Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dokumendihaldus aastal 2015 - uurimistöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dokumendihaldus, dokumendihalduse, document, management, peat, elektrooniline, paberil, cloud, haldamine, paberkandjal, tehnoloogia, loetelu, käesolev, dokumendid, asjaajamise, mõningaid, muudes, süsteemil, asjatundja, registrid, distsipliin, saadetakse, hayles, hüpotees, riigikontroll, tepinfo, dspace, points, value, electronic, digital, process..............................................................................................3 1Dokumendihaldus.....................................................................................................................4 1.1Dokumendihaldussüsteemid Eestis....................................................................................4 1.2Dokumendihalduri kutse....................................................................................................5 2Elektrooniline dokumendihaldus..............................................................................................6 2.1Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele................................................................6 2.1.1Riiklik sektor...............................................................................................................6 2.1.2Erasektor.....................................................................................................................6
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Dokumendihaldus aastal 2015 Uurimistöö Dokumendihalduse alused Autor: Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1 Dokumendihalduse ajalugu......................................................................................................4 2 Dokumendihaldus tänapäeval..................................................................................................5 2.1 Eestis populaarsed dokumendihaldussüsteemid...............................................................5 2.1.1 Postipoiss..................................................................................................................5
Gerli Kuusik DOKUMENDIHALDUSE TARKVARA POSTIPOISS Referaat Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUSE SÜSTEEM................................4 2. TARKVARA POSTIPOISS OMADUSED..........................................................6 3. TARKVARA POSTIPOISS RAKENDAMINE....................................................9 Lisa 1...............................................................................................................12 Lisa 2...............................................................................................................13
TEGEVUSE JA DOKUMENDI VAHELINE SEOS- dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. DOKUMENDI SISU, VORM JA STRUKTUUR- dok. on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dok. vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dok. sisu sõltubfunktsioonist, mille kohta dok. on antud. Vorm peab vastama õigusaktidest kehtestatud nõuetele, struktuur sõltub dok liigist ja sisust. DOKUMENDI ELEMENT- on informatiivelement, mis kuulub dok. vormingu koosseisu. DOKUMENDI PÕHIOMADUSED- Autentsus- dok. on just see, mis ta olema peab, loojaks või saatjaks on isik, kes selle saatma või looma pidi, dok. on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama. Usaldusväärsus- dok
1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4 Dokumendihalduse korraldus 12 4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3
Läbimõtlematult koostatud kiri võib kustutada Sinu lootused töökohale. Sama tagajärg võib olla ka sellel, kui Sa avaldust ei lisa. Milleks on vaja avaldust? Avaldus võimaldab Sul: anda tööandjale teada, millisele ametikohale kandideerid tuua välja Sinu isikupära ja osutada tähelepanu tugevatele külgedele põhjendada sobivust antud ametikohale näidata oma teadmisi firmast, kuhu kandideerid lisada midagi täiendavalt. Seda dokumenti on kahel kandjal: paberkandjal teile vôidakse konsultatsioonifirmast oma dokumentidele vastuseks saata avalduse vorm. Samuti vôib juhtuda, et enne intervjuud palutakse teil firmas taoline dokument täita. elektroonilisel kujul tavaliselt on see kättesaadav firma kodulehekülje vakantsete ametikohtade rubriigis vôi internetipôhise värbamisagentuuri andmebaasi lehel. Sooviavaldus lisatakse CVle ning see peaks sisaldama järgmist: Kust saite informatsiooni tööpakkumise kohta
Kordamisküsimused kontrolltööks dokumendihalduse alused 1. Dokument (laiemas tähenduses) jäädvustatud informatsioon või objekt, mida saab käsitleda tervikuna kasutatav inimtegevuses 2. Dokument (kitsamas tähenduses) Mistahes teabekandjale jäädvustatud informatsioon, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks 3. Dokumendihaldus Halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega 4. Dokumendihaldussüsteem Elektrooniline tarkvara dokumentide haldamine, kontrollimine ja neile juurdepääsu tagamine
Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv info on salvestatud kodeeritud kujul (failivorming). Ühest dokumendist saab teha eri failivormingutes versioone. Digitaalne info on salvestatud andmekandjale ja on selleks kogutud failidesse.
Selle põhiülesandeks on dokumentide, tööprotsesside ja kliendisuhete haldus. Kuid see võimaldab lisaks automatiseerida ka spetsiifilisemaid tegevusi, nagu näiteks teadusgrantide haldus, müügikampaaniate korraldus, infoportaal kodanikele jne. (GoPro ja IBMi ... 2011) GoPro näol on tegemist professionaalse ja väga laialdaste funktsionaalsustega tootega, mille võimsus ja paindlikkus võimaldab hõlpsasti katta ka suurte riigiasutuste ning ministeeriumite elektroonilise dokumendihalduse vajadused. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on kasutusel GoPro ja Net Groupi loodud spetsiaalselt ministeeriumi vajadustele ja eesti seadusandlusele vastav versioon (Lisa 1.). GoPro dokumendihalduslahendust kasutavad lisaks ministeeriumile ka paljud selle allasutused. (Avalik sektor ... 2011) 4 Seejuures on GoPro veebipõhise lahenduse eelised juurutamise lihtsuse näol end väga hästi ära tasunud
1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.
Mooduli nimetus KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS Teema „Asjaajamine ja dokumendihaldus. Töötamise õiguslikud alused“ arvestuse kordamisküsimused. 1. Asjaajamise ja dokumendihalduse erisused. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi Asjaajamine - tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendihaldus - tegevused dokumendi-süsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks Nimeta riiklikud õigusaktid, mis reglementeerivad dokumenditöö korraldust organisatsioonis. Organisatsiooni tegevusi mõjutavad nõuded, mis tulenevad paljudest õigus- ja muudest normatiivaktidest: Seadused (AvTS) Vabariigi Valitsuse määrused (nt AÜA) Ministri määrused ja käskkirjad
Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine
ASJAAJAMISE KORRALDAMINE KORDAMISKÜSIMUSED 2013 1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi (Arhiiviseadus). Asjaajamine tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks (Dokumendihaldurite Ühing). Asjaajamine on laiem tähendus kui dokumendihaldus, ka telefonikõnede tegemine, kirja posti viimine käivad asjaajamise alla.
ARHIIVINDUSE ALUSED KORDAMINE JA EKSAMIPILETID 2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel
Amphora võimaldab paremini planeerida aega ja inimeste tegevust, luua ühiselt kasutatavaid dokumendi- ning kontaktibaase, projektiplaane jms, samuti optimeerida info liikumise viisi organisatsioonis. DHS Windream - Võimalused: dokumentide klassifitseerimine, otsingumootor, dokumentide ajalugu ja versioonid, dokumenditüüpide elutsüklite defineerimine, Checkin/ check-out protseduur, töövoo juhtimine, kasutaja õiguste määramine, Interneti liides ja muud. DME – (Document Management Extension on MS Exchange) - Sobib keskmistele ja suurtele ettevõtetele; ühildub täielikult Microsofti toodetega (tegemist on dokumendihalduse laiendiga Exchange serverile); inglisekeelne; täielik dokumendihalduse funktsionaalsus; kasutatav ka üle interneti. Domino.Doc - IBM Lotuse dokumendihaldussüsteem, täielik dokumendihalduse funktsionaalsus; kasutatav ka üle interneti. IBM GoPro - Peale dokumendihalduse sisaldab võimalusi kliendihalduseks; kasutatav ka üle interneti Domino
· Lotus Domino administratiivne klient. · Lotus Domino Designer (Eclipsel põhinev integreeritud arenduskeskkond) mis loob klient-server süsteemi mis töötab Notes raamistikus. (Lotus. 2012) Peamisteks omadusteks on: · Koondab informatsiooni ja kommunikatsiooni struktureeritud keskkonnas. · Tööprotseduure saab rakendada standartsetes faasides. · Lihtne luua standard dokumente malli järgi. · Täielikud dokumendihalduse võimalused. · Võimalik koguda statistilisi andmeid analüüside läbiviimiseks. · Võimas administratiivliides ja lihtne uuendamine läbi ,,Modul Manager" võimaluste. Joonis GoPro lihtsustatud skeem. Allikas: GoPro 2012 2. TARKVARA RAKENDAMINE · Dokumendihaldus dokumenti saab süsteemis hallata kogu tema elutsükli vältel · Asjahaldus - ühe probleemi või projektiga seotud dokumendid saab panna virtuaalsesse elektroonilisse kausta
Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, including documents form crisis
1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. · Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid. · Dokument - mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse
Arhiiviväärtus: avaliku arhiivi poolt hindamisega dokumendile antud väärtus, mis keelab tema hävitamise ja eeldab tema säilitamist avalikus arhiivis. Arhivaal: dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaalide loetelu: asutuses tekkinud dokumentide haldamise vahend, kus loetletakse kõik asjaajamises tekkinud toimikud või muud üksused. Asjaajamiskord: alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Asutus / arhiivimoodustaja: juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse käigus luuakse ja saadakse dokumente, mis moodustavad arhiivi. Autentsus: dokumendi algsete omaduste (sisu, struktuur ja kontekst) säilimine läbi aja. Dokumendi elukäik: toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiivi-asutusse üleandmiseni. Dokumendi lisaväärtus / teisene väärtus: dokumendi tähtsus kolmandatele isikutele, asutustele
Dokumentidel võib olla kestev ajalooline ning kultuuriväärtus. Sest dokumendid on väärtuslikud sisaldavad asutuse jaoks väärtuslikku teavet saab kasutada tõestuseks asutuse ja tema tegevuse kohta Dokumendid tagavad asutuse: - tegevuse järjepidevuse - võimaldavad kaitsta nii asutuse enese, selle omanike kui ka klientide õigusi ja huve 11. Mis on dokumendihaldus ja miks ta on asutusele vajalik? Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ning säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. Mistahes asutuse dokumendihalduse põhjendus ja selle automatiseerimise motiiv peitub vajaduses tulla tõhusalt toime suure vähem väärtuslike dokumentide kogusega. Dokumendihaldus aitab asutusel: - maandada asutuse tegevusega seotud riske - kontrollida asutuse tegevuste vastavust õigusaktide nõuetele
SEKRETÄRITÖÖ PRAKTIKA ARUANNE Kristiina Kikas Trafox Eesti OÜ, personalijuhataja Olustvere 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 2 ETTEVÕTTEST...........................................................................................................................3 3 TÖÖKORRALDUS JA DOKUMENDIHALDUS.......................................................................5 4 SEKRETÄRI AMETIKOHT TRAFOX EESTI OÜs...................................................................6 5 TÖÖÜLESANDED......................................................................................................................7 5.1 Arhiivitöö...............................................................................................................................7 5.2 Isikukaartide täitmine....
See on osa rahvuslikust kultuuri- pärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaal antakse üle RA. Arhivaar- isik, kes töötab arhiivis ja korraldab arhivaale Asjaajamine- dok loomine, registeerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleviimiseni arhiivi. Tegevused isiku v organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Asjaajamiskord- alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Asutuse dokumendiregister - digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dok registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Asutuse dokumentide loetelu - asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dok haldamiseks dok loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi.
.......................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu..............................................................................................9 3.3 Asjaajamiskord ......................................................................................................9 3.3.1 Vead ja riskid ...............................................................................................12 3
· "Arhiiviseadus" · "Avaliku teabe seadus" · "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus" · "Digitaalallkirja seadus" · "Haldusmenetluse seadus" · "Isikuandmete kaitse seadus" · "Keeleseadus" · ,,Riigisaladuse seadus" · "Riigivapi seadus" · "Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused · "Arhiivieeskiri" · "Asjaajamiskorra ühtsed alused" Standardid · EVS-ISO 15489-1:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded" · EVS-ISO 15489-2:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised" · EVS-ISO 15836:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid" · EVS-ISO 5127:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik" · EVS-ISO 23081-1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid. Dokumentide metaandmed. Osa 1: Põhimõtted".
asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal-on dokument millele avalik arhiiv on andnud hindamise tulemusena arhiiviväärtuse. Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist, säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis. Dokumendi element- on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Dokumendivorming- määrab viisi, kuidas dokumendi elemendid on organiseeriud, st paigutatud paberil või esitatud faili siseselt. Dokumendi elukäik- Dokumendi elukäigu mõiste. Kolme tsükli iseloomustus. Dokumendi elukäik kujutab toiminguid dokumendiga alates dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni dokumendisüsteemist (hävitamiseni või arhiiviasutusse andmiseni). Dokumendid läbivad oma eluaja jooksul järgmised tsüklid: Aktiivse Väheaktiivse Mitteaktiivse
Detailne info oli dokumentide vastuvõtmise, registreerimise ja väljasaatmise korra kohta. Eraldi oli välja toodud paberkandjal ja digitaaldokumendi vastuvõtmine, samuti suulise teabe dokumenteerimine. Dokumendi registrisse kandmise kohta oli täpne toimingute protseduur alates infolauas dokumendi dokumendiregistrisse kandmisest kuni dokumendi registreerituks lugemisest. Ka dokumentide väljasaatmise kohta oli eraldi paragrahvid nii paberkandjal kui digitaaldokumentide kohta ning teave ka selle kohta, kuidas selle korraldamine toimub. Dokumentide täitmise ja lahendamise eest vastutamise kord oli välja toodud (ka tähtajad), kontroll dokumendi tähtaegse täitmise üle. Samuti see, millal loetakse asi lahendatuks. Viies peatükk oli pühendatud teabe avalikustamisele, juurdepääsupiirangutele. Eraldi oli välja toodud teabenõude menetlemise etapid, teabe avalikustamine veebilehel
omavalitsuse korralduse seadus, Raamatupidamise seadus, Riigisaladuse seadus- piirangud, konfidentsiaalsus, Riigivapi seadus- millistel juhtudel tohib riigivappi kasutada, Tsiviilseadustiku üldosa seadus- kes on füüsiline ja kes juriidiline isik (eraõiguslik ja avalik õiguslik juriidiline isik, kuidas neid lõpetada), Töölepingu seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Vabariigi valitsuse seadus, Äriseadustik. asjataja.blogspot.com Rahvusarhiiv- dokumendihalduse ABC (testid) Asjaajamiskorra ühtsed alused 1. peatükk ÜLDALUSED 2. jagu Asutuse asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavad nõuded § 2. Üldised nõuded (1) Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; 2) dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; 3) dokumentide kiire ringluse;
Mõjuvatel põhjustel võib tähtaega pikendada, informeerides sellest dokumendi koostajat. Suuremahulised dokumendid (üle 10 lehe) esitatakse osakondadele kooskõlastamiseks koopiatena. asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord (millised dok milliste töötajateni peavad jõudma)- Ülikoolisisesed dokumendid tehakse teatavaks elektroonilise dokumendiregistri kaudu ja vajadusel paberil (isikkoosseisu ja üliõpilasi puudutavad käskkirjad, korraldused), viimasel juhul dokumendid paljundatakse ja jagatakse asjaosalistele. Teavete elektrooniliste dokumentide kohta peab jagama struktuuriüksuse dokumendihaldur. Ülikooli nõukogu ja valitsuse määrused ja otsused avaldatakse veebilehel, koosolekute protokollid edastatakse elektrooniliselt (vajadusel paberil) osavõtjatele.
kaks). Dokument tuleb ülikoolisiseselt kooskõlastada kahe tööpäeva jooksul. Mõjuvatel põhjustel võib tähtaega pikendada, informeerides sellest dokumendi koostajat. Suuremahulised dokumendid (üle 10 lehe) esitatakse osakondadele kooskõlastamiseks koopiatena. asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord (millised dok milliste töötajateni peavad jõudma)- Ülikoolisisesed dokumendid tehakse teatavaks elektroonilise dokumendiregistri kaudu ja vajadusel paberil (isikkoosseisu ja üliõpilasi puudutavad käskkirjad, korraldused), viimasel juhul dokumendid paljundatakse ja jagatakse asjaosalistele. Teavete elektrooniliste dokumentide kohta peab jagama struktuuriüksuse dokumendihaldur. Ülikooli nõukogu ja valitsuse määrused ja otsused avaldatakse veebilehel, koosolekute protokollid edastatakse elektrooniliselt (vajadusel paberil) osavõtjatele. puhkusel (lähetuses) oleva töötaja e-posti kirjakasti kontrollimine- Ei ole kajastatud asjaajamiskorras
Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid. Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (ürikuteadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vundamendiks, jne. Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korralduse osas sai valitsevaks
Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres. Samuti kuuluvad Rahvusarhiivi alla ka kõik Eesti avalikud arhiivid, välja arvatud Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiivi peamisteks ülesanneteks on: · koguda sellist dokumenteeritud teavet, mis on ühiskonnale oluline; · pakkuda kogude kasutamist; · säilitada kogusid heades tingimustes; · osaleda elektroonilise dokumendihalduse arendamisel; · aksepteerida digitaalarhivaale (Rahvusarhiiv2, 2015). Rahvusarhiivi kogudesse kuulub: · 8,8 miljonit arhivaali; · üle 14. miljoni digitaalkujutise veebis; · 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi; · üle poole miljoni foto; · umbes 100 000 kaarti; · ca 1500 pärgamentdokumenti (Rahvusarhiiv2, 2015). Rahvusarhiivi kogud on leitavad nii arhiivide, sarjade ja arhivaalide pealkirjade kui ka
1. OpenDocument. 2013. [http://et.wikipedia.org/wiki/OpenDocument] 3.11.2014. 2. OpenDocument. 2014. [http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument] 1.11.2014. 3. About OpenDocument Format. OpenDocument Format. [http://www.opendocumentformat.org/aboutODF/] 3.11.2014 4. Buchanon, J. 2008. What is File Extension ODT. [http://ezinearticles.com/?What-is- File-Extension-ODT&id=1484456] 1.11.2014 5. Open Document Format (ODF). [http://www.oxygenxml.com/xml_editor/open_document_odf.html? adw=true&gclid=CNTPrsSwhMECFSEcwwodSkYAJQ#open_document] 3.11.2014. Vormistada RTF (Rich Text Format) tüüpi dokument, milles oleks kirjeldatud teemat (valida tabelist). Teema on üldjuhul mingi info arvutis säilitamise või visualiseerimise formaat. Alamülesande eesmärk on, et õppija suudab sooritada internetist infootsinguid
.....14 1.3.1 Portaalid ja kultuurivõrgustikud.......................................................................15 1.3.2 Äratuntavus ja nähtavus kvaliteedi hindamisel...............................................15 1.3.3 Siseste ja väliste infovoogude kooskõlastamine.............................................16 1.3.4 Erinevate suhtluskanalite kooskõlastamine....................................................17 1.3.5 Kultuuriveebi kavandamine, arendamine ja haldamine...................................18 1.3.6 Autoriõigus (intellektuaalomandi õigused) ja ainese kaitse.............................19 1.3.7 Veebiainese pikaajaline säilitamine................................................................20 2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused............................21 2.1 Sissejuhatus......................................................................................................... 21 2
annaabi.ee 
