Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vana-Kreeka pidustused: dionüüsiad ja panatenaiad (0)

1 Hindamata
Punktid
Vana-Kreeka pidustused-dionüüsiad ja panatenaiad #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dave Gahan Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA

tegelikku musitseerimist, sest olid kasutusel pigem muusikateoorias. 9. Muusikutest moodustatakse ansambleid ja isegi orkestreid. Muidugi on muusikat tehtud ka üksi. 10. Seoses ühiskonna kihistumisega muutub muusika otstarve. Lisaks rituaalidele tehakse muusikat ka rikaste meelelahutuseks. Rituaalid jäävad alles, aga selle kõrval hakatakse eri kunstiliike harrastama ka üksikult. Kunstid iseseisvuvad. VANA-KREEKA Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast, näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna, nende ning kristliku kultuuri vaheastmena. Vanast Kreekast pärinevad väga paljud tänapäeval kasutatavad terminid, samas tuleb tähele panna, et nende tähendus antiigis ja tänapäeval on mõnevõrra erinev: Näiteks musike e muusika on kreeklastel:

Muusikaajalugu
thumbnail
38
docx

Maailmakirjandus I. Antiik. Kordamisküsimused 2016

Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr ­ 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.­4. saj eKr): tragöödia

Kirjandus
thumbnail
3
docx

VANAAJA MUUSIKA

Muistsetele kreeklastele näis selline muusika aga kakofooniana (sobimatu ebakõla). Muusika kõla. Selline luule- ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne ja rajanes viie heli real - pentatoonikal. Pentatoonika on viiel helil põhinev helirida (tänapäeval kasutame enamasti 7-st helist koosnevat helirida). Pentatoonika annab muusikale erilise karge ja pingeta kõla. Vana-Kreeka muusika ehk antiikaja muusika. Vana-Kreeka kultuuris eristatakse nelja ajajärku: 1. arhailine ajajärk: 8.-6.sajand eKr; 2. klassikaline ajajärk: linnriikide õitseaeg 5.saj-st kuni Makedoonia vallutusteni 330.a-tel eKr; 3. hellenismi ajajärk: 330.aastatest kuni Rooma vallutusteni 146.aastal eKr; 4. Rooma võimu ajajärk: 146.a.eKr ­ 395.a. pKr. Seos jumalatega. Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Esimesteks

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Seetõttu suutsid türannia võimul püsida tavaliselt vaid lühikest aega ­ enamasti kukutati nad peagi. Türannia kukutamisele järgnes sageli riigikorra reformimine, eesmärgiga kõrvaldada kõige suuremad vastolud ja vältida seeläbi türannia kordumist. Üritati ka senisest täpsemalt sõnastada riigielu reegleid ning üksikasjalikumalt sätestada kodanike õigusi ja kohustusi. Sel moel aitas türannia kaasa riigikorralduse arengule ja kindlustumisele. Religioon, pidustused ja vaimuelu Jumalad Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimestest eristas jumalaid eelkõige vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Ühelt poolt oli palju kohaliku tähtsusega jumalusi, keda me tänapäeval teadagi ei tarvitse, ja kes võisid samalaadsete ülekreekaliste jumalatega ühte sulada, nii et on raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme erineva jumalaga

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Seetõttu suutsid türannia võimul püsida tavaliselt vaid lühikest aega ­ enamasti kukutati nad peagi. Türannia kukutamisele järgnes sageli riigikorra reformimine, eesmärgiga kõrvaldada kõige suuremad vastolud ja vältida seeläbi türannia kordumist. Üritati ka senisest täpsemalt sõnastada riigielu reegleid ning üksikasjalikumalt sätestada kodanike õigusi ja kohustusi. Sel moel aitas türannia kaasa riigikorralduse arengule ja kindlustumisele. Religioon, pidustused ja vaimuelu Jumalad Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimestest eristas jumalaid eelkõige vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Ühelt poolt oli palju kohaliku tähtsusega jumalusi, keda me tänapäeval teadagi ei tarvitse, ja kes võisid samalaadsete ülekreekaliste jumalatega ühte sulada, nii et on raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme erineva jumalaga

Ajalugu
thumbnail
2
rtf

AVALIKUD PIDUSTUSED VANAS KREEKAS

Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks - staadionijooks. Staadion, u 192 m, oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli seega ka maa, mis jooksjatel läbida tuli. Peagi lisandusid staadionijooksule teisedki alad : pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõitlus (jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. * Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga. Spordivõistlustele ja suurejoonelistele ohvritalitustele lisaks võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. * Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale, kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Vana aja muusika rollid

Inimesed ei osanud seletada loodusnähtuseid ja maailma olemust. Seetõttu tekkis neil arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased. Tunnete väljendaja. Meelelahutuslik roll On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides. (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. ­ 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning paljud kultuuri-nähtused. Hakati juurdlema maailma korralduse ning nähtuste põhjuste üle ning sellist probleemide üle juurdlemist hakati nimetama ,,filosoofiaks" (tuleneb kahest sõnast ,,Filo"- armastus &

Muusika ajalugu
thumbnail
3
docx

Vanaaja ja keskaja muusika KT

· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil ­ 1. Aulos ­ Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra ­ Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara ­ See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga

Muusika ajalugu



Lisainfo

Lühike kirjeldus Vana-Kreeka pidustustest dionüüsiad ja panatenaiad.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun