struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine. Bruner on veendunud, et õppeainetest kui teadusdistsipliinidest saab õpilasele anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse õpilaste tunnetusliku eripäraga, väikelastel domineerib tegevuslik mõtteviis, algklassilaste kujundlik mõtteviis, keskkoolis muutub valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel
) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui õpetaja peab oma ainest lugu peavad seda ka õpil. 3. Õpet. annab eeskuju kuidas käituda erinevates olukordades. (eeskuju on mõjusam kui jutt sellest). Õpilane sageli võivad kaasõpilased olla jõulisemaks mudeliks kui õpet. (kasut. rühmatööd julgustamiseks). Biheivio. ja kognit
korraldamiseks. Klassidiskussioon. (8.1) Kooperatiivsed õppimismeetodid rajanevad õpetaja ja õpilase või kaasõpilaste omavahelisel koostööl. (klassidiskussioon, mitmed rühmatöömeetodid, ajurünnak) Rühmatöö korraldamise võtted: ajurünnak- diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile võimalikult palju lahendusi. Sageli kasutatakse seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. 9. Kuidas kujuneb õpimotivatsioon atributsiooniteooria positsioonidelt vaadelduna? Kuidas mõjutavad õpilaste atributsioonid nende õppimist ja mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks? (11.1) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset dissonantsi.
Bruner on veendunud, et õppeainetest kui teadusdistsipliinidest saab õpilasele anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse õpilaste tunnetusliku eripäraga, väikelastel domineerib tegevuslik mõtteviis, algklassilaste kujundlik mõtteviis, keskkoolis muutub valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma
Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4
Levinumateks tasustamise viisideks koolis on õpetaja kiitus, privileegid (sh Premacki printsiibi rakendamine) ja vahel ka materiaalsemad autasud (Krull, 2000). Et kiitus toimuks kinnitusena, tuleb selle rakendamisel arvestada nelja põhimõttega. Kiitus peab olema 1) siiras; 2) vormilt ja ulatuselt vastavuses tehtuga; 3) arvestab kiidetu eelistustega; 4) kirjeldab või seletab, mis on õpilase tegevuses kiiduväärne (Brophy, 1981; O'Leary & O'Leary, 1977, viidatud Krull, 2000) Selleks et positiivne käitumine saaks tasustatud, tuleb õpetajal eemaldada negatiivset käitumist alalhoidvad tegurid. 4) Lubamatu käitumise lõpetamist karistusega võib rakendada vaid siis, kui positiivse käitumise tasustamine või õppetöö atraktiivsemaks muutmine ei anna tulemusi. Krulli (2000) sõnul on see ainsaks alternatiiviks juhtudel, kui väärkäitumine kujutab vahetut ohtu kas õpilasele endale või teda ümbritsevatele inimestele
3) aitab kõrvaldada klassiõpingutes tekkinud puudujääke ning töötada õpilasele sobivas individuaalses tempos. 10. Kui suur võib olla erinevus õpitempos tavaklassi kiiremate ja aeglasemate õpilaste vahel tingimusel, et neil on olemas vajalikud eelteadmised valdkonnast? Benjamin S. Bloom (1981) jõudis järeldusele, et kui koolis luua õpilastele õppimiseks vajalikud tingimused, st kujundada neil tugev õpimotivatsioon, kindlustada kvaliteetne õpetamine ja anda õppimiseks piisavalt aega, suudab kuni 95% õpilastest omandada õppematerjali põhivara vastavalt nõuetele. Õpioskused 1. Millised on kursuse käsitluse järgi kaks erinevat lähenemist õpioskuste õpetamiseks? Kaks lähenemist: 1) üksikute õppimisoskuste õpetamine ja treenimine; 2) õpitulemuste ja tegevuse tagajärgede jälgimis-, hindamis- ja analüüsioskuse kujundamine. 2
· mõelge kappide ja riiulite vajadusele ja paigutusele klassis Väljapanekud klassiruumis · teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea jm) · esitamine ja edendamine (lisamaterjal) · arutelu (probleem, sündmus) · võistlemine ja koostöö (rühmatööd) · tähistamine · õpilastööde avaldamine Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad Iseseisvus Liberaalne(mittesekkuv) Demokraatlik, partnerlus Vaenulikkus Armastus Autoritaarne(sekkuv) Autoriteetne(sekkuv) Kontroll Mittesekkuv õpetaja · Esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilasel. Ise teavad, mis teevad. · On laste vastu lahke a sõbralik ega sea kindlaid piiranguid.
Ülddidaktika ja kasvatustöö alused 28.09.2017 Õppimise olemus ja õppimise ajendid Didaktiline mõiste Mis on minu arvates õppimine? Arenemine arusaamad Suhtlemine Mõistmine Ellujäämine Miks selline võte hea on? Panen üksi kirja, siis paaris ja siis terves grupis hea? Piiratud mõttemaailm , siis suurenb jagades
isekeskis kui ka õpetajaga. Õppimine on edukam ,kui see leiab aset sotsiaalsetes situatsioonides Psühholoogiline -See tähendab, et oluline on keskenduda faktide vaheliste seoste leidmisele, nt mis tingis sel või teisel põhjusel järgneva sündmuste ahela jne. Antud õpetamist tulebki Bruneri arvates rakendada vastavalt lapse eale ja ealistele iseärasustele. Selleks soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, mis tähendab õpitava teema järkjärgulist laiendamist ja süvendamist vastavalt õpilaste arengule. Bruner leiab ka, et eksimine on õppimise loomulik koostisosa. 7. Põhilised õpetajakesksed õppemeetodid Õpetajakesksed õppemeetodid (nimetada põhilised ja kirjeldada lühidalt olemust) Enamlevinud õpetajakeskse õppemeetodi tõhusust mõjutavad tegurid (nimetada need ja selgitada, mida saab õpetaja teha edu kindlustamiseks)
Kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti liikuda ja ei tekiks ummikuid Kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad Mõelge varutsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule Klassi materiaalne keskkond peab olema nii korraldatud, et see aitaks kaasa õpilaste iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele. Klassiruum peaks peegeldama õppekava ning õpilaste huvisid ja vajadusi Mõelge, millistele tegevustele peab teie klassis olema ruumi Mõelge kappide ja riiulite vajadusele ja paigutage klassis Õppematerjalidele sisu tuleb vahetada. Väljapanekud klassiruumis Teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea) Esitamine ja edendamine (lisamaterjal) Arutelu (probleem, sündmus) Võistlemine ja käästöö (rühmatööd) Tähistamine Õpilastööde avalamine
Kasvatamine. Korra loomine ja hoidmine klassis (Distsipliin klassis) Distsipliin mis see on? · Karistamine, korralikult ja vaikselt pingis istumine ..... · ENE: sotsiaalse süsteemi liikmete kohustuslik korrahoidmine, mis vastab ühiskonna moraali- ja õigusnormidele või mingi organisatsiooni nõudeile · Koolidistsipliin on seotud ühiskonna moraali ja väärtustega, lisaks (eelkõige) aga koolis kehtestatud normide ja nõuetega Distsipliin koolis · Juhendamise või õpetamise viisid, mida kasutatakse, et õpetada lastele enesedistsipliini · Käitumisprobleemide lahendamisele suunatud (õpetaja, ....) tegevused Distsiplineerimise eesmärgid · Arendada õpilaste enesekontrolli ja enesedistsipliini · Tagada õpilastele turvatunne · Võimaldada lastel töötada · Tõsta õpilaste enesehinnangut · Arendada positiivset mina-kontseptsiooni · Julgustada õpilasi oma tegude eest vastutama
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2
Ta peab looma turvalise ja õpilasesõbraliku õppekeskkonna, kus kohas ei ole õppimist häirivaid tegureid. Õpetamisel on väga oluline, milline on õpperuum, selle välimus ja sisustus, õppevahendid ja nende korrasolek, valgustus peab olema piisav, samuti peab olema soojus temperatuur paras, mitte liiga külm või palav. Õpetaja on kohustatud selle eest hoolt kandma ja puudujääkide korral korraldama nende likvideerimise. / Krull, E. 1998.a./ Õpetamise spetsiifikas, lisaks teoreetilistele teadmistele ja praktilistele oskustele on tähtsad, olenemata õpetatavast õppeainest, õpetaja iseloomu- ja isiksuse individuaalsed omadused, mis avalduvad otseselt õpetaja eetikas, kohustustes, õpetamise kvaliteedis, õpilastega suhtlemisel tundides ja ka õpetajatevahelises koostöös. / Eisenschmidt, E. 2002.a./ 1.1 Õpetaja isiksus 1. Autoriteetsus. Õpetaja on klassi autoriteet, ta teab, mis on õpilaste jaoks oluline
nii juhtimise, õpetamise kui korrahoidmise eesmärkidest lähtuvalt. söögilaual. Tänu ka meie tütrele Sarah’le; me jagasime seda söögilauda ikka ja jälle (kodutöödeks 2. peatükk keskendub õppeaasta kriitilisele faasile – „kehtestamisfaasile“. Neile esimestele ja raamatu kirjutamiseks). Tänu sulle, Sarah, ka joonistuse eest järelsõnas. kohtumistele, mis aitavad määratleda ja kujundada meie juhirolli, autoriteeti, distsipliini ja Ma tänan kõiki oma kolleege, kelle jutustused ja lood on siin kirjas, ja kõiki õpilasi (kuigi nende suhteid klassiga ning panevad aluse toimivale ühtsustundele. Eriti rõhutatakse õpilastega koos nimed on muudetud), kes oleksid üllatunud lugedes, et nende käitumine on andnud ainet saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4
tähelepaneliku vaatlemise, võrdlemise, sarnasuste, erinevuste analüüsi jms kujunemise aluseks. Õppimise eesmärgiks on teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide seostest ettekujutuse saamine. Õppimine peaks toimuma teadusalase uurimisena. Bruner on veendunud, et iga õppeainet saab intellektuaalselt ausal viisil õpetada suvalisel arengutasemel õpilastele. Et selline „intellektuaalselt aus õpetamine“ teoks saaks, tuleb õpitava distsipliini põhimõisted tõlkida keelde, mis on õpilastele jõukohane. Erinevas vanuses ja arenguastmetel lastel on oma iseloomulikud maailma tajumise viisid. Edukaks õppimiseks tulekski õppeaine põhimõisted esitada viisil, kuidas lapsed maailma näevad. Tunnetamine algab väikelastel tegevusest, muutub siis kujutuslikuks ja kujundlikuks ja tänu keelelise mõtlemise täiustumisele lõpuks sümboolseks. Et muuta suuline esitlus noorematele õpilastele
Hiljem võeti kasutusele hargprogrammid, mis võimaldavad lisaks individuaalses tempos töötamisele kohaneda ka õpilaste eelteadmiste ja oskuste erinevustega. Käitumise modifitseerimise metoodikat iseloomustab püüd kutsuda esile muutusi käitumises positiivsete vahenditega, ignoreerides sobimatut ja tasustades soovitavat käitumist. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Krull, Edgar 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 2. TÜ Kliinikum = Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehekülg. Psühhiaatriakliinik. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/psyhhol/ps_ph_seletused. htm (14.märts 2009) 3. Väikese Alberti pilt. http://lijonoli.wordpress.com/2008/11/08/all-psyched-up/ (21.märts 2009) 14
Kuna emotsionaal- ja käitumishäirega õpilased tihtilugu ei tee kaasa või segavad vahele, kui õpetaja jagab õppetööks vajalikke juhtnööre, vajavad pedagoogid strateegiaid kaasamaks kõiki õpilasi ja ergutamaks kohast käitumist. (Blackwell ja McLaughlin, 2005, viidatud Haydon, T. jt. , 2009:12, järgi) Kasutades edukaid õpetamismeetodeid, paranevad riskiõpilaste akadeemilised ja käitumuslikud näitajad, lisaks paraneb üleüldine klassi distsipliin. Efektiivne juhendamine on üks meetodeist, mille abil luua positiivne õppimist soodustav keskkond ning seeläbi vähendada negatiivset käitumist ja parandada õpetaja ja õpilase vahelist suhtlemist(Engelmann ja Colvin, 1983, viidatud Haydon, T. jt., 2009:12 järgi) Järgnevalt on Hayden, T. jt. välja toonud mitmeid erinevaid strateegiaid, mis aitavad õpetajal neid eesmärke täita. Kooris vastamine
60 minutit õppetööd teises keeles, kuid see võib piirkonniti varieeruda. Eelnev kokkupuude teise keelega on vajalik selleks, et õpilased suudaksid keskkoolis edukalt üle minna selles keeles õppimisele. Keskkoolis õpetavad teist keelt emakeelena kõnelevad või seda emakeelega võrdsel tasemel valdavad õpetajad ja kogu õppetöö toimub üks või kaks aastat teises keeles, välja arvatud esimese keele õigekirja- ja kirjandustunnid. Sel ajal läbivõetav õppekava on põhiliselt sama mis tavalistes esimese keelega töötavates koolides, ainukeseks erinevuseks ongi asjaolu, et kõiki aineid õpetatakse teises keeles. Järgmistes klassides (alates üheksandast kuni üheteistkümnendani, millega lõpeb keskkool Quebecis) õpetatakse teises keeles valikulisi aineid, näiteks ajalugu, geograafiat ja matemaatikat. Quebecis on teises keeles läbitavatel kursustel sama
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS..................................
............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend......................................................................9 3.2. Matemaatikaõpik kui sõnumikandja.........................................................12 4. Distsipliin 4.1. ENSV- kommunistlik kasvatus- vaimuvabaduse piiraja?.........................14 4.2. Iseseisvuse taastanud Eesti........................................................................15 5. Küsitluslehtede vastuste analüüs 5.1. I põlvkond (17- 20 aastat).........................................................................17 5.2. II põlvkond (37-44 aastat).........................................................................19 5
tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja 2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge. Selleks võib olla logopeed, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog. Mõni õpilane peab saama õppida kas õpiabirühmas, toimetuleku või õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides väikeklasse ning kasutatakse ka üksühele õpet. Vajadusel tuleb õpilase jaoks muuta õppekava. Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis.
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
see mõjutab õppija õppimist, õpetaja õpetamist ja õpiprotsessi. (Kollon, 2013) 9 3. DOMINEERIVAD ÕPISTIILID Põhjalike õpistiilide uurimise küsimustike abil, mis oli läbi viidud 2011.aasta sügisel, selgitati välja küsimustikus osalejate seas domineerivad õpistiilid. Kõiki õpistiile toetab kindlasti ka võimalikult mitmekesiste meetoditega loodud õpikeskkond. 3.5 Õpetajate ankeetküsitlus Õpetajate ankeetküsimustikkude vastused 60% 50% 40% Auditiivne visuaalne 30% Kinesteetiline 20% 10%
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
Mitmekesisus tuleb alati kasuks, kuna erinevatel õpilastel on erinev mälu, kellel jääb hästi kuulates meelde, kellel läbikirjutades või praktikas läbi tehes. Mul endal jääb informatsioon hästi meelde, kui ma selle läbi kirjutan. Kui hiljem seda materjali vaja tuleb, siis ma täpselt mäletan, kus kohas ja kuidas see vihikusse kirjutatud on. Riiklikust õppekavast tulenevalt peab kool töötama välja oma õppekava, õppekavast lähtudes töötatakse välja ainekava ning ainekavast tulenevalt töötab iga õpetaja välja oma töökava. Eelpool mainitud protsessi käigus peab õpetaja ise langetama hulga olulisi otsuseid, sealhulgas, millele keskenduda, millele rohkem või vähem tähelepanu pöörata, millist suunda õpilastele anda. RÕK on selline üldine raamistik ja annab õpetajale päris hulga valikuvõimalusi. Minu kunagine kehalise kasvatuse õpetaja oli sellise kindla kava peal väljas.
aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti- ja tegevusainete tasakaalul. Ühtviisi tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist. Waldorf-pedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika käsitluses on inimene hingeliskehalisusele lisakas ka vaimne olend. Inimese vaimne tuum on indiviidi ainulaadsuse aluseks, seega pole indiviid üksnes pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna tegurite summa. Oma vaimse potentsiaali
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL Referaat SISUKORD PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL .......1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD........................................................................................... 4 1. Akadeemiline juhendamine.................................................................................................5 1.1. Tunni tutvustamine...................................................................................................... 5 1.2. Tunni läbiviimine.........................................................................................................6 1.3. Tunni lõpetamine.........................................................................................................7 2. Käitumuslik sekkumi
õppimine peab toimuma reaalelulises, mõtestatud, autentses situatsioonis (erinevalt dekontekstualiseeritud formaalsetest situatsioonidest); lahenduskäike ja nn "õigeid vastuseid" võib olla mitu; õppija omab kontrolli õppeprotsessi üle, valides ise oma õppimise tempo ja seades endale ise eesmärgid; õppimine on sotsiaalne tegevus; õppimine toimub koostöös kaasõppijatega; õpikeskkond peab olema mitmekesine, toetades erinevaid õppimisviise. See meetod võimaldab arendada olukordade analüüsimise oskust. 10. Eneseanalüüs. Eneseanalüüs on oma käitumise või isiksuse joonte analüüs. See võib olla tagasivaateline või hetekel toimuva analüüs. Tõstab eneseteadlikkust, korrastab oma sisemise ja valise käitumise korrastamise eesmärgil. 11. Koostöötreening. Kasutatakse erinevaid, nii füüsilisel kui ka vaimsel tegevusel põhinevaid grupiharjutusi, rühma-
ta rohtu segades ei eksiks jne. Täpselt samuti nõuame õpetajalt, et lapsed are- neksid täisväärtuslikeks kodanikeks. Iga inimene vastutab oma töö kvaliteedi eest, ka õpetaja. Me peame kindlustama õpilaste arengu. Kõige tähtsam ei ole see, et me tunnis materjali hiilgavalt esitame, kõige tähtsam on see, et õpilased materjali hästi omandavad. Me ei pea õpilaste silmis tingimata olema head õpetajad, me peame tagama distsipliini ja õpilaste edasiliikumise, me peame olema nõudlikud õpilaste suhtes. Vähenõudliku õpetaja käe all kasvavad mugavad lapsed. Kui õpilane pingutab, selleks et õpetaja nõudeid täita, muutuvad tema arengu- potentsiaalid aktuaalseteks võimeteks ja oskusteks. Kasvatamiseks tuleb õpilast suunata momendilõbude maitsmiselt tegevusele, mis arvestab kaaslaste huve või toob talle endale kasu tulevikus. See ei ole kerge täiskasvanutegi, lapsest rääkimata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
