Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eelarvestamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eelarved, eelarvestamise, eelarvete, osakond, arvestamine, eelarvestamine, finants, rahakäibe, suurendamine, plaanimine, finantsplaan, perioodiks, prognoositakse, pidevate, realistlikud, kombineeritud, juhtkond, osakondades, ettevõtetes, peatüki, vajalikkust, etappe, meetodeid, maksimeerimine, toetub, eelarveperiood, oodatavad, kindlast, muudetatulemusi. (Millega seoses kulud tekivad?) Kuluobjekt (kulukandja ) ja kuluobjektide valik Kuluobjekt(kulukandja) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kulukandjateks võivad olla: · Toode või tootegrupp · Teenus või töö · Projekt või klient · Allüksus või müügipiirkond · Tarnija ja tellimus Kulukandjate valikul on määravaks ettevõtte väljunditeks olevate kulukandjate mõõtmine ja arvestamine. Väljunditeks võivad olla näiteks: · Toode(tooted), teenus (ed) · Projektid, kaubad · Info, klient, müügipiirkond jm. Kulukoht ja kulukohtade arvestus Kulukoht on allüksus, piirkond. Protsess, seade, masin, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuse käigus seostatakse kulud nende tekkekohaga ettevõttes. Lihtsustatult võib kulukohad liigitada: · Põhitegevuse kulukohad
Rahapoliitika efektid 2 · Efektid saavutatakse põhimõtteliselt reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. · Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e range rahapoliitikate rakendamisel. Kitsendav rahapoliitika · Vahendid: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservi nõude suurendamine. · Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, kogunõudlus väheneb, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika · Vahendid: avaturu ostud, diskonomäära alandamine, kohustusliku reservi nõude vähendamine. · Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb. Keskpank
täiendavalt kirjendada, koguda ja analüüsida. KULUDE JUHTIMINE ETTEVÕTTES.kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse kui 1)strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamist(kasutatakse modelleerimist-eesmärgiks on mudeleid kasutades võrrelda erinevaid tegevusstsenaariume ja alternatiive), 2)eelarvete koostamist(püstitatakse eesmärgid,koostatakse müügiprognoosist lähtudes müügieelarve, sellest lähtuvalt koostatakse tootmise eelarved ja üldhalduskulude eelarved.eraldi osadena koostatakse investeeringute eelarved ja finantstulude/kulude eelarved.sellisel moel mitu korda läbitöötatud erinevad eelarved moodustavad kokku ettevõtte KOONDEELARVE,mis koosneb erinevatest osadest nagu prognoositav kasumiaruannde,lõppbilanss,rahavoogude eelarve jne.), 3)otsustamist tegevusprotsessis(otsustamine on tegevus,mille abil muudetakse eelarved tegudeks), 4)kulude kontrollimist ja analüüsi. KULUDE KONTROLL JA ANALÜÜS
..........23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4.Söötade omahinna arvutamine...........................................................................................32 5.Omahinna arvutamine loomakasvatuses............................................................................32 6.Omahinna optimeerimise võimalused ...............................................................................37 IV EELARVESTAMINE 39 1.Strateegiline, taktikaline ja operatiivne kavandamine .......................................................39 2.Eelarvestamise olemus, põhimõisted ................................................................................42 3. Tootmisettevõtte eelarvete struktuur.................................................................................44 4
juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüsteemi komponendid on omavahel kooskõlas olevad, ettevõtte eripäradega ja töötajate vajadustega sobivad ning kohandatud: kuluarvestus, eelarvestamine ehk planeerimine, aruandlus, tegevustulemuste mõõtmine. Kuluarvestus ja juhtimisarvestus Kuluarvestus on ettevõtte ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus. Kuluarvestus ühendab endas finants- ja juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupida- mine, aruanded jne) ja samuti kulude kogumist, süstematiseerimist ja analüüsimist
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS
Tagab täpsema info protsesside väljatöötamiseks ja ümberkorraldamiseks. Puudused: Keerukas Vajadus täiendava info ja mõõtmissüsteemide järele Arvestussüsteemi juurutamine on kulukas ja väga aeganõudev Tulemused ei pruugi alati oluliselt erineda traditsioonilisel meetodil arvestatutest Olulisemad sammud tegevuspõhise arvestuse juurutamisel on: Tegevuste määratlemine ja kulukogumite moodustamine. Ressursside kulude arvestamine. Ressursi kulude paigutamine ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse. Tegevuse kulukogumile põhjendatud kulukäiturite leidmine ja kulukäiturite määra arvestamine. Tegevuse kulukogumi kulude jaotamine kuluobjektidele. Tegevuspõhise kuluarvestuse filosoofia on lihtne ja loogiline: kulutused ja kulud ei teki iseenesest, kulutused ja kulud on teatud (juhtimis)tegevuste tulemus.
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekte nende tasuvuse põhjal
kapitaliturgudelt hankimine). Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell). 8. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes on alati finantsjuhi ametikoht. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes ei ole harilikult finantsjuhi ametikohta. 9. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub maksude osakonna töö juhtimine, ta teostab juhtimis- ja finantsarvestust. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub rahakäibe juhtimine ning raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeeringuprojektide hindamine ja kavandamine samuti hinnastrateegia ja turunduse väljakujundamine. 10. Horisontaalanalüüsi korral analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 11
On koostatud tööelementide loeng, kus on kirjeldatud erinevate tööde sisu. EHITUSKULUDE LIIGITAMISE EESMÄRGID. Eri osapooltel eri eesmärgid liigendamisel. Lk 7. esimene pool Selleks, et saaks võrrelda erinevaid kulu- ja hinnagraafikuid omavahel, on vajalikud eeskirjad. KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID PEAKSID SOBIMA: -investeeringutele vajaliku hinnangu andmiseks. -konstrukt. elementide järgi jaotatud hinnanormatiivide koostamiseks. -ühikhinnetel põhinevate eelarvete ja pakkumiste koostamiseks -tegelike kulude arvustamiseks ja võrdlusandmestikku kogumiseks -tellija ja töövõitja vaheliste arvelduste korraldamiseks. -ehituskulude ja eh. hinnaindeksi arvutamiseks. -eh. korraldavate projektide koostamiseks -eh. tööde operatiivjuhtimisplaanide koostamiseks. Nende süst. ülesehitamisel on vaja arvestada: 1.liigitada eh. maksumus tema osade ja elementide kaupa 2.liigitada eh. rajamiseks vajalikud kulud nende kulude kandjale järgi üksikutest
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
12. Kuidas teostatakse kulude arvestust ehituses Ehituskulude arvestamiseks on kaks võimalust: · esiteks tugineda hinnale, mida nõutakse valmis ehituse või selle osa eest, · teiseks tugineda ressursikulule, mida on vaja ehitamiseks. 13. Kuidas teostatakse kulude eelarvestamist ehituses Kulude eelarvestamiseks ehituses on välja kujunenud mitmed erinevad maksumusmudelid, mida kasutatakse erinevatel projekteerimisetappidel. Üldiselt saab kulude eelarvestamise jagada kaheks: 1) üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid; 2) detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel. Varasemal projekteerimisetapil kasutatavad üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid on ehitise koondnäitajal (funktsionaalühiku meetod, kubatuuri meetod, pindala meetod) ja ehitise osamahtudel (konstruktiivelementide mahtude alusel) põhinevad meetodid. Detaileelarvestamine ühikhindade alusel põhineb kululiikide
Finantsaruannete ettevalmistamine koostamine ja analüüs ongi finantsaaruande ülesandeks, ning see on reguleeritud riiklike õigusaktidega. 2) Juhtimisarvestus seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt, ettevõtte tegevuse plaanimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestamisega. Juhtimisarvestus on rohkem suunatud ettepoole ehk tulevikku. Tulemuste arvestamine, andmete ettevalmistamine otsuste langetamiseks, on reguleeritud ettevõtte siseste normatiivsete materjalidega. 3) Kuluarvestus on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ning selle struktuuriüksuste tootmise ja tegevuskulude töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Samuti tootekulude kalkuleerimisega. Kuluarvestus on juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühisosa, varustades mõlemat kuluinfoga. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes
Strateegia sisaldab vastuseid paljudele küsimustele ... Kuidas ettevõtte tegevus laieneb? Kuidas ta suurendab turuosa? Kuidas ta rahuldab tarbijate vajadusi? Kuidas sisenetakse välisturgudele? Kuidas arendatakse välja vajalikud kompetentsid? Kuidas kaitstakse saavutatud konkurentsipositsiooni? Kuidas saavutatakse erinevaid finantsilisi ja strateegilisi eesmärke? Strateegia elluviimise osad Lühemate perioodide eesmärkide ja tegevuskavade väljatöötamine Eelarvete koostamine ja ressursside eraldamine Strateegia elluviimiseks vajaliku organisatsiooni loomine Töötajate valik ja arendamine Motiveerimise ja stimuleerimise seostamine soovitud tulemuste saavutamisega Organisatsioonikultuuri ja töökeskkonna loomine Tugisüsteemide loomine ja tegevuspoliitikate rakendamine Eestvedamise rakendamine Juhid strateegilises juhtimises ja vastutus Tippjuht Äriüksuse juht Funktsionaalsete valdkondade juhid
Turundusplaani koostamise juhend Äriplaan ja turundusplaan Turunduse planeerimise protsess Turundusplaan Turundusplaani kokkuvõte Situatsioonianalüüs Eesmärgid ja strateegiad Turundusmeetmestik Turunduseelarve Turunduse organisatsioon Turundusplaani lisad Järjest tiheneva konkurentsi tingimustes ei saa ükski ettevõtte või ettevõtja loota, et kui tal on oskus midagi toota, siis ilmtingimata leidub toodetule ka ostja. Konkurentsitihedal ja tarbijakesksel turul suudab pikaaegselt edukas olla ainult see, kes lähtub oma tegevuste kavandamisel turunduskontseptsioonist. See tähendab, et kõigepealt määratakse kindlaks see, mida tarbijad vajavad ja soovivad, ning seejärel kohandatakse tootmine ja turundusmeetmestik vastavaks nendele lähteandmetele. Turundus on väga lai mõiste. Ettevõtte turundustegevus hõlmab endas nii turu-uuringuid, turusituatsiooni analüüsi, toote kujundamist, hinnapoliitikat, turustuskanalite valikut, müüki, toetusmeetmeid ning mitmesuguseid muid
kohta, küll peaks aga ära märkima kõige olulisema. Turundusplaani tuleks kirja panna, mille kohta informatsiooni on otsitud ja kogutud, ning kuidas seda täpsemalt tehtud on: Probleemi kirjeldus. Millist informatsiooni otsiti ja mille kohta andmeid koguti? Kuidas informatsiooni koguti Kas tugineti teisesele (ehk sekundaarsele) informatsioonile? Millised on sisesed teisese informatsiooni allikad? (raamatupidamise aruanded, erinevad eelarved ja kokkuvõtted, klientide andmebaasid, müügiaruanded jmt) Millised on välised teisese informatsiooni allikad? (raamatukogud ja muud avalikud allikad, valitsuse väljaanded, kommertsallikad, uuringufirmade väljaanded, standardandmed, meediaallikad, arvuti andmebaasid vmt) Teiseste infoallikate usaldusväärsus? Teisese informatsiooni töötlemise ja selle põhjal järelduste tegemise juures on eriti oluline kaaluda andmete usaldatavust
muudele tegevusaspektidele seadusandlusega kehtestatud hulk konkreetseid nõudeid. Avaliku sektori ja valitsuse suhe. Mõistet valitsus kasutatakse kitsamas ja laiemas tähenduses. Kitsamas tähenduses jaguneb valitsus kesk-ja kohalikuks täitevvõimuks ning kattub sellisena avaliku sektoriga. Laiemas tähenduses mõistetakse avaliku sektori all ka neid asutusi ja organisatsioone, kelle tegevuse finantseerimiseks ei korjata vahendeid maksude näol ning keda ei finantseerita riigi- või kohalike eelarvete kaudu. Siia kuuluvad mitmesugused mittekasumit taotlevad organisatsioonid, samuti riigi- ja munitsipaalettevõtted. Avalikku sektorisse laiemas tähenduses kuulub ka riigi rahapoliitikat kujundav keskpank. 1 2. Kaks avaliku sektori funktsioonide gruppi. Üheks võimaluseks määrata avaliku sektori suurust on lähtuda funktsioonidest, mida üldiselt avalik sektor enamuses riikides täidab. Need on järgmised:
määratakse kindlaks toodete valmistamise ja müügi plaanilised (eelarvelised) kulud, standardkulud ja tegelikud kulud, analüüsitakse kulusid ja kuluhälbeid ning äritegevuse kasumlikkust · Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni. Juhtimise kui protsessi osategevuseks on kavandamine, organiseerimine, kontroll ja otsustamine. · Maksuarvestus · Finantsarvestus · Audiitorkontroll · Finantsaruannete analüüs · Eelarvestamine 10 · Kuluarvestus on äritegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete tootmise (teenuste osutamise) juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaaniliste kulude) koostamist. 11 Kulude juhtimine (cost management) · Juhtide tegevus, mis on suunatud kulude planeerimisele ja kontrollimisele lühiajalisel ja
Väärtus- Strateegiline keskne mõtlemis- ettevõtte võime Mitme strateegia Konsensus- aasta Jätkuvale likud juhti- eelarved konku- mismeetodid Aasta- Hälbe- rentsi- Soodustav eelarve analüüs eelisele väärtussüs- Funktsio- Ressursi- suunatud teem ja naalsed vajaduse äri- ettevõtte fookused analüüs strateegiad kultuur I
1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus.
Lühiajalises perspektiivis käibekapitali planeerimine, keskmises ja pikas perspektiivis kapitalimahutuste planeerimine. Seotud finantsotsustega. ● Finantsotsuste tegemine: ○ Pikaajalised ehk strateegilised - dividendipoliitika, investeeringud, pikaajalised laenud ja muud kohustised. ○ Lühiajalised ehk taktikalised/operatiivsed - finantseerimine, rahavoogude juhtimine, kapitali eelarvestamine. Jagunevad omakorda igapäevasteks ning erakordseteks otsusteks. ● Finantskontroll – võrrelda planeeritud tulemusi tegelikuga. Ettevõtte plaanid jagunevad: 1. Pikaajalised ehk strateegilised plaanid – 1-5(10) aasta pikkust perioodi haarav kogu ettevõtte pikaajaliste eesmärkide määratlemine. 2. Lühiajalised ehk keskmise pikkusega ehk taktikalised plaanid – 6 kuu kuni 2 aasta
ettevõtte nendest on- mudeli idendifitseerimine. 17. Pankroti prognoosimine (ainult Altmani Z skoori jargi). Võimaldab teha: võimaldab ettevõtte pankrotistumise tõenaosust. Tegurid, mida arvesse võtab: likviidsus (selle kasvades tõenaosus pankrotti sattuda vaiksem), jaotamata kasum, kasumlikkus, naitab kapitali strukuuri (mida rohkem omakapitali , seda vaiksem tõenaosus sattuda pankroti). 18. Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid. Kõige enam on levinud kasvumaar, parameetriline, valemid ja finantsotsused. 19. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2. Skeem 1 lihtsam ja arusaadavam. Koostamiseks jagatakse infot tulude ja kulude kontodelt. Ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mitte tootmiskuludest. Skeemis 1 on esitatud tööjõukulud, skeemis 2 seda eraldi ei ole. 20. Muugikaibe planeerimine.
prognoos, milles püütakse ennustada tegevusala tehnoloogilisi muutusi. Eelarve on numbriline plaan ressursside paigutamiseks spetsiaalseteks tegevusteks. Juhid koostavad eelarveid tavaliselt tulude, kulude ja suurte kapitalimahutuste, nagu masinad ja sisseseade, jaoks. Me elame maailmas, kus peaaegu kõik on arvestatav rahaühikutes. Rahalisi eelarveid kasutatakse tegevuse suunamiseks tootmises, turunduses või erinevatel organisatsiooni tasanditel. Eelarved on üks planeerimise võte. Operatiivse planeerimise vahenditena on kasutusel mitmesugused ajakavad. Ajakavade koostamisel pannakse kirja kõik vajalikud tegevused, mis järjekorras neid tuleb teha, kes mida teeb ja millal need peavad olema tehtud. Tuntuim ajakavadest on Gantti kaart. Gantti kaardi arendas välja sajandi algul Henry Gantt, kes oli teadusliku juhtimise ekspert Frederick Taylori juures. Gantti kaardi idee on lihtne: graafik, mille
Antud juhul kasutatakse kasumit selleks, et saavutada nõutud finantseerimine. (3) Sisemiste fondide suurenemine -- stabiilne dividend äratab ettevõtte vastu usaldust, aktsiaturg näeb dividendides informatsiooni ettevõtte tulevikuväljavaadetest. Kui maksumäär on kõrge, on dividendide väljamaksekordaja väike. Soovitav dividendipoliitka: · traditsioonilised ettevõtted maksku dividende; · kôrgtehnoloogiaettevõtted vôiks orienteeruda aktsiakapitali suurenemisele. Kapitali eelarvestamine: projektide tasuvuse hindamise meetodid ja nende rakendamine (tasuvusaeg, diskonteeritud tasuvusaeg, kestus, NPV, IRR, MIRR, PI, EA). Kapitali eelarvestamisel kasutatavad meetodid Projekti tasuvuse hindamisel kasutatavad meetodid: 1)tasuvusaeg (payback period, PB) Tagasimaksuperiood (tasuvusperiood) on aastate arv, mis on vajalik selleks, et katta projekti esialgne maksumus. Reeglina peab projekt ennast ära tasuma vähemalt viie aastaga, viimase aja kirjanduses
arutelu paarides, grupis. 5) Õppereisid, õppevisiidid- hoolikalt ettevalmistatud külaskäik, ekskursioon, mille eesmärk on jälgida õpitavaid tegevusi, objekt või olukordi. Õppija viiakse olukorda, kus toimub reaalne tegevus, tal on võimalik esitada küsimusi, leida vastuseid ning ja tegevuste enda jaoks mõtestada. 6) Meeskonnatreening- õppevorm, kus erinevate tegevuste ja meetodite kaudu toimub meeskonna kui terviku võimekuse suurendamine. Selleks analüüsitakse meeskonna olukorda, olemasolevaid kompetentse, püstitatakse arengu eesmärgid nii igale liikmele eraldi kui ka meeskonnale tervikuna. Peamiselt on suunatud ühiste arusaamade loomisele, rollimudelite selguse, koostöö oskuste, vastastikuse usalduse ning ühistunde suurendamisele. Treeningu eesvedajaks võib olla otsene juht, keegi organisatsioonist või väline koostöö partner. Kasutades treeningu eestvedajaks oma
eeldusteks on e-poe platvormi ost ning laopinna rent. Strateegiline osatähtsus seisneb selles, et e-poe tootevalik oleks laialdasem kui esinduskauplustes. Eesmärgipuu kontekstis on välja toodud tegevuskava, mille alusel tuleb sõlmida lepingud nii transpordifirmade kui ka maksekeskusega. Strateegia eesmärgiks on kaupluste müügikäibe tõstmine, uute klientide ettevõttesse toomine ning olemasolevate klientide rahulolu suurendamine. Eesmärgistamise tulemusena on projekti missiooniks: „Äriettevõttele The Body Shop e-poe loomine,“ mis on selgelt piiritletud ning kõikidele projektis osalejatele ja projektivälistele isikutele üheselt mõistetav. SMART reegli järgi sõnastatud eesmärk kujuneb järgnevalt: „3-kuulise projektiperioodi raames luuakse e- pood äriettevõttele The Body Shop, mille tulemused on mõõdetavad ettevõtte müügikäibe statistiliste andmete alusel
suunata. Strateegilise planeerimise eest vastutajad peavad teostama panga k6igi valdkondade riskide hindamise. Hindamine peab toetuma formaalsele taustsysteemile, et see oleks piisavalt usutav. Hinangu tulemused raporteeritakse juhtkonnale, kes seej2rel teeb otsuse ressursside jaotamise kohta. Seega langetab juhtkond strateegilise valiku, mille tegemisel tuleb arvestada v6imalikke alternatiive. N2iteks: turuosa suurendamine Eestis, rahvusvahelise tegevuse laiendamine, konsentreerumine tegevuse p6hivaldkondadele, uute yksuste omandamine v6i asutamine. Alternatiivide valikul on aluseks teatud kriteeriumid. N2iteks: tugevdab veelgi panga tugevaid kylgi. Kavandab panga n6rki kylgi(finantseerib). On sobivad arvestades panga olemasolevat turusituatsiooni. On aktsepteeritav klientide, aktsion2ride, t66tajate ja yhiskonna poolt.
neutraalne. 8) Konservatiivsuse printsiip raamatupidamise aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on nimetatud hindamiste sihilik sooritamine. 9) Avalikustamise printsiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamise kohuslasest, tema finants seisundist, majandus tulemustest ning rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate ( kalastamine vastavalt algdokumentidele). Õiglane kajastamine tähendab varade ja kohustuste kajastamist nende tegelikus vaatluses, mis tagatakse nende hindamisega. 10) Sisu ülimlikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses tuleb lähtuda nende sisust ka siis, kui nende juriidiline vorm sellele ei vasta. Nt: tööruumi rentimine eluruumiks
kasutamisel saadakse sellest tulu ehk sissetulekut. Sissetulekud võivad olla järgmised: Palgad, see on tasu tööjõu müümisest (teenuse osutamine) Rent, see on tasu maa ja maavarade kasutamise eest Intressid, see on intressitulu pangahoiustelt, ettevõtte laenudelt ja muud investeeringutulud Kasum, see on see osa , mis jääb järele, kui kaupade ja teenuste koguväärtusest kõik eelnimetatud tulud on maha arvestatud. Kasum on ettevõtte omanike tulu. Et arvestamine oleks arusaadavam, jaotatakse kogu kasum kahte ossa: korporatsioonide (aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud) kasumiks. Kõikide indiviidide sissetulekute summa , kui on liidetud palgad, rendid, intressid ja kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu(NDI) ehk rahvatulu. See väljendub tegelikult tootmishindades. Lisades sellele kapitali tarbimiskulu ja lahutades subsiidiumid(kui neid saadi), saadakse
tarnijate strateegia loomine Juhtimise tasemed: Strateegiline tase: ostutegevuse planeerimine ja arendamine ja juhtimine ostja-tarnija suhte arendamine, nõudluse pikaajaline prognoos, tarnijate valik, Eesmärgiks pikaajalised hankelepingud ja strateegiliste toodete hinnatase Taktikaline tase: tarnijate turu kaardistamine, päringute koostamine, pakkumiste analüüs, parima valik, läbirääkimised, ostulepingute ja eelarvete koostamine, kategooriajuhtimine Operatiivne tase- varude jälgimine ja ostuvajaduse tuvastamine, taastellimuste koostamine ja edastamine, tarnete kooskõlastamine ja jälgimine, tarne probleemide haldamine, ostuarvete õigsuse kontroll. Loeng 2 Hankeid tehakse tootmisettevõtetele tootmise tarvis materjalide ostmiseks ja kaubandusettevõtetele edasimüügiks kaupade saamiseks. Lisaks ka ettevõtete tegevuste võimaldamiseks toodete ja teenuste näol. Hooned, masinad, seadmed.
Otsitakse veoplaani, mis minimeeriks summaarse veomaksumuse. Üldjuhul võib transpordiülesandes olla antud veotariifi asemel mõni muu kriteerium (kogus, kaugus). y Regressioonmudelid y Eksperthinnangud Optimeerimine y Lineaarplaneerimine - lahendusvõtted: o graafiline meetod o simpleksmeetod o samakasumijoone meetod o duaalhinnangud o ekstreemumpunkti meetod y Mittelineaarne plaanimine y Varudejuhtimine y Dünaamiline planeerimine y Teenindusteooria y Stohhastiline planeerimine y Mänguteooria y Võrkplaneerimine Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande tingimused:
annaabi.ee 
