Teine maailmasõja puhkemine – kas paratamatus? (0)

Teine maailmasõja puhkemine – kas paratamatus ?

Demokraatia- ja majanduskriis ning inimeste kurnatus iseloomustab kõige aremini olukorda, mis valitses peale esimest maailmasõda . Maailm oli jällegi uue sõja puhkemise äärel . Väljapääsu nähti Rahvasteliidu loomises, kuid seegi plaan kukkus läbi. Inimesed pidid leppima teadmisega, et algamas on järjekordne sõda. Teine maailmasõda, mis oli läbi aegade üks laastavamaid sõdu, mis algas 1939. aastal ning lõppes 1945. aastal.
Peale esimese maailmasõja lõppu olid inimesed pettunud Versaille ’ süsteemis ning valitsevas demokraatlikus riigikorralduses. Inimesed ei olnud harjunud , et nende ees ei seisa enam tugevat ning kindlakäelist riigijuhti. Raske oli harjuda teadmisega, et inimesed peavad edukaks riigi toimimiseks hakkama ise tegutsema ning hakkama ennast kuuldavaks teha. Kahjuks kasvas inimeste rahulolematus veelgi, näiteks ei olnud rahul valitseva majanduspoliitikaga. Olukorda ära kasutades, tulid mängu uued poliitilised kujud, kes lubasid inimestele ilusat elu, juhtides kindlakäeliselt riiki nagu rahvas soovib. See oli aga paratamatus, sest rahvas soodustaski diktaktuuri tekkimist.
Eriti löödud olid peale I ms sakslased , kes pidid kannatama Versaille’ süsteemi raskeid tagajärgi. Talumatus olukorras sakslased otsustasid siiski käske eirata ning kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ning investeerisid sõjatehnikasse. Lääneriigid sellesse ei sekkunud , lastes Saksmaal taastada oma sõjaline ning majanduslik tugevus. Oli ilmselge, et käivad valmistused sõjaks. Saksamaad tundis ennast solvatuna, tänu rahutingimustele, ning soovis kättemaksu kogu ülejäänud maailmale.
Desarmeerimiskoverents, 1932-1934, mis toimus Rahvasteliidu juhtimisel, osales 61 riiki. Arutati, kuidas lahendada olukorda, et vältida sõja puhkemist. Saksamaa ja Jaapan ei olnud kriisi lahendamisest piisavalt huvitatud ning lahkusid liidust. Suur ja tugev Rahvasteliit põrus täielikult. Mõisteti, et uus sõda on paratamatus. Ainus samm, mis kriisi lahendab on sõda. Paika on vaja panna, kes seda maailma tegelikult juhib.
1936-1939. aastal toimus Hispaania kodusõda, mida peetakse teise maailmasõja eelprooviks. Omavahel konkureerisid diktaktuuririigid ning NSV Liit. Diktaktuuririigid Saksamaa ja Itaalia avaldasid toetust kindral Francole, toetades varustuse ning meestega. Nõukogude liit toetas aga rahvarinde valitust. Kogu Euroopa lootis aga diktaatorite maharahunemist ning kasutasid nö mittevahelesegamisepoliitikat. See oli aga suur viga, kuna just vahelesekkumisega oleks suudetud ära hoida MRP, mis on üks sõja tegelik põhjus.
Lääneriigid näitasid ennast väga nõrgana, nad ei suutnud ega ei üritanudki sõlmida kompromisse, mis oleks muutnud antud olukorda. Sõda oli aga paratamatus, kuna see oli ainus väljapääs pingelises olukorras.
Ceilis Keermann