v 1∗d 1 5,66∗0,015 R e 1= = =128442≈ 128000 v 0,661∗10−6 v 2∗d 2 0,51∗0,05 R e 2= = =38578 ≈ 39000 v 0,661∗10−6 4. Leian suhtelise kareduse Δe d 0,00025 Toru1= =0,0167 0,015 0,00025 Toru2= =0,005 0,05 5. Leian hõõrdetakistustegurid Moody diagrammilt λ1=0,047 λ2=¿ 0,033 6. Leian survekao ht = ∑ hl + ∑ hk = λ∗L 2 ∗v d hl= 2g 2 v hk =ζ 2g 0,047∗10 ∗5,662 0,015 hl 1= =51,16 m 2∗9,81 0,033∗20 2 ∗0,51 0,05 hl 2= =0,175 m 2∗9,81
Kõige rohkem mainiti märksõnana Urmas Paeti ametikohta Välisministrina. Kindlasti on seos artiklite välispoliitilise sisu tõttu. Järgmised märksõnad- üleujutused Ukrainas ja Moldovas; sõda Gruusias, Iraagi visiit; Serbia ja EL-i vaheline stabilisatsiooni ja assotsiatsioonileping; EL-i ja USA koostöö ning ülemaailmne julgeolek; EL-i ja Ukraina suhted; ÜRO ümarlaud Aafrika arengu teemal- need olid kõik olulised välispoliitilised teemad antud perioodil. Nagu diagrammilt näha, siis eriti tihe märksõna artiklite puhul on Gruusia sõda. Iseloomustamiseks kasutatud väljendeid on raske analüüsida, kuna igas artiklis oli mainitud nii Urmas Paeti ametit (Välisminister) kui ka neutraalseid tegusõnu. Tema erakondlikku TLÜ Haapsalu kolledz 2 Uurimismeetodid riigiteadustes 2009
2 " 0,58 min 3 " 0,58 min 4 " 0,58 min Dumperi laadimisaeg: tla = 1,84 min 11. Määrame dumperi täislastis liikumise aja: teelõik A B pikkus 500 m kogutakistus 4 + 2 = 6% (s.o. kaldetakistus + veeretakistus) pinna struktuuri klass 0.0 haardetegur 0,9 Lisast 2 diagrammilt 1 näeme, et haardumisega probleeme pole. diagrammilt 2 määrame täislastis liikumise aja: teelõigu kogupikkus on 500 m, võtame diagrammilt: sõltuvalt kogutakistusest 5% on aeg 1,4 min sõltuvalt strukt. klassist 0.4 on aeg 0,6 min arvestame pikima ajaga teelõigu A-B läbimiseks, s.o. 1,4 min teelõigu läbimise aeg tAB = 1,4 min. teelõik B C pikkus 150 m
Diagrammi analüüs Analüüsisime diagrammi brändilojaalsuse kohta, kui palju noortest kannavad kindlaid või valivad riideid brändide järgi. Diagrammi vead: · Värvi eristada on raske · Üks diagrammidest ületab 100%, diagrammil on 131,3% · Puuduvad seletused diagrammide juures, mida diagrammil täpselt näidatud on Diagrammilt loeme välja, et 66,1% poistest ei ole lojaalsed kindlatele brändidele ja 65,2% tüdrukutest ei ole lojaalsed kindlatele brändidele. Poisid ja tüdrukud on võetud ka kokku ühte diagrammi, mis näitab et 34,4% on lojaalsed ja 65,6% ei ole lojaalsed brändidele (100 inimesest 34 on lojaalsed ja 66 ei ole).
Tarbimiskulutustest suurim osa meie peres tehakse toidule, järgneb finantsteenused(eluasemelaen, tarbimislaen ja ka järelmaks).Kulutused transpordile on järgmine ja päris suur kuluartikkel meie peres, mida on raske vähendada kuna auto on töölkäimise vahend. Majapidamiskulud(maksud) ja kulud lastele on suhteliselt võrdsed. Ravikulud ja muud kulud on eelarves kontrolli all. Nagu juuresolevalt diagrammilt näha siis meie pere-eelarve sisse säästmine sellel kuul ei mahtunud. Vaatamata sellele arvan, et meie leibkond saab päris hästi hakkama.
Tulemused Küsitlustest selgus, et 8A klassis kasutatakse arvutit kõige vähem, ning 8B klassis kasutatakse arvutit kõige rohkem. Televiisorit vaatavad kõik kolm klassi üsna võrdselt. Raadiot kuulavad 8andate klasside õpilased võrdselt vähe ja muusika kuulamiseks mitte uudiste kuulamiseks. Küsitlustel selgus ka see, et õpilased eelistavad uudiseid lugeda internetist, mitte ajalehtedest. Diagramm 1 Vaadatuimad Saated Diagrammilt on näha, et õpilasi huvitab rohkem filmid ja ka USA telesarjad. Uudiseid ning Eesti saateid väga ei jälgita. Diagramm 2 Arvuti Kasutamine Diagrammlilt näeb, et õpilased kasutavad siiski arvutit mõistuse piires ehk 1- 3 tundi. Vähe on õpilasi kes ei kasuta arvutit nii palju, ning veel vähem on õpilasi, kes kasutavad arvutid üle 3 tunni. Diagramm 3 Populaarsemad uudisteportaalid
Aurukatlast juhitakse jõumasinasse ülekuumendatud veeaur rõhuga p1 ja temperatuuriga t1. Kondensaatoris valitseb absoluutne rõhk p2. Arvutada ringprotsessi termiline kasutegur. Kujutada ringprotsess sobivas mõõtkavas p-v- ja T-s-teljestikus abijoonte x=0 ja x=1 taustal. Telgedele kanda iseloomulike punktide arvväärtused. Algandmed: p1=0,8Mpa= 8 bar t1=280°C T1=280+273,15=553,15K p2=9kPa=0,009Mpa = 0,09 bar =? = Arvutused: Leian v1 valemist pv=RT1 v1=5,75 m3/Kg Leian veeauru diagrammilt: s1=s2= 7,17 Kg/(Kg·K) h1=3020 kJ/Kg h2=2397,5 kJ/Kg Leian tabelist p2 järgi: t3=t2=43,79°C h3=182,28 kJ/Kg s3=0,6224 kJ/(Kg·K) T2=T3=316,94 K Leian tabelist p1 järgi: t4=t5=170,24°C h4=720,9 kJ/Kg s4=2,05 kJ/(Kg·K) T4=T5=443,4 K Arvutan termilise kasuteguri ringprotsessile: = · 100 = 21,9%
Q=q·m Erientalpia: h1=(1-x)·h’+x·h’’ Erientroopia: s1=(1-x)·s’+x·s’’ h1=(1-0,8)·762,7+0,8·2778=2374,94 kJ kJ s1=(1-0,8)·2.138+0,8·6,587=5,697 Kg·K Kg Niiske auru erimaht: v1=(1-x)·v’+x·v’’ 3 v1=(1-0,8)·0,00113+0,8·0,1946= 0,1559 m= 0,1559 =19,243 Kg m3 Kg Leian tabelist: p1=0,20Mpa=200 kPa Leian veeauru diagrammilt: s2=3230 kJ /(kg·K) h2=5,25 kJ / kg p2=310kPa Arvutan välja q: q=Δh-v·Δp q=(3230-2374,94)-0,1559·(310-200)=809,85 J Q=q·m Q=809,85·19,243 = 15,584 MJ K u j u t a d a: Sobivas mõõtkavas T-s-diagrammil ülesande tingimustele vastav protsess aurukatlas, viirutades kuluvat soojushulka väljendava pinna. Joonisele kanda abijoontena x=0 ja x=1 ning iseloomulike punktide (1 ja 2) parameetrid (t, v, s, h).
Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 185,56 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 21,04% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 68,14% Diagrammil toimuvate protsesside kirjeldus Terase diagrammil näeme, et teras pole just kõige plastsem. Ta kannatab palju tõmbejõudu välja, kuid on suhteliselt habras ja ei pikene eriti. Roostevaba terase diagrammil näeme, et erinevalt terasest on ta palju plastsem ning kannatab ka tõmbejõudu rohkem kui teras ja seejuures pikeneb oluliselt. Messingu diagrammilt näeme, ta ei kannata eriti tõmbejõudu. Plastsus on päris hea ning pikeneb oluliselt. Alumiinium on väga habras, kannatab kõige vahem tõmbejõudu välja erinevalt teistest katsekehadest, pikeneb suhteliselt vähe
B) Seisulainetegur SWR = = = 3,254 U min 8,5 D) Koormusega liinil leitud miinimumkoht, mis asetseb punktide x1 ja x2 vahel: x3= 650 mm x2-x3= 703- 650= 53 mm E) Minimaalne aktiivtakistus: x/= 53/440= 0,12 F)Leitud nihe Smithi diagrammil: 0,1718- 0,1295= 0,0423 mm 3. B) L1= 0,0423*= 0,0423*440= 18,612 mm C) Lühisliini pikkuse arvutamiseks leidsime Smithi diagrammilt Xx= 0,3542, L2= (0,3542- 0,25)*= 45,85 mm Lahutame sellest lühisliini osa ja liidame pool lainepikkust: L2- 75+/2= 45,85- 75+ 440/2= 190,85 mm 4. Koostasime sobitusskeemi reaalselt ja mõõtsime uue seisulaineteguri: Umax= 59,5 V Umin=16 V 59,5 SWR = = 1,93 16 Järeldus: Töö käigus saavutasime eesmärgi vähendada seisulainetegurit. Esialgu oli seisulaineteguri väärtuseks 3,254 hiljem aga 1,93
Kõrgkool (1 vilistlane) ja Tallinna Ülikool (2 vilistlast). Andmete kokkulugemiseks kasutasin exceli funktsiooni COUNTIF. 4. Diagramm Talllinna Eesti Tehnikaüliko Maaülikool ol Tartu Ülikool Muu Nain e 2 4 10 3 Mees 0 7 4 1 Neljandalt diagrammilt sain ma oma esimesele hüpoteesile tõestuse. Kõige rohkem naisi valis edasiõpinguteks Tartu Ülikooli ja kõige rohkem mehi valis Tallinna Tehnikaülikooli. Naiste teiseks valikuks oli Tallinna Tehnikaülikool ja meeste teiseks valikuks Tartu Ülikool. Eesti Maaülikooli valis kaks naist ja ei ühtki meest. Muu alla käivate naiste valikuks olid Tallinna Ülikool (2 vilistlast) ja Tartu Tervishoiukõrgkool (1 vilistlane). Muu alla käiva mehe valikuks
tehniline niiskus d0 = 9,6 g/kg ϕ2=38% pH2O = 1400 Pa d2=29,5g/kg tm = 20°C h2=130 kJ/kg tkp=13°C p2=4200 Pa Arvutused: W 1−W 2 20 −14 kg g Δm=M1· 100−W 2 = 10· 100 −14 = 0,698 s = 698 s Entalpiate muut: Δh=95 kJ/kg Leian niiske õhu diagrammilt tehnilise niiskuse ja selle muudu: d1=9,6 g/kg d2=29,5 g/kg Δd=19,9 g/kg PH O 2 1400 ϕ1= P küllastus = 32000 · 100 =4,375% ϕ2=38% t2k=31°C Kuivatusõhu kulu: ΔM 698 · 1000 L= Δd = 19,9 = 35075,3 kg/s Kuivati soojusvõimsus: Q=L·Δh Q=35075,3 · 95 = 3,332 MW Vastus: Kuivati soojusvõimsus 3,332MW ja kastepunkt 31°C
vertikaalringi asemel on erilise kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik. Diagrammide kujutis projitseeritakse optilise süsteemi abil pikksilma vaatevälja, kus on nähtav viseeritav vertikaalne mõõtelatt. Pikksilma kallutamisega liigub diagramm vaatevälja suhtes nii, et kaks kõverjoont moodustavad kaldenurgast sõltuva vahega kaugusmõõturi lugemi ja teised kaks joont on kõrguskasvu määramiseks. Sellise tahhümeetri abil saab otse diagrammilt lugeda nii horisontaalkaugust latini kui ka kõrguskasvu. Esimene diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel valmis 1900.aastal. Diagrammtahhümeeter Ajalugu • Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta. Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni elektrontahhümeetrite ilmumiseni. Automaattahhümeetrite joonepikkuse mõõtmistäpsuse piiriks oli 1/300. Neid sai edukalt
Dipooli takistus Umax Umin asukoht U min generaatori lainepikkustes (normeerimistakistus asend Smithi x3,mm poole x/ ,m R0 = 75 ) diagrammilt, x = x3 x1,mm 75 22 12 180 1,35 160 0,21 Z=1,3- j0,2 Z=97,5- j15 65 40 11 210 1,91 130 0,17 Z =1,19- j0,7 Z=89,25- j52,5 70 29 12 215 1,55 125 0,16 Z=1,11- j0,45 Z=83,25- j33,75
914 % Pe x := 1 y := 2 z := 3 s := 4 w := 5 1 Asula 0.8 Maantee Kiirtee 0.6 Möödas6it 0.4 100% 0.2 0 0 2 4 6 x , y , z, s , w Diagrammilt on näha, et kõige suuremvõimsustarve on kui sõita kiirteel ja vähim kui sõita asulas sõites.
40000 35000 30000 25000 20000 Riigimetsamaa Erametsamaa 15000 10000 5000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Diagramm 1. Riigimetsa ja erametsa lageraie Tulpdiagrammil on välja toodud lageraie teostus hektarites nii riigimetsas kui ka erametsas viimase kuue aasta jooksul. Nagu diagrammilt näha võib on lageraide teostamine 2014. aastaks suurenenud nii era- kui ka riigimetsas. 2015 aastal on lageraie teostamine riigimetsades jätkanud tõusu, aga erametsade puhul langenud. Riigimetsamaa Aasta (ha) Erametsamaa (ha) 2010 7937 29012,4 2011 8076 28582,4 2012 8364,9 27651,8 2013 8512,1 28417,6 2014 9319,8 37499,2
noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed). Peamised väljarände sihtkohariigid on Soome ja Suurbritannia, viimasel ajal ka Austraalia. Selline trend on kestnud viimased viis aastat. Eesti välisrändes on selgelt näha suundumust majanduslikult suuremat heaolu pakkuvate riikide suunas. Kas need on ajutiselt või alaliselt Eestist lahkunud inimesed, me tegelikult ei tea. Küll aga näevad Eesti külad hulgaliselt sellise rände tõttu lagunenud peresid või vanemateta kasvavaid lapsi
Kõige rohkem eksporditakse Taani, Venemaale, Prantsusmaale ja Jaapanisse. Mereandide eksport on ühtlasi Norra suuruselt teine suurim ekspordi sektor. Kalatööstuses leiab rakendust endale 30 000-40 000 inimest. Seega ei ole kalapüük norralaste jaoks ainult meelelahuhutus või riigi sissetulekute allikas, vaid paljude inimeste elu sõltub sellest looduse annist. Kalapüügi rohkus on Norras alati kõikunud. Osalt on see looduse vemp, osalt aga ülepüügi tulemus. Diagrammilt võib näha, et kalapüügi rohkus on viimasel ajal kõvasti kasvanud samas, kui kalastusega tegelevate inimeste arv on järk järgult vähenenud. Tänapäeval on kalastus põhitöökohaks ca 10 000 inimesel, samas kui aastal 1950 töötas sel alal ligi 70 000 inimest. Rääkides Norra kalandusest siis suure osa moodustab sellest just vaala- ja hülgepüük. Vaala- ja hülgepüük on juba ammustest aegadest olnud oluline osa Norra majanduses. Tööstusliku vaalapüügi algusega 17
Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus bakterid. Alustab ja aitab seedida toitu. Lümf- läbipaistev, värvusetu kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Neerukehake- väike karikakujuline, asub nefronis. Tema ümber on keerdunud pisikesed vere kapillaarid. Kusiaine- orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust. Uriin- koosneb organismile mittevajalikest ainetest- liigne vesi ja soolad. 18. Diagrammilt andmete leidmine ja selle põhjal küsimustele vastamine.
väljarände tõusu. Väljarände põhjustab loomulikult tööpuudus ja väiksed palgad. 6 7.Ida-Viru maakonna rändesaldo Ida-Viru maakonna rändesaldo Juba 2000 aastast on Ida-Viru maakonnas ülekaalus olnud väljaränne, kuna rändesaldo on negatiivne. Inimesed lähevad linnadesse, et tööd leida. 8.Ida-Viru maakonna rahvuslik koosseis Sellelt diagrammilt on selgelt näha, et Ida-Viru maakonnas on kõige rohkem vene rahvusest inimesi. Eestlased on teisel kohal ning muid rahvuseid on veel vähem. Venelasi on kõige rohkem, kuna Narva on Ida-Viru maakonnas linn, mis asub Venemaa piiri ääres. 7 Kasutatud allikad Ida-Viru maakonna rahvuslik koosseis http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/databasetree.asp http://www.stat
) veevärk) (sh. 11% 5% põllumajan- dus, ehitus) 37% Transport 20% Kaod energia ülekandel ja tootmiseks 27% MILLINE PROBLEEM ILMNEB DIAGRAMMILT? MILLISED VALDKONNAD KASUTAVAD KÕIGE ROHKEM ENERGIAT? ENERGIARESSURSSIDE VÕRDLUS TAASTUMATUD TAASTUVAD TEKKINUD MILJONEID SAAB KASUTADA PIDEVALT AASTAID TAGASI, TEKE VÕI TEATUD AJA MÖÖDUMI AEGLANE. EI SAA KORDUV TÄHENDUS SEL UUESTI KASUTUSELE KASUTADA VÕTTA LOODUSPROTSESSID, FOSSIILKÜTUSED
Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsiooni tihedus sõltub sündimusest, suremusest, sugudevahelisest suhtarvust, toidust, parasiitidest, vaenlastest, haigustest jne. Populatsioonitihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlustest keskkonnategurite suhtes. Näiteks: 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti - seega 40/4 = 0,4 isendit/ha 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. Stabiilset populatsiooni iseloomustab sündivuse ja suremuse tasakaal ning elutingimused on suhteliselt püsivad ja soodsad. Kasvav populatsiooni korral on sündivus suurem kui suremus. Kahaneva populatsiooni korral on surevus suurem kui sündivus. See on tingitud nii biootilistest kui abiootilistest teguritest. Väga olulist rolli mängib antropogeenne tegur(inimtegevus). N:veekogude
e d 0,0001 0,0001 Toru1= =0,00036 Toru2= =0,00063 0,2776 0,1586 0,0001 0,0001 Toru3= =0,00091 Toru 4= =0,00057 0,1102 0,1762 0,0001 Toru5= =0,00081 0,1234 Moody diagrammilt leitud väärtused: Toru1 =0,019 Toru2 =0,021 Toru3 =0,024 Toru 4 =0,021 Toru5 =0,023 Leian hõõrdesurvekaod torudes: 2 l v hl= d 2g 0,019100 0,021200 0,652 0,66 2 0,2776 0,1586
II - vaimset tööd võid suuta küll jätkata, kuid ainult väljakujunenud stereotüübi alusel s.t. ilma sügavamalt mõtlemata või ilma loomingulise momendita III - kaasneb pingetunne, mis kandub üle ka lihaskonnale ! Vaimset tööd tehakse ainult tahtepingutuse korral ja selle efektiivsus on väike. IV - kujuneb rahulolematuse tunne, ärevustunne V - esineb apaatsus, loidus VI - üleväsimus INIMESE TÖÖVÕIME TÖÖPÄEVA JOOKSUL Diagrammilt näeme, et inimese füsioloogilises töövõimes on erinevad perioodid: - kohanemine - maksimaalne töövõime - töövõime langus, füsioloogilise väsimuse teke Sama skeemi kohaselt võime ette kujutada ka töövõimet ja väsimuse teket õppesemestri ja aasta lõikes. KUIDAS PIKENDADA TÖÖVÕIME AEGA ? - erinevate iseloomudega tundide vaheldumine - koolitundide pikkuse piiramine - optimaalne vahetundide pikkus
Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5. Seisulainetegur. Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge (voolu) jaotuse graafik? Liinis tekkinud pinge amplituudi maximumi ja miinimumi suhe. SWR=1. Joonis vihikus? 6. Näidata Smithi diagrammil sisendtakistus sobitatud liini korral. Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis. Nihke algus Smithi diagrammil asub seisulaineteguri ringi minimaalse aktiivtakistusega punktis. Nihke lõpppunkti koordinaadid vastavad antenni normeeritud sisendtakistusele. 7. Mida tähendab ,,lühistatud liin"? ,,Avatud liin"
asemel on erilise kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik. Diagrammide kujutis projitseeritakse optilise süsteemi abil pikksilma vaatevälja, kus on nähtav viseeritav vertikaalne mõõtelatt. Pikksilma kallutamisega liigub diagramm vaatevälja suhtes nii, et kaks kõverjoont moodustavad kaldenurgast sõltuva vahega kaugusmõõturi lugemi ja teised kaks joont on kõrguskasvu(pluss või miinusega) määramiseks. Sellise tahhümeetri abil saab otse diagrammilt lugeda nii horisontaalkaugust latini kui ka kõrguskasvu. Esimene diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel valmis 1900.aastal.[1] 4 Joonis 3 Diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel [1] Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta(Zeiss,1919)
5 Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. 6 Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik sobitamata koormusega liinis? 7 Näidata Smithi diagrammil sisendtakistus sobitatud liini korral. Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis. Nihke algus Smithi diagrammil asub seisulaineteguri ringi minimaalse aktiivtakistusega punktis. Nihke lõpppunkti koordinaadid vastavad antenni normeeritud sisendtakistusele. 8 Mida tähendab ,,lühistatud liin"? Kui suur lühistatud veerandlaineliini sisendtakistus?
6,0 Keskmine rubriikide arv 5,0 4,0 3,0 2,0 1,0 0,0 5 8 11 Klass Joonis 2. Keskmine läbi vaadatavate rubriikide arv ajalehelugejate seas Diagrammilt on näha, et vanemad õpilased vaatavad ajalehte lugedes rohkem teemasid läbi kui nooremad. Sooline võrdlus näitab, et poisid loevad rohkemaid rubriike kui tüdrukud (vastavad keskmised on 6,3 ja 5,9. Vanuseline erinevus sobib kokku küsimusega ajalehelugemisele kuluva aja kohta, sest kauem lugedes jõuab ka rohkem rubriike läbi vaadata. Samas, kuigi tüdrukud loevad ajalehte kauem, vaatavad poisid läbi rohkem erinevaid rubriike, mis näitab nende laiemaid huvisid.
Kokku 818,00 79,40 44,50 27,10 Osakaal päevasest 100% 38.4% 48.4% 13.1% energiast* Toitumissoovitus: Süsivesikud 50-60%, Rasvad 25-35%, Valgud 10-20% Alatarbimine Normaalne tarbimine Ületarbimine TABEL 2. 13 3.1.1.1.Makrokomponendid Antud diagramm näitab protsentuaalselt päevas tarbitud toitaineid ning toiduga saadud päevast energiakogust koguenergiast. Diagrammilt on näha, et vaatlusalusel koolipäeval jäin ma energia ja süsivesikute nälga. Süsivesikuid tarbisin 23% normist vähem. Valke oli päevases menüüs parajalt, aga rasvu oli üleliia palju. Toiduga sain rasvu 38% normist rohkem. JOONIS 1. 14 3.1.1.2. Detailne päeva ülevaade Nutridata arvutas välja päevas tarbitud toitude makrokomponendid, vitamiinid, mineraalained, rasvad ning süsivesikud. Esmaspäev %
Hispaania kuningas on 70. aastane Juan Carlos I. 7 4 MAJANDUS 4.1 Üldiseloomustus Jooksevhindades oli Hispaania SKP 2007. aastal 1, 361 triljonit dollarit. SKP inimese kohta oli samal aastal jooksevhindades 33 600 dollarit. Diagrammil on võrreldud Hispaania SKP-d inimese kohta Itaalia, naaberriikide Portugali ja Prantsusmaaga ning ka Eestiga. Diagrammilt näeme, et Hispaanias on SKP inimese kohta kõige suurem (33600 dollarit), kõige väiksem SKP inimese kohta on Eestis ja Portugalis (21800 dollarit). 8 Gini indeks, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust, on Hispaanias 2005 aasta seisuga 32. Diagrammilt on näha, et kõige suurem on Gini indeks Portugalis (38,5), mis tähendab, et tulud on seal kõige ebavõrdsemalt jaotunud
Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke gaas sublimatsioon kondensatsioon.
Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid:alumine ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). 8. Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. 10
Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke gaas sublimatsioon kondensatsioon.
vorminguriba nuppe. Andmete redigeerimiseks tuleb lahtril teha topeltklõps, asendamiseks aga klõpsutada ja kirjutada uued andmed. Lahtreid saab kitsamaks või laiemaks venitada, osutades esimeses reas lahtrite eraldusjoonele ja lohistades. Rea või veeru saab muuta passiiv- seks (andmeid ei kajastata diagrammis), kui teha topeltklõps rea või veeru päiselahtril. Kahe- mõõtmeliste diagrammide puhul saab arvandmeid muuta diagrammilt, lohistades nt. tulpasid pikemaks/lühemaks. Lingitud tabeli korral muudetakse arvandmeid ikka Word’i tabelis endas (kui muuta töölehe- aknast, siis diagramm uuendatakse selle järgi, aga Word’i tabelis andmed ei muutu). Diagrammi elementide vormindamise juures on kõige raskem elemendi väljavalimine. Ül- diselt valib iga järgmine hiireklõps järjest väiksema osa diagrammist. Topeltklõpsu tee pärast väljavalimist, et kuvada elemendi vormindamise dialoogiakent
(3) Arvestada tuleb ka veel ajami ülekande kasuteguriga ja ventilatsiooni enda kasuteguriga ja vastavalt sellele neid jagada lõpliku õhukuluga ja rõhukaoga, et saada võimsus, ventilaatori valin reguleeriva ajamiga kuna marjad ja lehed ei ole identsete parameetritega alati, ventilaatoreid valitakse tootlikkuse ja rõhu järgi. Kuna puudub ülekande kasutegur siis on võimalik leida see koos pöördeid aerodünaamiliselt iseloomustavalt diagrammilt. Ventilaatoriajami iseloomulikuks tunnuseks on see, et mootori püsitalitluse koormusmoment sõltub ventilaatori tootlikkusest mootori pöörlemiskiiruse ruuduga võrdeliselt. Ventilaatori tunnusjooneks on sõltuvused p=f(V), P=f(V) ja =f(V). Võ * pk P= valemi abil saab leida mootori nimivõimsuse. - ülekande kasutegur pk - rõhulangus pa Võ - õhu tootlikkus Siit saaks ka tuletada ventilaatori kasuteguri piirkonda: V P = õ* t P
Kokku oli vastanuid: 40. Diagramm 2 Teisel diagrammil on näha, kui suur oli iga paralleeli osakaal vastanute seas. 12a ja 12b klassist oli vastanuid võrdselt, veidi vähem oli neid 12c klassist. 12a klassist oli vastanuid: 14 12b klassist oli vastanuid: 14 12c klassist oli vastanuid: 12 Diagramm 3 Kolmandalt diagrammilt võib näha, kui paljud küsitletud noortest tarbivad pidudel alkoholi. Mitte tarbivate noorte hulk on muret tekitavalt väike. Vastanutest vaid 6 õpilast ei tarvita pidudel alkoholi. Lausa 34 aga vastas, et tarvitab. Diagramm 4 Neljandal diagrammil on võrdlusena välja toodud, kui palju tarvitavad õpilased alkoholi ja kui palju tarvitavad kodused. Tulemused on üsnagi sarnased. Mitte kunagi tarbivaid õpilasi oli 40'st vastanust kõigest 3. Statistilised arvutused: Arvutustabel:
Kriitiline temp. on temp millest kõrgemal ei saa aintud aine eksisteerida vedelas olekus (374°C j) Kriitiline rõhk- on vedeliku maksimaalseks võimalikuks aururõhuks. Kriitilisest temp. kõrgemal eksisteerivat olekut nim. superkriitiliseks olekuks. Kahekomponendilised süsteemid- sageli on kasutussel diagrammid kahemõõtmelises teljestikus. Praktikas on rõhk muutumatu olles = välisrõhuga. Eksisteerivad alad kus on tasakaalus kaks faasi. Diagrammilt saab lugeda temp. antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures tekkiv auru ja vedeliku faasi koostis. Lahjendatud lahuse omadused:i) vedelik keeb temp. , mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.. ii)vedeliku külmumine algab temp. mille juures vedeliku ja tahke aine aururõhud võrdsustavad. iii) kõik puhtad vedelikud külmuvad ja keevad püsiva rõhu juures kindlal temperatuuril.
oluline. 12 3.5 Kas sa kuulad kliendi lõpuni? Diagramm 5 Diagramm 5 näitab 76% vastajatest kuulab alati kliendi lõpuni. 20% vastajatest kuulab sageli kliendi lõpuni. 4% vastajatest kuulab mõnikord kliendi lõpuni. 13 3.6 Kas sa pead kliendi kuulamist oluliseks? Diagramm 6 Diagrammilt 6 võime lugeda, et 80% vastajatest peab kliendi kuulamist alati oluliseks. 12% vastajatest peab kliendi kuulamist sageli oluliseks. 1% vastajatest peab kliendi kuulamist mõnikord oluliseks. 1% vastajatest arvab, et klient on kuningas. 14 3.7 Kas kasutad kliendiga suheldes KAS-küsimust? Diagramm 7 Diagramm 7 näitab, et 36% vastajatest kasutab sageli kliendiga suheldes KAS-küsimust.
2 Tsükloni takistuse arvutamisel ei kasutata korrutamist teguriga 1+K µ , sest tsükloni takistus laastusegu korral hoopis väheneb võrreldes puhta õhuga. Ventilaatori poolt avaldatav rõhk H vent = 1,1 p 1,1 on varutegur. Q ja Hvent järgi valitakse ventilaator ja tema mootori võimsus. Ventilaatori aerodünaamiliselt diagrammilt leitakse lähtudes Hvent ja Q-st ventilaatori pöörete arv n ja selle aerodünaamiline kasutegur . Ventilaatori elektrimootori võimsus: Q H vent N= 10 3 ajam kus ajami kasutegur ajam =0,95. Meie näites: (0,065 + 0,052 + 0,088 + 0,146 + 0,49 + 0,115 + 0,085) 700 kg MM = = 0,202 3600 s kg
14-20 aastased 1,7+2=3,7 20-24 aastased 2+2=4 24-30 aastased 1,9+1,9=3,8 30-34 aastased 1,5+1,6=3,1 34-40 aastased 1,9+2=3,9 40-44 aastased 2,1+2,2=4,3 44-50 aastased 2,1+2,1=4,2 50-54 aastased 1,7+1,9=3,6 54-60 aastased 1,76+1,55=3,15 60-64 aastased 1,7+1,6=3,3 64-70 aastased 1,25+1,05=2,3 70-74 aastased 1,05+1=2,05 74-80 aastased 0,9+0,6=1,5 80-84 aastased 0,6+0,3=0,9 84-90 aastased 0,4+0,1=0,5 90-94 aastased 0,2+0,1=0,3 Rahvaarv 2009dal aastal umbkaudu 51 000 000 (diagrammilt nii täpset infot ei saa) 0-4 aastased: 100% x 51 000 000 3 300 000 X=3 300 000*100/51 000 000=6,47% 4-10 aastased: 3 050 000*100/51 000 000=5,98% 10-14 aastased: 3 200 000*100/51 000 000=6,27% 14-20 aastased: 3 700 000*100/51 000 000=7,25% 20-24 aastased: 4 000 000*100/51 000 000=7,84% 24-30 aastased: 3 800 000*100/51 000 000=7,45% 30-34 aastased: 3 100 000*100/51 000 000=6,07% 34-40 aastased: 3 900 000*100/51 000 000=7,64%
no obe be m ru de mb se ugu är ap ju ju an em em eb to Cuiaba temperatuur ja a 5 Nagu mõlemalt diagrammilt näha, kaasneb külmem temperatuur kuiva perioodiga Vihmaperiood algab pärast sügisest ekvinoktsiumi saavutades maksimumi jaanuariks. Ning suuremad vihmasajud kestavad ligikaudu kaks-kolm kuud pärast suvist solstiitsiumi. Sellel ajal on troopilise kuiva ja ekvatoriaalse märja õhumassi piir tunginud kõige kaugemale lõunasse. Vihmasadu taandub, kui saabub talveperiood ehk kui päike hakkab madalamalt käima. Aprillist septembrini vihmasadu praktiliselt puudub. Sellel perioodil domineerib
Keila Kooli 5-ndate klasside õpilaste jaotus internetis veedetud aja järgi. Keila Kooli 5-ndate klasside õpilaste jaotus internetis veedetud aja järgi. Arvutades välja keskmise aja, saan vastuseks 1,525 tundi päevas, mis on umbes pool tundi vähem kui arvasin. 11 Hüpotees nr 2 Kõige enam kasutatav otsingumootor on Google. Keila Kooli 5-ndate klasside õpilaste otsingumootori eelistus. Nagu diagrammilt näha leidis mu hüpotees ülekaalukalt kinnitust, et Google on populaarseim otsingumootor Keila Kooli 5ndate klasside õpilaste seas ja arvatavasti kogu maailmas. Teisel kohal Eesti otsingumootor Neti ja kolmandal vaid 2 korda pakutud Bing. 12 Hüpotees nr 3 Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks. Keila Kooli 5-ndate klasside õpilaste põhiline tegevus internetis. (Tabel)
(haigustekitajad, kisklus) nt Alutaguse metsas elab 40 hunti. Populatsioonide tihedus populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta, sõltub sündimusest, suremusest, toidust, parasiitidest, vaenlastest, haigustest. Populatsiooni tihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlusest keskkonnategurite suhtes nt 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti seega 40/4 = 10 isendit/ha. 12. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näiteid. Kasvav populatsioon sündimus ületab suremust, arvukus suureneb. Kahanev populatsioon suremus ületab sündimuse, isendite arvukus väheneb, põhjuseks võib olla kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimmõju. Stabiilne populatsioon vanade ja noorte isendite arv püsib tasakaalus, pika ajavahemiku jooksul arvukus oluliselt ei muutu. 13. Ellujäämuskõver
Õpiaste hinnangute keskmine: Statistika töö tulemus näitab, et NRG inimesed on üsna rahulolematud ja et linnas elavad inimesed on pirtsakamad, kui maal elavad inimesed ning alevi elanikud on kõige rahulolematumad. Vahe ei ole eriti suur, seega võib see olla ka statistiline vale. ANDMETE TÖÖTLUS SUGUDE JÄRGI: Võrdlen poiste ja tüdrukute hinnangut ühiselamu tubadele, sanitaartingimustele ja koolitoidu maitsele: Sellelt diagrammilt võib välja lugeda, et Nõo Reaalgümnaasiumi tüdrukud on pretensioonikamad kui poisid. See ei saa olla ka juhus, sest küsitletuid oli üsna palju (50 poissi ja 50 tüdrukut) ja näitajad on kõigis kolmes valdkonnas poiste kasuks. Poiste ja Tüdrukute arvamus kooli sööklas pakutava toidu koguse kohta: Siin on selgelt näha, et poistel on suurem söögiisu. 22% poistest ja ainult 2% tüdrukutest arvab, et koolis saab liiga vähe süüa. Kokkuvõte:
Tavaliselt kasutatakse kliima iseloomustamiseks kuu keskmist sademete hulka ja aasta keskmist sademete hulka. 3. KLIIMADIAGRAMM Kliimadiagramm on diagramm, millel kujutatakse mingi koha sademete ja temperatuuri keskmist kuude lõikes. Tavaliselt esitatakse sademete hulk tulpadena ning temperatuur joone abil. Kliimadiagrammil tuuakse ära koha nimi ja vahest ja koha kõrgus merepinnast ning aastane sademete hulk. Näitena võiks tuua siia Tallinna kliimadiagrammi. Diagrammilt saame teada aastase sademetehulga, antud juhul on see 653 mm aastas. Samas on joone abil näidatud kuude keskmised temperatuurid ja tulpade abil sademete hulgad kuude lõikes. 4. SADEMED Järgnevalt lühike ülevaade erinevatest sademete liikidest. 4.1. Vihm Vihmaks nimetatakse sademeid, mille käigus langevad maapinnale vedela vee piisad. Vihmapiisad tekivad pilvedes, kui õhuvoolud põhjustavad imeväikeste veepiiskade omavahelise põrkumise
01 c 1 01 c 01 d 00 10 d 00 01 01 10 d 10 d 10 10 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 22 Koodipuu Koodipuu diagrammilt nähtub, et puu harud hakkavad korduma pärast kolme hargnemist Sarnaste sümbolitega (a, b, c, d) tähistatud sõlmed on sarnased Seetõttu saame koodipuu kokku suruda teisele kujule, mida nimetame võreks Nimetus tuleneb sellest, et uus kuju on puukujulise struktuuriga võre Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 23 Võre a 00 00 00 00 00 00 00 00 11 11 11 11 11 11
Reaalgaasi ja auru energia sõltub temperatuurist ja rõhust. Normaaltingimustel võetakse gaasi soojussisaldus tavaliselt võrdseks nulliga. Niiske õhu olekut kujutatakse kas graafiliselt hd-diagrammil [9, 10, 11] või arvutatakse analüütiliste ja katseliste valemitega. See diagramm seob õhu absoluutse ja suhtelise niiskuse, temperatuuri, soojussisalduse ning rõhu. Õhu töötlemisprotsessi (soojendamine, jahutamine, kuivatamine, niisutamine) saab jälgida hd-diagrammilt või arvutada analüütiliste ja katseliste valemite abil. 15
kahlasevõitu ja idealiseeritud maiguga. Siin ilmas pole võimalik midagi elimineerida. Kui üks asi on küll silme alt füüsiliselt ära koristatud, siis sellega ei ole see veel elimineeritud inimteadvuses, ja toimib n.ö vaimsel tasandil edasi. Elimineerimispüüdlused on revolutsioonide näol saanud piisava kinnituse, et see ei õnnestu. Viljakam oleks rakendada järk-järgulist ületamist, kus ühele ,,NEGATIIVSELE" nähtusele leitakse tasakaalustav või reorganiseeriv jõud. Diagrammilt (joonis 6) torkab silma see, et kollektiiv näeb peamisi võimalusi välisteguri ärakasutamises. Kollektiiv näeb ületamisvõimalusi tingimuskeskselt. Tagasihoidlikum on sisemiste ressursside ärakasutamise osakaal. Sellise ebaproportsionaalsuse põhjus, kus peamisi nõrkuste ületamise võimalusi nähakse väljaspool, mitte iseendas, on kaks. 1. Metoodika viga. (Mul pole päris selge, kuidas kaardistati võimalused ja kuidas sõnastati kollektiivile ülesanne
tähtsaimaks varaks, ei saa pakkuda neile ebatervislikku toitu. Teada on, et McDonald'si tooted on säilitusaine- ning rasvarohked. Ülekaalulisus on arenenud riikides väga suur probleem, sest see kõrgendab südamehaiguste ning infarkti riski. Joonis 5. McDonald'si aktsiahinna tõus 2002-2011 (MCD) Allikas: Morningstar (Morningstar 2012) Hetkel on McDonald'si strateegia vaid pooleldi kliendikeskne, kuid kasumid suurenevad iga aastaga ning nagu diagrammilt näha (vt Joonis 5) on ka McDonald'si aktsiahind tõusnud väga jõudsalt. Aktsiahind on 2003. aasta veebruarist kuni 10. jaanuarini 2012. aastal seitsmekordistunud. Samm, mis astuti 2002. aastal võis päästa ettevõtte, sest kui ettevõte oleks jätkanud oma vana strateegiaga, oleks võinud majanduskriis ettevõtte laostada. Praegune strateegia on tundub McDonald'sile sobivat, sest iga päev avatakse restorane üle terve maailma.
tihedus on 3 korda väiksem. Teises naaberriigis, Birmas, elab vaid 63 inimest kilomeetri kohta. Bangladeshis on kõige hõredamalt asustatud mägede ja paksude metsade piirkonnad, kus elab umbes 76 inimest ruutmiili kohta. Kõige suurem rahvastikutihedus on pealinna Dhaka ümber, kus elab üle 2800 inimese ruutmiili kohta. Sündimus on 27 -ja suremus 8 promilli. (Imikusuremus on Bangladeshis 65 promilli). Bangladeshi viimase 110 aasta populatsiooni muutust on näha ülal toodud diagrammilt. Rahvastiku vanuseline/sooline koosseis 0-14 aastased: 32,9% (M 24 958 000 / M 23 534 000) 15-64 aastased 63,6% (M 47 863 000 / N 45 918 000) Üle 65 aastased 3,5% (M 2 732 000 / N 2 361 400) (2006 aasta andmed) Meeste keskmiseks elueaks on 62 ja naistel 61 aastat, mis kattub keskmise elueaga maailmas. Järgnev graafik näitab vanuselist ja soolist koosseisu Bangladeshis 2000 aastal ja ennustatavat kooseisu 2025-ja 2050- ks aastaks. 6. Linnastumine
annaabi.ee 
