Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist, kuid see õnnestus Lääneriikidel siiski õhusilla korraldamise tõttu. Seda loetakse lääneriikides ka külma sõja alguseks. Saksamaa lõhenemine peale Berliini blokaadi Saksamaa lõhenes 1949. aasta mais, Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabaariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatilik Vabariik. Võidurelvastumine nii nsv liidus kui ka usas kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut, samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus, nii käis pidev `võidurelvastumine' kus üritati ehitada ja välja töötada vastasest võimsamaid ja rohkem kahju tekitavamaid relvi. Massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid, tuumapommid, keemia- ja bioloogilised relvad viiruste näol. Berliini müür 1960
Raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasakslaste põge
2. ms tagajärjed : 1) Suur hukkunute arv. Ca. 50 miljonit. Ohvritest u pooled tsiviilisikud. Surma põhjused olid nälg, pommirünnakud ja plaanipärane hävitamine. 2) Inimesed olid sunnitud jätma oma kodud maha. Uus inimeste ümberpaigutamine. Sakslased tõid okupeeritud maadest inimesi saksamaale orjatööle. Ja NL küüditas terveid rahvaid süüdistades neid koostöös vaenlasega. 3) Majanduslik kahju. Külad, alevikud hävitatud. Põllumajanduses hävisid põllumaad ja vähenes kariloomade arv. Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. Üheks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA ja teiseks NL. Nii mitmeski riigis, kuhu Teise ms päevil jõudis Punaarmee, kehtestati nn rahvademokraatia. Lääne mõju üritati nendes maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vastast üritati üle trumbata
aprillil 1949 Washingtoni lepinguga. NATO asutajad olid USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani. Kui ühe liikmesriigi vastu alustatakse rünnakut, tähendab see, et rünnakut alustatakse nagu terve ühenduse vastu ja teised riigid, kes kuuluvad ühendusse, tulevad appi. NATOs on liikmeid tänaseks liikmeid 26. 14. 1950.-1980. aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Võidurelvastumine on riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. NSVL ja USA hakkasid üksteise võidu looma tuumapomme, tuumarelvi ning vesinikutuumapomme. 15. Tuumapommide tootmine seisnes selles, et üksteist üle trumbata ja kardeti, et kui teisel on tugevamad relvad, siis on neil lihtsam hävitada. Tuumapommide tootmine
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Millal toimusid järgmised sündmused? Selgita. Saksamaa lõhenemine - 1949. aasta mais. Saksamaa jagunes: Lääne-Saksa ala ehk Saksamaa Liitvabariik ja Ida-Saksa ala ehk Saksa Demokraatlik Vabariik. ÜRO loomine - 1945. See oli Ühinenud rahvaste Organisatsioon, mille eesmärgiks oli luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus, julgeolek ning samuti taheti arendada rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. NATO loomine - 1949. See oli lääneriikide üks tähtsamaid poliitilisi ja sõjalisi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioone, mis loodi selleks, et omavahel liidus olnud riigid toetaks üksteist ega ründaks omaenda liitlasi. Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle. Euroopa Söe-jaTeraseühendus - 1951. See oli riikidevaheline majandus
TUNNITÖÖ – KÜLM SÕDA – 11. klass Märgi, millist külma sõjaga seotud terminit on iseloomustatud. •Pärast Teist maailmasõda (1945) jagunes maailm kaheks – vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit – Õ lk 74 (kahepooluseline maailm) •1947. aastal USA presidendi poolt esitatud välispoliitiline seisukoht, mille juhtmõtteks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve (kommunismi) vastu – Õ lk 6 (Trumani doktriin) •Külmale sõjale iseloomulik nähtus, kus osapooled üritavad teineteist üle trumbata relvade kvaliteediga – Õ lk 10 (võidurelvastumine) •Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi – Õ lk 6 ja mõistena õpik lk 74 (Külm sõda) •NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast – Õ lk 4 (raudne eesriie) •1947. aastal USA välisministri kava, mis nägi
Berliini blokaad- NSV Liidu takistamine lääneliitlaste juurdepääsu nende kontroll all olevasse Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab purustusi ja ohvreid(tuumapomm) 3. Milles väljendus külm sõda? Võidurelvastumine, propaganda ja mõjuvõimu laiendamine Euroopas ja kolmandas maailmas. 4. Mis asi on pingelõdvendus? Ida-Lääne vaheliste pingete vähendamine 5. Kriisikolded ja milles need seisnesid? Korea sõda- kommunistlik Põhja-korea tungis kallale läänemeelsele Lõuna-Koreale, mille peale tulid USA väed Lõuna-Koreale appi. Vietnami sõda- Sõjaline konflikt kommunistliku Põhja-Vietnami, NSV Liidu, Hiina ja
AJALUGU MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA Trumani doktriin USA seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ehk et takistada kommunismi levikut. Marshalli plaan - USA toetab majanduslikult Euroopa lagunenud riike, et Euroopa riikide majandust taastada. Berliini blokaad (1948 1949) Nõukogudeblokaad blokeeris maismaaühenduse Lääne- Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast. Külmsõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne. Võidurelvastumine - USA ja NSV hakkasid omavahel võitlema, kumb toodab paremaid ja rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni, et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja nendega oleks saan
Kõik kommentaarid