välja Lenin ja Trotski. 14) KULAK – nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand KOMMUNISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1917-1991 Põhiseisukohad: 1. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. 2. Kõik inimesed on võrdesed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 3. Pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Diktaatorite ümberkorraldused: 1.Panus tehti suurtööstuse eelisarengule – industrialiseerimisele ning ühteaegu loobuti 1928. Aastal NEP-poliitikast. 2.Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. 3.Igasuguste parteisisese teisitimõtlemise maha surumine. FAŠISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1921-1943 Põhisesukohad: 1. Tähtsamail kohal on rahvus. 2. Riigi tähtsaim ülesanne on arendada rahvust. 3. Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike
teenindajaid, kuid keegi seal olevat klienti ei suundu neist keegi aitama) *Ollakse õpihimulised ning üldiselt üsna hästi informeeritud oma ettevõtte kaupadest *Paremini teenindatakse välismaalasi ja ning teenustest. inimesi kelle välimus lubab oletada, et nad on heal materiaalsel järjel. *Üle on saadud nn ,,väikeste diktaatorite sündroomist", kus teenindaja selle asemel, et *Klienti ei suhtuta kui isiksusse, ei olda probleem kiiresti ja efektiivselt lahendada, valmis välja selgitama tema individuaalseid justkui nautis seda, et kliendi heaolu nõdmisi ning vajadusi. määramisel temast nii palju sõltub. *Ettevõtte sisemised vajaka jäämised *Töökas mõjutavad suuresti ka klienditeenindajat, neil
Lubati võimule pääsedes rahva elu kiiresti paremaks muuta. Rahvas uskus neid ja pahaks ei pandud ka karmikäelist tegutsemist, sest sõja-aastatel oldi sellega ära harjutud. Diktatuuride tekke taga oli majanduslikult kehv olukord, millega demokraatlikud valitsused hakkama ei saanud. Rahval läks vaja kedagi, kes suudaks majandusse taas korra tuua ja lahendust nähti diktaatorlikus võimus, mille esindajad õigel hetkel ilusat juttu rääkida oskasid. Diktaatorite-poolne oskuslik rahva ärakasutamine juhtiski diktatuurid võidule.
majanduslikule õitsengule. Itaalia rahvas oli pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Seda olukorda kasutasid ära kommunistid, kes viisid Itaalia veel raskemasse olukorda. Kommunistidele astus vastu fasistide liikumine eesotsas Mussoliniga. Ta lubas taastata korra riigis ja Itaalia võimsuse, rõhutades sealjuures rahvust. 1922 a. tõusis Mussolini võimule kehtestades sellega Itaalias diktatuuri. Mussolini sai teiste Euroopa diktaatorite eeskujuks. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aastal pärast bolsevike võimule tulekut. Nõukogude Liit loodi oktoobrirevolutsiooniga. Sotsialistliku riigi rajajaks oli Lenin, pärast tema surma tuli võimule Stalin. Stalin kontrollis inimeste elu, nende sõnavabadust piirati jne. Venemaal ja ka teistes diktatuuririikides valitses üheparteisüsteem. Saksamaal kehtestati diktatuur kõige hiljem, 1933 a. Natside eesotsas oli A. Hitler.
Kuid tegelikult on Sõja ajendeid kolme tüüpi. Esimest järku ajendid on seotud ellujäämisega. Kergesti sünnivad sõdivad kollektiivid, mis on ellujäämiseks vajalikud.- nt aafrika laps sõdurid. Teist järku ajendid on seotud majandusliku õitsengu ja kasuga. Kolmandad on ajendid, mis vastavad ideoloogiale. Riikide maine, staatus ja kuulsus jäävad kõikjal maailmas võimsaks ajendiks, mis seletavad muuhulgas ka tuumarelvade soetamist. Sõda ongi eelkõige poliitikute, diktaatorite ja kindralite mängumaa.Kannatajateks on lihtinimesed, olgu need siis sõdurid või tsiviilid. Kaotajad on kõik, keda sõda lähemalt puudutab, sõltumata valitud poolest. Võtame näiteks Venemaa, kes tähistab igal aastal demonstratiivselt Teise maailmasõja võitu.Samas olid just venelaste kaotused kõige suuremad-tervelt 20 miljonit inimest.Jääb arusaamatuks, mida siis üldse võideti ja kas sõdadega üldse võidetakse?
Ajalugu Pärast 1. Maailmasõda (1914-1918) tuli Euroopasse majanduskriis. Demokraatia tekkis paljudesse riikidesse ning loodeti, et see riigikord lahendab riigi ja inimeste probleemid. Kahjuks pidid paljud inimesed demokraatias pettuma. Diktaatorite arvates oli ainus viis kõik korda ajada vaid jõudu kasutades. Kuna demokraatia ei toiminud tuli diktatuur võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide
Rahustamispoliitika-lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispol. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid
Diktatuur, demokraatiale vastandudes, on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim. Sellega kaasneb isikuvabaduste piiramine ja vastaste igal võimalikul viisil mahasurumine. Sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Samuti ei saanud loodetud alasid Itaalia. Mõlemas riigis tekkis sobiv keskkond diktaatorite võimuletulekuks. Sobiv aeg oli ka sellepärast, et laiendati valimisõigust, mis kaasas poliitilisse ellu uusi rahvakihte, kellega oli lihtne manipuleerida. Lisaks polnud demokraatia end ära tasunud. Loodeti, et demokraatia toob riigi õitsengu, kuid kuna demokraatia püsimiseks on vaja nii tugevat rahvast kui ka tugevaid juhte, ei jõutud seda õitsengut ära oodata. 29. oktoobril 1929. aastal Ameerika Ühendriikidest alanud majanduskriis mõjutas paljusid riike
Demokraatia oli peale esimest maailmasõda kuulus sest suurriigid ning impeeriumid langesid ning rahval oli võimalus olla vaba mis põhjustas suure demokraatia leviku. Samuti oli üks põhjuseks see, et ei usaldatud diktaatoreid. Näiteks osad demokraatlikud riigid olid Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola. Diktatuuride tekkimise põhjuseks võis olla lüüasaamine Esimeses Maailmasõjas. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist. Kuna tulevaste diktaatorite parteid said võimule 1920ndate keskel, kui majandustase hakkas tõusma, uskus rahvas siiralt, et heaolu tõus on tingitud uuest ja karmikäelisest poliitikast. Paraku aga saadi üsna pea aru, et majanduskriis üksnes süveneb. Olukord muutus üsna väljapääsmatuks rahva jaoks, kuna diktatuurriikides keelustati demokraatlikud valimised, nii et rahval ei olnud erilist võimalust poliitikas kaasarääkimiseks. Ühed tuntumad diktaaturite riigid olid Saksamaa, Itaalia ning Venemaa.
Mõisteti, et uus sõda on paratamatus. Ainus samm, mis kriisi lahendab on sõda. Paika on vaja panna, kes seda maailma tegelikult juhib. 1936-1939. aastal toimus Hispaania kodusõda, mida peetakse teise maailmasõja eelprooviks. Omavahel konkureerisid diktaktuuririigid ning NSV Liit. Diktaktuuririigid Saksamaa ja Itaalia avaldasid toetust kindral Francole, toetades varustuse ning meestega. Nõukogude liit toetas aga rahvarinde valitust. Kogu Euroopa lootis aga diktaatorite maharahunemist ning kasutasid nö mittevahelesegamisepoliitikat. See oli aga suur viga, kuna just vahelesekkumisega oleks suudetud ära hoida MRP, mis on üks sõja tegelik põhjus. Lääneriigid näitasid ennast väga nõrgana, nad ei suutnud ega ei üritanudki sõlmida kompromisse, mis oleks muutnud antud olukorda. Sõda oli aga paratamatus, kuna see oli ainus väljapääs pingelises olukorras. Ceilis Keermann
c) Kindlasti oli sarnaseks jooneks võimas juht. Nõukogude liidus oli Jossif Stalin ning Saksamaal Adolf Hitler. Juhi toetus oli lubatud ainult ühele parteile. NSV Liidus oli selleks kommunistlik partei, Saksamaal aga natsionaalsotsialistlik partei. Nii Saksamaa kui NSV Liit, hirmutasid oma rahvast übritseva vaelase eest, mida tegelikult alati ei olnud. See kõik selleks, et rahvas täidaks diktaatorite soovid. d) Demokraatia ja diktatuur on nagu öö ja päev. Täielikud vastandid. Mõned näited. Demokraatias on rahval sõnaõigust, neil on õigus valida, toimis mitme partei süsteem. Samal ajal aga diktatuuris polnud rahval üldse sõnaõigust. Rahva eest otsusas diktaator või diktaator koos väikse grupiga. Võimul oli ainult üks partei. Suurim erinevus on võimude lahusus. Demokraatias kehtil võimude lahususe
nõudis demokraatiat. Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Salvador Allende Augusto Pinochet Nicaragua Kesk-Ameerikas toetas NSVL kohalikke diktaatorite vastaseid vasakpoolseid partisaniliikumisi. Edukaks sai Sandinistlik Rahvuslik Vabastusrinne Nicaraguas. Sandinistid kukutasid Somozade perekonna diktatuuri ja asendasid selle enda omaga. Parlament saadeti laiali, senised seadused tühistati. Toimus ettevõtete riigistamine ja muud nõukogulikud ümberkorraldused. NSV Liidult saadi majanduslikku ja sõjalist abi. Partisanisõjaga tekkis nn kontrate liikumine, mida toetas USA. Puhkes kodusõda, milles said lüüa sandinistid ning
Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemise 1930. aastatel Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemine 1930. aastatel oli oma olemuselt üsna sarnane, kuid leidus ka mitmeid erinevusi. Viimased olid tingitud diktaatorite nägemusest, milliste vahenditega oma võimu kindlustada ja kuidas riik ootuspäraselt võimsaks muuta. Itaaliat juhtinud diktaatorit Benito Mussolinit ja Saksamaad Adolf Hitlerit ning Nõukogude Liitu Jossif Stalinit ühendab suure, võimsa, "karmi käe" poliitikaga riigi idee ning ulatusliku propaganda elluviimine. Mussolini eesmärgiks oli muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerinum. Hitler püüdles Saksamaa sõjalise
See laiendab jällegi silmaringi ajaloolisest küljest veel enamgi, kui teeksin seda ainetunnis. Nii leian ülevaate sellest, kuidas inimesed elasid kunagi varem. See paneb mind mõtlema sellele elule ning kuidas ma ise oleksin sellises keskkonnas hakkama saanud. Lugedes erinevate sõdade kohta, paneb see tõsiselt mõtlema selle üle, et mis on maailmas nii valesti, et inimesed lähevad nii õelaks, et selliseid tegusid tegema hakavad. Kuid lugedes erinevate diktaatorite ja valitsejate kohta, kes selliseid tegusid teinud on, ajavad need lood lihtsalt naerma ja ka natuke kahetsust tundma. Seikluskirjandus loomulikult tõmbab mind raamatutegelaste seiklustega kaasa ning paneb mind tahtma samasid, kui mitte paremaid seiklusi isegi kogema. Nii saab hea ülevaate erinevatest ja huvitavatest paikadest kogu maailmas, kuna seal on hästi kirjeldatud ilusaid kohti. Nii saan ma tunda ennast ka kuskil kaugemal, kui kodus raamatu taga
Rahvast vihastas erakondade paljususest tulenev parlamendi aeglane otsuste vastuvõtmine. Need olidki diktatuuride tekkepõhjused. Tänu paljudele toetajatele pidigi demokraatia1930.aastatel alistuma diktatuuridele. Suured sõja kahjud ning majanduskriis nõrgestasid Euroopa riike tugevalt.Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Vaatamata sellele ,et diktaatorite ideed ja eesmärgid erinesid , oli diktatuuridel palju ühiseid jooni: ühepartei süsteem, juhikultus,demokraatia piiramine,inimese allutamine võimule ning julgeoleku organite piiramatu võim.Kuigi demokraatia ei aidanud paljusid riike nende probleemides oli tal siiski palju plusse. Nendeks olid: rahva iseseisvus, võrdsed demokraatlikud vabadused ja õigused, majanduslik piiramatus,rahva vabadused ja majandulikud heaolud, arenguvõimalus ning mitu ideoloogiat mille vahel valida.
nendeks oktoobrilapsed, pioneerid ja komsomolid. Inimesi kaasati valitsuse poolt juhitud Organisatsioonidesse. Saksamaal kaasati NSDAP-sse ja Saksa Töörindesse. Nõukogude Liidus aga Kommunistlikku parteisse ja aametiühingutesse. Saksamaa ja Nõukogude Liit on vägagi sarnased. Nii Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus olid nii majandus kui ka kultuurielu riigi kontrolli all. Mõlemas riigis oli totalitaarne riigikorraldus. Mõnevõrra erines neil ühiskond. Mõlema riigi diktaatorite eesmärk oli üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas.
kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks
Bioloogiliste organismide kloonimisel on evolutsiooniprotsessi käigus leidnud aset geneetilise materjali kontrollimatu segunemine, mis on liikide mitmekesisuse paratamatuks eelduseks. Katse see peatada ja luua monokloonseid (geneetiliselt sarnaseid) isendeid tähendab sekkuda evolutsiooniprotsessi. See võib aga tasakaalust välja viia elu normaalse arengu tervel palneedil. [ 2; 2010, 07,03 ] 4. Suureks probleemiks võib kujuneda ka ajaloost tuntust kogunud diktaatorite kloonimine, kes põhjustaksid inimeste seas paanikat ja hirmu tunnet. Samuti võivad kloonimst kasutada mõningad äärmuslikud liikumised, et oma juht uuesti ,,ellu äratada". 5. Kloonindiviidid võivad mutansete doonortuumade tõttu olla geneetiliste puuetega, samuti ka vähisoodumusega, mis võib muuta nende eest hoolitsemise raskemaks. Samuti nõuavad nad nii rohkem aega ja tähelepanu. [3 lk 31]
kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Sisepoliitika Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP , Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Parte i(NLKP). Selleks, et võimule pääseda kasutasid äärmuslased erinevaid võtteid. Kommunistid tulid võimule tänu 1917a
juhid otsustasid aga toetust USA-lt. Pakistan on olnud Indiast tunduvalt vaesem, kuigi seal kulutati raha relvastuse ja muuhulgas ka tuumapommi hankimisele. 26 B Ajalugu Aafrika maade iseseisvumise aeg 20. sajand. Sõltumatuse saavutamise teed - rahulikul teel Egiptus, Liibüa, Mamiibia. Vabadussõda Alzeeria, Angola. Vabanenud riikide sarnased arengujooned : 1) Demokraatiate läbikukkumine. 2) Diktatuurid 3) Kodusõjad 4) Majandus töötab diktaatorite heaks Apartheidipoliitika teised rassid peavad elama reservaatides. Võim oli valgete kätes, kumi 1994. a-ni Lõunamaades. LAV-i rahvastiku koosseis Suurima rühma moodustad bantu keeli kõnelev aafriklaste rühm. Valgete hulgas on ülekaalus afrikandrid ehk buurid. Vähem võib kohata inglaste ja sakslaste järglasi. Aafriklased võitluses apartheidiga : 1) Aafrika Rahvuskongress moodustati
fasistideks. Sellest rühmitusest kujunes Rahvuslik Fasistlik Partei, mida juhtis Benito Mussolini. tal oli palju pooldajaid, sest loodeti, et ta suudab lüüa korra majja, ta lubas muuta Itaalia võimsaks. Mussolini õpetuse põhiseisukohaks oli rahvus. Rahvus on kõikehaarav ja üksikisik on rahvuse osa. Ta teatas, et rahvus on kõige tähtsam, inimesed elavad ja surevad, aga rahvas jääb! Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Totaitarismi tunnus Itaalia näide Saksamaa näide Juhikultus Benito Mussolini Adolf Hitler Üheparteisüsteem Rahvuslik Fasistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Riik kontrollis Ettevõtteid ja korporat- Plaanimajandus, tehased,
maas, nägi ta ette tohutuid muudatusi. Ka tema oskas osavalt lükata kõik hädad ja probleemid teiste kaela, isegi suure näljahäda ajal süüdistas laiska töörahvast. Selle põhjal tuleb välja, et diktatuuride tekkimiseks oli vajalik laastatud riik ja osavad kõnemehed, kes lubasid ümberkorraldusi. Osades riikides, näiteks Saksamaal töötasid ka spetsiaalsed propagandaministeeriumid, mis siis propageerisid karmikäelist juhtimist. Diktaatorite parteid said võimule 1920ndate keskel, kui majandustase hakkas tõusma. Rahvas uskus tõsiselt, et heaolu tõus on tingitud uuest ja karmikäelisest poliitikast. Kahjuks aga saadi üsna pea aru, et majanduskriis üksnes süveneb. Olukord muutus üsna väljapääsmatuks rahva jaoks, sest diktatuurriikides keelustati demokraatlikud valimised, nii et rahval ei olnud erilist võimalust poliitikas kaasarääkimiseks. Kasutati ka sabotaaze: korraldati igasuguseid
riiki aaria rassi näol, siis Stalin keskendus sama eesmärgi täitmisel proletariaadi ühendamisele. Ka fašistlik ideoloogia taotles rahvuslikel, kultuurilistel ja rassilistel tunnustel tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat suurriigi loomist. Seetõttu on fašismi nimetatud ka teatud seltskondades rahvussotsialismiks. Benito Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Nagu näha, oli kõigi diktaatorite eesmärgiks rajada suurriik ning rahva mõjutamiseks kasutati erinevaid ideoloogiaid. Samuti oli kõigi diktatuuride ühiseks jooneks agressioon oma naaberriikide suhtes. Lisaks ei olnud inimelul nendes süsteemides erilist väärtust ning usuti, et tapmine suurema hüve nimel on igati õigustatud. Seega olid antud diktatuurid vaatamata oma ideoloogiate üksikutele erinevustele siiski suhteliselt sarnased ja seda just oma eesmärgilt ning soovitud tulemuste saavutamiseks valitud meetmetelt.
Miks seda tehakse? 1)Eraldatakse tuum, vaja munarakku. 2) Eraldatakse tuum, kasutatakse rakku. 3) Keharaku tuum viiakse munarakku. 4)Antakse elektriimpulss. 5)Kobarloode siirdatakse emaslooma. 6)Sünnib. 10.Kas inimest on vaja kloonida? Põhjenda. Ei ole, sest : 1) Inimene ei tohi mängida jumalat! 2)Organismide kloonimine on ebaloomulik ja seega ebaeetiline. 3)Kloonindiviidide identiteet- nende individuaalsus ja eneseteadvus-võib olla puudulik. 4)Võidakse luua mõrvarlike diktaatorite koopiaid (Hitler, Stalin). Ning võidakse massiliselt paljundada kuulekaid sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. 11.Mis on tüvirakud, kuidas neid jaotatakse ja kasutatakse? Tüvirakud: Diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks , kuid säilitavad ka endasuguseid. Jaotus : 1)Totipotentsed 2) Pluripotentsed 3) Multipotentsed Kasutatakse: 1)Organismi arenguks. 2)Eneseuuendamiseks (nahk, suuõõs)
tehnoloogiad (abort, viljastamine in vitro, embrüosiirdamine), miks siis mitte lisada neile kloonimine. Kloonindiviididel on sama palju individuaalsust, inimõigusi ja ,,hinge" kui looduslikel inimkloonidel . Kloonimisel ei looda identseid isiksusi neil on kasvatusest tulenevalt ilmselt rohkem isikupära kui identsetel kaksikutel, massiline imetajate kloonimine pole võimalik kloonimine pole kserokoopiate tegemine. Vastu: Võidakse luua mõrvarlike diktaatorite koopiaid, samuti võidakse massiliselt paljundada kuulekaid sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. Kloonindiviide võidakse luua värdjalike ,,lihakehadena", transplantaatide varuna. Inimese sigimise teatud aspektid peavad jääma teadusest ja tehnoloogiast puutumata. 6. Kirjelda kuidas saadakse transgeenseid mikroorganisme imetajaid ja taimi. (Vt. lk 38,39; 41,42) Imetajaid: Viljastatakse munarakk in vitro, viljastatud munarakku
Kas inimsusevastased kuriteod on õigustatavad? Teise maailmasõja suurimad ja tähtsamad mehed, A.Hitler ja J.Stalin, saatsid mõlemad korda mitmeid kohutavaid tegusid. Ma käsitlen oma arutluses diktaatorite kõige jubedamaid ja tuntumaid inimsusevastaseid kuritegusid - Hitleri algatatud juutide holokaust ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamine Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse – getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti
Moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal totaliteersetes riikides) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse (www.pelgulinna.tln.edu.ee). Totalitaarsetes riikides oli kunst vägagi olulisel kohal, kuna kuulus väga hästi toimivate propaganda vahendite hulka. Siiski ei olnud nende riikide kunst mitte kunagi vaba, vaid oli alati läbinud tsensuuri ja pidi teenima diktaatorite huve. Samuti eelistati vana ja traditsioonilist kunsti, kuna uus võis rahvale sisendada mässumeelsust. Neis riikides tegutses küll kunstnikke, kes püüdsid ka halval ajal tegeleda endale loomuomasega, kuid samuti ei saa jätta tähelepanuta fakti, et väga suur osa kunstnikest põgenes demokraatlikesse maadesse. Tundub, et 20 sajand on ainuke ajaperiood, kus maailmas toimuv mõjutab nii ekstreemselt kunsti arengut ja suundumusi. Samas aga pole ka
· Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. Saksamaal oli suur süü sõja algamisel. 2. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? EI
Peagi muutus see Rahvuslikuks Fasistlikuks parteiks, mille juhiks Benito Mussolini. - Fasistid lõid relvastatud salke- mustsärklased, kes võitlesid kommunistide ja kurjategijatega. - Mussolini pidas rahvust tähtsamaks kui üksikisikut või ühiskonnaklassi, see õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ja nende ohverdamine on riigi ja rahvuse nimel õigustatud. - Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ning mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. - 1921 saavutas parlamendivalimistel võidu fasistlik partei - 1922 määrati Mussolini peaministriks. Valitsuses oli ka teisi erakondi ja väliselt säilis demokraatlik riik - 1925 kehtsestati üheparteisüsteem: algas fasistliku diktatuuri kinnistamine - võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa
See aeg maailmas ei olnud kerge. Toimus igasuguseid inimeste vastaseid tegutsemisi, näiteks: tagakiusamised; range elukorraldus; poliitiliste, majanduslike ja kodanikuõiguste piiramine. Diktatuuride tekke põhjusteks olid mittedemokraatlikud liikumised, milles leiti süüdi olevat demokraatlik riigikorraldus; maailmas kujunenud sõjajärgne olukord; erinevate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu, mis tõi kaasa valijate rühmad, kelle kogenematust kasutati diktaatorite poolt hästi ära; majanduslikud raskused, kus diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi; pettumine Versailles' süsteemis, kus eriti sakslased pidasid tingimusi ülekohtuseks. Adolf Hitler, Saksamaa diktaator, kes suutis oma innustavate kõnedega rahva enda poole võita, lubades Saksamaast teha suurema, võimsama ja rassipuhtama riigi maailmas. Teda hakati kutsuma Führeriks ehk eesti keeles juhiks. Adolf Hitleril oli omapärane tervitus- käevibutus ülestõstetud käega
sõtta astumist Antandi vastu, sellepärast visati ta sotsialistide seast välja, pärast I MS asus ta fasistide eesotsa) õpetus: tähtsamail kohal rahvas, üksikinimene ei oma tähtsust, ühiskonnaklassid on mööduv nähtav, kõik tulev allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on tähtsaim riigi ülesanne. Inimelude väärtus oli väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Mussolini oli teiste diktaatorite eeskujuks. Kui fasistide mõjuvõim kasvas, nõudis Mussolini peaministri kohta. Ta keeldus toetata võimulolevat valitsust. 1922 sai ta peaministriks. 1925 kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja koonduslaagrid. Loodi seadused, mis andsid Mussolinile samaväärsed õigused kuningaga ja piiramatu võimu. Mussolinist sai rahva juht ehk duce.
Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Isegi Hitler pidas teda oma õpetajaks. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini, kes tunnetas oma mõjuvõimu kasvu, nõudis peaministri kohta. Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas Rooma marssida. 1922. Määrati Mussolini peaministriks, sest ka itaalia kuningas oli fasistlike vaadetega. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine
natsionaalsotsialistlik liikumine kommunistlik liikumine, mis nägi tähtsustas klassivõitluse asemel ette eraomani ja sotsiaalsete klasside rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks kaotamist, muutes kõik inimesed nii lugesid nad rahvuse reetureid, teisi majanduslikult kui sotsiaalselt rahvaid ning kommuniste. Hoolimata võrdseteks. Sellisest arusaamast ideloogiate erinevusest oli mõlema lähtudes ajasidki Venamaa riigi diktaatorite eesmärk aga üks- diktataatorid Lenin ja Stalin oma suurendada oma riigi mõjuvõimu poliitikat. maailmas. Majandus: Majandus suunatud Riik konfiskeeris talupoegadelt kogu sõjatööstusele ja teedeehitusele toodangu; NEP
Ühendriikides tegutseb näiteks mittetulunduslik organisatsioon Jewwatch 3. Selle ettevõtmise haardest pole täpsemaid andmeid, kuid internetti riputatud materjali mahu ja hulga järgi otsustades ei tee seda üks inimene lihtsalt hobi korras muude toimetuste kõrvalt, pigem jääb mulje mingil moel organiseeritud tegevusest. Jewwatch´i wwwlehelt leiab juudiküsimuse vastu huvi tundev inimene rohkesti teavet juutide seast pärit kommunistlike diktaatorite, ameerikavastaste spioonide ning terroristide, juutide korraldatud genotsiidide, juudi kapitali kontrolli all oleva meedia, juutide maailmavallutusplaanide, juudi meelsusekontrolli (!!!) tehnikate (Jewish Mind Control Mechanisms ) jne jne kohta. Hoolimata lehekülje päises asuvast selgitusest, et alljärgnev on kasutatav raamatukoguna materjali leidmiseks teaduslikuks uurimistööks, jätab lehekülje sisu väga kallutatud
Mõned väidavad, et praktikas on tegemist autoritaarse reziimiga. 29. veebruaril 2004 lõppes mäss president Jean-Bertrand Aristide'i tagasiastumisega. Konstitutsioon kehtestati 1987. See järgib USA ja Prantsusmaa eeskuju. Konstitutsiooni kehtivus taastati 1994, pärast seda, kui see oli mõned aastad täielikult või osaliselt peatatud. Poliitika Suurem osa Haiti ajaloost on möödunud poliitilise vägivalla tingimustes ja korrumpeerunud diktaatorite võimu all. 1990 valiti pärast kolmkümmend aastat kestnud diktatuuri ja sõjaväe valitsemist presidendiks Jean-Bertrand Aristide. Suurema osa tema ametiajast valitses sõjaväelise riigipöördega võimule tulnud hunta, kuid 1994 õnnestus Aristide'il võimule naasta. 1996 valiti presidendiks Aristide'i lähedane abiline René Préval. 2000. aasta presidendivalimised, mida opositsioon boikoteeris, võitis jälle Aristide. 2004. aasta alguses muutusid valitsusevastased protestiavaldused
regioonist ja läheneda Skandinaavia riikidele ning Venemaa väga terav vastuseis selle liidu loomisele. 9.KULTUUR JA ELUOLU 1920-30NDATEL.- KIRJELDA LÜHIDALT ARENGUVÕIMALUSI DEMOKRAATLIKES RIIKIDES.KOLM NÄIDET. 1. Tuumateadused-tehisradioaktiivsuse saavutamine. 2.Tehnika-elektrienergia masstootmine. 3.Keemia-õpiti looma kindlaid tehisaineid. KELLE TEENISTUSES OLI KULTUUR TOTALITAARSETES RIIKIDES?KOLM NÄIDET. Kultuur oli diktaatorite käes. Kultuursetes asjades pidi olema diktaatori tahet väljendav asi. Kultuuritegelased olid surve alla,sest kui nad ei allunud pealikule, ootas neid karistus. MIKS MUUTUS NEW YORK MAAILMA KULTUURIKESKUSEKS? Sest paljud kuulsad põgenikud asusid sinna elama. ELUOLU- TÄHTSAMAD MUUDATUSED ELUOLUS-Tehnika ja teaduse edusammud, mis aitasid inimestel elu mugavamaks teha. Transpordi areng. MILLISED ÜHISKONNAPROBLEEMID JÄID NAISTE LAHENDADA
paralleelseid struktuure pole tarvis. Küll aga võiks Euroopa Liidu eelarves olla euroala tarbeks kopsakamate vahenditega eelarverida. Ammutades oma kümnendite pikkusest kogemusest ja tööst Euroopa Liidu projektis ütles Juncker, et tema nägemuses peaks tuleviku Euroopa vundamendi kindlasti moodustama kolm aluspõhimõtet – vabaduse, võrdsete võimaluste ja õigusriigi põhimõte. Vabadus tähendab vabadust diktaatorite survest ning võimalust vabalt väljendada oma mõtteid. Võrdsete võimaluste all pidas Juncker silmas nii seda, et Euroopa Liidu liikmesriigid on võrdsed, olgu nad suured või väiksed, kui ka kitsamalt Euroopa Liidu tööliste ja tarbijate õigusi. „Euroopa Liidus ei saa olla teise klassi töölisi. Inimesed, kes teevad samas kohas sama tööd, peavad saama sama tasu.” Vastuseks kriitikale, et suured rahvusvahelised firmad müüvad Kesk- ja Ida-Euroopa riikides
Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Diktatuuride võimulepääsemise põhjused. 1930. Aastal oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktaatorite võimule pääsu: a) laiendati valimisõigust, mis tõi poliitilisse ellu vaesemaid ja vähese haridusega inimesi, keda oli lihtne suunata ja lubadustega petta. b) Pariisi rahukonverentsil võitjate polt paika pandud riigipiirid olid hakanud tekitama rahvuskonflikte. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli tüdinenud. d) Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis, millest demokraatlikud riigid ei suutnud
kombel kaasa sõja kaotanud riiki haaranud pahameele ja kibestumuse lainega. Ta pulbitses vihast nende vastu, kes olid väidetavalt Saksamaa kaotuses süüdi. Nagu paljud teisedki ihkas ta puruks rebida Versailles rahulepingu, mis kuulutas suure sõja süüdlaseks tema uue kodumaa [1 lk. 26]. Hitler pidas riigi lüüasaamist isiklikuks alanduseks [3 lk. 47]. 2. Hitleri tee poliitikasse Hitleri eluloolised andmed on märksa avalikumad teiste 20. sajandi diktaatorite omast. Tema mõtted ja arvamused väga paljude asjade kohta on säilinud nii kirjatöödes kui ka jäädvustatud vestlustes. Samas on Hitleri mõistmine erakordselt raske. Lõhe kohmetu, silmapaistmatu, väga endassetõmbunud mehe ning avaliku poliitilise Hitleri vahel tundub lausa ületamatuna [3 lk. 46]. Sõja järel alustas Hitler sõjaväeagitaatorina Münchenis, kogudes teavet radikaalsete liikumiste kohta ja esinedes aeg-ajalt kõnedega marksismi ja juutide ohu teemal
Arvatavasti sellest on tulnud ka termin makjavellism, mis tähendab vahendeid mittevalivat ja piiramatutut isikuvõimu teostavat poliitikat, kuigi Machiavelli töödes see otseselt välja ei tule. Arvatavasti aitas sellist muljet luua katoliku kirik, mis arvas, et "Valitseja" on kirjutatud saatana enese käega, sest Machiavelli ütles lahti kõrgema riigivõimu jumalikustamisest ja võimukandjate jumala poolt väljavalitud seisuse omistamisest. Machiavelli oli selle sajandi diktaatorite- Hitleri, Mussolini ja Stalini lemmik. Machiavelli täielikuks mõistmiseks peab tedma natuke tema kaasaja, 15-16. sajandi olustikku. Valitses ju Itaalias renessanss, mille keskuseks peetakse Firenzet. Ideaalid pärinesid Vanast-Kreekast, Vanast-Roomast. Machiavelli eeskujuks oli Aristoteles. Teda osaliselt jäljendades, jõudis ta järeldusele, et valiseja peab valisema kõike, mis teeks ta vihatuks ja põlatuks. Mõjutusi on ka Senecalt ja Cicerolt.
kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust. NSV Liidus kutsuti vastupanuliikumises osalejaid põrandaalusteks ja partisanideks. Rahustamispoliitika- lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema liitlastele,NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu ja sai selle eest Sahhalini saare lõunaosa ja Kuriili saared.II MS tagajärjed-hukkus ligi 60 mlj in.,neist NSVL in. 20 mlj.suur tsiviilohvrite hulk,Hitler küll võideti,kuid kommunistliku diktatuuri mõju
sarnane II MS omale, diktaatoreid ei huvita muu Euroopa ettepanekud rahu osas ja samal ajal vaatab Euroopa vagalt laastamist pealt. 13. Millised olid Teise maailmasõja puhkemise eeldused? · Sakslased oli vihased eelmise maailmasõja tagajärgede pärast (Versailles jne) · MRP sõlmimine · Sakslaste julm teiste riikide okupeerimine · Riigid ei suutnud eriarvamusi diplomaatiliselt lahendada, sõda oli vältimatu. Samas ka diktaatorite suured unelmad. 19. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1939. a. 1. september Saksamaa pealetung Poolale 1939. a. 17. september Poolale tungib kallale NSV Liit 1939. a. 28. september Eesti kirjutab Moskvas baaside lepingule alla 1940. a. 9. aprill Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat 1940. a. 10. mai Saksamaa ründab Belgiat ja Hollandit 1940. a. 10
ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on väga palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Arvatavasti sellest on tulnud ka termin makjavellism, mis tähendab vahendeid mittevalivat ja piiramatut isikuvõimu teostavat poliitikat. Machiavelli oli selle sajandi diktaatorite- Hitleri, Mussolini ja Stalini lemmik. Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliikmena ühendatud valitseja pärisvaldusega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimule pürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei
ühiskonnaklass. Siit tulenes ka tema õpetuse põhiidee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on tähtsaim ülesanne. Selline õpetus õigustaski diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on tilluke ning nende ohverdamine rahvuse nimel on igati õigustatud. Natsionalism sai 1920. 1030. aastatel paljude diktatuuride aluseks. Mussolini muutus aga paljude Euroopa diktaatorite eeskujuks. Ka Hitler pidan teda oma eeskujuks. Mussolini väitis, et rahvamass armastab tugevaid mehi, sest rahvamass on nagu naine. Mida suurem oli pärast Esimest maailmasõda itaallaste rahulolematus, seda suuremat soosingut püüdis Mussolini. 1921. aasta parlamendivalimistel tõusis esimeseks fasistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks. Esialgu kuulus tema valitsusse ka teiste parteide esindajaid ning väliselt säilis ka demokraatlik riigikorraldus,
Reziimi esimestel aastatel oli vaenlane varjamatult poliitiline: saksa kommunistide ja sotsiaaldemokraatide jäänused, vastased Saksamaa kirikutes. 1930. aastate keskpaigas määratleti rahvusliku ellujäämise põhiohud juba poliitilise bioloogia mõistetes. Nii Saksamaal kui Venemaal seisis riikliku diskrimineerimise ja vägivalla taga konkreetne, kuigi üsna avaralt piiritletud arusaam vaenlasest. Vaenlase määratlemine tulenes suurel määral diktaatorite poliitilistest veendumustest. Mõlemas reziimis käsitleti julgeolekuaparaati tööriistana, mis kaitseb riigi elanike ausat, õõnestavast tegevusest puutumata enamust. Kontrrevolutsioonilise või juudi-enamliku ohu sihiliku liialdamisega õnnestus mõlemal süsteemil näidata riiklikke repressioone rahva poliitilise õiglustunde väljendusena, mis lubas tavalistel inimestel need omaks võtta. Vägivaldne, hävitamisele
tegelikkusest väära arusaama ja tuhmistab mõtlemist; 3)korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pakkudes kiiret kuulsust ja vara neile, kes püüavad meeldida massidele; 4)ei olegi tegelikult kunst, kuna teda luuakse ainult kasusaamise eesmärgil. Massikultuuri nägemine moraalse ja sotsiaalse allakäigu näitajana on Lääne mõtlemises kauane traditsioon. Massiauditooriumid on pigem meelelahutuse passiivsed vastuvõtjad kui oma saatuse aktiivsed määrajad, jäädes niimoodi kaitsetuks diktaatorite soovide vastu. Kultuuri tootmine. Praegused sotsioloogid pööravad tähelepanu kultuuriloomise struktuuraalsetele aspektidele- organisatsioonidele, turgudele, tööstusele, jaotusahelatele 5 ja teistele süsteemidele, mis määravad, mida lõpuks toodetakse. Popkultuur on kolmepoolse vastastikuse mõju tulemus: 1)toodetud asjad, 2)kasumit saavad tootjad ja
inimese kloonimises. Klooniindiviidide identiteet - nende Kloonindiviididel on sama palju individuaalsus ja eneseteadvus - võib olla individuaalsust, inimõigusi ja "hinge" kui puudulik. Kas neil on üldse hinge ja kas nad ühemunamitmikutel (looduslike väärivad inimõigusi? inimkloonidel). Võidakse luua mõrvarlike diktaatorite Kloonimisel ei looda identseid isiksusi - neil koopiaid (Hitlereid, Stalineid). Samuti on kasvatusest tulenevalt ilmselt rohem võidakse massiliselt paljundada kuulekaid isikupära kui identsetel kaksikutel. Massiline sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. imetajate kloonimine pole võimaliks - kloonimine pole kserokoopiate tegemine.
tööpuuduse, järgnes peagi kiire majandustõus. Mõne aastaga saavutas USA majandus sellise arenguastme, milleni ükski teine tööstuslik riik polnud jõudnud. Vähenes ka inflatsioon. Tööpuudus langes ning inimeste sissetulekud suurenesid. Välispoliitikas lõppes Reagan ajal pingelõdvendus. USA seadis eesmärgiks võitluse NSV Liidu kui „kurjuse impeeriumi“ vastu, reageerides ka NSV Liiduga seotud väiksemate diktaatorite tegevusele. Kui 1983. aastal puhkesid väikesel Kariibi mere saaarel Grenadal segadused ning tekkis Kuuba mõju suurenemise oht, saatis Reagan Grenadale merejalaväe, kes saare vallutas. Ameeriklaste enamik tervitas selliseid samme vaimustusega., USA positsiooni taastamiseks maailmas ja NSV Liidu majanduslikuks kurnamiseks käivitas Reagan ulatusliku relvastusprogrammi. Et katta selleks vajaminevaid kulusid, suurendati ulatuslikult riigivõlga
rahulepingud tühistati 1. maailmasõja tulemused palju ohvreid 10 mln surma 20 mln haavata Lisaks nälga ja haigustesse surnud pärast sõda suri gripi epideemiasse 20 mlj inimest 2. suured kulutused sõjale 3. hävitati senine maailmakord ja majandus kadus 4 kadus saksamaa türgi austria-ungari venemaa kukutati saksa geiser tekkisid soome eesti läti leedu poola rahvusriigid 4 sõda ei lahendanud probleeme neid tekkis juurde Sai võimalikuks diktaatorite võimuletulek Sakslased kibestusid see oli üheks teise maailmasõja eelduseks muutus paratamatuks teise maailmasõja puhkemine Venemaa 1917 veebruari revolutsiooniga kukutati tsaar nikolai II ja moodustati ajutine valitsus riigis valitses korralagedus ja armee oli võitlusvõimetu Rahutu olukorra kasutasid ära enamlased ehk polševikud. Nende parteis oli tugev kord ja ühtne juhtimine enamlased rajasid, oma relvastatud üksusi e punakaarti 1917 oktoobri revolutsiooniga enamlased V.I
NSVL ei pööranud armeele enam tähelepanu, polnud enam võimeline Afg-s sõda pidama NSVL kaotus külmas sõjas: olid hinnanud kauboi Reaganit jõulise vastuse andmist takistas vinduv sisepol kriis – vana ja haige Brežnev võimul vaid vormiliselt, järglaseks Andropov, kes üritas karmide administratiivsete võtetega NSVL arengule uut hoogu anda, mõistmata, et käsumaj end ammendanud; Andropov surmahaige, 1984. suri diktaatorite nõtrus muutis NSVL maailma naerualuseks, rahva seas räägiti gerontograatiast e vanurite võimust Tšernenko samuti väeti ja haige, suri 1985. a hakati mõistma, et seistakse silmitsi külma sõja kaotusega – maj pankrotis, autoriteet langenud, relvastus neelas tohutuid ressursse, vaja uuendusi → uus programm, perestroika 45. Perestroika Mihhail Gorbatšovi tõus NSVL eesotsa: 1985
annaabi.ee 
