aerosoolid) on süsteemid, mille peenestusaste on < 107 m-1, kuubi serva pikkus on > 10-7 m, süsteemi osakesed sedimenteeruvad kiiresti, eraldatavad tavalise filtreerimisega, on nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei difundeeru. Kolloiddisperssed süsteemid on süsteemid, mille on 107-109 m-1, kuubi serva pikkus on 10- 7 10-9 m. Süsteemi osakesed ei sedimenteeru, läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimise teel, ei dialüüsu ja difundeeruvad halvasti, on nähtavad ultramikroskoobiga. Molekulaardisperssed süsteemid on süs, mille peenestusaste on > 10 9 m-1, kuubi serva pikkus on < 10-9 m. Süsteemi osakesed ei ole eraldatavad filtreerimisel, ei sedimenteeru, dialüüsuvad ja difundeeruvad hästi, pole nähtavad ei ultra- ega tavalise mikroskoobiga. 3. Sedimentatsioonanalüüsi põhimõte on määrata ära sadenemiskiiruse abil settivate osakeste suurust. FK 18/19 1
*Tagab kudedes rakkudevahelised ühendused kurdude ja sopistuste abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat pole vaja. Difundeeruvad CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide. Osmoos- Lahusti (vee) molekulide liikumine läbi membraani madalama kontratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat ei vajata. Ainete passiivne transport vastavate valguliste kandjate abil. Täiendavat energiat ei vaja. Näiteks aminohapete ja osade ravimite transport. Ainete aktiivne transport toimub alati madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale
Tavaliselt agregeeruvad vees Flip-flop liikuvus ja membraani faasist lahkumine / liitumine on takistatud Membraanitransport Membraanitransport Raku membraan kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel Enamike ühendite liikumine läbi membraani on kontrollitud integraalsete membraani transportervalkude poolt Osa väikeseid molekule difundeeruvad iseeneslikult läbi membraani -passiivne transport Membraanidest difundeeruvad läbi näiteks CO2, O2, H2O Difusiooni kiirus- määratud ära molekuli suuruse, laengu ja polaarsusega Membraanid töötavad selektiivse barjäärina Difusiooni suund- määratud ära entroopiliste faktoritega, st kontsentratsioonide erinevustega kahel pool membraani Membraanitransport DIFUSIOON
taga. Sapp suundub duodenumisse.ves. hingamiskahin- õhuliikumine hingamisteedes hingamise ajal, surnud ruum- hingamisteede osa kus gaasivah ei toimu e ülemised hingamisteed suurte bronhidega., soojendab niisutab puhastab õhku..gaasivahetus- CO2- venoosne veri paremast vatsakesest kopruarterist kopsu ja alveoolides annab ära co2.O2- veri kopsuveenist vasakusse kotta, 2-hõlmse klapi kaudu vasakusse vatsakesse, edasi arterisse. CO2 j O2 difundeeruvad läbi alveolaarmembraani, venoosne veri arterialiseerub.minumaht- verehulk, südame vasak vatasake pumpab 1 min jooksul organismi. Sümpaatiline südametegevus kirieneb parasümpaat- südametegevus aeglustub- neg mõju. Südametöö tsükkel- südamelihase süstolid ja diastolid vahelduvad korrapäraselt. 3 kihti- 1-diastol-kojad täituvad vereda osa verd voolab vatsakesse 2-kodade süstol- kojab tõmbuvad okku pumpavad vere vatsakesse 3. vatsakese süstol
- talletavad ja annavad edasi metaboliite -oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD · Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente) ·Makrofaagid(Ülesanne: koele mitteomaste ainete ja ühendite lagundamine (rakujääkide eemaldamine) -pärinevad verest kus eksisteerivad monotsüütidena - vereringest difundeeruvad sidekoes makrofaagideks ·Rasvarakud ·Nuumrakud ·Mesenhümaalsed tüvirakud KOHEV SK (AREOLAARNE (hea verevarustudega) - RASVKUDE RETIKULAAR) Kiud hõredalt -areolaarne -Rasvkude - retikulaar - hõreda ja korrapäratu kiudude asetusega -seob ja fikseerib mitmeid organeid (näit epiteeli aluskudedega) -leidub veresoonte seines ning ümbritseb neuroneid -enamleiduv kude organismis TIHE SK ( Tihe regulaarne (kõõlustes) - Tihe ir-regulaarne (nahas) Kiud
· Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali ( maatriksi) maht (Vg) Vt=Vv+Vs+Vg Ainet iseloomustavad: Elueerimismaht ehk väljumismaht Vx. Ehk siis eluaadi maht, mis on kogutud kuni aine maksimaalse kontsentratsiooniga fraktsiooni kolonnist väljumiseni. Kui mingid segus olevad molekulid on liiga suured, mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena. Tegemist on minimaalse elueerimismahuga Vxmin, kusjuures Vxmin=Vv. Ained, mis difundeeruvad täielikult geeli pooridesse liiguvad aeglaselt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga Vxmax, mis on lähedane antud kolonni kogu mahule. Vxmax= Vt-Vg. Molekule, mis mahuvad geeli pooridesse sisenema, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf, mis arvutatakse vastavalt valemile. Töö käik: Mõõtsin ära kolonni kõrguse ja diameetri, et arvutada fraktsioonide üldarvu. Kolonni kõrguseks mõõtsin ma 31,4cm ja diameetriks1,8cm. k oli antud ja see oli 0,1. Vastavalt valemitele arvutasin:
· Aktsioonipotentsiaal levib ühes suunas kuni jõuab aksoni tippu. · Aktsioonipotentsiaal toimib ,,kõik-või- mitte-midagi" seaduspärasuse alusel. Neuronitevaheline kommunikatsioon: sünaps · Kui presünaptiline neuron erutub, paiskub sünaptilises vesiikulis olev neurotransmitter (e virgatsaine) sünaptilisse pilusse. · Neurotransmitteri molekulid difundeeruvad läbi pilu ja kinnituvad postsünaptilise raku retseptoritele. · See sunnib ioonkanaleid postsünaptilise raku membraanis avanema või sulguma. Neuronitevaheline kommunikatsioon: virgatsained e. neurotransmitterid · Neurotransmittereid on sadakond. · Iga neuron reageerib ainult teatud tüüpi virgatsainetele. · Luku ja võtme mudel Neuronitevaheline kommunikatsioon: virgatsained e
Field-flow fractionation, FFF - sarnane HPLC-le, kasutatakse suurte objektide lahutamiseks nagu kolloidid, savid, setted, bakterid, viirused. Kolonn on lame kanal, 30 cm x 1 cm x 50-500 mm. Osakesed viiakse tsoonina voos kolonni, mis kohe peatatakse. Mingit jõudu rakendatakse kanalile, mis surub proovi vastu kanali põhja õhukeseks kihiks. Difusioon töötab jõule vastu ning suurem dispersiooniga ained liiguvad tagasi kanali keskele. Lahutus põhineb seega difundeeruvusel, kus rohkem difundeeruvad osakesed liiguvad kolonni keskele, liikuded edasi kiiremini, ning vähem difundeeruvad osakesed jäävad vastu seina, kus voolu kiirus on väiksem. Seega saab samade mõõtmetega aineid lahutada difundeeruvuse (tiheduse) alusel, kusjuures suuremate mõõtmetega molekulid tõenäoliselt difundeeruvad halvemini ja liiguvad aeglasemalt. Jõud: Raskusjõud - gravitatsioon, tsentrifugaaljõud, sedimentatsioon Väli-voog fraktsioneerimises relaksatsiooni tekitamiseks
pentanooli kihis kadus. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid (k.a. maskeerimisreaktsioon). 4NH4SCN + CoS → (NH4)2[Co(SCN)4] + (NH4)2S 2Fe3+ + 3HPO42- → Fe2(HPO4)3 Katse 3 Tilkanalüüs Katse 3.1. Fe3+, Ni2+ ja Cu2+ioonide tõestamine nende koosesinemisel Filterpaberile kantakse tilk 6M NH3·H2O lahust. Tekkinud laigu keskele kanda tilk Fe 3+-, Ni2+- ja Cu2+-ioone sisaldavat lahust, seejuures moodustub laigu keskele Fe(OH)3 pruunikas laik. Laigu äärtesse difundeeruvad [Cu(NH3)4]2+- ja [Ni(NH3)6]2+ - kompleksioonid sinise rõngana. Nüüd kanda laigu äärtesse üles ja alla dimetüülglüoksiimi lahust. Moodustub roosa nikkeldimetüülglüoksimaat. Laigu vasakule ja paremale äärele kanda tilk kaaliumheksatsüanoferraat(II)-lahust. Moodustuvad pruunid vaskheksatsüanoferraadi (II) laigud. Sinise värvuse teke tõestab Fe3+-ioonide osalist difundeerumist laigu äärtesse. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid.
arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Vx eluaadi maht, mille uures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Vxmin ehk minimaalne elueerimismaht = Vv kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitvatesse geeli pooridesse, väljuvad nad segust esimesena. Vxmax ehk maksimaalne elueerimismaht = Vt - aine molekulid difundeeruvad täielikult geeli pooridesse ja liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt. Vxmax = Vt Vg Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille elueerimismaht Vx vaadeldavas keskkonnason kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf: Rf = Vx - Vxmin / Vxmax - Vxmin Töö käik: Kolonn ja selle ettevalmistamine: · Kontrollisin kolonni vertikaalsust ja märkisin üles täidise margi: Sephadex G-75 k=0,1.
arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Vx eluaadi maht, mille uures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Vxmin - ehk minimaalne elueerimismaht, mis on võrdne kolonni vaba mahuga Vv kolonni vaba maht ( kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitvatesse geeli pooridesse, väljuvad nad segust esimesena.) Vxmax - maksimaalne elueerimismaht (aine molekulid difundeeruvad täielikult geeli pooridesse ja liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt.)Vxmax = Vt Vg Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille elueerimismaht Vx vaadeldavas keskkonnason kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf Rf = Kromotogramm-kromotograafia protsessi visuaalne väljund, see on graafiline sõltuvust eluaadi fraktsioonides sisuldava aine kontsentratsioon ja eluaadi mahu vahe. Töö käik
lahusesse ja fiiber surutakse nõelast välja. Tasakaalu saavutamisel tõmmatakse fiiber tagasi nõela sisse ja süstitakse gaaskromatograafi. Termiline desorbtsioon - proov kogutakse mingi adsorbendi sisse ja asetatakse torusse => toru kuumutatakse ja samal ajal puhutakse läbi toru kandegaasi, mis viib eralduvad ained lahutuskolonni. Headspace sisestamine - proov asetatakse viaali ja viaal suletakse, vajadusel kuumutatakse. Lenduvad komponendid difundeeruvad gaasifaasi. Taskaalu saavutamisel võetakse süstlaga proovi gaasifaasist. Split (jagamisega) - sisestuskrambris proov aurustub ja ainult väike osa jõuab lahutuskolonni, ainult ca 1/20 osa proovist sisestatakse kolonni. Solvendi piik on suhteliselt väike ja ei sega kromatogrammi interpreteerimist. Kasutatakse suurte kontside puhul. Splitless (jagamiseta) - proov aurustub kuumutatud sisestuskambris ja kogu proov viiakse
• Suuõõne pH liigne kõikumine võib tekitada erosiooni. pH<5,5 põhjustab demineralisatsiooni. Hamba tervislikkuse säilitamine • Hamba tervislikkuse säilitamise funktsioon hõlmab endas demineralisatsiooni ja remineralisatsiooni protsessi Demineralisatsioon • Esineb madala pH korral • Email, mis koosneb peamiselt hüdroksüapatiidi kristallidest, neid lõhustatakse orgaaniliste hapete poolt • Mineraalid difundeeruvad hambast välja ja neid viiakse sülge • Hamba struktuur nõrgeneb Remineralisatsioon • Protsess, kus kaotatud mineraalid asendatakse fluorapatiidi kristallidega • Stateriin, aitab kaasa kaltsiumi ja fosfaadi soolade stabiliseerimist, võib algatada kaitva kile formeerimist seondudes hüdraksüapatiidiga • Peptiidid (histatiinid, tsüstatiinid ja proliinirikkad proteiinid) jäävad hamba pinnale
UV-kiirgus solaariumites võib sellele kaasa aidata. Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Patoloogia Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Patoloogia Dermis e. koorium e. pärisnahk Epidermise all asetseb pärisnahk e. dermis, see on 0,5 – 1,5 mm paksune. Dermis on põhiliselt sidekude. Kollageen on pärisnaha põhiline komponent (70% kuivainest). Elastiini on alla 1%, sellest sõltub naha elastsus. Selles on palju kiude ja veresooni. Veresoontest difundeeruvad toitained epidermisesse. Nahas ringleb 5 – 10 x rohkem verd, kui selle toitmiseks tegelikult vaja on. Dermis e. koorium e. pärisnahk Pärisnahk moodustab papille, väikesi epidermisesse tungivaid näsasid. Subpapillaarsete veresoonte põimikute suur mahtuvus võimaldab nahaveresoontest suuri verekoguseid ära võtta ja sinna anda. Naha veresooned osalevad organismi soojusregulatsioonis – läbi naha veresoonte antakse organismist soojust ära. Soojakoormusega tõuseb
arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Vx – eluaadi maht, mille uures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Vxmin - ehk minimaalne elueerimismaht, mis on võrdne kolonni vaba mahuga Vv –kolonni vaba maht ( kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitvatesse geeli pooridesse, väljuvad nad segust esimesena.) Vxmax - maksimaalne elueerimismaht (aine molekulid difundeeruvad täielikult geeli pooridesse ja liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt.)Vxmax = Vt – Vg Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille elueerimismaht. Vx vaadeldavas keskkonnason kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf V x −V min x Rf = V max−V min x x Kromotogramm - kromotograafia protsessi visuaalne väljund, see on graafiline sõltuvust
pooridesse. Kolonni voolutatakse sobiva vesilahusega, et ainete segu läbi kolonni transportida. Kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimismaht V x. Kui segus leidub molekule, mis ei mahu geeli pooridesse, siis need väljuvad kolonnist esimesena, minimaalse elueerimismahuga Vxmin, mis on võrdub kolonni vaba mahuga. Vxmin = VV. Geeli pooridesse difundeeruvad täielikult ained, mille molekulmass on väike, nad liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga Vxmax, mis on arvuliselt lähedane kolonni kogumahule Vt. Seega võib kromatograafilise protsessi lugeda lõpetatuks, kui kolonnist väljunud vedeliku üldmaht võrdub ligikaudu kolonni kogumahuga. Kromatogrammiks nimetatakse eluaadi fraktsioonides sisalduva aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vahelist graafilist sõltuvust.
7. Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Gaaside partsiaalrõhk ehk osarõhk näitab milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus. Partsiaalrõhu tähtsus seisneb difusioonis (hapniku ja süsihappegaasi) difusioon lõpeb, kui kõik partsiaalrõhud saavad võrdseks. 8. Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel. Alveolaargaasist verre ning verest alveoraalgaasi difundeeruvad aasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon (D) läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30..100m3, oleneb inimese keha
7. Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Gaaside partsiaalrõhk ehk osarõhk näitab milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus. Partsiaalrõhu tähtsus seisneb difusioonis (hapniku ja süsihappegaasi) difusioon lõpeb, kui kõik partsiaalrõhud saavad võrdseks. 8. Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel. Alveolaargaasist verre ning verest alveoraalgaasi difundeeruvad aasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon (D) läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30..100m 3, oleneb inimese
silelihased). 2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse? Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. 3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiviseerub füüsilise/stressi tagajärjel. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust on kirjeldatud puhkuse ja reparatiivsete funktsioonidega. 6. Millised on retseptorid sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel?
Rasvad rasvhapete ja glütseroolina Vesi veega Süsivesikud monosahhariiditena Valgud aminohapetena Vitamiinid ei lagune Maksa funktsioonid? Energia allikas, vere- ja veedepoo, inaktiveerib hormone, detoksikatsiooni fn, sünteesib aminohapetest plasmavalke. Milline hormoon reguleerib munarakkude arengut? Kooriongonadotropiin Millise hormooni toimel tõuseb vererõhk? Adrenaliin Koehormoonid: ained, mis difundeeruvad ilma vereringe vahenduseta. Verevalkude FN: (albumiin, globuliin, hemoglobiin, fibrinogeen) toitumisFN, transpordiFN, kandjaFN, onkootse rõhu tekitaja, kaitseFN. Vere FN: toitainete transport, hapniku transport, valgu depoo. P-sakk: väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. Südame kestad: Endokard, Müokard, Epikard. Erütrotsüütide FN: hapniku transport kudedesse ja süsihappegaasi transport kopsudesse. Leukotsüütide FN: organismi kaitse.
arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Vx eluaadi maht, mille uures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Vxmin ehk minimaalne elueerimismaht = Vv kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitvatesse geeli pooridesse, väljuvad nad segust esimesena. Vxmax ehk maksimaalne elueerimismaht = Vt - aine molekulid difundeeruvad täielikult geeli pooridesse ja liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt. Vxmax = Vt Vg Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille elueerimismaht Vx vaadeldavas keskkonnason kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf: Rf = Vx - Vxmin / Vxmax - Vxmin Töö käik Kolonn ja selle ettevalmistamine: · Kontrollisin kolonni vertikaalsust ja märkisin üles täidise margi: Sephadex fine G-75 k=0,1.
Uuritavas segus sisalduva aine x elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures väljub kolonnist fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Need molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, väljuvad kolonnist esimesena ja seda iseloomustatakse minimaalse elueerimismahuga Vxmin. Vxmin on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga: Vxmin=Vv Ained, mis täielikult difundeeruvad geeli pooridesse (väiksema molekulmassiga), liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga Vxmax, mis on lähedane suurus kolonni kogumahule Vt. Protsessi saab lõppenuks lugeda, kui Vxmax=Vt (kolonnist väljuva eluaadi maht on ligikaudu võrdne kolonni kogumahuga). Kui on teada geelimaatriksi maht Vg, siis saab maksimaalse elueerimismahu Vxmax arvutada nii: Vxmax=Vt-Vg. Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille
Fraktsioonis sisalduvate ainete konsentratsiooni kindlakstegemiseks kasutatakse mitmeid füüsikalisi ja keemilisi analüüsi meetodeid. Iga uuritavas segus leiduvat ainet iseloomustab väljumismaht-Vx selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon , milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Molekulid, mis ei mahu geeli kraanulite sisse, väljuvad lahusest kõige kiiremini, neil on minimaalne elueerimistmaht. Ained, mis täielikult difundeeruvad geeli pooridesse, väljuvad kolonnist kõige aeglasemalt ja maksimaalse elueerimismahuga. See on arvväärtuselt lähedane kasutatava kolonni kogumahule. Seega saab protsessi lugeda lõppenuks, kui kolonnist väljunud vedeliku maht võrdub ligikaudu kolonni kogumahuga. Eluaadi fraktsioonides sisladuva aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vaheline graafiline sõltuvus on kromatogramm. Tüüpiline kromatografeerimissüsteem:kolonn, eluendi reservuaar ja automaatne fraktsioonikogur.
järgi) 3. Kuidas töötab fluorestsentsmikroskoop? Ergastav valgus juhitakse läbi filtri uuritava objektini. Filter laseb läbi ainult kindla lainepikkusega valgust, mis on sobiv fluorokroomi ergastamiseks. Emiteeritud valgus sorteeritakse palju tugevamast ergastavast valgusest teise filtri abil. 4. Nimeta erinevaid võimalusi rakukomponentide märgistamiseks fluorokroomidega? Fluorestseeruvad värvid: Difundeeruvad rakku ja seostuvad märklauaga. Näiteks DNA värvid propiidiumjodiid, Hoest, DAPI jt. Immuunofluorestsents: Kasutatakse fluorestseeruva märgisega (FITC, Alexa, Cy, jne.) konjugeeritud antikehasid. Enamasti tehakse kahekihiline reaktsioon, esmalt kasutatakse uuritava valgu vastaseid primaarseid antikehasid ja seejärel fluorokroomiga konjugeeritud sekundaarseid antikehi, mis seostuvad primaarse antikeha konstantsete regioonidega.
jääb püsima punane värvus või sade alisariinlakk. Seda reaktsiooni segavad Fe3+, Mn2+ ja Cr3+-ioonid, mis annavad ka värvilisi lakke alisariiniga. Seetõttu on reaktsiooni alisariiniga otstarbekas teostada filterpaberil tilkreaktsioonina: filterpaberile kantakse 1 tilk K4[Fe(CN)6] lahust ja tilga keskele 1 tilk analüüsitavat lahust. Tilga keskel seotakse kõik teised Al3+-ioonide tõestamist segavad ioonid rasklahustuvate heksatsüanoferraatide(II) tekke tõttu. Al3+-ioonid difundeeruvad laigu äärtesse. Nüüd hoida laiku avatud NH3*H2O pudeli kohal laigu äärtesse tekib Al(OH)3. Alisariini lahuse tilgutamisel laigu äärtesse reageerib tekkinud Al(OH)3 alisariiniga ja moodustub lillakaspunane rõngas. Zn2+ - ioonide tõestamine a) 4...5 tilka aluselist lahust hapestatakse äädikhappega ja lisatakse 4...5 tilka rohelist ditisooni lahust tetraklorometaanis. Zn2+-ioonide olemasolul muutub lahuse värvus loksutamisel purpurpunaseks.
värvus või sade alisariinlakk. Seda reaktsiooni segavad Fe3+, Mn2+ ja Cr3+-ioonid, mis annavad ka värvilisi lakke alisariiniga. Seetõttu on reaktsiooni alisariiniga otstarbekas teostada filterpaberil tilkreaktsioonina: filterpaberile kantakse 1 tilk K4[Fe(CN)6] lahust ja tilga keskele 1 tilk analüüsitavat lahust. Tilga keskel seotakse kõik teised Al3+-ioonide tõestamist segavad ioonid rasklahustuvate heksatsüanoferraatide(II) tekke tõttu. Al3+-ioonid difundeeruvad laigu äärtesse. Nüüd hoida laiku avatud NH3·H2O pudeli kohal laigu äärtesse tekib Al(OH)3. Alisariini lahuse tilgutamisel laigu äärtesse reageerib tekkinud Al(OH)3 alisariiniga ja moodustub lillakaspunane rõngas. Ka siin ei õnnestunud tilkreaktsioon väga hästi. Tekkis küll lillakaspunane rõngas, kuid seistes lillakaspunane värvus kadus. Proovisin ka esimest tõestusmeetodit ning seal õnnestus tõestada Al3+-ioonid. Zn2+ - ioonide tõestamine · 4..
oksüdatsioonil maksimaalne kogus energiat. (2) rasvad ei ole hüdraaditud, see võimaldab neid palju tihedamalt pakkida säilituskudedes. Adipooskude = rasvkude, adipotsüüt = rasvarakk. Rasvhapped vabanevad adipooskoe triglütseriididest hormoon-reguleeritava lipaasi toimel. Pankrease lipaasid hüdrolüüsivad triglütseriide (TAG) 1. Ja 3. Asendist. 2. Peensooles rasvhapped emulgeeritakse sapphapete poolt mitsellidesse, mis difundeeruvad epiteelirakkudesse. Seal nad taasesterdatakse triatsüülglütseriidideks, mis agregeeruvad lipoproteiinidega külomikroniteks. Viimased tungivad kapillaaridesse, kus nad transporditakse maksa ja teistesse organitesse. 3. Rasvhapete -oksüdatsioon on rasvhapete oksüdatiivne degradatsioon atsetüül-CoA-ks, mis toimub mitokondrites. Eelduseks on rasvhapete aktiveerimine CoA-ga: Rasvhappe-CoA süntetaas kondenseerib rasvhapped CoA-ga samaaegselt ATP
membraani. Antiport on paaristransport, milles ioonid transporditakse läbi membraani ühele poole, teised transporditavad osakesed transporditakse ioonidele vastassuunas. Ionofoorid on ühendid (valgud), mis asuvad membraanis ning transpordivad metalli-ioone läbi membraani. On olemas kanalimoodustaja ionofoorid, transmembraansed valgud, mis funktsioneerivad selektiivsete pooridena, läbi mille ioonid difundeeruvad üle membraani. Kanalimoodustaja ionofoori puhul on tegu passiivse difusiooniga. On ka olemas transport ionofoorid, mis toimivad kandjatena sidudes enda külge iooni ja transportides selle läbi membraani. Kandja töö kiirus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem temperatuur, seda "voolavam" on membraan ning seda lihtsam on kandjal seda läbida.Kandja poolt vahendatud transport võib olla kas aktiivne või passiivne.
Fluoriidid leiduvad joogivees ja hambapastas. F difundeerub hambakattu, tekib CaF, mis soodustab hammaste remineralisatsiooni. Hüdroksüapatiidist moodustub stabiilseim kaltsium fluoroapatiit. Orgaanilised komponendid: valk, AH, mutsiinid, Glc, kolesterool, karbamiid. Funktsionaalselt on tähtsad alfa-amülaas, glükoproteiinid, antimikrobiaalsed valgud. Oligosahhariidosa otsas paikneb NANA. 1) Sülje lipiidid (10-100 mikrooni/l) - Glükolipiidid (difundeeruvad seerumist) - Neutraalsed lipiidid (neutraalsed glütseroglükolipiidid, vabad RH, kolesterüülestrid, kolesterool) - Fosfolipiidid (fosfatidüületanoolamiin,- koliin,- seriin ja sfingomüeliin) Biofunktsioonid: hambakatu, hambakivi (Ca-P-lipiid) ja kaariese teke Mõju füüsikalis-keemilistele omadustele: - glükosüül-transferaasse aktiivsuse suurendamine, mis assotsieerub suuõõne mikroobide kariogeensusega
väljuvas fraktsioonis on vastava aine kontsentratsioon maksimaalne MINIMAALNE ELUEERIMISMAHT (Vxmin ): - kui segus on molekule, mis on liiga suured, et mahtuda kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena ehk kõige kiiremini - võrdne graanulitevahelise vedeliku mahuga Vxmin = Vv MAKSIMAALNE ELUEERIMISMAHT (Vxmax): - Ained, mille molekulmass on väiksem, difundeeruvad täielikult geeli pooridesse ning liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt - on arvväärtuselt lähedane kasutatava kolonni kogumahule Vt. Kromatografeerimise protsess on lõpetatud, kui kolonnist väljunud vedeliku (eluaadi) üldmaht võrdub ligikaudu kolonni kogumahuga. Kui geelimaatriksi maht Vg on teada, siis võib maksimaalse elueerimismahu ka arvutada Kasutatava geelkromatograafia kolonni iseloomustamiseks on vaja kaht parameetrit: · kolonni vaba mahtu Vv ), s
raku ühest otsast teise). Peale selle õmbritseb membraan rakutuuma ja raku organelle. Kuidas toimub ainete transport läbi rakumembraani? Läbi raku membraani liiguvad ained (aktiivselt ja pasiivselt). Aktiivseks transpordiks on vaja energiat, passiivseks ei ole. · Passiivne transport toimud osmoosi, difusiooni või valkude abil. Osmoosi abil liiguvad vedelad ained. Nt vesi koos mineraalainetega taime juurtesse. Difusiooni abil liiguvad gaasid. Nt O2 ja CO2 difundeeruvad läbi õhulõhede. Valkude kanalite kaudu liiguvad muud väiksemad molekulid. Nt aminohapped. Joonis 3.20 lk57 · Aktiivne transport toimub transport valkude abil, energiat saadakse makroergilistest ühenditest. (Joonis 3.20 lk 57). Peale selle on membraani ehituses retseptorvalgud, mis seovad raku väliskeskkonna molekulid ja selle tagajärjel toimub raku see keemiline reaktsioon. Nende valkude abil muutub raku talitus vastavalt välismõjutustele.
Näiteks tuhandete aastate vanustest hiina hauakambritest leitud pronksesemed on kaetud klassikalise paatinakihiga, mille omandavad vaid väga puhtast pronksist esemed kokkupuutel vee või niiske õhuga. Paatina värvuse eristamiseks kasutati siis väljendeid "puhast tooni sinine nagu jäälinnu suled" või "roheline nagu meloni koor". Paatina moodustumine on keerukas ja pikaajaline. Algul tekib küll juba paari päevaga vase pinnale puankas vask(I)oksiidi sisaldav kelme, millesse difundeeruvad seestpoolt vase aatomid ja mis reageerimisel õhuhapnikuga pakseneb. See oksiid reageerib väga aeglaselt õhus sisalduva vääveldioksiidi, süsinikdioksiidi jt gaaside ning veeauruga, mille tagajärjel moodustuvad keeruka koostisega ühendid. Paatina värvus sõltub tema vanusest ja moodustumistingimustest. Nn noor paatina on kuldpruuni või pruunika värvusega, millel on punakas või violetne varjund. Vananemisel on värvus algul
o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga o Epiteelis pole veresooni, toitained ja hapnik difundeeruvad läbi basaalmembraani o Epiteelirakud uuenevad väga kiiresti (epidermise 2 nädalat, peensool 4-6 p o Epiteelidel esineb polaarne diferents (basaalne osa kontaktis basaalmembraaniga, apikaalne osa on kontaktis valendikuga) o Epiteeli rakud on ühendatud liiduste abil: Tiheliidus ühendab rakkude membraanid, et ained ei pääseks rakkude vahele
filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimisel, ei dialüüsu ja difundeeruvad halvasti, on nähtavad ultramikroskoobiga Molekulaar(ioon)- >109 <10-9 Ei ole eraldatavad dispersne filtreerimisel, ei sedimenteeru,
hüpofüüsi talitluses! ★ Neerupealisesäsi, mis eritab hormoone, kuulub nii embrüonaalse arengu kui ka talitluse põhjal sümpaatilisse NS-i! KOEHORMOONID ● kui eritava raku signaalaine mõjutab koevedeliku kaudu otseselt naaberrakke ● so PARAKRIINNE ERITUS ● koehormoone, mis reguleerivad rakkude kasvu ja diferentseerumist, nim KASVUFAKTORITEKS. ● ained, mis moodustavad efektorelundi vahetus läheduses ja difundeeruvad sellesse ilma vereringe vahenduseta. Viimaste hulgast on eraldatud nn. ülekandeained ehk transmitterid, mille kaudu edastatakse erutus mitmesugustes sünapsides. ● toodetakse kohapeal pea kõigi rakuliikide poolt, kohapeal avaldavad mõju, kohapeal ka lammutatakse v muudetakse inaktiivseks (väga kiiresti) HORMOONID ● bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ühendid, mida diferentseerunud rakud eritavad
võimelised sisenema soole limaskesta rakkudesse. Soole limaskesta rakkudes sünteesitakse organismile omased lipiidid. Need omakorda ,,pakitakse" edasiseks Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 imendumiseks külomikroniteks. Kuna külomikronid on suured molekulid, siis difundeeruvad nad verre lümfi kaudu. NB! Rasvarikka toidu söömise järgselt on külomikroneid vereplasmas rohkesti ja plasma on piimjas-hägune (hüperlipideemia). Kõrgpunkt on 3 tunni pärast. Seejärel vere hägusus hakkab kaduma, sest külomikronid lagunevad väiksemateks osadeks kapillaaride endoteeli lipoproteiinlipaaside toimel. Lipiidide metabolismi meditsiiniline tähtsus: · Lipiidide metabolism peab rahuldama 26-30% päevasest energiavajadusest.
ühtlustumiseni. Difusioonil põhineb aine passiivne transport läbi membraani. Lahustes ja gaasides liiguvad aatomid ja molekulid vabalt, kontsentratsiooni erinevused tasandatakse difusiooni teel. Vesilahustes on difusioon väikeste vahemaade korral enamike molekulide puhul tähtsaim vahetusprotsess. Sama kehtib ka raku kohta seni, kuni difusiooni ei takista membraanid. Vesi ja lahustunud gaasid, samuti lipiidlahustuvad ained difundeeruvad läbi membraani vabalt. Siiski ei ole plasmamembraan permeaabel mitte ainult nendele ainetele, vaid läbi selle difundeeruvad ka ioonid, aminohapped, suhkrud, nukleotiidid. Need ained läbivad membraani pooride kaudu, mille moodustavad membraanis paiknevad transportvalgud. Difundeeruva aine mass ajas on võrdeline kihi pindala ning ainete sisalduste vahega lähte- ja lõppkohas ning pöördvõrdeline kihi paksusega.
kusjuures glükogeeni ja glükoosi varud ammenduvad 24 tunni jooksul. 6. Kirjeldage triatsüülglütseriidide lagundamist. Triglütseriidide lagundamine energia saamise eesmärgil toimub mitmes etapis. Triglütseriidid lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. Vabanenud rasvhapped läbivad adipotsüüdi membraani ja seotakse veralbumiini poolt, mis transpordib nad energiat vajavatesse kudedesse, kus nad difundeeruvad rakkudesse. Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. Rasvhapped lagundatakse atsetüül-CoA molekuliseks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Triglütseriidid lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: lõhustumise viib läbi hormoon-tundlik lipaas. Triglütseriidide lõhustumine toimub etapiviisiliselt. Iga lipaas viib tratsüülglütseriidilt ära ühe
Gaasi molekulid pidevas liikumises Vett on keskkonnas praktiliselt igal pool. Õhk on gaaside segu: 78% N2 21% O2 0,93% Ar 0,035%CO2 Veel on peale nende NOx(N2O, NO, NO2, N2O5), SO2, NH3, H2S , HCl. Pindaktiivsete ainetega reostamine takistab O2segunemist vette. Segab mullastiku aereerimist. Sukeldujatel, kes liiga kiiresti pinnale tõusevad tekivad N2 mullid, võib surra. Gaasid segunevad omavahel kiiresti. Difundeeruvad difusiooni tulemusel kiiresti vee osakestega, segunevad kiiresti veega. CAq/Cg=Kh (Henry konstant). Henry seadus - gaasi lahustumine vees on proportsionaalne antud gaasi partsiaalse rõhuga vedeliku kohal. CAq=KH*Px Kui kogu õhurõhk on 1 atm siis O2 osarõhk ehk partsiaalrõhk on PO2=0,21 atm. PH2O=0,0313 (õhuniiskus). PO2=(1-0,0313)*0,21=0,2029atm. O2 Aq=KH*PO2=1,28*10-9 mol/l*atm.*0,2029atm=0,259*10-3 mol/l= 2,6*10-4 mol/l. M(O2)=16+16=32g/mol. M*sisalduds=8,3*10-3g/l=8,3mg/l
· Rasvhapete aktivatsioon atsuul-CoA tekkega · Triglutseriidi biosuntees glutserool-3-fosfaadist ja atsüül-CoA-st Triglütseriidide lagundamine energia saamise eesmärgil toimub mitmes etapis: · Triglütseriidid lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks: o vabanenud rasvhapped läbivad adipotsüüdi membraani ja seotakse verealbumiini poolt, mis transpordib nad energiat vajavatesse kudedesse, kus nad difundeeruvad rakkudesse. · Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. · Rasvhapped lagundadatkse etapiviisiliselt atsetüül-CoA molekulideks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. TRIGLÜTSERIIDIDE MOBILISEERIMINE · Triglütseriidide lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all. Rasvhapete lagundamine
- GH ja kilpnäärme hormoonid ka soodustavad lipolüüsi Rasvhapete saatus - Aadipotsüütides toimuv lipolüüs vabastab rasvhappeid - Need läbivad adipotsüütide membraani ja seotakse koheselt verealbumiini poolt - Neid transporditakse kiiresti kudedesse (maksa ja lihastesse) kus nad difundeeruvad koerakkudesse - Aktiveeritakse tsütosoolis atsüül-CoA süntetaasi poolt ja transporditakse karnitiini (vit B11 või BT) abil mitokondritesse oksüdatsiooniks ATP Glütserooli saatus - Vabaneb rasvkoest (lipolüüs), võetakse maksa ja aktiveeritakse glütserool- 3-P-ks Glütserool-3-p kasutatakse - Lõhustatakse ATP saamiseks (glükolüüsil läbi DAP) saagis 22 ATP! - Glükoneogenees (substraat) - TG sünteesiks
Motoorse lõpp-plaadi (presünapsi) vesiikulitest vabaneb atsetüükoliin seondub postsünapsi membraani retseptoritega,selle tagajärjel aktiveeruvad Na+ kanalid-depolariseerib postsünapsi membraani-tekib lõpp-plaadi potentsiaal.Potensiaal levib potensiaalsõltuvate Na+kanalite kaudu T-torukeste süsteemi.AP vallandab sarkoplasmaatilises retiikulumist Ca2+.Ca2+ Kui depolarisatsioon retseptorini(T-torukeste membraanis),avanevad Ca kanalid ja Ca2+difundeeruvad tsütosooli,Ca seonduvad troponiiniga.Lõõgastunud lihasel ristsildasid blokeerinud tropomüosiin nihutatakse asendist,ATPst vabanev energia läheb müosiinile- müosiini aktiivne vorm,ristsillad aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ja lihas lüheneb.Lihase lõõgastumine algab uuesti kui Ca ATPst saadavad energiaga lõpptsiternidesse tagasipumbatakse.Ca ioonide konsentratsioon müofibrille ümbritsevas keskkonnas langeb,
sünapsini.Motoorse lõpp-plaadi (presünapsi) vesiikulitest vabaneb atsetüükoliin seondub postsünapsi membraani retseptoritega,selle tagajärjel aktiveeruvad Na+ kanalid-depolariseerib postsünapsi membraani-tekib lõpp-plaadi potentsiaal.Potensiaal levib potensiaalsõltuvate Na+kanalite kaudu T-torukeste süsteemi.AP vallandab sarkoplasmaatilises retiikulumist Ca2+.Ca2+ Kui depolarisatsioon retseptorini(T-torukeste membraanis),avanevad Ca kanalid ja Ca2+difundeeruvad tsütosooli,Ca seonduvad troponiiniga.Lõõgastunud lihasel ristsildasid blokeerinud tropomüosiin nihutatakse asendist,ATPst vabanev energia läheb müosiinile-müosiini aktiivne vorm,ristsillad aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ja lihas lüheneb.Lihase lõõgastumine algab uuesti kui Ca ATPst saadavad energiaga lõpptsiternidesse tagasipumbatakse.Ca ioonide konsentratsioon müofibrille ümbritsevas keskkonnas langeb, aktiini ja müosiini vaheline ühendus katkeb ja
aatomid satuvad teise metalli kristallivõres aatomite vahele). Võib saada püsiva lahuse asenduslisanditega, kui lisandi ja solvendi aatomite suurused ei erine rohkem kui 15%, lisandi ja solvendi kristallistruktuurid langevad kokku, kui on sarnane elektronegatiivsus ning sarnane valentsus. Nt 38,4% Zn lahustub Cu-s; 2.3% Cu lahustub Zn-s. Või sõlmpunktidevahelise tahke lahuse saamine, kus lisandi ja solvendi aatomite suurused peavad oluliselt erinema, kuna väikesed aatomid difundeeruvad kiiresti. Punktdefektide mõju kristalli omadustele. Mõjutab ioonjuhtivust, kus tahkes elektrolüüdis liiguvad ainult üht tüüpi ioonid. Liikuda võivad vakantsid ja (oma või lisandi) sõlmpunktidevahelised ioonid. Näiteks ZrO2 dopeerimisel CaO-ga (kuni 10-15%) ilmneb anioonide puudus (vakantsid), elektrolüüt töötab hapniku juuresolekul temperatuuril 700-1000 oC ning Li-ioon akus on spinell struktuuriga katoodid ja elektrolüüt, kus liiguvad Li+ ioonid
Elektronmikroskoop – kõhulahtisus (virione tuvastada), veiste ebarõuged (kärnas virionid). Immunofluorestsentsmeetod – uuritakse pimeväljas Immuundifusioon agargeelis – hobuste infektsioosne aneemia, maedi-visna, veiste leukeemia Reaktsioon toimub agargeelis. 1. metallmatriitsi vajutame agargeeli 2. puhastame agarist, et tekiksid kaevud. 3. aukudesse lisame vajalikud ained. Ümberringi uuritav proov ja keskele antikeha. Põhimõte – antikeha ja antigeen difundeeruvad üksteisele lähemale – tekib kokkupuutel reaktsioon. Pimedas vaadatakse tulemusi.Kopsud ja neerud sisaldasid veiste adenoviirust. See on DNA viirus, igas farmis, täiskasvanud loomadel subkliinilised tunnused, eritatakse väljaheidete ja nõredega. Vasikatel konjunktiviit ja enteriit. Viiruse isoleerimiseks kasutame: 1. Rakukultuure. Rakud esmalt punduvad, rakumembraanid hävinevad ja seejärel tekib TPE – lüüs või siis rakk jääb pundunud olekusse (lüsogeenne)
juhtivusega piirkond [2]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 4 3.2. pn-siire 3.2.1. pn-siire välispinge puudumisel Vaatleme olukorda, kui viiakse omavahel kontakti n-juhtivusega ja p-juhtivusega pooljuhtkristallid (joonis 3.2). Joonis 3.2. Pingestamata pn-siire [2]. Kummagi pooljuhi enamuslaengukandjad (elektronid ja augud) difundeeruvad naaberpooljuhi piirikihti, leides sealt endale rekombinatsioonipartnerid (difusioon on aineosakeste levimine mingis keskkonnas soojusliikumise mõjul sinna, kus nende kontsentratsioon on väiksem). Selle tulemusena tekib kahe erineva pooljuhi kontakti alal 1...5 mm paksune kiht, kus vabalt liikuvad laengukandjad peaaegu täielikult puuduvad. Seda kihti nimetatakse tõkkekihiks. Kuna elektronide kontsentratsioon on n-pooljuhis mitu suurusjärku suurem, siis tungib
Difusiooni sügavus: Browni liikumist kirjeldatakse ruutkeskmise hälbena. Joonisel kujutatud horisontaalses torus ühikulise ristlõikega S = 1 cm2 (või S = 1 m2) toimub dispergeeritud faasi osakeste difusioon x telje suunas vasakult paremale. Torus asuvad lõiked x1 ja x2 nendele vastavate kontsentratsioonidega c1 ja c2 nii, et kaugus kihtide vahel oleks võrdne ruutkeskmise nihkega dx = x1 x2 = ning c1 c2 = dc. Pooled kihtides x1 ja x2 olevatest osakestest difundeeruvad vasakule, ülejäänud pool difundeeruvad aga paremale. Aine hulk m1, milline aja vältel kandub kihist x1 vasakult paremale läbi kujuteldava pinna AB, on 1/2c1 ning aine hulk m2, milline aja vältel kandub kihist x2 paremalt vasakule läbi kujuteldava pinna AB, on 1/2c2 . Summaarne aine voog läbi pinna AB vasakult paremale (eeldusel c1 > c2) avaldub kujul m = m1 - m2=1/2c1-1/2c2=1/2(c1-c2) Kirjeldame kontsentratsiooni muutust ruutkeskmise nihke ulatuses:
Kui nahk on terve kulub vaid mõni minut molekuli imendumiseks. Kui nahk on haiglaselt vererohke või on seal palju nahaalust rasva, kulub selleks palju rohkem aega. Haiglaselt vererohke nahaga inimestele on aromaatsed vannid (mitte liiga kuumad) ja kogu keha massaaz sageli kasulik, kuna kõhunahk, reie sisekülg ja käsivarre ülemine osa on palju pehmemad ja seetõttu parema imamisvõimega. 2.Kopsu kaudu imendumine- Sissehingatuna jõuavad eeterlike õlide aroomimolekulid kopsu, kust nad difundeeruvad kopsualveoolide kaudu ümberkaudsetesse verekapillaaridesse ja leiavad oma tee peamistesse veresoontesse, kus nad ringlevad veresoontes ja avaldavad ravitoimet Aroomid stressi vastu Aroomid mõjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetõttu on nende mõju sügav ning sageli teadvustamata. Lõhnaasjatundjad väidavad isegi, et parfüümist võib kujuneda universaalne keel - selline, mis omab positiivset mõjupsüühikale. Inimese võime lõhnu eristada on piiratud, kuid lõhnamälu on
kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. Endokriinne signalisatsioon on suhteliselt aeglane, sest selleks on vaja hormooni sattumine vereringesse ja selle laialikandumine. Parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Sünaptiline signalisatsioon - esineb närvikoes, kus rakud
toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. Endokriinne signalisatsioon on suhteliselt aeglane, sest selleks on vaja hormooni sattumine vereringesse ja selle laialikandumine. Parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk.
annaabi.ee 
