Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Distsipliini tagamine (arutelu)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
distsipliin, distsipliini, piire, sisekorraeeskirjad, eetika, käitumisnormid, õigusaktid, väljakutse, teaks, temalt, oodatakse, kehakeele, seletuse, võtmesõnaks, sealjuures, karistamine, kasvandik, asjast, tekkivadKutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juhtimine on laiem mõiste, haarates protseduure, planeeritud harjutusi ja õpetaja
üldjuhul mõjutavad õpetaja ootused õpilase arengut ja õpilased kalduvad suuremal v vähemal määral käituma viisil, mis vastab õpetaja otseselt v kaudselt väljendatud ootustele. PYGMAILONI efekt avaldub kõige selgekujulisemalt 1. ja 2.kl õpilaste puhul. Selle kutsub esile õpetaja reaalne käitumine. Õppeaasta alguses on õpetajal erapoolikud õpilase käitumise ja õppimise ootused. Õpilasele osakssaanud kohtlemisviis edastab talle, millist käitumist ja õppimist temalt oodatakse. Õpilasi, kelle suhtes on kõrged ootused, innustatakse õppimisel rakendama kogu potentsiaali, seevastu õpilased, kelle suhtes on madalad ootused, ei saavuta sedagi taset, mida tegelikud võimed lubaksid. PYGMAILONI efekti ilmnemise oht on kõige suurem oma võimetes ja tõekspidamistes kahtlevatel õpilastel. 5. Õppimise ja õpitava väärtustamise olulisus õpimotivatsiooni vormijana.
metakogn. Õppim seonduv metak. on mõte sellest mida teeme ja kuidas suuname oma õppimist. See on määratud ainealase kogemusega , mitte vanusega. Õpetamisega saab tõhustada metak. õpilastel. Aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Parandab kerget vaimset peetust ja lugemisoskust õpiraskustega lastel. Kognitiivne õpiteooria. Mnemotehnilised võtted. Keeruliste nimede meelespidam. kasut akronüüme (spekri värvid pere ootab kitselt raha sulane temalt liha) Tugisõnad kasut. taustsüst. järjestikuste arvsõnadega riimuvaid fraase. (Üks ühine; kaks kahtlane intelligentsuse alapunktide meelde jätmine ühtne, kahtlane jne) Võtmesõnad soodustavad kahe sõna assotsiatiivse seose kujunemist (võõrsõnade meelde jätmine) Kõik mnem. võtted aitavad lülitada meeldejäetava laiemasse konteksti. Üldistamine ja ülekanne. Tihedalt seotud mnetag. Kahe harjutuse sooritamisel täiustuvad üldoskused vaid nende oskuste ulatuses, mis on
üldjuhul mõjutavad õpetaja ootused õpilase arengut ja õpilased kalduvad suuremal v vähemal määral käituma viisil, mis vastab õpetaja otseselt v kaudselt väljendatud ootustele. PYGMAILONI efekt avaldub kõige selgekujulisemalt 1. ja 2.kl õpilaste puhul. Selle kutsub esile õpetaja reaalne käitumine. Õppeaasta alguses on õpetajal erapoolikud õpilase käitumise ja õppimise ootused. Õpilasele osakssaanud kohtlemisviis edastab talle, millist käitumist ja õppimist temalt oodatakse. Õpilasi, kelle suhtes on kõrged ootused, innustatakse õppimisel rakendama kogu potentsiaali, seevastu õpilased, kelle suhtes on madalad ootused, ei saavuta sedagi taset, mida tegelikud võimed lubaksid. PYGMAILONI efekti ilmnemise oht on kõige suurem oma võimetes ja tõekspidamistes kahtlevatel õpilastel. 25. Põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks välise motiveerimise teel. Lähenemise voorused ja puudused
algus taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK) Professionalismi tunnused · teoreetilisel alusel loodud ja ametlikult tunnustanud teadmiste ja oskuste olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms.
nii juhtimise, õpetamise kui korrahoidmise eesmärkidest lähtuvalt. söögilaual. Tänu ka meie tütrele Sarah’le; me jagasime seda söögilauda ikka ja jälle (kodutöödeks 2. peatükk keskendub õppeaasta kriitilisele faasile – „kehtestamisfaasile“. Neile esimestele ja raamatu kirjutamiseks). Tänu sulle, Sarah, ka joonistuse eest järelsõnas. kohtumistele, mis aitavad määratleda ja kujundada meie juhirolli, autoriteeti, distsipliini ja Ma tänan kõiki oma kolleege, kelle jutustused ja lood on siin kirjas, ja kõiki õpilasi (kuigi nende suhteid klassiga ning panevad aluse toimivale ühtsustundele. Eriti rõhutatakse õpilastega koos nimed on muudetud), kes oleksid üllatunud lugedes, et nende käitumine on andnud ainet saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3
arukamat tähendust, et saavutada olemasolevate skeemide ja praktikast laekuva informatsiooni kooskõla. Mida vanemaks saame, seda keerulisemad ilmingu köidavad meie tp., kuna meie tundlikkus kasvab järk-järgult. Inimesel ja kõrgematel loomadel alateadlik tarve otsida uudseid elamusi. Kui meie mõtteskeemid ja kujutlused langevad liiga täpselt kokku, hakkame otsima uusi sündmusi, mis suurendaks ebakõla – tekib väljakutse ehk põnevusmoment. Kui ebakõla on liiga suur, siis tavaliselt huvi ei teki (N: Pole pistmist tehnikaga – ei tekita emotsioone raskelt tehtud detail, seega huvi ei teki.) Äärmuslikel juhtudel võib tekitada hirmu või kaitseseisundit, sest on meile prognoosimatu ja huvi ei teki. Õppimise käivitab teadaoleva ja tundmatu vahel mõõdukas ebakõla. Intellekti kujunemise põhiastmed Piaget’ järgi. Piaget’ teooria kohaselt on kognitiivse arengu põhiastmeid neli: 1
Ka koolis tuleb anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi peale pingutavat õppimist. Ülistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamaastme ülekanne - mida suurem on valmisteadmiste pagas seda enam on meil valikuvõimalusi. (eesti keelsete sõnade käänamisel tunneme ära erandid). Kõrgema astme ülekanne vajalik suurem üldistusvõime (oskame käituda erinevates restoranides, metroodes) 13. Milles seisneb õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks? Millal peaks õpetaja vajalikud otsused langetama ja miks? (14.2) Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja
Sellises situatsioonis paneksin juhtnöörid tahvlile kirja ja nii on õpilasel hea ülevaade. Mulle meeldib Cowley poolt välja toodud märkus, et juhtnööre oleks mõistlik anda kolmekaupa. Tähtis on algselt võimalikult lihtsalt ülesanne lahti seletada, seejärel paluda mõnel õpilasel üle korrata ning lõpuks kindluse mõttes veel kord seletada. Võti seisnebki selles, et oleks vaja ülesande lahendustee õpilastele võimalikult korrektselt edasi anda. Kui õpilane teab, mida temalt ootan, siis oskab ta vastavalt ka käituda ja oma tähelepanu suunata. 3. OLUKORD – ARENEV VASTASSEIS Sarnaselt esimesele olukorrale, võib ka siin aidata reeglite paika panemine kohe esimese tunnis. Siis õpilased teavad, mida neid ootan ja milline on just minu jaoks aksepteeritav käitumine. Sellises olukorras ei tohiks õpetaja kuritarvitada oma võimu või staatust. Kui hakkaksin üleolevalt käituma
Roll – planeerimine; motiveerimine; organiseerimine; kvaliteedi kindlustamine Maslow püramiid: Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad. Liberaalne, mittesekkuv – vaenulikkus ja iseseisvus Demokraatlik, partnerlus – iseseisvus ja armastus Autoritaarne, sekkuv – armastus ja kontroll Autoritaarne,sekkuv – kontroll ja vaenulikkus Mittesekkuv õpetaja esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilastel on laste vastu lahke ja sõbralik ega sea kindlaid piire usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda usub, et jõu kasutamine on vale, kuid viimase piirini endast välja viiduna, vihastab ja karjub. ei mõtle tulevikule nõuded sõltuvad tujust ja situatsioonist paneb õpilastele vähe nõudmisi ja kontrollib neid ka vähe õpilased on vähese sotsiaalse kompetentsuse ja enesekontrolliga õpilastel on raske õppida sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist
Distsipliin 1. Millega tüüpiliselt samastati õpilaste distsiplineerimist õpetajakeskses koolis? Sageli otsustatakse kolleegi kutsesobivuse või –sobimatuse üle üksnes selle põhjal, kuivõrd ta suudab või ei suuda arvustajate arvates tagada tunnis korda. 2. Mida tänapäeva arusaamade järgi enamasti mõistetakse normaalse õppedistsipliini all? Normaalne distsipliin ja selle kujundamine on õppimiseks soodsa, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadva õpikeskkonna loomine. 3. Millisest kolmest põhiallikast saab informatsiooni heale õpetajale esitatavate nõuete kohta kursuse käsitluse järgi? 1) Õpetaja sobivus tööks erinevas vanuses õpilastega; 2) Õpilaste ootused õpetajate käitumisele; 3) Õpetajatööks vajalikud isikuomadused. 4
omadused, mis avalduvad otseselt õpetaja eetikas, kohustustes, õpetamise kvaliteedis, õpilastega suhtlemisel tundides ja ka õpetajatevahelises koostöös. / Eisenschmidt, E. 2002.a./ 1.1 Õpetaja isiksus 1. Autoriteetsus. Õpetaja on klassi autoriteet, ta teab, mis on õpilaste jaoks oluline ning omab ülevaadet ainest. Autoriteetsus õpilaste üle toimib siis kui õpetajat austatakse ja tema sõna kuulatakse. Valitsema peab distsipliin. 2. Õiglus, õiglane kohtlemine. Õpetaja vastutab enda sõnade eest, hoiab talle usaldatud saladusi, kohtleb õpilasi võrdselt, ei soosi kedagi. Hindamisel on õpetaja objektiivne. Konfliktide korral tuleb need õiglaselt lahendada. 3. Ausus. Õpetaja peab olema aus nii õpilaste, kaastöötajate, kui ka iseenda vastu. Õpetaja on eeskuju ja ta ei tohi seda halvas mõttes ära kasutada. Ta peab olema siiras, mõistev, sõbralik ja tasakaalukas. 4
Õpetaja ootused võivad oluliselt mõjutada õpilaste arengut. Pygmalioni efekti kutsub esile õpetaja reaalne käitumine. Mudel: 1. Õppeaasta alguses on õpetajal erapoolikus õpilaste käitumise ja õppimise ootused 2. Vastavuses oma ootustega käitub õpetaja erinevate õpilaste suhtes erinevalt 3. Õpilasele osaks saanud kohtlemisviis edastab talle millist käitumist ja õppimist temalt oodatakse. 4. Kui õpetaja käitumisviis on pikema aja jooksul järjekindel ja õpilane ei seisa sellele aktiivselt vastu, hakkab õpetaja käitumine mõjutama õpilase saavutusmotivatsiooni,käitumist klassis ja suhtlemist õpetajaga. 5. 6. Lõpuks mõjutab see kõik õpilase õpiedukust. Õpilasi,kelle suhtes on kõrged ootused,
Juht kontrollib, et käitutaks kokkulepitud demokraatlike reeglite järgi. INIMESTE MOTIVEERITUS. 1) Kõigi osalejate jaoks peab grupp olema nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt turvaline. 2) Grupp looks, toodaks midagi iga grupiliikme jaoks, vastaks igaühe spetsiifilistele vajadustele. 3) Inimene tunneks end grupis olulisena, teades, et tal on midagi grupile anda, et tema panus on vajalik. 4) Iga grupiliige teaks ja tunneks enda olulisust grupis ja seda, et keegi märkaks, kui ta puudub. RÜHMATÖÖ JUHI OSKUSED. 1) Probleemi suhtes erapooletu (vähemalt alguses). 2) Juhib arutelu, annab sõna, katkestab. 3)Taotleb, et kõik, ka kõige vaiksemad, avaldaksid oma arvamust. Passivsetel on sageli originaalseid või kõnealuse teema lahendamisele kaasa aitavaid mõtteid. 4) Taotleb, et arutelu oleks konstruktiivne. 5) Taotleb, et korraga räägiks 1 inimene. 6) Et lahendataks probleemi, mitte suhteid.
............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend......................................................................9 3.2. Matemaatikaõpik kui sõnumikandja.........................................................12 4. Distsipliin 4.1. ENSV- kommunistlik kasvatus- vaimuvabaduse piiraja?.........................14 4.2. Iseseisvuse taastanud Eesti........................................................................15 5. Küsitluslehtede vastuste analüüs 5.1. I põlvkond (17- 20 aastat).........................................................................17 5.2. II põlvkond (37-44 aastat).........................................................................19 5
- Emotsionaalne põhjus 2. Lapse enda soovil - Sotsiaalne ängistus - Teatud hirm - Depressioon - Separatsiooniängistus Koolist keelduv käitumine Popitegemine Koolis on olnud varem meeldiv Koolis on ebameeldiv Antisotsiaalset käitumist pole Antisotsiaalne käitumine Distsipliiniprobleeme pole Probleemid distsipliini, agressiivsusega. Võib olla andekas laps Ahistust ei ilmne Koolihirm maskeerub kõhuvaluks, iivelduseks füüs jms Kodus kaitstud ja hellitaud Statistika: 12 Koolist põhjuseta puudumine 5-9kl 40% tavakool 5-9kl 89% kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased Põhjuseta puudumisel ja koolist üldse puudumisel on erinevad põhjused. Ühe vitsaga ei saa lüüa. Peab põhjustele mõtlema.
c) Rolliskeem – seotud teatud rolliga ja selle täitmisega. Nt mälestus oma õpetajaga. Sotsiaalsete stsenaariumide ja sotsiaalsete rollide ühine ja jagatud mõistmine ning sotsiaalsete skeemide kasutamine inimese tegevuse juhtimiseks moodustavad olulise tagapõhja igapäevaste sotsiaalste suhete mõistmiseks. Kaks põhilist sotsiaalset mehhanismi, mis toimivad sotsiaalses keskkonnas: Tehissituatsioon, aspektid, mis osutavad survele nn, et ta toimiks nii, nagu temalt oodatakse. Eksperimentaatori mõjud. Ärge looge tehissituatsioone lastele! Eneseootuslikud ennustused: 1) Ootused , mis mõjutavad inimese taju ning järgnevat käitumist. 2) Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajujasse IV LOENG 20.02.2012 NÕUSTAMINE (Tiiu Kadajas) „Õpetaja amet on nagu nakkushaigus - kui hakkab külge, siis on küljes“ PEDAGOOGIKA – õpetamine+kasvatus. PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE – kuna on/kuna pole pedagoogiline? Suhtlemine
sotsiaalne klass vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis- kasvatus praktika probleemid lapsel antisotsiaalne käitumine häired kasvatuspraktikas Käitumisprobleemide liigitus: Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981) I. SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE: teo sotsiaalne raskus 1. Antidistsiplinaarne käitumine Kehtestatud reziimi rikkumine Kehtestatud distsipliini rikkumine 2. Antisotsiaalne käitumine Moraalinormide eiramine Allumatus vanematele Väljakutsuv käitumine 3. Delinkventne käitumine Väljapressimised Ärandamised Kehavigastuste tekitamine Tapmine Vargused Vägistamine 4. Autoagressiivne käitumine Enesevigastused Suitsiidid I. KLIINILINE: isiksuse psüühiline seisund
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
10 samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. Samas võib IÕK määrata ka pikemat aega puudunud õpilasele ühes või mitmes aines lühemaks või pikemaks perioodiks. Väga kergekäeliselt meie koolis IÕK koostamise otsust vastu ei võeta. Põhjuseks, et õpetajale on see väga suur lisakoormus ning alati on vaja eelnevalt spetsialistiga konsulteerida ja saada temalt kinnitust, millele tuleb rõhku pöörata, et laps areneks temale sobivas arengutempos. Tavaliselt tuleb IÕK koostamise ja vajalikkuse otsus spetsialistilt (psühholoog või psühhiaater) või nõustamiskomisjonilt. Samas olen veendunud, et sellisest õppekavast võiks abi olla kergema juhtumi puhul. Hiljuti tuli meile kooli õpilane välisriigist Rootsist. Õnneks tema kodune keel oli küll eesti keel ja ta õppis ka minu meelest eesti koolis,
Näiteks õpetajate eeskuju, koolikeskkonna, koolis valitsevate suhete ja õpilastesse suhtumise kaudu. Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, toetab ühiskonna demokraatlikku arengut, austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja vastutusest tunneb ja austab oma rahva kultuuri, hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes. Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; mõistab töö vajalikkust. Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele väärtustele piisavalt suurt tähelepanu. Selleks et koolis tehtav väärtuskasvatus oleks edukas, peab kool arvestama, et ühiskond on muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et
solidaarsusel, empaatial ja kokkulepetel põhinev elukorraldus. Koos kasvamine – see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu.Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule. Sellega koos käivad nii väärtused kui vastuolud. Olulisim erinevus vabakasvatuse ja mitmete teiste kasvatusmeetodite vahel on, see, et ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammut tunnetama piire ning saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib
tähelepaneliku vaatlemise, võrdlemise, sarnasuste, erinevuste analüüsi jms kujunemise aluseks. Õppimise eesmärgiks on teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide seostest ettekujutuse saamine. Õppimine peaks toimuma teadusalase uurimisena. Bruner on veendunud, et iga õppeainet saab intellektuaalselt ausal viisil õpetada suvalisel arengutasemel õpilastele. Et selline „intellektuaalselt aus õpetamine“ teoks saaks, tuleb õpitava distsipliini põhimõisted tõlkida keelde, mis on õpilastele jõukohane. Erinevas vanuses ja arenguastmetel lastel on oma iseloomulikud maailma tajumise viisid. Edukaks õppimiseks tulekski õppeaine põhimõisted esitada viisil, kuidas lapsed maailma näevad. Tunnetamine algab väikelastel tegevusest, muutub siis kujutuslikuks ja kujundlikuks ja tänu keelelise mõtlemise täiustumisele lõpuks sümboolseks. Et muuta suuline esitlus noorematele õpilastele
puudumist, mille tagajärjeks on oluline kahju lapse intellektuaalsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule või funktsioneerimisele. Emotsionaalne hooletusse jätmine viitab täiskasvanu tegevusetusele lapse eest hoolitsemisel, tema toetamisel ja arendamisel. (Maurer 1998, 6) Emotsionaalne väärkohtlemine on lapse järjekindel halvasti kohtlemine, püüdes lapsele sisendada, et ta on väärtusetu, et temast ei hoolita või hoolitakse liiga vähe, temalt oodatakse seda, mis pole vastavuses lapse ea ja arenguga. Samuti võib emotsionaalne väärkohtlemine väljenduda pidevas hirmutunde sisendamises, lapse ekpluateerimises või kaasamises korruptiivsetesse tegudesse. Igas lapse väärkohtlemise vormis esineb teatud määral emotsionaalset väärkohtlemist. Pidev emotsionaalne pinge pidurdab lapse normaalset eakohast arengut. (Gough 2001, 17-18) (Lastekaitse Liit 2001:17) Emotsionaalne vägivald on: Probleemi arutamisest keeldumine;
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika
Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja võiks märgata) keskkonna. Virtuaalne keskkond tuleb niigi lapsele (reklaam, porno, meedia). 3. Arengukeskkondade liigitus Arengukeskkond jaguneb: Füüsiline temperatuur, õhk, valgustus jne Psüühiline tunnetuslik (meeled, mõtlemine, haistmine, kompimine jne) Emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
ootab. Kõigepealt, võib siis sobivat käitumist kirjeldada, õpetada lapsi end nõuetekohaselt üleval pidama ning seda üha uuesti harjutama. Mulle meeldis üks võte, mis pakkus raamatu autor loendamine. Klassil võib paluda silmad sulgeda ning omaeette viiekümnest nullini lugeda. Nullini jõudnuna peaksid nad silmad avama ja tööle asuma. Minu meelest, see võib soodustada hästi rahunemist. Mina ise prooviksin ka väljakutse esitamist. Korralikku käitumist nõudes võib kasutada võistluslikkust 9.klassile öelda, et 7. klas suudab kivikujuna püsida 2 minutit ja et te usute, et nemad peavad vastu kolm minutit. Kindlasti, et lapsed tahavad noorematest lastest parem olla! 6. Põrgulik klass Juhtub, et mõni klass muutub erakordselt raskesti koheldavaks ja võib ka vahel tunduda, et klass on iga päev otse põrgust pärit. Põhjused võivad olla erinevad. See võib olla kogu kooliga seotud käitumisprobleem
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
vanematel, juhul kui need ei ole valinud saada pideva teadlikkuse kasvuga integreeritud Uue Aja aurastruktuuri, mille sooritab kvalifitseeritud AuramediaatorTM. Indigolapsi iseloomustavad järgmised omadused: nad jäljendavad väga kiiresti oma ümbrust või leiavad ise uusi toimimisviise. Need lapsed võivad näida oma ümbruse suhtes väga provotseerivad. Vahel tundub, nagu puuduks neil aukartus paljude asjade vastu ja nagu poleks neil piire. Nad ei suuda austada täiskasvanuid, kes ise endast lugu ei pea. Indigolapsed on sündinud täieliku sisemise tasakaaluga, kuigi see ei pruugi alati väliselt märgatav olla. Nad on väga ausad ja sisimas vankumatud tõeotsijad, kes ei suuda valetada ei endale ega teistele. Nad käituvad välismaailma suhtes sageli provotseerivalt, kuid mitte halbade kavatsuste tõttu pigem väljendavad nad sel moel oma võimetust tulla toime
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ni
Sotsiaalpedagoogika ei hõlma ainult probleemseid lapsi, see hõlmad igas vanuses ja erineva taustaga inimesi. Võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on sotsiaalsete probleemide lahendamine pedagoogika põhimõtetega (Leino 1998). Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste ise. Ajalugu käsitlevates õpikutes märgitakse, et sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal. (Hämäläinen 2001:35) Kuigi filosoofid arutasid poliitika, pedagoogika ja eetika teemadel, siis sotsiaalsete probleemide leevendamisega nad ei tegelenud. Hädasoliate probleemidega hakati tegelema alles kesk- ja uusaja piiril. 5 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes Sageli on kool, lasteaed, huvi- ja noortekeskus kohaks, kus ilmnevad lapse sotsiaalsed probleemid. Põhjuseks on see, et nendes ausutustes kehtivad kindlad käitumisreeglid ja ühes
· Õpeta last nägema tuttavaid situatsioone või sündmusi uutes olukordades · Näita, et inimesed võivad mõelda erinevalt aita lapsel eristada enda mõtteid teiste omadest (Sepp 2010: 29-30) Kuidas motiveerida andekat last · Lähtuda lapse tugevatest külgedest ja huvidest · Lasta tal endal teha valikuid ja osaleda reeglite kehtestamises, mitte survestada · Tugevdada enesetõhususe tunnet, pakkudes võimalusi katsetada oma oskuste ja teadmiste piire · Tunnustada last tehtud jõupingutuste , mitte lihtsalt ,,andekas olemise" eest · Mitte orienteeruda tulemusele, vaid tähtsustada protsessi · Aidata seada eesmärke · Tihe koostöö vanematega/kooliga/ lasteasutustega · Mitte kaotada kannatust · Püüda mõista lapse tundeid, olla avatud · Luua õhustik, mis annab lapsele kindlustunde (Sepp 2010: 54) 2.2 Inimeste mõju andekale lapsele
annaabi.ee 
