Miks asendus maailmasõdade vahel osades Euroopa riikides demokraatia diktatuuriga? (0)

Miks asendus maailmasõdade vahel osas Euroopa riikidest demokraatia diktatuuriga?

Esimene maailmasõda oli väga traagiline paljudele riikidele. Peale esimest maailmasõda asendus mõndades riikides demokraatia diktatuuriga. Kuid mis on demokraatia ning diktatuur ning miks asendati demokraatia diktatuuriga?
Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Demokraatia erineb diktatuurist selle poolest, et demokraatias on rahvas iseseisev, mitme partei süsteem, valitsemine toimub rahva valitud saadikute kaudu kuid diktatuuris ei ole rahvas iseseisev, on ühe partei süsteem ning valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu.
Demokraatia oli peale esimest maailmasõda kuulus sest suurriigid ning impeeriumid langesid ning rahval oli võimalus olla vaba mis põhjustas suure demokraatia leviku. Samuti oli üks põhjuseks see, et ei usaldatud diktaatoreid. Näiteks osad demokraatlikud riigid olid Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola.
Diktatuuride tekkimise põhjuseks võis olla lüüasaamine Esimeses Maailmasõjas. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist. Kuna tulevaste diktaatorite parteid said võimule 1920ndate keskel, kui majandustase hakkas tõusma, uskus rahvas siiralt, et heaolu tõus on tingitud uuest ja karmikäelisest poliitikast. Paraku aga saadi üsna pea aru, et majanduskriis üksnes süveneb. Olukord muutus üsna väljapääsmatuks rahva jaoks, kuna diktatuurriikides keelustati demokraatlikud valimised, nii et rahval ei olnud erilist võimalust poliitikas kaasarääkimiseks. Ühed tuntumad diktaaturite riigid olid Saksamaa, Itaalia ning Venemaa.
Põhjus, miks osad demokraatlikud riigid nagu näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa ei läinud üle diktatuuri peale võib olla see, et nendes riikides olid demokraatlikud juured tugevamini kinnistunud. Nendes riikides ei olnud ka sellist majanduskrahhi, mis oleks pannud rahva meeleheites karmikäelist poliitikat nõudma. Neis riikides oli reaalne võimalus majandus jälle jalgadele saada, ilma et peaks kasutama äärmuslike võtteid.
Järeldus, miks osa Euroopa riikidest asendasid demokraatia diktatuuriga on suured kahjustused riigile peale esimest maailmasõda ning nendest ei saadud välja sellepärast, et keelustati demokraatlikud valimised diktaatori poolt, nii et rahvas ei saanud otsustada ühtse riigi loomisel.
Kokkuvõtteks osad riigid nagu näiteks Itaalia ning Saksamaa kes said väga kahjustada peale esimest maailma sõda ja Venemaa ja osad teised riigid pöörasid ümber diktatuurile kuid osad riigid nagu näiteks Prantsusmaa ning Inglismaa jäid truuks enda demokraatlikule riigile.