kaudu; Võimestada haavatavaid gruppe ning arendada nende sotsiaalset sidusust ja sotsiaalset kapitali; Saavutada muutusi majanduspoliitikas; Parandada sotsiaalset haavatavate gruppide juurdepääsu terviseteenustele; Saavutada omavalitsuste ja paikkondade tasandil haavatavate gruppide kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse Omavalitsuste roll Sotsiaalse ebavõrduse vähendamisel ja heaolu tagamisel on suur roll kohalikel omavalitsustel. Ainult omavalitsus on suuteline mõjutama keskkonda nii, et see muutuks tervisttoetavamaks ja kohalikele inimestele heaolu allikaks. Nii majandusareng, haridus, kohalike inimeste elamistingimused, toitumine kui tervisekaitse ja paljud muud valdkonnad on kohaliku omavalitsuse igapäevatöö. Omavalitsus hoolitseb tööhõive, sotsiaalteenuste,
Õiglase kaubanduse süsteem võimaldab tootjatele majanduslikku sõltumatust ning parandab nende elutingimusi. Lisaks õiglasele hinnale aitab õiglasest kaubandusest saadud lisatulu tootjatel arendada oma kogukondi. Tarbijad saavad õiglasest kaubandusest kasu, sest õiglane kaubandus pakub neile võimalus teha oma sisseostud vastavalt oma põhimõtetele ja väärtustele ning anda oma panuse maailma kaubanduse ebavõrduse vähendamisse, kindlustades samas kvaliteetse ja eetilise toote. Keskkond. Õiglane kaubandus premeerib ja julgustab keskkonda säästvat põllumajandust ja tootmist. Kus Eestis müüakse õiglase kaubanduse tooteid ? Eestis saab osta õiglase kaubanduse märgiga tooteid mitmetest mahepoodidedest nagu And, Parim Pood,Looduspere jms. Lisaks on õiglase kaubanduse tooted saadaval ka suuremates kauplustes ja
Maya Angelou ütles kunagi, et mehed vihkavad seda, mida nad ei tunne, ning mida nad ei tunne on haritud naised. Mehed lausa jälestasid mõtet, et naistest võiksid saada nendega võrdväärsed inimolendid, selline hoiak on ka tänapäevani mõnes ühiskonnas säilinud, arenenud riikides sellist suhtumist taunitakse, kuid siiski on veel olemas teatud hoiakud naiste kohta, mille parimaks näiteks on ametite palgalõhed. Kuigi maailm on aja jooksul soolise ebavõrduse suhtes palju leebemaks muutunud, mõistetakse ikka hukka homoseksuaale. Neid vihatakse Piibli tõttu, sest Uus Testament räägib selgesõnaliselt sellest kuidas Jumal lõi inimesed heteroseksuaalidena. Seetõttu on homoseksuaalid usklike silmis automaatselt patused ja Jumala salgajad. Samuti mitmetele ateistidele näib ebanormaalsena kahe samasoolise inimese suhe, sest nad lihtsalt ei mõista selle olemust. Kuid, kas ühiskonnal on õigust mõista hukka inimeste vahelist kiindumust
1 Lorenzi kõver Lorenzi kõverat kasutatakse ebavõrdsuse kirjeldamiseks. Kõver kirjeldab algse tulu kumulatiivset kogumit elanikkonna kumulatiivse kogumiga võrreldes. Mida võrdsem on tulude jaotus ühiskonnas, seda sirgem on Lorenzi kõver; mida ebavõrdsem, seda suurem on kõvera paine. (Arrak 1995.a, lk48-49) Joonisel 1 on kujutatud tulude jaotust 1998.a ja 2007.a. Absoluutset võrdust kajastab 45 kraadine sirge, kus elanikkonna kumulatiivne jaotus võrdub tulude kumulatiivse jaotusega. Ebavõrduse suurust saame mõõta Lorenzi kõvera ja absoluutset võrdsust kajastava sirge pindalaga ehk kõvera painega. (Arrak 1995, lk48) Lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning Lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrduse joone vahele jäävate pindalade suhet, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust, nimetatakse Gini indeksiks (Kall 2008, lk1) Kui võrrelda tulude jaotust 1998.aastal ja 2007. aaastal (joonis 1), on näha, et tulud on
Ent streigi jätkudes, kui polnud näha mingeid muutusi, hakkas Etienne populaarsus kahanema. Temas nähti vaenlast. Kuna ta oli kõige lähim inimene söekaevuritele, kelle peale oma viha välja valada, siis seda ka tehti. Kuid kes siis päriselt peaks kandma süüd streigi pärast? Kas tõesti üksainus mees, kes õhutab inimesi streikima, kuid kes on samas nende seast- söekaevur? Muserdunud, seltsimeeste käitumisest kaob Etienne mõneks ajaks silmapiirilt. Raamatus on suurim rõhk ebavõrduse üle, kuid on ka teisi sotsiaalseid probleeme. Murettekitav on laste lühike lapsepõlve aeg. Lapsed koondatakse tööle, kui nad ise on alles noorukieas. Neid võetakse tööl täisväärtuslike töötajatena, kuigi mõni neist pole nii arenenudki, et taolist rasket tööd teha nagu söekaevurid teevad. Kui surutakse lastele peale töö, siis arvavad lapsed, et nad ongi juba täiskasvanud, ning sealt algab ka väga varane seksuaalsus, mis nii noorte inimeste puhul on veidike õõvastav
Selgelt ei ole eristatav ka värviperspektiiv, tekitades mulje kaosest ja segadusest. Meistritöö pealkiri ,,Kuningate pidusöök" ei jäta vaatajale palju mõistatada, millega pildil tegu on. Oluline oleks aga mainida, et ilmselt valis autor meelega kujutamiseks just jõuka seltskonna, et seda saaks kõrvutada laua ees kägaras olevate kahe vaese inimesega, kes justkui halastust paluksid. Seega toob autor vaatajani inimestevahelise hierarhia ja ühiskonnas leiduva ebavõrduse. Tõepoolest, kui kerjused on samal tasandil koeraga, siis nendest kõrgemal on aadlikud, kuid nemad omakorda on kellestki alamad, millele viitavad kuningate poole suunatud ja ristatud käed. Samas on kõik tegelased kujutatud sarnaste toonidega, mis võib tähendada seda, et tegelikult on nad kõik lihtsalt inimesed ja üksteisega võrdsed. Ristatud kätte tõttu võib olla tegu mingi usulise rituaaliga, näiteks söögipalve lugemisega, kuid kuninga olekust tundub, nagu peaks kogu au temale
sellegipoolest on toetused äärmiselt madalad. 2011. aastal EMORi korraldatud uuringus (vt lisa 3) tuleb välja, et eestlased hindavad poliitikate toimetulekut töötuse probleemiga halvasti. Võrreldes Läti ja Leeduga on see küll palju parem, kuid sellegipoolest negatiivne. Ollakse rahul kuritegevuse ohjeldamisega, õiguste tagamisega, sündivuse suurendamisega ja mitmete muude valdkondadega. Isegi sotsiaalset turvalisust hinnatakse positiivselt, kuid sotsiaalse ebavõrduse vähendamisega ei olda enam eriti rahul. (Lauristin 2012) Kuna inimesed pole rahul poliitikatega, loovad nad erinevaid organisatsioone oma huvide kaitsmiseks. Üheks selliseks organisatsiooniks on ametiühing. Ametiühingute abil saavad inimesed enda huvid võimule kergemini arusaadavaks teha. Lisa 4 jooniselt 4 saab välja lugeda, et töötaja on märk, mida tõlgendaja ehk ametiühing tõlgendab objektile ehk valitsusele. Objekt ehk valitsus annab tagasisidet märgile ehk töötajale
ennast isiklikult defineerib, kuid et inimese füüsis, teiste inimeste arvamus, ühiskondlikud reeglid ja normid mängivad kõik kriitilist rolli, mil moel kellegi eneseteadlikus lõpuks väljendub. Filosoof ja kirjanik, Simone de Beauvoir, on öelnud järgmiselt: „One is not born, but rather becomes, a woman“. Lisaks sellele, et ta lause toetab sotsiaalse konstruktivismi ühte põhilistest postulaatidest, tõstab ta valguse alla tänapäeva sotsiaalse ebavõrduse probleemi. Mitmeti on meessugu meie ühiskonna norm – kuidas suurem osa filmide peategelastest on mehed, kuidas inimfiguur, ilma kleidi või juusteta, on sümbol meessoole ning kuidas inglise keeles asesõna kirjeldamaks tundmatut isikut on he. Tüdrukuid, kes käituvad sotsiaalnormidest mööda – ei kanna meiki, on lühikeste juustega ja ei naudi poodlemist – kutsutakse võõrkeelese sõnaga tomboy, kuid poisse, kes ei ole huvitatud spordist ega video mängududest,
· hariduse ja paremad tervishoiutingimused · koolitust ja oskuste arendamist tootmisühistute liikmetele ning nende peredele · kõikvõimalikke investeeringuid kogukonna arendamiseks Tarbijad saavad õiglasest kaubandusest kasu, sest: · õiglane kaubandus annab neile võimalus teha oma sisseostud vastavalt oma põhimõtetele ja väärtustele · võimaldab tarbijatel anda oma panuse maailma kaubanduse ebavõrduse vähendamisse · annab neile kvaliteetse toote · kindlustab ostetud toodete eetilisuse Keskkond. Õiglane kaubandus premeerib ja julgustab keskkonda säästvat põllumajandust ja tootmist järgmiselt: · propageerib integreeritud põllumajanduspraktikad, mis vähendavad reostusaineid ning putukatõrjete ja taimemürkide kasutamise · toetab ökoloogilist põllumajandust Mille järgi otsustatakse kaupade õiglane hind
................................................ 11 5.4 Tööstus............................................................................................................................12 5.5 Transport......................................................................................................................... 13 5.5 Turism............................................................................................................................. 14 5.6 Gini indeks ja ebavõrduse näitajad................................................................................. 14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus................................................................................................................18 2 Sissejuhatus
· Keskel kohal oli võimude lahususe teooria · Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud · Rõhutas kodanike vabaduste kaitse · Peetaks liberalismi üheks isaks · Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub oludest (kliimast, pinnavormidest) Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) · Prantsuse filosoof, kirjanik · ,,Arutulus teadustest ja kunstidest", ,,Ühiskondlik leping" , ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrduse tekkimise põhjustest" · Arvas, et tsivilisatsioon on inimesed ära rikkunud · Võim lähtub rahvast · Ühiskondliku korra aluseks eraomand, kuid vajalikud on ka abinõud ebavõrduse vastu · Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia Entsüklopedistid · Alusepanija ja esimene väljaandja Denis Diderot · ,,Entsüklopeedia" käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära
tumedate ja päebvavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta ja ilustusteta. Järelikult ei saanud kirjanik piirduda fantaasiaga, vaid pidi indiviidi ümbritsevast tegelikkusest, eeskätt sotiaalset olustikku uurima, et seda raamatuis võimalikult tõepäraselt kujutada. Sellepärast nimetabki Balzac om romaane etüüdideks.. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust millest romantik oleks tagasi kohkunud, näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrduse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha-ja võimuahnitsemist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, seetõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ka kriitiliseks realismiks. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Realismi põhizanr on romaan. XIX sajandi realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni
võõrandumine peab mitmekultuurilises ühiskonnas taanduma. Vähemusrahvused ei kujuta meile ohtu ega ole probleemne nähtus, vaid hoopiski suur potentsiaal meie riigi arengus. Suurem osa vähemusrahvuste esindajatest kuulub areneva Eesti täieõiguslike kodanike hulka. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused Sotsiaal-majanduslikus sfääris ei saa olla eri rahvuste täielikku võrdsust, sest demokraatlik riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrduse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samal ajal on vaja vältida olukorda, kus näiteks rikkus ja vaesus või edukus ja edutus karjääriredeli oleksid tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kulmineerumise allikaks. Seega tuleks sotsiaal-majanduslikus sfääris demokraatlikku mitmekultuurilisust luues keskenduda küsimusele, kuivõrd on rahvuslikud erinevused ühiskonnas eristavad või stratifitseerivad tegurid
26.Sooline kihistumine, soolised stereotüübid Vastus: Sooline kihistumine - inimeste sotsiaalse staatuse kujunemist tema bioloogilise soo alusel. Stereotüübid-naised/mehed. 27.Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Vastus: Bioloogiline sugu ,,mees" ja ,,naine". Kaasasündinud,bioloogiliselt determineeriud. Sotsiaalne sugu - feminiinsus ja maskuliinsus on sotsiaalselt konstrueeritud. Ei ole kaasa sündinud. Omistatakse väärtus, tähendus kultuuriliselt, sotsiaalselt. 28. Soolise ebavõrduse põhjused ja tagajärjed Vastus: 29. Sooline sotsialiseerimine Vastus: 30.Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke Vastus: Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sotsiaalseteks institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel. Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2
27. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Biol on sugu, sots on sugupool. Oluline on vahe teha neil mõistetel. Bioloogiline sugu on mees ja naine, kaasasündinud. Fem ja mask ei ole kaasa sündinud vaid sots tulnud. Fem ei kaasne autom naiskeks olemisega ja mask meheks olemisega. Oluline on aru saada kuidas mehed ja naised käituvad milliseid loomu omadusi peavad endas ja milliseid ei pea. Ühiskonniti on see erinev. Samuti on muutuvad käitumisreeglid ajalooliselt. 28. Soolise ebavõrduse põhjused ja tagajärjed Miks on oluline vahet teha? On oluline aru saada et sündides ei määratle looduskäitumisreeglid. Rollid tulenevad sots dialoogilst. Ei ole sünnipäraseid omadusi miks ebavõrdsus õigustatud. Ebavõrdsus tuleb ühiskonna korraldusest. Aegade algusest on peetud meest jahil käima ja toitu tooma ja naisi toitu tegema ja lapsi sünnitama. Vanasti ei saanud laste mitte saamist reguleerida täna päeval on olemas rasestumis vahendid. Naine saab valida
Pärisorjus oli olnud 16 aastat kaotatud, kuid Vm. talupojast on saanud vang sõltuv peremehest, endal puudus maa. Sellele pööras tähelepanu ka T., lisaks lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. ,,Lapsepõlv. Poisiiga. Noorus." 3-osaline romaan, kus kajastuvad Tolstoi lapsepõlvemuljed. ,,Sevastoopoli jutustused" kogumikus muljed Sevastoopoli lahingutest. ,,Luzern" jutustus põhineb ühel episoodil. Hotelli ees mängis muusik, keda aadlikud kuulavad ja naudivad, kuid keegi ei anna talle selle eest raha. Tolstoi tahab teda restorani kutsuda, kuid neid ei lubata sisse. Üldistus: aadlikud naudivad seda,
......................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20
Tema esimene teos on tõlge Balzaci romaanist ,,Eugenie Grandet". Samal ajal valdab teda tõsine mängukirg. Dostojevski paneb aluse oma kirjanikutegevusele. Ta oli mõjukaim ja enim teisi mõjutav kirjanik. 14. Dostojevski romaanid- temaatika, pealkirjad tal oli suur huvi Jeesus Kristuse vastu- suured mõjutused piiblist->inimest võib päästa ainult headus. Tema esimene originaalteos kannab nime ,,Vaesed inimesed". Dostojevski lahkab sotsiaalse ebavõrduse probleeme. See on lugu Peterburi väikeametnikust ja tema rõõmutust elust. Dostojevski lahkab oma teostes väga sügavalt inimpsüühikat. Esimene teos saab kriitikute poolt väga kiidetud, seda nimetatakse isegi geniaalseks. Dostojevski mõistab, et pahed peituvad inimestes endas, mitte sotsiaalses seisus. Sellel teemal ilmuvad temalt romaanid ,,Perenaine" ja ,,Nõrk süda". Tema hingeline vastuolu viib sisemise mässuni. Selle ilmekaks näiteks on ,,Teisik".
mõjutavaid tegureid. o Funktsionalistlik teooria haridussüsteemi eesmärk on inimesi tööks ettevalmistada. Koolis õpitakse eluks ja tööks vajalikke oskusi Inimesi haridustase näitab inimese teadmisi ja oskusi e inimkapitali. Inimkapitali on vajalik tööülesannetega toimetulemiseks. o Konfliktiteooria haridussüsteem taastoodab ja õigustab sotsiaalset ebavõrdsust. Ebavõrduse taastootmine: haridussüsteem on üles ehitatud nii, et jõukamate vanemate lapsed saaksid koolis paremini hakkama ja käiksid paremates koolides ning et hea töökoha saamise eelduseks on hea haridus. Ebavõrdsuse õigustamine: ametliku ideoloogia järgi on haridussüsteem õiglane hindab õpilaste võimeid, loovust, motivatsiooni. · Inimsuhted koolis: o Koolivägivald sagedane, igapäeva vägivald, koolikiusamine või ootamatud:
Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 20. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused
Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 11. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus jm., ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. - vanuseline ebavõrdsus elatanu varjatud ja avalik diskrimineerimine - rassilisel ebavõrdsusel on isiksusekeskne grupiline või riiklik iseloom, sallimatus - staatuseline eba palk, tulud, jne - kultuuriline elu- ja käitumisstiili erinevused
kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Staatusega kaasneb alati roll kuid rolliga ei kaasne staatus (bussireisijad). 20. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise,
Pärisorjus on olnud 16 aastat kaotatud, kuid Vm. talupojast on saanud vang sõltuv peremehest, endal puudus maa. Sellele pööras tähelepanu ka T., lisaks lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. Tolstoi romaani lähivaatlus ,,Anna Karenina" Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Ta oli tüüpiline naine,
· Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon. Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald... · Posttraumaatiline stress agressiivsuse kogemisest põhjustatud stress, mis põhjustab nt mälu, unetust, tähelepanuhäireid · Kollektiivne vägivald . tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrduse vähendamine, avalikustamine, eeskujud, väljaelamisvõimalused(nt sport) Prosotsiaalne käitumine Prosotsiaalsus antisotsiaalsus Protsotsiaalsuse äärmuslik vorm altruism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid. · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Võime asetada ennast teise inimese positsioonile.
(koristaja); relvajõud (ohvitser). Hea töö ühiskonnas on mingid arusaamad, millised tööd on ühiskonnas head ja millised ei ole head. Ametite prestiiz kui kõrgelt ühiskonnas mingit ametit hinnatakse. Loodud rahvusvaheline ametite prestiizi indeks: arst (78); ülikooli professor (78), minister (71), parlamendi liige (60), keskkooli õpetaja (60), kunstnik (57), politseinik (40), modell (28), tänavapühkija (13). Ebavõrduse suurus ühiskonnas. Kui ühtlaselt on hüved ühiskonnas inimeste vahel jagatud. Mõõdetakse Gini index'iga näitab arvuliselt kui ühtlased on ühiskonnas sissetulekud jagatud. Millest sõltub ebavõrdsuse tase ühiskonnas? Valitsuse poliitika; Ühiskonna majanduslik arengutase (Kuznetsi kõver ütleb, et ebavõrdsus on kõige suurem keskmise arengutasemega riikide puhul). X loeng 4.11 (ptk 8, 9, 10, 15) SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS II
Palju kohalikku temal. Seotud igapäevaeluga, siiski põimitud ka mütoloogiliste vihjetega. Nalja kõrval on tal ka traagiline toon. Nende põimumine annab selle, mida varem ei olnud kirjanduses. Kuulsaimad on Villoni ballaadid. Rangete reeglitega, riimiskeem on päris nõudlik ja ei ole lihtsasti saavutatav. See raskendab ka nende edasiandmist. Varaseim surmatantsu kujutamine luules temalt. See motiiv tekkis ja levis laialt 15. saj kultuuris. Selle aluseks on maise ebavõrduse tunnetamine ja protest selle vastu. Surm on see, kes pakub lohutust. Sellest ei pääse keegi. Surm tantsib ka kuningate ja maiste rikkuritega. Sotsiaalne mõõde tugevasti esindatud. Testament on iseendast ka selline. Ühiskonna osad, kellele ta pärandi teeb, aga samas pilkab ka, sest surma ees ei maksa see midagi. Surm tasandab kõik. Sarnane Ruiziga oma mahlakuses. Villion ei samasta end täielikult surmaga. Tema loomingus hakkab ilmuma grotesk. Millegi liialdatud madaldamine
Häiris materjalistlik ebavõrdsus, püüdis kergendada talupoegade elu, kirjutas aabitsa, avas kooli (pidi sulgema). 1910 otsustab põgeneda kodust. Sureb kopsupõletikku. Looming lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. Varakult hakkas kirjutama päevikut, millest hiljem vormub romaanitriloogia: 1852 "Lapsepõlv", "Poisiiga", "Noorus" "Sevastopori jutustused" Vene sõjad 1869 "Sõda ja rahu" tetraloogia. kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300. Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine).
90. Ühiskondliku lepingu teooria. Nende teooriate alged on antiikajas, põhiideestik toetub aga valgustusaja suurmõtlejate ideedele. Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku kokkuleppe tulemusena. Riigile eelnes ajalooliselt nn ürgvabaduste periood ja üldine demokraatia, kus inimestele kuulusid ürgsed ehk loomuõiguslikud vabadused. Ühiskond rajaneb kollektiivsel tööl ja tarbimisel. Eraomandi ning ühiskondlike gruppide varalise ebavõrduse tekkimine viis ühiskonna tervikuna krahhi äärele, kuid terve mõistus võitis ning lepiti kokku riigi loomises. Riigipea sai oma võimu seega algselt rahvalt. (rahvas kõrgema võimu allikana) Mõlemad pooled, valitseja ja tema alluvad, on leping kaudu võrdsed. Riigivõim ise pidi jääma rahvale kui suveräänile, sest rahvas on riigivõimu algne allikas ja kandja. Seadused, kuigi neid annab valitseja, peavad
põhiline süüdlane. R läks koguni tülla teise suure entsüklopediaisti d' Alembert'ga. Diderot ei sallinud R religioosseid ideid.R puhul võiks öelda, et ta oli autor, kes tegutses mitmel rindel, kirjutas ilukirjandust ja tsentraalne nende mõlema loomingus on proosa ja natuke ka draama. R puhul on olulised 3 proosateost ,,Arutlus teadustest ja kaunitest kunstidest"-1750, ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrduse päritolust ja alustest ,, ja ,,Ühiskondlikust lepingust". R on ka autor, kes selgelt esineb nö kolmanda seisuse, isegi alamkihi nimel. See termin pärineb ka temalt. Ta leiab, et inimühiskond pole üldse oma arengus edenenud, sellepärast et tulemuseks pole olnud rahva elu kergemaks muutmine, vaid vastupidi- on taastoodetud rõhumist. See, mille puhul rõõmustatakse- kõik see on seisnud rõhumise, kombelõtvuse jms võidutsemises. Tsivilisatsioon on pahede allikas. Tsivilisatsiooni
esmajärjekorras positiivset ja sõbralikku suhtumist ning nii eestlaste kui vähemusrahvuste esindajate mõlemapoolset tegutsemist ja tahet ühinemisele kaasaaitamisel. Eitav suhtumine ja üksteisest võõrandumine peab mitmekultuurses ühiskonnas taanduma. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused Sotsiaal-majanduslikus sfääris ei saa olla eri rahvuste täielikku võrdsust, sest demokraatlik riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrduse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samas oleks väga oluline püüda vältida olukorda, kus näiteks rikkus ja vaesus või edukus ja ebaedukus karjääriredelil oleksid tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kumuleerumise allikaks. Sotsiaal-majanduslikus sfääris tuleks demokraatliku multikultuursuse loomisel keskenduda küsimusele kuivõrd rahvuslikud erinevused on ühiskonnas eristavad või stratifitseerivad tegurid
ning nii eestlaste kui vähemusrahvuste esindajate mõlemapoolset tegutsemist ja tahet ühinemisele kaasaaitamisel. Eitav suhtumine ja üksteisest võõrandumine peab mitmekultuurses ühiskonnas taanduma. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused Sotsiaal-majanduslikus sfääris ei saa olla eri rahvuste täielikku võrdsust, sest demokraatlik riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrduse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samas oleks väga oluline püüda vältida olukorda, kus näiteks rikkus ja vaesus või edukus ja ebaedukus karjääriredelil oleksid tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kumuleerumise allikaks. Seega, sotsiaal-majanduslikus sfääris tuleks demokraatliku multikultuursuse loomisel keskenduda küsimusele kuivõrd rahvuslikud erinevused on ühiskonnas eristavad või
eestlaste kui vähemusrahvuste esindajate mõlemapoolset tegutsemist ja tahet ühinemisele kaasaaitamisel. Eitav suhtumine ja üksteisest võõrandumine peab mitmekultuurses ühiskonnas taanduma. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused Sotsiaal-majanduslikus sfääris ei saa olla eri rahvuste täielikku võrdsust, sest demokraatlik riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrduse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samas oleks väga oluline püüda vältida olukorda, kus näiteks rikkus ja vaesus või edukus ja ebaedukus karjääriredelil oleksid tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kumuleerumise allikaks. Seega, sotsiaal-majanduslikus sfääris tuleks demokraatliku multikultuursuse loomisel keskenduda
Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikult ei käitu, sest sisekaemuses saame aru. Shaftesbury õnneliku elu vormidest Pole selge, millist rolli mängivad välised asjad õnnes. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Filosoof teenib ühiskonda, olles moraalne kasvataja. Jean-Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika moodne inimene ei suuda õnnelik olla Moodsa aja probleemid: · Arutlus teadusest ja kunstidest · Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762) · ,,Emile" (1762) Loomulik inimene enne seda, kui ühiskond rikub ja muudab. Teda iseloomustab enesearmastust peab endast lugu, on enesekindel, kuid eesmärgiks on põhivajaduste rahuldamine. Ei tunne teiste suhtes hirmu, ei vihka neid, ei taha neile halba. On kaastundlik ja rahul. Ebaloomulik ehk ühiskondlik inimene eneseimetlus e uhkus, mure staatuse pärast,
Pärisorjus on olnud 16 aastat kaotatud, kuid Vm. talupojast on saanud vang sõltuv peremehest, endal puudus maa. Sellele pööras tähelepanu ka T., lisaks lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. ,,Lapsepõlv. Poisiiga. Noorus." 3-osaline romaan, kus kajastuvad Tolstoi lapsepõlvemuljed. ,,Sevastoopoli jutustused" kogumikus muljed Sevastoopoli lahingutest. ,,Luzern" jutustus põhineb ühel episoodil. Hotelli ees mängis muusik, keda aadlikud kuulavad ja naudivad, kuid keegi ei anna talle selle eest raha. Tolstoi tahab teda restorani kutsuda, kuid neid ei lubata sisse. Üldistus: aadlikud naudivad seda, mida lihtrahvas teeb, kuid
inimene tunnetab. Comte arvas, et ühiskond areneb alati lihtsamatelt vormidelt keerulisemateks. Arengul on kaks seadust (kirjeldas sotsiaalseid nähtusi): 1. Sotsiaalsete funktsioonide orgaaniline diferentseerumine 2. Nende funktsioonide koordinatsioon Comte ei saanud populaarseks, sest tema ideoloogiline lähenemine võrdsuse/ebavõrdsuse käsitlemine polnud töölisklassile meeldiv, sest ta leidis, et sotsiaalse ebavõrduse vastu pole õige võidelda, sest need, kes siin ilma on rõhutud, peavad lootma, et teispoolusel oleks rõhujad, paremas seisukorras. Comte suhtus õigusesse negatiivselt, ütles, et eriti taunitav ja teatud mõttes mõtetu on rääkida sellest õigusest, mida nimetame subjektiivseks ja eraõigusest, sest inimesel pole tegelikult mingeid õigusi peale ühe: õigus täita oma kohust. Termin subjektiivne õigus asemel kasutas mõistet tsiilkord. Leebemalt suhtus avalikku
annaabi.ee 
