· Elamu · Rehetuba · Laudaruum · Tööruum · Hoiuruum · Saun Rehielamu koosnes kolmest põhiosast: · Rehetuba · Rehealune · Kambrite osa Kusjuures rehetuba paiknes elamu keskel. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: Põhjatüüp Lõunatüüp Rehetoa ehitus · 19. sajandi keskpaigani aknata · Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu · Seal hoiti talvel loomi, heina ning põhku · Pulmade puhul tantsuruum Kamber · Esmamainimine alles 17 saj. allikates · Kaua aega kütteta ruum · Kasutati hoiuruumina · Suvel magati kambris · Algselt pääsesid sinna peremees ja perenaine väikelastega, teised täiskasvanud ja
17.sajandil on esimest korda mainitud kambreid, mis 19.sajandik olid olemas peaaegu kõigil rehemajadel. Need olid aga veel küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Rehetoal oli 3 ust- rehealusesse, kambrisse ja esiküljel õue viiv uks. Vahel viimane puudus ja rehetuppa käidi läbi rehealuse. Uksed tehti madalad, et soe kaotsi ei läheks. Lõuna-Eestis oli rehetoas suur raudkivist suitsuahi. Ahju ja seina vahele jäeti vahe, mis täideti liivaga, et ei oleks tuleohtu. Võis vahet ka mitte jätta. Ahju peal sai ka magada. Hiljem ehitati kambri soojendamiseks truup. Suits tuli pärast truubi lõõrides ringlemist reheahju tagasi. Kambrid said soojaks, kuid jäid suitsuvabaks. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Ahjusuu läheduses oli lame kivi (lõugas), millel sai toiduvalmistamise ajal istuda. Hiljem ehitati köögid ja
Suitsuahjud Leevika Vilja KK10-PE Seadme Iseloomustus · Suitsuahi on kahekambriline · Mõeldud kala-, liha- ja linnuliha suitsetamiseks · Sobib kasutamiseks koduaeda, suvilasse, turismitallu, maakodusse ja ka restorani Ehitus · Kuumsuitsuahi on kahekambriline, mõlemad on uksega suletavad. · Alumine kamber on kütmiseks · Ülemine osa on suitsuruum milles asuvad roostevabast materjalist küpsetusrestid ja kerisekivid · Varustatud ka mehhaanilise termomeetriga · Suitsuahjud on valmistatud põhiosas 3mm lehtterasest.
Niiskuse vältimiseks ehitati see maapinnast kõrgemale. Aida nurgad toetusid suurtele maakividele. Suvel kasutati aitasid magamiskohtadena. Siis tehti sinna ka aken. 1) viljaait 2) kala-/lihaait 3) riideait muu) kirstuait, magamisait, söögiait, piimaait, meeait. · Eestis on leitud hooneid, mida kasutati tagavarade hoiustamiseks juba 10-11 sajandi asulakohtadel. Aida sisse tehti auk, et kass saaks käia hiiri püüdmas. Aida ees oli tihti suur katusealune. · Suitsuahi soolamise kõrval üks vanimaid tooraine säilitamise viise. Ranna ääres suitsutati enamus kalu ja igal majapidamisel oli suitsuahi. Erinevad konstruktsioonid. Meil kasutusel kuumsuitsuahi. · Saun üks iidsemaid ehitisi kogu Euraasias. Meile iseloomulik leilisaun, kus sa viheldakse. Esimesed jäljed saunast Eestis pärinevad 13. sajandist. · Et muldpõrand nii külm ei oleks, kaeti see saunatamise ajaks õlgedega. · Korstnaid hakati ehitama 19-20 sajandi alguses.
tarbeks on rannas kuursaal. Riidal saate päikest ja merd nautida, saunas ennast kosutada ja hõrgutavaid roogasid süüa. Valmistame sööki kohapeal kasvatatud aedviljadest, maitsta saab ka kohalikku hõrku lamba ja mägiveise liha. Soovi korral tagame väga privaatse olemise. Talvisel ajal saab saarele üle jää matkata, uisutada või suusatada. Lisavõimalusteks on veel sportimine rannavolleplatsil, sõudepaat, kalastamiseks ja loojangureisideks lappajapaat. Saun, grillimiskoht, suitsuahi, koduloomad. Võimalus sõita huvireisile Kihnu ja alates 15. juulist ka teistele väikesaartele ja laidudele. Majutus on alates 20 eurot inimene ja hommikusöök on 4 eurot inimene . On võimalik ettetellida lõuna-ja õhtusöök . Kasutatud kirjandus http://www.maaturism.ee/index.php?id=ee&liige_id=236 http://www.maaturism.ee/index.php?id=ee&liige_id=439 http://www.maaturism.ee/index.php?id=ee&liige_id=475 http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/587/Erinevad%20turismivormid
Läänes on 1 aken esimesel korrusel ja palkon, mis on ümbritsetud akedega. Uksi kasutatakse igapäevaselt. Siseruumi alumist korrust kasutatakse igapäevaselt, ülemist korrust kasutatakse väga harva. Siseruumid on suhteliselt väiksed. Sisenedes on 2 esikut, esikust saab siseneda elutuppa, elutoast saab kööki ja magamistubadesse. Väljavoolu torud on maja lõuna poolses küljes ja liiguvad värava suunas. Olemasolevad ehitised : garaaž, saun, kuur, suitsuahi, liivakast, pink. Kõik need on tehtud puidust. Aias on ka kaks kasvuhoonet, millest üks on uuem ja plastikust, teine vanem ning tehtud klaasist. Plastikust kasvuhoones kasvatatakse kurke ning klaasist kasvuhoones tomateid,paprikat ja viinamarju. Teedel puuduvad teekatted. Ukse ees on trepp, mis on tehtud betoonist, käsipuud on puust ja betoon on kaetud kiviplaatidega. Terrasse pole. Kommunikatsoonid: aia taga lõuna pool on elektriliinid. Telekommunikatsioon tuleb elektriliinide kaudu
See oli kogu aasta elutuba, kuid sügisel rehepeksu ajal kuivatati seal vilja. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava (nn. paja) või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Nii rehetoal kui kambritel olid rõhtpalkseinad ja muldpõrandad, Põhja-Eesti paealadel tehti rehetoa põrandad sageli ka paeplaatidest. Taganurgas asus suur pae- või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel leeasemel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse kaudu. 19. sajandi hakati tähelepanu pöörama ruumide esinduslikkusele. Rehetuba jäi kasutusse peamiselt köögina, vilja kuivatamiseks ja ka panipaigaks. Taluelu siirdus kambritesse, millede rohkus sõltus talu jõukusest. Järjest vähem tehti mööblit kodus, järjest rohkem telliti seda tislerilt. Riiete hoidmisel hakkasid kirste asendama
Talu kõige tähtsam hoone oli rehielamu, mis hakkas kujunema I aastatuhandel m.a.j. üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, millele II aastuhande algul seoses maaharimise arenguga lisandus rehealune, mis täitis peamiselt majapidamisruumi ülesannet. Rehealusel oli esi- ja tagaseinas lai värav, kust sügisel vili sisse veeti. Talvel hoiti rehealuses koduloomi ja heina ning põhku. Rehetuba kasutati aastaläbi eluruumina. Toa taganurgas asus suur pae- või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel koldel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse kaudu. Suvel tehti süüa püstkojas, mida kutsuti Hiiumaal paarguks ja mujal Eestis suveköögiks. Suvekööki kasutati selleks, et rehielamu ruumid suvel liiga palavaks ei läheks. 19. sajandiks olid peaaegu kõigil rehemajadel olemas kambrid. Need olid aga veel küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. 19
15000-200000; peamiselt eestlased, muid rahvuseid vähe; sündimus suur, juurdekasv kiire; Elatusala: põlluharimine- kolmevälja süsteem, viljakasvatus; loomakasvatus liha ja väetise pärast; metsmesindus, jahikäimine, kalandus; käsitöö; kaubandus rannikul elavate inimeste seas. Elustiil: elati rehielamutes; elamu ümber põllumaad; elamine pime ja kitsas, polnud aknaid, mööblit vähe; tuba oli suitsu täis, sest toas oli suitsuahi; Oma riiki polnud, sest rahvas polnud piisavalt ühtne ja sõjalist jõudu vähe võrreldes teistega. 6. Muistsete maakondade kaart 7. Liivimaa ristisõda (muistne vabadusvõitlus) – oskad kirjeldada 5-7 sündmust. Lühikokkuvõte üleval Teras (failid MV ja MV1). 1215 – veel mõned kuud enne vaherahu lõppemist tungis suur ristisõdijate vägi Läänemaale, kus korraldati suured tapatalgud. Sellele järgnes
või lapiga puhtaks. Pärast seda panna kalad soola(1kg puhastatud kala kohta 3-4 sl. soola) ja lasta kuni 24 tundi soolduda. Siis ajada kalad peadpidi nöörile mis on varjulises ja tuulises kohas. Kalad tuleb katta soolvette kastetud marliga. Väiksemaid kalu tuleb kuivatada umbes nädal, suuremaid 10 päeva või kauemgi. (joons 6) Joonis 6. kalade kuivatamine 20 Kalade suitsutamine Kalade suitsutamiseks peaks olema suitsuahi, mis ehitatakse tavaliselt elumajast eemale varjulisse kohta. Kõige lihtsam on suitsutada väiksemaid kalu, nagu lesti, ahvenaid, rääbiseid, räimi jt. Väiksemaid kalu suitsutatakse koos sisikonnaga. Kalad tuleb pesta, nõrutada ja lükkida peadpidi metallvardasse nii, et nende vahele jääksid väikesed vahed. Seejärel süüdata poolkuivad lepapuud ja hoida leek koldes väike, kuni kalad on täiesti tahenenud. Alles siis sulgeda ahi pealt täielikult ja kütta tooreste
Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid. Rehetoal oli harilikult kolm ust, üks viis rehealusesse, teine kambrisse ja kolmas, esiküljel olev, õue. Rehealuse- või kambripoolses taganurgas oli pae- või maakividest müüritud korstnata suitsuahi, mille peal oli soojusekogujana munakividest keris (vanemal ajal oli pealt lahtine, kuid 19.saj juba valdavalt kinni ehitatud). Kagu-Eestis ja saartel oli rehetoas sageli kerisahju asemel keriseta umbahi, kas täiesti massiivse laega või paari ahjusuu kohal avaneva tõmbelõõriga. Toitu valmistati ahju ees lahtiselt, keedukolde kohal vinna küljes rippus käänatava pajakoogu otsas suur pada. Kolde kõrval oli istumiseks madal lõugas.
annaabi.ee 
