil nüüd käes. Sinul tuleb ta kohe üles puua. On sul redel kaasas?» «Uks redel on seal Sammasmaja kuuri all,» vastas see
annaabi.ee 
