Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.................................
näidise järgi. Pange sõnad - elulähedus sobivasse vormi. Individuaalselt. (materjal erinevad pedagoogilised loengud ja - Unt (1985) ,,Johannes Käisi didaktilise süsteemi areng" raamatust 5. Õpetaja pakub 5. Õpilased - Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe lahendada lahendavad keskkoolis Tartu: TÜ Kirjastus. mõistatusi mõistatusi. - Ajakiri Haridus http://haridus.opleht.ee/
probleemina: milliste vahenditega on õpitegevuses võimalik luua tingimusi vastastikuseks rikastamiseks. H. Liimetsa esimeseks probleemiks näib olevat rakendusvahendite süsteemi loomine vastavalt vastastikuse rikastamise printsiibile. Seda suunda näeme 1970. aastal avaldatud Heino Liimetsa töös "Rühmatöö kooli kasvatuslike taotluste taustal". Samast käsitlusest ilmneb, et üksnes rakendusvahenditest ei piisa, kaasnema peaks senise didaktilise kontsepsiooni fundamentaalsete aluste ümbermõõtmine. (R. Liimets-Sorokin 1998) H. Liimets kirjutas 1970. aastal: "...on üha enam esile kerkinud taotlus muuta õpetamine võimalikult rohkem üldarendavaks, õpilaste isiksust kujundavaks, mitte piirduda ainult teatavate teadmiste, oskuste ja vilumuste edasiandmisega." (H. Liimets 1970) Endistest Nõukogude Liidu aegadest oli kool muutunud aga väga ainekeskseks. (R. Liimets-Sorokin 1998) Kuid õpetaja ja õpilase kontakt
Wetzlarisse lähetatud Braunschweigi saatkonnasekretäri Karl Wilhelm Jerusalemi sidus Goethega sarnane kogemus: vastuarmastuse lootuseta armumine. Kuid sellele, millele Goethe oli Wetzlaris olnud üsna lähedal, viis Jerusalem ka ellu, sooritades 29. oktoobril 1772.aastal enesetapu. Tollane lugeja ei suutnud taolisele väljakutsele vastata. ,,Werther" kutsus esile lausa kultuurirevolutsiooni, milles vastandusid kaks leeri. Vanema põlvkonna valgustuslik kriitika heitis teosele ette didaktilise eesmärgi puudumist ning pidas sääraste tugevate kirgede kujutamist noore põlvkonna moraalile hukutavaks; teoloogiline kriitika pidas teost abielurikkumise propageerimiseks ja enesetapuapoloogiaks. Ortodokssed kirikuringkonnad tahtsid teost ebamoraalsuse tõttu keelustada: enesetappu käsitab kristlik teoloogia surmapatuna, millele ei saa järgneda kahetsust ja andeksandi. Noorema ehk ,,tormi ja tungi" põlvkonna kirjanikud võtsid teose vaimustunult vastu, nähes selles kirgede, inimese
6 eepost pole säilinud neid ei peetud nii olulisteks, et pidevalt ümber kirjutada (nii säilitati raamatuid). Peale selle oli üks tähtsamaid Teebai tsükkel, milles leidub muuhulgas ka tuntud lugu kuningas Oidipusest, samuti on selles lugusid jumalate sünnist, elust ja võitlustest. Üldse elas kreeka kirjandus sel ajal eeposte-uputuse tähe all. Eeposte kirjutajaid nimetati homeriidideks. Teine suurem kirjanik Homerose kõrval oli Hesiodos, nn didaktilise (st õpetliku) eepose looja. Tema tähtsamad tööd on "Jumalate põlvnemine" ning "Tööd ja päevad". Homeros ja Hesiodos olid kaks suurimat kirjanikku, kes võistlesid pidevalt parima poeedi staatuse pärast. Rahvas eelistas kord üht, kord teist. Veidi hiljem lõi Xenophanes filosoofilise eepose, mis kõneleb metafüüsilistest ja loodusteaduslikest küsimustest eepose vormis. Nende kõrval esines veel Delfi preestrite algatatud usuteaduslik eepos.
· Uurida ja kirjeldada arvude rea ehitust · Luua seos arvu ja numbri vahel · Õpetada kirjutama numbreid 1 kuni 10 · Õpetada arve suuliselt ja kirjalikult võrdlema arvude rea toel · Kasutada arve ümbritseva tegelikkuse kirjeldamisel Liitmine ja lahutamine 5 piires Eesmärgid: · Tuletada liitmis- ja lahutamisülesanded värviliste pulkade abil arvude liitehituse kaudu · Osata liita ja lahutada sõrmede abil · Treenida arvutamisoskust võimalikult mitmekesise didaktilise materjali ja mängulise ainekäsitluse abil · Arvutamisega arendada laste tähelepanu ja mälu ning kasvatada tahteomadusi Peastarvutamise oskuse kujundamine Eesmärgid: · Treenida liitmis-ja lahutamisülesandeid nende meeldejätmiseks · Arendada laste mälu ja kasvatada tahteomadusi Suurused Eesmärgid: · Esemete pikkuse mõõtmise kaudu pulga või nöörijupiga kujundada õige mõõtmisoskus
kohandama oma laule vastavalt kuulaja soovile. 6. sajandist eKr. pärinevad esimesed teated rapsoodidest. Rapsoodid olid rändlaulikud ja esitasid kindlaid luuletekste deklameerides. Ka "Ilias" ja "Odysseia" olid mõeldud ettekandeks rapsoodidele. (Kleis 1965: 29-30) 1.3.1 Hesiodos Linnriikide tekkimisega 8. saj. e. Kr. tekkisid suured muutused Kreeka ühiskondlikus ja majanduslikus elus. See oli sobiv pinnas didaktilise eepose tekkeks. Didaktiline eepos oli vormilt sarnane Homerose eepostega s.t oli kirjutatud joonia murdes, kasutati heksameetrit [kuusmõõt, riimi ei kasutatud, pikkade ja lühikeste silpide kombinatsioonide korrapärane vaheldumine, aluseks daktül (värsijalg, milles pikale (rõhulisele) silbile järgnes 2 lühikest (rõhutut) silpi )], epiteete ning korduseid. Sisu oli aga täiesti erinev, enam ei ülistata sõjakangelasi. Vanim tuntud didaktilise eepose viljeleja on 8. saj
aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallakuga luuletusi, 8 müütilist muistendit saksa keeles, oli didaktilise(tugeva õpetusliku) hoiakuga, alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist, kalendrijutud. Rahvavalgustuslik tegevus: 1838.a Õpetatud Eesti Seltsi loomine, eesm,ärgiks oli eesti keele, rahavluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. F. Pidas ÕESis ettekande Kalevipojast, eeskujuks oli Elias Lönnroti ,,Kalevala". F tegeles keeleteadusega, esines loengutega ülikoolis, oli eesti esimesi
sõjas,Homerose "Iliase" kangelane. Odysseus-Leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa. Theseus- oli vanakreeka mütoloogias Ateena kuninga Aigeuse poeg, reetis ühte naist ja sellepärast hukkus ta isa. Myron-kreeka kujur ja pronksivalaja Polykleitos-kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim, Polykleitose kuulsaim töö on ,,Odakandja". Homeros-,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, Vana Kreeka laulik Hesiodos-Vanim tuntud didaktilise eepose viljeleja, ,,Tööd ja päevad" Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel Hippokrates- antiik Kreeka päritoluga nimi ja tähendab hobuse jõudu, oli Vana- Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Herodotos-,,ajaloo isa", kreeka ajaloolane Eukleides-kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana" Archimedes-Archimedes on matemaatilise füüsika, eriti staatikateaduse, isa; tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi
Töötas välja integraalse didaktika kontseptsiooni. Ainult intellektuaalsele arengule orienteeritud didaktikateooria ei peegelda tervikliku isiksuse kujunemise protsessi täielikult. Ainult õppetegevus loob tingimused ellu lülitumist võimaldavate integraalsete isiksuseomaduste kujunemiseks (A.Liimets 1998). Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis-metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Tema peamiseks panuseks võibki lugeda õpetamise metoodika moderniseerimist, et õppimine väljuks ainekesksuse raamidest ning muutuks õpilase jaoks loogilisemaks ning lihtsamaks. Heino Liimets mõistis kasvatust kui tingimuste loomist arenguks, kui õpilase elutegevuse organiseerimist. Inimene õpib ja areneb aktiivse tegevuse kaudu. Kuiv ainekeskne õpetamine
õppeainete piirid *saada alternatiivseid võimal mõtlemise korrastamiseks ja strutureerimiseks *seostada teadmisi õpilasest ja tema huvidest lähtuvalt. Ülõpetus lapse jaoks- 1tegevustunnid 2korraldatud päevakava 3pidev vahetu sõnalise hinnagu saamine oma edasiarengu kohta eduelamused ja toimetuleku tunne. Üldõp õpetaja jaoks- tingimuste loomine *laste juhtimine *kõikide valdkondade õöevaatlik ja üksikasjalik valdamine *iga õppeiaine didaktilise loogika valdamine *oma minapildi ja maailmapildi täpsustamine ning avardamine *omandatud teadmiste ja kogemuste korrastamine.
Saatpalu ja Co ei ürita oma loomingus olla suuremad ei elust ega endast: Dagö tekstid kujutavad väikest inimest suures maailmas, kes püüdleb ometi mugavama ning mõtestatuma reaalsuse poole. Ansambli laule võib kirjeldada kui tunnete, isikute ja elustiilide portreid, mida muusikud maalivad ning vaatavad eri tunnetega. Dagö looming kõigub (enese)kriitika ja idülli vahel, selles on nii optimismi kui skepsist. Sõnades võideldakse eneseunustuse ning -müümise vastu, didaktilise sõnumi siluvad alaline kahemõttelisus ja tüüne kõnetoon. Umbes sama kunstilist ideaali järgib paljus uuem eesti luule, mis on püüdnud ühendada sügavaid tundeid ja ausust mängulise ühiskonnakriitika ning (enese)irooniaga. Kui poplaulude sõnameistreid hakatakse koos libretistidega kord suurde kirjanduslukku arvama, saab Saatpalu klassikuks. Dagö muusika (autorid Saatpalu ja Peeter Rebane) on heakõlaline ning selge ja
ühiskonda muuta ning selle koraldust parandada. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvala hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli näiteks Saksamaa talurahval. Esialgu oli ilmalikke juturaamatuid vähe, nende hulk hakkas kasvama 1830. aastatel. Didaktilise kirjanduse kõrvale sugenes ka põneva süzeega meelelahutuslikke raamatuid. Olulised estofiilid, nende panus Otto Wilhelm Masing- tahtis anda talupoegadele uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama. Rahvale mõeldud raamatud pidid olema esmajoones õpetlikud, harivad. Tema tähtsaim teos on ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", sellega pani ta aluse eesti aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahwa Näddala- Leht" on esimene järjepidevam eesti ajaleht
Don Quixote de la Mancha, · Kokku 12 novelli mille on kirjutanud · Tähtsad seiklus, intriig, juhus Miguel de Cervantes. · Sündmused arenevad eranditult · Levinumad autorid: Mateo Aleman ja privaatelu tasandil Francisco de Quevedo. · "Galatea"- 1585. aastal · Baltasar Gracian - didaktilise proosa · 65 tegelast kirjutaja. · Näitekirjanik Lope de Vega Carpio · Armastuse analüüs kirjutas väga palju draamasid, · Lõpetamata teos komöödiaid ja usuliste teemadega Luule ja näitekirjandus etendusi. · Cervantes ei olnud luuletajana väga · Calderon de la Barca. tuntud · Hispaania müstikud: St
süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks. 4 PRINTSIIPI: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA Esimene lastehoid 1840.aastal. Elisabeth Üxküll- Väikelaste Hoiuasutus. Õpe saksa keeles. Sindi lasteaed avati 1892.aastal Esimene Eesti lasteaed avati 1905.aastal Tartus. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggol. Maailmavaatelt oli kristlane. Koostas mitmeid õpikuid vene keele õptamiseks ja oli aktiivne tööõpetuse entusiast. Õpetas Tartu Lasteaednike Seminaril
sellele on näiteid nendest meilegi säilinud. Noored poisid õppisid kirjutama kopeerides olemasolevaid dokumente puust tahvlikestele, mis olid kaetud kipsikihiga nii, et teksti sai tahvlilt pühkida. Õpetaja parandas vead punase tindiga. Vanemad poisid said kasutada kirjutamiseks papüürust. Õppetöö käis istuvas asendis ning poisid hoidsid kirjutusvahendeid süles. Üleastumiste ja eksimuste korral ootas poisse karm karistus, didaktilise kirjanduse ümberkirjutamisest, peksmisest kuni lausa kinnisidumiseni. Koolis sai omandada eelkõige preestri, arsti või kirjutaja väljaõpet, mis tagas kindlustatad elujärje kui ka auväärse ühiskondliku positsiooni.. (http://historylink101.net/egypt_1/a-education.htm ja www.king-tut.org.uk/ancient- egyptians/ancient-egyptian-education.htm). Tavaliselt õppisid poisid koolis sama elukutset, mis oli nende isal, kuid kui noormehes avaldusid erianded, siis oli tal
" 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.2. klassis 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mõtlemine on kaemuslik- praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. Õppetöös on eelistatud üldõpetuslik tööviis või üld- ja aineõpetuse kombineeritud variant. Soovitatav on õppimine praktilise tegevuse ja didaktilise mängu kaudu. Õppematerjal esitatakse õpilastele jõukohases mahus, õpilaste tegevust verbaliseerib valdavalt pedagoog. 3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õpilase rolli mõistmine ja vastavate alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: kuulamine, vaatlemine, matkimine, tegutsemine näidise järgi, võrdlemine, rühmitamine, adekvaatne reageerimine korraldustele, osalemine dialoogis, produktiivse tegevuse tulemusele orienteerumine,
probleemidega. Niisiis võib Ibseni näidendites leida ka naturalismi tunnusjooni. Filosoofilised värssdraamad ,,Brand" ja ,,Peer Gynt" käsitlevad inimese elu mõtet, tema kohustusi teiste inimeste vastu. Järgnevad proosavormis kirjutatud näidendid on kaasajateemalised, psühholoogilis-sotsiaalse suunitluseda, neis vaadeldakse inimese ja ühiskonna suhteid, mehe ja naise asendit ühiskonnas, perekonnaküsimusi. Kui satiirilise ja mõnevõrra didaktilise näidendi ,,Ühiskonna toed" sündmustik keskendub ärimeeste, ,,lugupeetud ühiskonnatugede" moraalile, valgustades nende tegevuse hämaraid külgi ja mitmed naistegelase aatus jääb kõrvalteemaks, siis ,,Nukumajas" tõuseb naine juba esiplaanile. Draama ,,Nukumaja" käsitleb abieluteemat. See on teose kulminatsioonihetk, Nora muinasjutuloss variseb kokku. Ta ei taha enam olla nukumajas mänguasjaks, kelle arvamusest ei hoolta ja kes ei saa midagi ise otsustada
4 PRINTSIIPI: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid.Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. J. A. Komensky - tänapäeva alushariduse suur eelkäija (elas 17.sajandil). Komenský oli üks esimesi, kes juhtis tähelepanu tõsiasjale, et haridusele tuleb panna alus juba varases lapsepõlves, nn emakoolis (ehk lasteaed tänapäeval), kui ühiskonna mõjud pole last veel „ära rikkunud”. Suur osa neist põhimõtetest, mida Komenský emakooliga seoses kirjeldas, on lasteaias kasutusel tänapäevani
21. Matemaatika-alaste teadmiste ja oskuste kontrollimise viisid ja võtted. Matemaatika õpetamise protsessis toimub ka pidev teadmiste ja oskuste omandatuse kontrollimine. Teadmiste kontrollimine võimaldab kindlaks teha omandamise kvaliteedi ning välja selgitada omandamisraskused ja leida teed nende kõrvaldamiseks. Näiteks, kui selgub, et õpilased on mingi teema nõrgalt omandanud, analüüsib õpetaja nii õpilaste kui ka oma tööd: õppe- ja didaktilise materjali valiku otstarbekus, meetodite valik, õppeprotsessi organiseerimine - kas on kõik otstarbekas, kas on piisavalt arvestatud iga üksiku õpilase individuaalseid iseärasusi jne. Matemaatikatundides on enam levinud kolm põhilist teadmiste kontrollimise viisi: eelkontroll, jooksev kontroll ja lõppkontroll. Õpilaste teadmiste eelkontrolli teostatakse õppeaasta algul või uue teema alustamise eel, et kindlaks
Inimeste teadvuses edaspidi kinnistuski eristus - väärtkirjandus vs ajaviitekirjandus. Didaktiline jutukirjandus Peaks lugeajd miskitpidi harima. Algas meil kalendrikirjanduses. 1731 esimene eesti kalender. Muu tarviliku kõrval sees ka ajaviitekirjandust. Talurahva jaoks mõeldus ilmalikud juturaamatud,põhiosa moodustasid jutud, valmis, muinasjutud, hakkasid ilmuma 18. Sajandi lõpus. Esile tuleb 4 autorit, kes kuuluvad didaktilise juturaamatu peatükki. Friedrich Gustav Arvelius 1782 ,,Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" Pealkirjas väljendub didakltilise mõte - õpetus ja jutt. Willman ,,Juttud ja teggud" 1782. Johann Wilhelm Ludvig von Luce - 19. Sajandi algus. ,,Saaremaa juturaamat" 1807 I, 1812 II. Kirjutas kõige algupärasemaid jutte. Oluline sest kui varasemad olid tõlked, laenud saksa kirjandusest, siis Saaremaa juturaamatus oli üle 40 loo Luce enda algupärased tekstid.
Kui rüütel seda näeb, armub ta roosi ja suudleb teda. See on aga väga jäme zest. Moraal seisneb selles, et 7 armastus pole vaid lühike suudlus, vaid sellele peab eelnema pikk rituaal. Roosi ümbritseb äkitselt nähtamatu sein ja noormees ei saa roosile lähedale. Siin lõpetas kirjanik Guillaume de Lorris oma loo, mida jätkas Jean de Meung täiesti teises, naturalistlikus laadis. Didaktilise kirjanduse oluline teema oli ka fortuuna. Ta keeras õnneratast ning suunas niimoodi inimest. Seda kujutati nii maalikunstis kui kirjanduses, nt ,,Liber Fortuna". Kirik ei soosinud seda, kuna inimese saatust pidi juhtima Jumal, mitte mingi antiikkangelanna. Dante ,,Jumalik komöödia" jääb keskaja ja renessansi piirile, kuid see on tüüpiline didaktilise kirjanduse näide. Müsteerium, miraakel, moralitee on kirikliku kirjanduse näited nn liturgiline teater.
Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinud arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, aga mõlemal ilmselt eri autor. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Trooja tsükkel, Teeba tsükkel, Heraklese vägitegude tsükkel, Argonautide tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. Ilias, Odüsseia, Telegoneia, Kypria 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? Didaktilise eepika esindaja, mõlemad õpetliku sisuga. 24. Nimeta Hesiodose poeemis ,,Tööd ja päevad" käsitletud teemasid. ausa põllumeheelu ülistamine, manitsuste ja ähvarduste esitamine, praktiliste nõuannete andmine 25. Millest rääkis Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? maailma tekkimisest, jumalate põlvnemine 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkman, Sappho, Alkaios, Anakreon, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bakchylides, Pindaros 27
Eesti kirjandustraditsioonis on valgustusaeg seotud didaktilisusega. Meil on teadmised, mida tuleb omandada, omandamine viib õige inimese kujule. Valgustuskirjanduse puhul tuleb arvestada kirikliku, vaimuliku maailmavaate mõjusid. Katekismuse, lauluraamatute jms diskursusele lisandub uus – mõtlemine. Ainuüksi jutluseraamat ei vii rahvast õnneliku eluni, vaid lisada tuleb mõtlemine – talupoeg tuleb õpetada mõtlema ja ta praktilist elujärge parandada. See on süntees moralistlik- didaktilise ja praktiliste nõuannete vahel, ilmalike ning vaimulike teemade vahel. Valgustuskirjandus pole Eesti kirjanduses kanooniliselt kinnistunud, seevastu Käsu Hansu kaebelaul on. Valgustustekstid on kanooniliselt vähetähtsad, sest pole kirjanduslikult kõrgel tasemel. Tekstide 6 eesmärk on olla pigem õpperaamat ja praktiliste elujuhiste käsiraamat kui kirjandus. Didaktilise
A.Annist pani luulevormi ja K.Reitav kontrollis, oli filoloog. Tavalisel vastupidi. See viitab Odysseuse koju rändamisele, sellele kui vaevaline ja pikka aega kestev see tee tal on ja Trooja sõja järgsele ajale ning Odysseuse vaprusele ja tarkusele, samuti hoolivusele (püüd päästa oma kaaslasi). Vihjamisi viitab see ka Odysseuse koju jõudmisele. 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? 7. saj alguses eKr elanud poeet, kirjutas didaktilise ehk õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" manitsus kõne ülekäte läinud vennale, ning samuti eepose ,,Theogonia" maailma ja jumalate tekkimise lugu. Esimene Euroopa kirjanik kelle autorsus on kindel ning kelle elulugu me tunneme, sest tema teoses on autobiograafilisi vihjeid. Kiidab heaks rikastumissoovi ja ütleb, et inimlik õnn on saavutatav, kuid rõhutab, et tuleb vaeva näha ja olla töökas, õigetel päevadel tuleb teha õiget tööd. 9
Näitas oma eeskujul seda. Kasvataja peab last kohtlema austusega. Laps teab ise, mis talle hea on. Pedagoogiline eesmärk ei tohi sõltuda teoloogilistest ega majanduslikest kaalutlustest inimene peab elama vastavalt oma olemusele. Ta oli ka ühiskonnafilosoof ega jätnud ühiskonna ega konteksti mõju välja Tema mõju on tunda ka Eestis 1795 anti välja raamat, kus oli 8 didaktilise sisuga lugemispala, kus lapsed eksisid oma käitumisega ning sellele järgnes karistus. Prantsuse revolutsioon (1789) Kui vana poliitilise süsteemi ja sotsiaalse korra kukutamise kuulutaja. Ühiskonnast tulenevad eesmärgid hakkasid kajastuma pedagoogikas. Vabadus, vendlus, võrdlus Kõigi võrdne õigus õnnele ja heaolule. Öeldakse et kui neid rikkuda, tuleb uuesti revolutsioon.
44-43 ütles Marcus Antoniuse vastu, kes lasi Cicero maha lüüa. ,,De oratore" sisaldab tarkust, kuidas pidada head kõnet: kõnepidaja on ennekõike riigimees, täiusliku kõne saladus võta üks küss ja tee sellest üks suur põhimõtteline küss. Kõnestiil vastavalt eesmärgile a. Madal rahulik, lihtne, stiil, argumendid. b. Keskmine, peen, kaunis, pakkuda kuulajale naudingut. c. Kõrge ülev, erutav, pateetiline, mõjutab kuulaja tahet. Võrdle Vergiliuse ,,Georgicat" Hesiodose didaktilise eeposega ,,Tööd ja päevad". ,,G" (e ,,Põllundusest") on didaktiline poeem. ,,G" sisu: kuidas taastada itaalia väikemaapidamine, et linnalogardid maaelu tuksi ei keeraks. Teema Roomas pärast kodusõdu väga aktuaalne. ,,G" koosneb 4st raamatust: 1. On pühendatud põllundusele, 2. Puude kasvatamisele (eriti viinamarjakultuur), 3. Karjandusele, 4. mesilastele. See on tavaline materjali paigutuse skeem antiiksetes põllumajanduslikes traktaatides. See pole õpperaamat
Teose aega ei ole autor jutustustes täpselt määratlenud, meile näidatakse episoode kaasaegsete poiste elust. Lugu areneb enamasti ühe õppeaasta jooksul. Kolme loo (,,Säde", ,,Unistav Marko ja tema kutsumus" ja ,,Lendav Õunapuu") lõpus hüpatakse ajas edasi. Jutustuses toimuvate sündmuste juurest satume aega, mil peategelane on täiskasvanuks saanud. Seda võtet nimetatakse prolepsiseks ehk ettenägemiseks. (Nikolajeva 1997: 84). Nende lugude puhul on tegemist didaktilise prolepsisega. Selline lõpp võimaldab rõhutada loo didaktilist eesmärki teod, mille olulisusest ei pruugi aru saada lapsena, omandavad suureks saades olulise tähtsuse. Jutus ,,Säde" ei saa peategelane lapsena aru, miks isa nimetab teda võitjaks, kui ta ületas vaid iseennast. Suureks saades tuletab ta isa sõnu alatasa meelde. Jutus ,,Unistav Marko ja tema kutsumus" on unistajast poisist saanud luuletaja, kes käib koolides lastele
Aga leidus ka valgustunud literaate, kes olid näinud orjava rahva vaimset ja ihulist viletsust, kes tahtsid tõrksat meelsust vaimupimedusega pööprata ja parandada. Õpetlikku tendentsi meie maa oludega kohandatud proosalookestesse põimides - ja see tendents oli ikka valitsevaid korramõisteid jaatav - läks eesti ilmaliku jutukirjanduse soetamise sajandi 80-ndail aastail käiku. Fr. G. Arvelius oli neid valgustusaegseid baltisakslasi, kes esimesed vaod ajas didaktilise eesmärgiga fabuleerivate rahvaraamatute pakkumiseks. Talle järgnes Fr.W. Willmann. Friedrich Gustav Arvelius.(1753-1806) Saksa päritolu eesti kirjanik, isa soomlane. Ta kasutas pseudonüümi Sembard. Arvelius õppis Leipzigi Ülikoolis usuteadust ja filoloogiat. Kooli lõpetamisel siirdus ta Eestisse, olles Virumaal, Alutagusel koduõpetaja ning alates 1790. aastast Tallinnas gümnaasiumi professor. Tema peamiseks tööks on saksa keelest eesti keelde tõlgitud jutud ning luuletused,
Tuntuim ja uurituim eepiline tsükkel kreeka kirjanduses on Trooja tsükkel, mis keskendub Trooja sõjale ja selle kangelastele. Eristatakse ka Teeba, Heraklese vägitegude ja argonautide tsükleid, mis ei ole küll tänapäevani säilinud. 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. ,,Kypria" Trooja sõja eellugu; ,,Ilias"; ,,Nostoi"; ,,Odüsseia"; ,,Telegoneia". 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? Hesiodos oli didaktilise eepika esindaja, jagas põllumeestele praktilisi nõuandeid ja ülistab ausat põllumehe elu. Ka Homerose eepika tõstab esile väärtusi, mis aitavad ühiskonda alal hoida, ta jutustab sellest, et on õige võidelda ja surra oma isamaa eest. Nii Homeros kui Hesiodos püüavad sisendada oma lugejale patriootilist maailmavaadet. 24. Nimeta Hesiodose poeemis ,,Tööd ja päevad" käsitletud teemasid. ,,Tööd ja päevad" õilistab raske põllutöö tegemist
muinasmaailma ühistest ja kohalikest jumalaist ning viia need ühtsesse genealoogilisse süsteemi, siis on ,,Naiste loetelusse" koondatud heeroste suguvõsade põlvnemislugusid. Mõnede nüüdisaja teadlaste arvates ei kuulu ,,Naiste loetelu" Hesiodosele, samuti kaheldakse Hesiodose autorsuses ,,Theogonia" puhul. Traditsiooniliselt on need teosed siiski käibel Hesiodose nime all, kusjuures antiikajal seostati Hesiodose nimega veel teisigi didaktilise ja genealoogilise suunaga teoseid. Hesiodosel on rida järgijaid ja tema töö jätkajaid. Ta didaktiline looming on 7.-6. saj. õpetliku lüürika ja filosoofilise luule eelkäijaks. (Hesiodos kiidab heaks rikastumissoovi, aga rõhutab ausust!) 8. Kuidas jagunes vanakreeka lüürika? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid lüürikuid. Kreeka sõna ,,lüürika" on tuletatud lüüra nimetusest ja tuli tarvitusele alles hellenismiajastul (4. Saj. eKr)
* ,,Aithiopis" (Trooja piiramine, amatsoonidega seotud episoodid) * ,,Ilias parva" e ,,Väike Ilias" ning ,,Ilioupersis" e ,,Ilioni hukk" (Trooja vallutamine) *,,Nostoi" e ,,Naasmised" (kangelaste kojujõudmised) (* ,,Odüsseia" (lugu Odysseusest): 12 110 rida, 24 laulu) * ,,Telegoneia" (Telegonose lugu, Odysseuse saatus) 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? 7. saj eKr Didaktilise eepika (kr didaskein `õpetama') tuntuim esindaja Jumalate ja kangelaste sugupuud (,,Teogoonia", 1022 värssi; ,,Naiste kataloog" e ,,Eoiai") Põllumehe tööd (,,Tööd ja päevad", 828 värssi) Kataloogistiil 24. Nimeta Hesiodose poeemis ,,Tööd ja päevad" käsitletud teemasid. ülistab ausat põllumeheelu, esitab manitsusi ja ähvardusi ning praktilisi nõuandeid. Teos sisaldab ka kirjeldust viiest maailmaajastust. 25
talentidega, samuti taju, aistinguvõimega, kes treenib oma taju võimeid nii kauneid kunstiteoseid luues kui neid vastu võttes. Kaunis hing, kes loob ise kunsti ja võtab vastu, kogeb ja treenib sealjuures oma esteetilist dimensiooni. Ka muuhulgas haritud seltskonnas kuulus selle hulka. See on omamoodi haridusprogramm. Kõik peaksid sellega tegelema, oma talentide arendamisega. Esteetika arendab meid edasi omistas esteetikale didaktilise dimensiooni. · Kanti jaoks muutus oluliseks maitse. Meeltel on omaenda vastutusvõime, mida nim maitseks. Ta oli Baumgarteni õpilane Immanuel Kant (1724-1804) · Saksamaa filosoof. Valgustusaja ja kogu Õhtumaade kultuuri olulisimaid mõtlejaid. Tema töid ei ole eesti keelde eriti tõlgitud. Ta sündis, elas ja tegutses Kaliningradis. · Mõjutatud Baumgarteni ideedest · Tema põhiteos ,,Praktilise mõistuse kriitika" (1787) kujutab endast pööret Õhtumaade
VUTT: 1 kas põhikirjas olev piirang on seaduslik? o ÄS § 308 lg.1: juhatuse liige ei pea olema aktsionär; aga lg.3 2. lause: põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks- kas selline piirang on siis õiguspärane? Kooskõlas § 308 lg1 lause1- on küll! Ta ei pea olema aktsionär aga võib. See pole imperatiivne norm kohe kindlasti. Tegu on didaktilise ehk õpetusliku normiga. o järelikult on põhikirja piirang lubatud o kas aktsionär on ainuke piirang, mida juhatuse liikmele panna saab? ei ole o § 308 lg.1 on lihtsalt didaktiline norm tegelikult, see ei ole imperatiivne 13 2 § 322 lg.4: kohus võib AS vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu otsuse, mis
VUTT: 1 kas põhikirjas olev piirang on seaduslik? o ÄS § 308 lg.1: juhatuse liige ei pea olema aktsionär; aga lg.3 2. lause: põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks- kas selline piirang on siis õiguspärane? Kooskõlas § 308 lg1 lause1- on küll! Ta ei pea olema aktsionär aga võib. See pole imperatiivne norm kohe kindlasti. Tegu on didaktilise ehk õpetusliku normiga. o järelikult on põhikirja piirang lubatud o kas aktsionär on ainuke piirang, mida juhatuse liikmele panna saab? ei ole o § 308 lg.1 on lihtsalt didaktiline norm tegelikult, see ei ole imperatiivne 13 2 § 322 lg.4: kohus võib AS vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu otsuse, mis
Individualiseeritud tegelaste asemel on abstraktsed mõisted. (Calderon viis allegooria laadi veel 17. saj teise pooleni ,,Suur maailmateater"). Vagantide luule. Ka nägemustezanr on olemas. Fantastiliste kujunditega. Ka jumalik komöödia oli kirjutatud nägemusezanris. 13. saj kuulub ka veel keskaegse teatri nähtus (ka 14 ja 15 saj). Erines põhjalikult antiiksest teatrist, kasvas välja kirikurituaalidest, religioossest taustast. Seotud usupühadega, selge moraalse didaktilise eesmärgiga. Lühikesed näidendid. Sisult lihtsad. Kõige rohkem prantsusmaalt. Miraaklid üks näidentite liik. Miraakel Theophilest. Miraaklid põhinesid pühakute imetegudel. (MKL lugeda!). moralitee zanr moraalinäided, allegooriline. Keskaja lõpp taustanähtused: 13. saj tähistas ka vaimulike ordude teket. Katoliiklus hakkas mitmekesistuma. Hiliskeskaja vaimuelu on küllaltki mitmekesine. Kirjaoskajaid rohkem, kirikuelu ise mitmekesisemaks. 13
oskusi, kuulata ja täita korraldusi, osaleda ühistegevuses, töötada koos õpetajaga ja eeskuju järgi. Emakeele seisukohalt: mõista ja koostada lihtlauseid (vähemalt baaslauseid) ja osaleda dialoogis, omandada elementaarsed lugemis- ja kirjutamisoskused (aabitsaperiood ja aabitsajärgne periood). Peamine õpitegevuse vorm on praktiline harjutamine (koos didaktilise mänguga), rohkesti kasutatakse esemelist ja kujundilist näitlikkust. Kõik uued õpitoimingud vajavad materialiseerimist. Õpitoimingute tulemuse verbaliseerib kas pedagoog või õpilane pedagoogi abiga (laps lõpetab lause, mõnikord vastab küsimusele). Vestlusega vahelduvalt rakendatakse kooskõnet (korratakse koos). Ш õppeaastaks (või selle ajal) ilmneb abiõppelaste psüühika märgatav muutus.
annaabi.ee 
