Vana-Kreeka pidustused: dionüüsiad ja panatenaiad (0)

Vana-Kreeka teised pidustused
Dionüüsiad
Igal aastal aprillikuus toimusid Ateenas suured dionüüsiad. Ettevalmistused pidustusteks algasid ligi 10 kuud varem. Võistelda soovivad luuletajad pidid oma tööd esitama kõigepealt korraldavaile ametnikele, kes ettekandmiseks valisid välja kolm näidendit. Seejärel määrati loosiga igale luuletajaleesinäitleja ja patroon ehk koreeg - jõukas mees, kes oma kodanikukohusena kandis kõik lavastuskulud. Näitlejaile maksis riik. Näidendi autor komponeeris ka muusika ja seadis tantsud. Samuti harjutas ta kooriga, kuni asjatundiad selle töö üle võtsid. Ja enne kui näitlejate arv ning tähtsus tõusid, mängis ta veel peaosa .
Suurte dionüüsiate esimesel päeval toimus suurejooneline rongkäik, mida on kujutatud Parthenoni friisil. Selles osalesid etenduse kostüüme kandvad , kuid ilma maskita näitlejad. Järgmised kolm päeva pühendati tragöödiaile ja neljas komöödiaile, kuid hiljem mängiti komöödiaid õhtuti pärast tragöödiaid, millega alustati juba koidikul. Iga tragöödiaautor pidi esitama kolm näidendit, kas siis triloogia ühel teemal või kolm eri näidendit omavahel seotud teemadel , neile lisaks veel saatüridraama, millest on vähe teada. Viimane oli ilmselt nilbe koomiline komentaar tragöödiate peateemale ja seda säilitati kui varasema Dionysose-kultuse kajastust. Iga komöödiakirjanik võis esitada vaid üheainsa näidendi. Auhind anti parimale tragöödiale ja komöödiale, parimale teostusele (mistõttu oli tähtis saada heldekäeline koreeg) ja hiljem parimale tragöödinäitlejale, kes ei pidanud tingimata mängima võitnud näidendis.
Panatenaiad
Panatenaiad ehk kreeka keeles „üleateenaline“ olid antiikaja Ateena tähtsaimad pidustused.
Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.kr. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis).
Kõigepealt toimus öine eelpidustus: tõrvikurongkäik ning muusika - ja tantsuettekanded. Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste kootud hinnaline rüü (rongkäiku on kujutatud Parthenoni friisil). Pärast toimusid ohvritalitused, muusika- ja spordivõistlused. Võitjad said autasuks õlipuuokstest pärja ja õliga täidetud hinnalise amfora .
Panatenaiade auhinnaamforad olid eritüüpi kitsa kaelaga stereotüüpse mustafiguurilise maalinguga amforad. Vanim säilinud selline amfora, Burgose vaas , pärineb aastast 566 või 562 e.kr. Dateerimise seisukohast on eriti väärtuslikud arhontide nimedega amforad (373–312 e.kr.).