Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Kreeka teatrijutt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Käisin teatris
Läksin Dionysose teatrisse. See asub mäekallakul, veidi allpool Ateena Akropolist. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga. Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestrana. Orchestra kujutas endast ümmargust tasaseks tambitud 24-meetrise läbimõõduga väljakut. Kahe külgsissekäiguga: nendest läksid läbi vaatlejad, seejärel tuli sisse koer ja näitlejad. Kui keegi astus lavale paremast sissekäigust, tähendas see, et tegelane tuleb linnast või sadamast, kui ta tuli vasakust, siis oli tegelane saabumas kaugelt maalt. Keset orchestrat asetses Dionysose altar . Mitmesugustes osades esineva näitleja sissetoomisega tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. Selleks ehitati skeene , see oli tehtud orchestra taha ja kujundas kunstiliselt tausta mängu.
Mis puutub pealtvaatajate kotadesse, siis asetsesid istmete read astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Mina istusin viienda rea keskel, sealt avanes lavale suurepärane vaade. Kui oli vaja näidata vaatajatele seda, mis toimus majas, veeretati skeene uksest välja puuratastel platvorm, ühes temal asetsevate näitlejate või nukkudega. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Maski abil- värvusega, lauba ja kulmude ilmega, juuste kuju ja värvusega sai ära märkida kujutatava isiku soo, vanuse, ühiskondliku asendi, kõrvalised omadused ja hingelise seisundi. Tänu maskile võis näitleja ühe näidendi kestel hõlpsasti esineda mitmes osas. Tragöödias esineti pikas pidulikus rüüs, kõrge peakattega ja kõrgete taldadega jalatseis. Komöödias ja saatüridraamas pidid näitlejate ülikonnad ja maskid publikut rõõmustama ja naerma ajama ja olid seetõttu eriti veidrad ja kohmakad.
Suured Dionüüsiad kestsid kuus päeva. Esimesel päeval toimus pidulik paraad . Teine ja kolmas päev olid pühendatud lüürilistele kooride ditürambidele ja tantsuvõistlustele. Kolm viimast päeva oli tragöödiate võstlus. Võistluses osales kolm autorit , kes pidid ette kandma kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama. Komöödiavõistlusel nõuti igalt kirjanikult ühte näidendit.
Teatris oli väga põnev ja ma tahan sinna kindlasti tagasi minna.
Vana-Kreeka teatrijutt #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 240738 Õppematerjali autor
Suured Dionüüsiad kestsid kuus päeva. Esimesel päeval toimus pidulik paraad. Teine ja kolmas päev olid pühendatud lüürilistele kooride ditürambidele ja tantsuvõistlustele. Kolm viimast päeva oli tragöödiate võstlus. Võistluses osales kolm autorit, kes pidid ette kandma kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama. Komöödiavõistlusel nõuti igalt kirjanikult ühte näidendit.

Sarnased õppematerjalid

Antiikaja teater
15
docx

Antiikaja teater

(kool) Antiikaja teater Referaat (nimi) (klass) (juhendaja) Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................. Sissejuhatus......................................................................................................................................... 1. Teater Kreekas 1.1 Teatri teke....................................................................................................................... 1.2 Tragöödia ja komöödia................................................................................. 1.3 Lava....................................................................................................... 1.4 Näitlejad ja kostüümid.......

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
Antiikaja teater
15
doc

Antiikaja teater

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja teater Referaat Kätlin Kukebal 10.a Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 2. Teater Kreekas 2.1 Teatri teke........................................................................................................................................ 2.2 Tragöödia ja komöödia..................................................................................................................

Kultuuriajalugu
Kreeka ja Rooma teater
13
doc

Kreeka ja Rooma teater

Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone röövimist allmaailma

Uurimistöö alused ja metoodika
VANAKREEKA TEATER
12
doc

VANAKREEKA TEATER

VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA ­ kreeka keeles 'tegevus' ­ kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev inimene lootis saada selle olen

Kultuur
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun