sisuga, mille käigus leiti erinevatele küsimustele lahendusi. Komöödiad olid lõbusa sisuga näitemängud, kus tihtipeale matkiti järgi poliitikuid.( nt Periklest) Tihti naerdi ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu. Aischylos oli kuulus Ateena traagik, kes kirjutas tragöödiasarja ,,Oresteia" Teine tähtis tragöödia suurkuju oli Sophokles, kelle teoseks oli ,, Kuningas Oidipus" Aristophanes oli aga Kreeka komöödiakirjanik. Dionüüsiad Dionüüsid olid riiklikud , kindla kava järgi korraldatud pidulikud rituaalid. Etendused toimusid päevavalgel vabas õhus teatri keskmes paikneval näiteplatsil orkestral. (Megalopolise teater Peloponnesose poolsaarel) Nii komöödiate kui ka tragöödiate eest jagati autoritele auhindu. Kasutatud kirjandus Mait Kõiv "Inimene,ühiskond, kultuur" (lk 116-121) www.wikipeedia.org (-olümpiamängud, antiikaja teater, Dionüüsiad,komöödia, tragöödia)
Vana-Kreeka teised pidustused Dionüüsiad Igal aastal aprillikuus toimusid Ateenas suured dionüüsiad. Ettevalmistused pidustusteks algasid ligi 10 kuud varem. Võistelda soovivad luuletajad pidid oma tööd esitama kõigepealt korraldavaile ametnikele, kes ettekandmiseks valisid välja kolm näidendit. Seejärel määrati loosiga igale luuletajaleesinäitleja ja patroon ehk koreeg - jõukas mees, kes oma kodanikukohusena kandis kõik lavastuskulud. Näitlejaile maksis riik. Näidendi autor komponeeris ka muusika ja seadis tantsud.
Riided: kitoon- nööriga valge lina, himation-soojem, pole pükse, sandaalid. Sport: lihaselised, alasti, gümnaasion, al 776 Zeuzile Olümpia: maadlus, jooks (192m), rusikavõitlus, 5evõitlus, hobukaariukud. Abielu: peigmehe ja äia vahel otsustati, seaduslik eesmärk järglased, meestel abieluvälised suhted (hetäär), homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia)
antiikaja perioodid-arhailine pr.8-11sj.e.kr. värsivorm,Homeros,eepos,müüt,muinasjutt. klassikaline e. atileja pr.-näitekirjandus,teaterAishylos,Sappho. Hellenismipr. 1-3sj. e.kr Alexander Suur,Kreeka õitseng(majandus,poliitika)Vanarooma pr.1-4 sj.p.kr.Kõned,Cicero. müüt-uskumustega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest.Müüt väljendas rahva ajalugu,kultuuri. müüdid-"heraklese 12 vägitegu";"Olümpos ja allism";"maailma loomine" eepos-lugulaul,eposed on kirj.värsivormis. Vana-Kreeka eeposed räägivad maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus...
Fourth level Fifth level Teater Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Draamakunst Sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest Olulisimad suured dionüüsiad, mida peeti kevade saabudes Sel ajal tõid liitlased Ateenasse oma iga-aastase andami Dionüüsusega püüti näidata oma riigi jõukust ja vägevust Tragöödiad Tõsised ja ülevad Müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused Kasvatasid kodanikke Panid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle Kuulsaimad traagikud Aischylos Sophokles Komöödiad
kujutatava isiku soo, vanuse, ühiskondliku asendi, kõrvalised omadused ja hingelise seisundi. Tänu maskile võis näitleja ühe näidendi kestel hõlpsasti esineda mitmes osas. Tragöödias esineti pikas pidulikus rüüs, kõrge peakattega ja kõrgete taldadega jalatseis. Komöödias ja saatüridraamas pidid näitlejate ülikonnad ja maskid publikut rõõmustama ja naerma ajama ja olid seetõttu eriti veidrad ja kohmakad. Suured Dionüüsiad kestsid kuus päeva. Esimesel päeval toimus pidulik paraad. Teine ja kolmas päev olid pühendatud lüürilistele kooride ditürambidele ja tantsuvõistlustele. Kolm viimast päeva oli tragöödiate võstlus. Võistluses osales kolm autorit, kes pidid ette kandma kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama. Komöödiavõistlusel nõuti igalt kirjanikult ühte näidendit. Teatris oli väga põnev ja ma tahan sinna kindlasti tagasi minna.
5. Üks näitleja võis kehastada mitme tegelase rolli kasutades selleks maske 6. Teatrid ehitati üldjuhul mäenõlvale, et pealtvaatajatel oleks etendusest hea ülevaade 7. Thespis oli esimene, kes julges kehastada jumalat, esimene näitleja ja esimene näitejuht 8. Teatrid anti rendile eraisikule, kes pidid hoolitsema remondi eest. Seetõttu polnud etendustel käimine tasuta ning vaestele jagati selle tarbeks toetust, kuna suuremad dionüüsiad olid kohustuslikud 6. 3 tragöödia kirjanikku: Aischylos ,,Oresteia" Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Euripides ,,Medeia" 7. Komöödiate aineks olid inimlikud nõrkused ja pahed; tragöödiate aineks olid inimeste suhted jumalatesse, vabadusse, saatusesse, vastutusse, süüsse. 8. 3 filosoofi: Sokrates Euripides Platon
· Antiikkirjanduse periood: 8. saj eKr 5;6. saj pKr · Vanimad kirjandusmälestised: Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", neid laulsid aoidid ja jutustasid rapsoodid. Ka hetiitide kirja pandud mälestised (17. 13. saj eKr) · Antiikeepos toetub Trooja sõja müüdile. · Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri. Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles...
AVALIKUD PIDUSTUSED. SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER. FILOSOOFIA JA TEADUS 1. Milline ühiskonnakiht ja miks tegeles spordiga enim?aristokraadid,püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsilise võimete eest 2. Mis on gümnastika?spordi harjutused 3. Kuidas kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks?kuna poisid ja noorukid veetsid gümn.palju aega tänu spordiharjutustele siis õpetlased hakkasid seal oma loneguid ja vestlusi pidama 4. Millal toimusid esimesed olümpiamängud?380 ekr 5. Kus olümpiamängud toimusid?Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas 6. Kelle auks toimusid olümpiamängud?Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult hellenid,naistele oli pääs keelatud 8. Millistel spordialadel võisteldi?kiirjooks-staadionijoox;pikemad jooxudistantsid;maadlus;rusikavõitlus;kombineeritud...
Antiikaeg mõisted: Dionüüsiad-veinujumal Dionysose auks Atika maakonnas korraldatud pidustused(5päeva) kevadel auhinnaks luuderphust pärg, autor tegi muusika ja tantsulise osa, osalemine kohustuslik Protagonist-peaosatäitja kreeka draamas Orkestra-vana kreeka teatris pärislava ees asetsenud ümmargune ruum,kus koor laulis ja tantsis Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend Polis-tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Koomos-dionüüsiate 3 päeval toimunud rongkäik Koturn-antiiknäitleja kõrge tallaga jalats Kitoon-värviliste tikanditega kaunistatud varrukateta ülariietus Skenee-orkestra näitlejate tagaruum,ajutine lavaehitus,kus vahetati riideid Pronteion-piksemasin e. Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Ko...
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. -vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud...
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidi...
olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. https://encryptedtbn2.gstatic
Vana Maailm Inimkonna teadmised muusikast pärinevad allikatest: Vana Testament, väljakaevamistel leitud pillid, kalju- ja muude joonistuste põhjal. Muinasajal hakkasid tekkima esimesed pillid. Vanimad instrumendid: Flööt(Egiptus)luust nikerdatud, sõrmeaukudega. Sümboliseeris elu ja öeldi, et flöödi mängija ''puhub elu hingust'', löökpillid-trummid, puhkpillid-loomasarv, keelpillid-vibust välja arenenud, nt harf (Mesopotaamia), lüüra(mesopotaamia). Pilli valmistamiseks kasutati luud, nahkasid jms. Erinevates maades sarnased, aga erinevate nimetustega pillid. Muusika roll vanades kõrgkultuurides: Muusika saatel peeti jumalateenistusi, tantsiti, mängiti söömaaegade saateks. Muusika oli seotud maagiaga. Algselt kasutati muusikat signaalvahendina, religioosse puhastuse vahend, oluline inimese kasvatamisel-haridus, mõjutusvahend. Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst. Maagilised numbrid 5&7. (nt keelpillid olid 5 või 7 keelega) P...
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel (NT. Sparta) c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametite...
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik riik, mis koosnes ühest linnast
Oletatakse, et kõige varasemad teatri etenudused olid seotud jumala meeleheaks sokuohvri toomisega. Kultuslikes stseenides täiemõõdulise kreeka tragöödiani jõudmine võttis muidugi aega. Alguses piirduti Dionysose austamisega ja tema elu kujutamisega, kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ehk heerostest. Dramaatilise pinge ning konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude pärast kannatanud laste saatus. Suured dionüüsiad, mi solid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kus omavahel võistlesid kolm autorit. Iga autor pidi etendama kolme tragöödiat ja ühte koomilist satüürdraamat. Komöödiavõistlusel nõuti igalt autorilt ühte näidendid. Näidendeid hindasid liisuga valitud zürii, kes määras I, II ja III koha võitjad. Tragöödia etenudste riietustes same teada vaasimaalingutelt, kus on näidatud, et
Mälestusmärgid säilinud eeposed Arhailine luule 7-6saj lüürika zanrid: Eleegia, meelika, tragöödia, komöödia, retoorika, uuskomöödia, pisieepos (idüll,epüllion,bukoolika) 7. teater ja muusika kõide tähtsam Kreekas muusikat õppisid kõik vabad kodanikud kuni 30-eluaastani. Muusika kuulus kokku tantsu ja luulega. 1 häälne. Heliloojad : Anakreon ja Alkaios. *Vana-Kreeka Draama on välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulust. Dionüüsiad, lenaiad. Orkestra-keskmes paiknev ringi kujuline näiteplats. Skenee-puust lavakonstruktsioon. Thearon-vaatajate koht. Näitlejad kantsid maski. Riided pikad, voogavad, värvilised. Komöödia tegelised kantsid lühikesi riideid. *Vana-Rooma Kreeka eeskujul esitati pidustustel näitemänge. Teater oli tasuta, kuhu pääsesid ka lapsed. Poolringi kujuline orkestra 8. Armee ja sõjapidamine Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks.
Tema arvates eksisteerib üks meeltega tajutav maailm. Idee on asja olemus mida saab määratleda üldistamise teel. Riigi eesmärk oli tagada oma kodanikele õnnelik elu, selleks tuli hoiduda äärmustest. üksikisik võib olla õnnelik ja ennast teostada vaid ühiskonna liikmena. Voorus asuv võrdsetel kaugustel kahest äärmusest. Peateosed on ,,Eetika" ja ,,Metafüüsika" Jumalatega suhtlemine Usupidustused - eesmärgiks oli kinnitada usku ja isaaa-armastust. Tuntumad pidustused olid dionüüsiad (toimusid märtsis) ja olümpiamängud (iga 4 aasta tagant) Müsteeriumid - Vana-Kreeka salajased usukultused. Tekkisid õpetused surematusest ning hinge taaskehastumisest. Müsteeriumite ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning müstilised rituaalid heaolu kindlustamiseks teispoolsuses. Tuntumad olid jumal Demeteri auk peetud Eleusise müsteeriumid - neis ilmnes kreeka religioonile ebaharilik idee (usk hauatagusesse õndsusesse).
Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia. Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasut...
Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia. Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm -...
Vana aja muusika rollid. Suhtlemisvahend (informatsiooni vahendaja) Kultuslik roll Kultus on ülimalt austav suhtus kellesegi / millesegi. Inimesed ei osanud seletada loodusnähtuseid ja maailma olemust. Seetõttu tekkis neil arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased. Tunnete väljendaja. Meelelahutuslik roll On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides. (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning pal...
Näed ka karget vett läbi sillerdamas okstest õunapuus, kogu paika roosid varje heitmas, lehtede veiklemisest rammestus roomab. Pindaros 6./5. sajandi vahetuse koorilüürika autor, kirjutanud muuhulgas ülistuslaule olümpia-, püütia jt mängude võitjate auks: Kuldne forminks, hüüs* Apollonil igitõeline ning Muusadel tõmmujuukselistel, sind ju kuulab kulgeja koor, ilupeo algus;... *hüüs varandus Klassikaline ajajärk dionüüsiad, teatrikunst Kreekas oli väga oluline veini- ja viljakusejumal Dionysos. Tema auks korraldati mitu korda aastas pidulikke rituaale dionüüsiaid. (Allikas: Tragöödialeksikon, 2004) Suured dionüüsiad (teke 6. saj.) olid pidustused Ateenas, mida peeti kevadel märtsi lõpus, aprilli algul. Suurte dionüüsiate korraldamisel võeti aluseks varasemad pidustused, eriti lenaiad: külapidu, kus toimus pidulik rongkäik, naised tantsisid
Dionysos Dionysos (Bakchos) - rooma Liber (Bacchus) veinijumal Dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele kuid tänu Zeusi naisele Herale suri too enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas ööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. ...
rituaalseid laule miimilised liigutused. Veel vahetumalt on draama areng seotud veini- ja viljakusjumal Dionysosega. 5. ja 4. s toimusid märtsis dionüüsiad (tähistasid kevade algust, 6 päeva). Jaan-veeb toimusid lenaia. Trgöödia olevat alguse saanud ditürombidest (ülistuslaul Dionysosele), komöödia falloselauludest,
13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava. Suured dionüüsiad olid riiklikult, kindla kava järgi korraldatud. Nendel hakati 5. sajandil etendama tragöödiaid. Ditüramb oli tõenäoliselt tragöödia eelkäija. Kuidas aga tragöödia välja kujunes, ei ole õnnestunud välja selgitada. Tragöödia värssdraama, mille teemaks on mütoloogilised või tõsised ja kangelaslikud teod. Sõnasõnaliselt tähendab tragöödia soku laulu (kr. k. tragos ode) viidates nii dionüüsiale, kus osalejad võisid olla sokuks kostümeeritud.
Neuma - märgid, mis aitavad juba tuntud meloodiaid mälu järgi esitada. Neumad sobivad vaid abiks mälule tuntud viiside laulmisel. Orkestra - Poolringikujuline ruum lava ees Paavst - katoliku kiriku pea, elab Roomas Pentatoonika - on viiel helil põhinev helirida (tänapäeval kasutame enamasti 7-st helist koosnevat helirida). Pentatoonika annab muusikale erilise karge ja pingeta kõla. Süürinks - Paanivile Tragöödia - (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega
Kriiskavalt terava, oboelaadse kõlaga aulos oli lahutamatult seotud veinijumal Dionysose kärarikaste pidustustega ja tragöödiaetendustega. Puhkpillidest oli kasutusel veel paanivile ehk süürinks, mis koosnes mitmetest kokkuseotud viledest. Laululiigid. Levinumad laululiigid olid: lüüriline ood, joogilaul skolion ja Dionysose auks esitatav ditüramb. Tragöödia. Muusikaajalugu on tihedalt seotud teatriajalooga. Tragöödia (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Lauljad riietusid kitsenahkadesse, panid pähe sikusarved ja kujutasid endast saatüreid (loodusvaim). Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu.
Kriiskavalt terava, oboelaadse kõlaga aulos oli lahutamatult seotud veinijumal Dionysose kärarikaste pidustustega ja tragöödiaetendustega. Puhkpillidest oli kasutusel veel paanivile ehk süürinks, mis koosnes mitmetest kokkuseotud viledest. Laululiigid. Levinumad laululiigid olid: lüüriline ood, joogilaul skolion ja Dionysose auks esitatav ditüramb. Tragöödia. Muusikaajalugu on tihedalt seotud teatriajalooga. Tragöödia (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Lauljad riietusid kitsenahkadesse, panid pähe sikusarved ja kujutasid endast saatüreid (loodusvaim). Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu.
Kodus viis usurituaale läbi perekonnapea, templites aga preestrid, kes pidid olema moraalselt ja füüsiliselt puhtad, tugevad ja karsked. Preestrid olid seotud kindlate templite ja jumalatega, rituaal viisid läbi templi ees altaril.Tähtsaim oli vereohver templijumalaile tavaliselt härg. Kõige tähtsam oli polise kaitsejumala tempel. -pidustused: Ateenas - panatenoiad (,,kogu Ateena") tähistatakse uut aastat, osalevad kõik - dionüüsiad (veinijumala pidustused), teatri sünd, osalevad ainult kodanikud Ülekreekalised -Olümpiamängud, osalesid hellenitest mehed, võitjatele loodi ülistuslaule(Pindaros) Olümpiaalad: Staadionijooks, pikemad distantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõist. -müsteeriumid: Vana-Kreeka salajane uskumus, et pärast surma ei minda mitte Hadesesse, vaid elatakse hauatagu- ses õndsuses
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni
Mis hoogustas linnade arengut 10 sajandil? Linnade arendamisele aitas kaasa kaubateede arendamine ning kaubanduse hoogustumine. Kaubandusvõrgud arendasid majandust, mis arendas omakorda linlaste eneseteadlikust. Kirjelda 3 märksõnaga viikingite kultuuripärandit Ruunikiri ja -kivid, saagad 2 pool 1. Miks on Kreeka kultuur Euroopa kultuurihäll? Mütoloogia ja religioon (eeposed “Iilias” ja “Odüsseia”, Olümpos, templid, ohverdused, dionüüsiad ehk usupidamised. Filosoofia (humanism, tänapäevane filosoofia jne) Teater (draama, tragöödia, komöödia) Sport (Olümpiamängud, maraton, kettaheide, odavise jne) Teadused (matemaatika, meditsiin, ajalookirjandus (Herodotos), politoloogia; hariduse areng Euroopas baseerub meditsiini arengul ja matemaatikavalemite juurde tulemisel) Poliitika (aristokraatia, demokraatia) Kirjandus (alfabeet, lüürika, eeposed, mütoloogiad, seadustikud)
Kordamiseks... 1. Kreeta-Mükeene periood (minoiline kultuur, kuningas Minos ja lugu Minotaurusest, Knossose loss, Mükeene loss, lineaarkiri A ja B) 2. Riik ja ühiskond: valitsemine (aristokraatia, demokraatia, türannia), kodanikkond, ühiskonna struktuur, Sparta ja Ateena võrdlus. 3. Kreeka kultuur: jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos), Kreeka alfabeet, kangelaseeposed, dionüüsiad ja teater (võrdlus tänapäevaga ja mõisted komöödia, tragöödia, orkestra, skenee), Sophokles, Aischylos, Homeros, Herodotos, olümpiamängud (776 eKr, peamised spordialad,olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine), filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) 4. Hellenismiajastu: Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed, hellenistlikud suurriigid ja linnad, Museion, Aleksandria tuletorn. Kasutatud materjalid https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images
Näitlejaid peeti kultuse teenindajaks ja nad omasid mõningaid eesõigusi, näiteks olid nad vabastatud maksudest. Näitlejaiks võisid olla ainult vabad kodanikud. Sissepääs teatrisse oli maksuline. Kuid et kindlustada kõigile kodanikele, sõltumatult nende materiaalsest olukorrast, võimalust külastada teatrit, andis demokraatia Periklese ajastust alates igale huvitatud kodanikule toetusraha sissepääsumaksu ulatuses ühe päeva jaoks, IV sajandil aga kõigi kolme päeva jaoks. Suured Dionüüsiad (märtsis-aprillis) kestsid kuus päeva. Esimesel päeval toimus pidulik paraad ehk rongkäik Dionysose kuju ühest templist teise üleviimiseks, ja jumalat kujuteldi juuresviibivana luulevõistlustel, mis hõivasid ülejäänud osa pidustustest. Teine ja kolmas päev olid pühendatud lüüriliste kooride ditürambidele ja tantsuvõistlusele; kolm viimast päeva dramaatiliste mängudele: tragöödiate võistlusele
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Hermes-jumalate käskjalg-Mercurius Dionysos-veini ja viljakuse jmal-Bacchos Nike-võidujumalanna-Victoria KULTUUR: Sportimise traditsioon (776 eKr esimesed olümpiamängud). Kreeklastel arenes kiire mõtlemine, sündis filosoofia ja teaduse alged. Mütoloogiast eraldus kirjandus ja tetrikunst. Teatrikunstist arenesid välja dionüüsiad. Teatrid olid rajatud äenõlvale, vabas õhus. Nt: Epidauose teater, 4. saj keskpaik eKr, mahutas u 10 000 pealtvaatajat 1.Orkestra e lava 2.Porskenion e esinemise koht (katuse taoline) 3.Skeene e riietusruumide koht, keerukas ehitis 4.Theatron e pingiread Teatrite juurde rajati ka teisi kohti, askleepius-haigla (arstiteaduse jumala
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.)...
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati...
silmapaistvamad ehitised. Harilikult sammastest ümbritsetud, madala viilkatusega. Zeus- peajumal Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos.preestrid ja preestrinnad. Oraaklid- sai jumalatelt nõu küsida. Tuntumad eeposed Homerose Ilias ja Odüsseia-hariduse aluseks, õpiti lugema, õpiti ajaloolisi sündmusi. Need on olulised ajalooallikad. Olümpiamänge korraldati peajumal zeusi auks. Suured dionüüsiad. Teatrietendused kujunesid välja Dionysesele pühendatud koorilauludest. Ette kanti 3-5 komöödiat ja lkolm tragöödiat. Orkestra ja skeene.maskid Eepika kõrval sai tuntumaks ka lüürika. Lüüra saatel ette kantav luuletus. Ajalookirjutuse algus. Lähema ajaloo sündmusi pani kiirja- Herodotos. Kreeka pärsi sõdadest. Tahtis kuulajatele õpetliku sõnumi edasi anda. Historia. Ajaloo isa 3) Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles.
Kõrgemas olid puhkpillimängija ja keelpillimängija. Kõrgeimas oli inimene, tema hääl. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on Tv-s Jumalad Kultuspill Kultuslaul Pidustused Apollon (9 muusat e. Lüüra (kitara) Paiaan, kitara saatel Püütjamängud (koos jumala kaitsjat) olümpiamängudega) Dionysos (saadavad Aulos (barbiton) Ditüramb (50- Dionüüsiad kaunid naised) Saatür mängis aulost meheline meeskoor), aulose saatel Athena Leiutas flöödi Lisa: Hermes Leiutas lüüra Treen surnuitk, aulose saatel Paan (pooljumal) Paaniflööt e. sigrinx Hümenaios pulmalaul, aulose saatel Marsyas (Früügia Meisterlik Kokku nim. neid hümniks kandis ette koor, saatür e
teatrietendustel linnriigi demokraatlikus korralduses oma kindel koht. Üks polise kõrgematest ametnikest volitati valima kolm tragöödiakirjanikku, kelle teoseid pidi esitatama linnriigi pidustustel. Kreekas olid näitlejad ja kooriliikmed linnriigi kodanikud ning poeedid mängisid ise oma draamades. Zürii liikmed valiti loosiga. Paralleelselt draamade esitamisega võeti dionüüsiatel vastu kingitusi liitlastelt, kuulutati välja linnriigi heategijad jne. Dionüüsiad pakkusid polisele võimalust näidata ennast oma liitlastele ning sellest tehti vaatemäng. Kuid tragöödia oli midagi enamat kui vaid osa linnriigi korraldatud eneseesitlusest. Tragöödia erakordne avameelsus andis polise kodanikele ainest järelemõtlemiseks, kuivõrd vastavad nad ise oma ideaalidele. Siit selgub, miks kujutasid traagikud oma draamades ikka ja jälle naiste jõudu ja raevu koduses sfääris. Tragöödia võis lavale tuua aktuaalseid poliitilisi või
· Oraaklid (ennustuskoht Vana-Kreekas, kus küsijale anti jumala nimel vastuseid), kus jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud · Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus. Ametlik religioon, mis oli pööratud näoga maise elu poole ja ei pakkunud peale surma midagi, peale kurva oleskelu Hadese riigis (vt õpik lk.127), lakkas 6.-5.saj.eKr rahuldamast osa rahvast. Tekkisid õpetused, mis rääkisid hinge surematusest ning taaskehastumisest
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklase...
.. · Sport ja olümpiamängud o lihaseline keha o alasti sport o gümnaasionid tähtsad hariduskeskused o võistlused o olümpiamängud Zeusi auks o olümpiarahu o esimesed olümpiamängud 776 eKr o neid peeti iga nelja aasta tagant o osalesid ainult hellenid (ainult mehed) o naistele sinna pääs keelatud o varasem võistlusala kiirjooks o võitjate auks püstitati mälestusmärke · Dionüüsiad o Pidustused Dionysose auks o Neljal päeval etendati erinevaid etendusi 6. VANA-ROOMA · latiinid Latiumi maakonnas elavad roomlased, kes kõnelesid ladina keelt (VIII saj) · gallid Po jõe orus Gallias elavad rahvad · etruskid o Kesk-Itaalia Etruuria maakonnas elanud rahvad o päritolu teadmata o võtsid üle Kreeka tähestiku o meresõitjad, kaupmehed, ehitusmeistrid, metallitöötlejad o 12 linnriiki
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mitte...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
