Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Füsioterapeudi õppekava EAKATE PROBLEEMID EESTIS referaat Koostajad: Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE...............................................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK...........................
.............................................................11 2 SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus väheneb, mis viib üle 65-aastaste populatsiooni osakaalu suurenemiseni. Seega muutuvad ühiskonnas aina suuremaks probleemiks ka selle vanusegrupi haigused (Linnamägi jt 2008: 5), sest vananedes kahaneb toimetulek ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel). Kõige sagedasem ajuhaigus vanemas eas on dementsus (Linnamägi jt 2000). Järgmise viiekümne aasta jooksul suureneb dementsust põdevate inimeste osakaal oodatavalt neli korda, sest rahvastik vananeb, prognoositav eluiga kasvab, kuid samas paranevad ka ravivõimalused ja meditsiinitehnoloogia (Alzheimer's Association 2007: 2 ).
tuleneb materiaalsete ja arvamused sellest, kui impersonaalsete ressursside rahulolevana indiviid ennast omamisest ja nende tunneb, lähtuvalt tema kasutamise võimalustest. materiaalsetest elutingimustest. Elukvaliteet Vajadused, millega rahulolu Subjektiivsed hinnangud ja tuleneb inimsuhetest ja arvamused sellest, kui viisist, kuidas indiviid on rahulolevana indiviid ennast seotud teiste inimeste ja tunneb, lähtuvalt tema inim. ühiskonnaga. ja ühiskondlikest suhetest. S. Hirdi heaolukäsitlus.
...............................................................18 KOKKUVÕTE....................................................................................................................................24 VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................................................26 3 SISSEJUHATUS Rahvastiku vananemine on maailmas viimased aastakümned üha aktuaalsem demograafiline probleem. (Sõrmus, 2014) Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb käesoleval sajandil Euroopa riikides tööealiste inimeste arv ning suurenevad kulutused pensioni- ja tervishoiusüsteemile. Ennetamaks rahvastikuprotsesside võimalikku negatiivset mõju majandusele ja riigi heaolule, on hakatud pöörama senisest enam tähelepanu tööelu pikendamisele ning töötajate tööturult võimalikult hilise väljumise toetamisele.
Gerontoloogia on teadus vananemisest, mis käsitleb 1. vananemist 2. eetikat 3. vanuripoliitikat Gerontoloogial on neli alaosa: 1. Biogerontoloogia tegeleb raku ja koe vananemisega. Alusteadused on anatoomia, füsioloogia, bioloogia. 2. Sotsiaalgerontoloogia käsitleb eakate suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kaaslastega. Alusteadused sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja kõik ühiskonnateadused. 3. Psühhogerontoloogia käsitleb meeleorganite vananemist. 4. Geriaatria e. kliiniline gerontoloogia, mis uurib vanurite haigusi, kui ka ravi. Eetika
inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4
pension olema ca 65-70% eelnevast sissetulekust Hinnanguliselt annavad riiklik pension ja kohustuslik kogumispension kokku umbes 50% inimese pensionieelsest kuusissetulekust. · Elustandardi hoidmiseks vanaduses on vajalik "toetuda" kõigile kolmele pensionisambale. Eakad tööturul positiivseid ja negatiivseid aspekte? EL ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile Praxis, 2004 Pensionitaseme adekvaatsus eakate vaesusriski vältimine, varasema elatustaseme säilitamine, põlvkondadevaheline solidaarsus Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine pensionisüsteemide finantsaluse tugevdamine, sh tööhõive suurendamise, varajase pensionile siirdumise võimaluste vähendamise kaudu, säilitades tasakaalu majanduslikult aktiivse põlvkonna finantseerimiskoormuse ja pensioniealise põlvkonna pensionide taseme vahel Pensionisüsteemide kaasajastamine pensionisüsteemi
................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.................................................................5 4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid.........................................6 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused.............................
Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks -- Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed: Vaesuse põhjuste seletus USA-s Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad –
juhtival Keskkonnaministeeriumil on kanda oluline väike, kuid oluline roll, samuti teistel ministeeriumitel. Uue ehitusseaduse kehtestamisega 1. jaanuaril 2003. a muutus ehitustegevus mõnede institutsioonide osas, nagu ehitus- ja kasutusload, ehitusjärelevalve, väga rangelt reglementeerituks. Lubade saamiseks tuleb pärast 2003. a vormistada mitmeid dokumente ning saada kooskõlastusi. Seaduses ei ole kohta mõistetel, mis aitaksid õigusnormide tulva vähendada, - milleks on hea ehitustava, head kombed, mõistlikkus jms. Üldjuhul siiski võib uue ehitusseadusega rahule jääda, kuna see arvestab Euroopa Liidu seadusandlusega. Eesti jaoks on oluline viia oma seadused vastavusse euronõuetega. Eesti Ehitusseadus (Ehs 2003) on viidud kooskõlla euronõuetega (RT I 2002, 47, 2975). Ehitusvaldkonda puudutab eurodirektiividest kõige enam Ehitustoodete Direktiiv (89/106 EEC) (1988).
lastesõbralike teenuste ja süsteemide edendamine; laste vastu suunatud vägivalla vältimine; õiguste tagamine haavatavas olukorras lastele; laste kaasatuse edendamine. Eestis on lastekaitsealaste strateegiliste eesmärkide üheks alusdokumendiks Vabariigi Valitsuse poolt 2011. aastal kinnitatud laste ja perede arengukava 2012–2020. Arengukava peamiseks eesmärgiks on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. Püstitatud on viis strateegilist eesmärki, millest kaks on otseselt seotud LKS eelnõu hindamisega. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Ülevaade Eesti lastekaitsesüsteemi eesmärkidest ja kitsaskohtadest 11
seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest tingimustest – see on tarvidus millegi või kellegi järele (Vadi 2001: 92). Vajaduste kestev rahuldamatus ehk vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine mõjub organismile häirivalt, nende rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde (Kidron 2001: 107). Sellest tulenevalt ilmneb ka seos motivatsiooniga – vajadus kutsubki esile erilise seisundi – motivatsiooni. Vajaduse rahuldamisel kaob motivatsioonile pinge ning tekivad positiivsed emotsioonid (Bachmann 2003: 75). Ameerika psühholoog Abraham Maslow mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale (Adair 2006: 29). Miks inimesed üleüldse töötavad? Nad töötavad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Suurem osa meie palgast kulub iseenda ja pere füsioloogiliste baasvajaduste rahuldamiseks
Neurootilisus (ninasarvik) · Ärevus (Anxiety) · Vaenulikkus (Angry Hostility) · Masendus (Depression) · Kohmetus (Self-Consciousness) · Impulsiivsus (Impulsiveness) · Abitus (Vulnerability) Ekstravertsus (lõvi) · Soojus (Warmth) · Seltsivus (Gregariousness) · Kehtestavus (Assertiveness) · Aktiivsus (Activity) · Elamustejanu (Excitement-Seeking) · Positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele (leopard) · Avatus fantaasiale (... to fantasy) · ... kunstile (Aesthetics) · ... tunnetele (Feelings) · ... teguviisidele (Actions) · ... mõtetele (Ideas) · ... väärtustele (Values) Sotsiaalsus (sinignuu) · Usaldus (Trust) · Otsekohesus(Straightforwardness) · Omakasupüüdmatus (Altruism)
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Haigla kauge distants kodust Lühike emapuhkus Isade töökohustused Pere halb majanduslik toimetulek Esmane tervisekasvatus On suunatud tervetele inimestele ja selle esmaseks eesmärgiks on tervisehäirete ärahoidmine. Siia kuulub ka laste ja noorte tervisekasvatus, hõlmates hügieeni, soovimatust rasedusest hoidumist, isiklikke suhteid. Ei puuduta ainult haiguste vältimist, vaid ka tervise ja koos sellega elukvaliteedi parandamist. Teisane tervisekasvatus Selgitada haigetele, millises seisundis nad on ja õpetada, mida ette võtta. Hea tervise taastamine võib hõlmata patsiendi käitumise muutumist või ravi režiimiga nõustumist, võimalusi eneseabi ja enesehoolde õppimiseks. Kolmanda astme tervisekasvatus Haigetele ja nende lähedastele peab õpetama, kuidas elada järelejäänud võimaluste piires täisväärtuslikku elu ning vältida mittevajalikke raskusi ja
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon
E-A tüpoloogia kriitika: Kõik riigid (nt Austraalia, Jaapan) ei mahu 3-sesse tüpoloogiasse. Tüpoloogia jätab arvestamata olulised valdkonnad nagu elamupoliitika,hariduse ja tervishoiu: Massihariduse varane juurutamine USA-s vältis ulatusliku HR kujunemist, st tekkis kohe investeeriv, mitte ümberjaotav HR tüüp ehk teisisõnu hariduse roll heaolupoliitikates. HR tulemit mõõdetakse rahaliselt (decommodification), aga rahulolu ja elukvaliteet jäävad arvestamata. Ei arvesta ühelgi tasandil (sotsiaalprogrammid, nende tulemid, sots. stratifikatsioon) soolist aspekti. Lähtub stabiilsetes klassisuhetest ja kihistusest, mida tänapäeval enam pole. Lähtub rahvusriigist ja ei arvesta üleilmastumist + IO-de mõju (OECD, EL). Kokkuvõtteks: E-A tõi selgust arusaama, kuidas peamised heaoluallikad riik, turg, pere, interakteeruvad heaolu loomisel ja eeldused süsteemseks võrdluseks senise kulutustekeskse lähenemise kõrvale.
jätkusuutlikkuse mõiste sotsiaalset sidusust, kultuurilist elujõudu ja kõrge heaolutasemega ökoloogiliselt tasakaalus ühiskonda. (Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia 2005). Säästev areng hõlmab loodusliku mitmekesisuse kaitsmist. Säästev areng põhineb demokraatial, soolisel võrdõiguslikkusel, solidaarsusel ja inimeste põhiõiguste austamisel. (Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate
tööturu vajadustega võtmeküsimus. 1.4. Majanduslik olukord Eesti elanikkonna elatustaseme parandamiseks tuleb eelkõige leida uusi võimalusi majanduskasvuks. Ettevõtete tootlikkuse ja loodava lisandväärtuse tõstmiseks on vajalik teadus-, arendus ja innovatsioonisüsteemi sidusus majanduse vajadustega. 10 Teadmistepõhine majandus toetab ka teiste väljakutsete nagu rahvastiku vananemine ja loodusvarade piiratus, lahendamist. Alates 2010. aastast on Eesti majanduskasv olnud positiivne ning 2011. aasta lõpu seisuga kasvas Eesti majandus võrreldes 2010. aastaga 7,6%, olles Euroopa Liidu kiireim. Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta kasvas 2010. aastal viimase kolme aasta kiireimas tempos, saavutades 69,3% Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest. Keskmisest madalamat tööviljakust tekitab majanduse ebasoodne struktuur ja tootmise madal kapitaliseerituse tase
ebavõrdsus ebavõrdsus 5 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Isikuvastased kuriteod Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalministeerium, Eesti Sotsiaaltöö assotsiatsioon Sotsiaalprobleem - muret tekitavad ja sekkumist nõudvad sotsiaalse elu aspektid, nt kuritegevus, kodune vägivald, vaesus, narkomaania jne. Säästva arengu instituut "Säästva arengu sõnaseletusi" (2000) HEAOLU (welfare) Individuaalne heaolu ehk konkreetse üksikisiku heaolu
seenioriprintsiip (põlvnemise järjekorras võimu kasv) Modernne ühiskond(arvamused): vanadus kui sotsiaalne probleem *medistsiiniline vanamine *vaesuse ja marginaalsuse (tühisuse) põhjustaja * algab pensionile jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio- kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui ressurss(saavad teistele edasi anda mingit väärtuslikku teadmist) *eakad kui ühiskonna mõjutajad Eesti tahaks olla tulevikus postmodernne , kuid praegu ei tulda tegude ja arvamustega järgi(ikka modernsed). Põhiseadus ja perekonnaseadus: pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus
·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia
osade vahel (vt tabel 3). Tabeli 3 järgi peaks Eestisse sobima heaolulad, tööspaad ja säästuspaad. Heaolula tüüpi spaasid on püütud ajalooliselt arendada esimese vabariigi ajal ja tööspaasid nõukogude võimu all, täpsemalt kirjeldatakse seda protsessi teises peatükis. Teised autorid ei ole küll spaatüüpe ennustanud, kuid Susie Ellis on 2011. aastaks pakkunud välja ka veelgi täpsemad spaatrendid: · eakate osakaalu suurenemine klientuuris (Aging...Raging); · aasiapäraste raviteenuste, aga ka Aasia hotellide täituvuse kasv (All Eyes on Asia); · soolainhalatsiooni populariseerimine ja uued tehnikad (Salt Rooms and Salt Caves); · spaabrändide globaliseerumine ja uute brändide saabumine (Spa Brandwagon); · väga suurte allahindluste ja eripakkumiste tegemine (Deals Gone Wild); · spaateenuste ravimõju teaduslik tõestamine (Science of Spa);
Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused).
väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ). Emotsonaalne tervis: võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada; tihedalt seotud inimese närvi-ja hormonaalsüsteemiga ja nende väljaarenemisega kaasneb lastel ja teismelistel noortel sageli erinevaid kontrollimatuid emotsioonidepurskeid. Väga suured emotsioonid (viha, kurbus, rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist. Pikka aega kestvad negatiivsed emotsioonid hakkavad mõjutama ka juba füüsilist ja vaimset tervist. Inimene on emotsionaalselt terve, kui ta oskab oma tunnetega toime tulla nii, et need ei tee kahju talle ega teistele! Sotsiaalne tervis: on nagu koostöövõime ja suhtlemine teiste inimestega. See on võime luua vastastikust rahuldust pakkuvaid suhteid nii koolis, tööl,
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
lähedasemaks. Uuringud kinnitavad, et puhkuseaegsed sporditegevused on väga kohased vastamaks põhilistele integratsiooni küsimustele, nagu näiteks kommunikatsioon ja vastastikune mõjutamine, mis sama hästi kui teised faktorid soodustavad sotsiaalset integratsiooni. (Wilhelm, 2000: 283). 1.2.3. Erivajadused liikumispuude korral Rekkor toob välja terve rea ootusi, mis on igal liikumispuudega inimesel olemas: soovid, vajadused, emotsioonid ja ambitsioonid, sama mis kõigil teistel inimestel. Enamik liikumispuudega inimesi elavad täiesti tavalist elu ja tegelevad igapäevaste asjadega. (Rekkor, S. 2009) Nad soovivad kasutada samu teenuseid, mida kõik teised kliendid, nad soovivad saada meeldivaid elamusi ja meelelahutust (Rekkor, S. 2009). Nagu väidab Jõeäär, siis erivajadused liikumispuude korral ilmnevad eriti füüsilises keskkonnas liikudes. Ehituslikud takistused on ratastoolis ning liikumisraskustega
Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused).
Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused)
Tsentraalne mõjustustee kõrge osalusmäär (high elaboration) - hind, tooteomadused, ostukoht, lisanväärtused jne. Hard sell palju täpsed ja tootepõhist infot ning ratsionaalsed argumendid. NB! Perifeerne mõjustustee - madal osalusmäär (low elaboration) - Allika usaldusväärsus, atraktiivsus, slogani tabavus, märgilisus, elustiil, esteetika jmt. A soft sell narratiivid, emotsioonid, esteetika, muusika, seduction (võrgutamine). 2 Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele · 1985 Snider, Bono: raske ja kerge müügi toime sõltub mh sellest, kuivõrd inimene ennast ise vaatleb/kontrollib (self- monitoring).
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
