Gooperi ja Claudette Colbert´iga. 1931. aastal muudeti tootmiskoodeksit tunduvalt rangemaks ja stsenaariumite esitamine Haysi kontorile tehti kohustuslikuks. 1934. aastal tõotasid Haysi kontori töötajad koostöös katoliikliku Komblusleegioniga hukka mõista ,,kõik filmid, välja arvatud need, mis ei solva kõlblust ja kristlikku moraali". Loodi Produktsioonikoodeksi Administratsioon (PCA) eesmärgiga anda heakskiitev pitsat igale filmikoopiale, kusjuures enamik filmitootjad leppisid kokku, et ilma selleta ei tohi filmi levisse tuua. Tulemusena ei pääsenud paljud filmid ekraanile ja tehti drastiliselt ümber. Põlu all olid vandesõnad, alastus, seksuaalsed perverssused, rassiline segaverelisus ja sünnitusstseenid. Koodeks pani ette ka seda, et lipu suhtes tuleb näidata respekti, kurjategijatele ei tohi kaasa tunda ning meest ja naist, isegi kui nad on abielus, ei tohi näidata koos voodis. Koodeks võttis juba tsensuuri mõõdu, kuid isegi
See ei saanud aga igavesti jätkuda ning hakkas ilmnema esimesi märke senise süsteemi kokkulangemisest.11 Tundub, et klassikalise Hollywoodi langus oli täiesti paratamatu, seda pikendasid eelkõige Suur Depressioon ja Teine maailmasõda. Hääled suurte stuudiote monopolide vastu aina valjenesid, mis tõi kaasa mitmete seaduste vastuvõtmise, mis piiras stuudiote mõjuvõimu. Murdepunktiks võib pidada 1948.aasta kohtuasja, kus iseseisvad filmitootjad suutsid mõjuvõimsad filmikompaniid seljatada ning avada sellega endale turu. Selle lisaks oli algamas ka televisiooni võidukäik.12 Hollywood oli jõudnud uude ajastusse. Filmitegijale on väga suur väljakutse proovida filmiga edasi anda sotsiaalseid ja ajalooliselt olulisi sündmuseid. Võttes arvesse klassikalise Hollywoodi perioodi ning sel ajal olnud Suure Depressiooni, siis seda keerulisem on seda rahvale valulist aega filmis kujutada.
avaldatavad kuna mitmed olulised küsimused on käsitlemata jäänud ÖKOTURISMI TURG JA STRUKTUUR Ökoturismi populaarsuse tõus Muutuv keskkonnahoiak On teadvustatud keskkonnaprobleeme Tahetakse näha loodust enne kui see hävib Keskkonnahariduse edendamine üldkoolides Keskkonnakaitse õppekavades Keskkonnakaitse teemalised suvelaagrid Keskkonnakaitse meedias Telesaated Raamatud Filmitootjad Ökoturismi struktuur Väljamineva turismi (outbound) operaatorid Paiknevad tavaliselt ökoturismi lähtemaades Põhiliselt arenenud riikides On ühendavaks lüliks ökoturisti ja sihtkoha vahel Mittetulunduslike organisatsioonide osa on märkimisväärne Võtavad tavaliselt 30-40% toote hinnast Muutused Pakettide kestvus on lühenenud Spetsiifiliste reiside osa on suurenenud Ökoturismi struktuur Sissetuleva turismi (inbound) operaatorid
Andmebaas -rahvusfilmograaafia valmib etapiviisi aastatel 2009-2017. Andmebaasi esimene osa (mängufilmid ja sõjaeelne filmikroonika) ja veebiväljund sai avalikkusele kättesaadavaks 12.12.2012 aastal. Veebilehe aadress on www.efis.ee. MTÜ EFAt juhivad F-Seitse filmiprodutsent Reet Sokmann projektijuhi ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõud Hagi Sein peatoimetajana. Andmebaasi loomisele ja sisu usaldusväärsusele saavad kaasa aidata nii filmitootjad, filmiloojad kui filmihuvilised, kes on huvitatud meiega koostööst ja abi osutamisest 12 13 Kasutatud allikad www.filmi.arhiiv.ee (14.10.2015) http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia (15.10.2015) www.ra.ee (16.10.2015) http://www.efa.ee/web/ (16.10.2015) www.riigiteataja.ee (17.10.2015) 14
eelarvest; sel juhul vaatavad ostjad hoolega ringi ja kauplevad kõvasti; • ta teenib väikest tulu, tal on vähe raha või tunneb ta muud survet oma ostukulusid piirata. Väga kasumlikud või rikkad kliendid on samas üldiselt vähem hinnatundlikud (muidugi siis, kui toode ei moodusta suurt osa nende kuludest); • kui kvaliteet pole neile tähtis; kui kvaliteet on tähtis, siis ei ole ostjad nii tundlikud hinna suhtes. Näiteks suuremad filmitootjad, kes rendivad või ostavad vaid väga usaldusväärseid ja kvaliteetseid filmikaameraid, ei hooli suurt hinnast; • toode ei mõjuta oluliselt muid ostja kulusid. Siin keskenduvad ostjad hinnale. Samas kui toode või teenus tasub ennast mitmekordselt ära, parandades suutlikkust või vähendades nt tööjõu- ja materjalikulusid, huvitab kvaliteet ostjaid tavaliselt rohkem kui hind. Nt naftapuuraukude maa-aluse olukorra mõõtmine võib ostjate
sein. Filmimuusikat mängiti esimest korda taustaks 1890. aastate algul tummfilmile, kus muusikaline saatja mängis jooksvalt filmile taustamuusikat. Selleks kasutati enamasti pianisti või organisti abi. Algselt oli muusiku valik, millist muusikat ta mängib või improviseerib, kuid üsna pea hakkasid filmitegijad seda ise täpsustama ja lasid selle vahel ka spetsiaalselt luua. ( Paterson 1999) Sajandi vahetusel hakkas muusika filmis aina suuremat rolli omama. Filmitootjad hakkasid väljastama juhiseid selle kohta, millist muusikat konkreetsele stseenile mängida. Samuti hakkasid ilmuma muusikakogumikud filme saatvatele muusikutele, mille sisu oli organiseeritud meeleolu tüübi järgi. 1910. aastatel tegi kinoorel, mis oli spetsiaalselt tummfilmide saatmiseks välja töötatud, oma debüüdi filmimuusikas. Kinoorelit kasutati 20. sajandi esimesel kolmel kümnendil. Suuremates kinodes hakati juba ka instrumentaalansambleid ja koore kaasama. (A Brief History..
Miljonid inimesed pidid raudse eesriide taga taluma nõukogude võimu vägivalda ka pärast rahu saabumist Maailma oli muutunud väiksemaks: info, inimesed, tooted ja kultuur liikusid järjest kiiremini. Arenema hakkas televisioon 1950ndatel olid televiisorid kodudes, hakkasid ilmuma esimesed värvilised telesaated Jätkus kultuuriline üleilmastumine (televisioon, kino, raadio), USA filmid levisid üle maailma, suured filmitootjad olid India ja jaapan Moodi oli lisandunud sõjaväelaslikku jooni: naistel kõrgendatud õlgadega pintsakud. Küllaltki ruttu aga hakati taastama naiselikkust: kloššseelikud, pikad kindad, peen piha, korsetid, bikiinid. Bikiinidel oli suur roll naiste eneseteadvuse tugevnemisel ja seksuaalsuse vabastamisel Arhitektuuris oli valdavaks vabaplaneering: hooned seisid eraldi, moodustamata tänavat