Ida-Virumaa rahvastik

E, E

Ida-Virumaa rahvastik (0)

Põhikool - Geograafia - Rahvastik ja majandus

1 Hindamata

IDA-VIRU MAAKOND
Referaat
Juhendaja:
Tallinn 2014
SISUKORD

Sissejuhatus....................................................................................... 3

Ida-Viru maakonna rahvastik ............................................................. 4

Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus............................................... 4

Ida-Viru maakonna sündimus ja suremus.......................................... 5

Ida-Viru maakonna sisseränne ............................................................6

Ida-Viru maakonna väljaränne ............................................................ 6

Ida-Viru maakonna rändesaldo........................................................... 7

Ida-Viru maakonna rahvuslik koosseis................................................ 7

Kasutatud allikad........................................................................................8

1.Sissejuhatus Ida-Viru maakonnast

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on maakond Eestis, kus on 7 linna ja 15 valda, 14 alevikku ja 208 küla. Ida-Virumaa pindala on 3364,05 km². Ida-Virumaal on 151 909 inimest, enamik neist on vene rahvusest, kuna Ida-Virumaa paikneb Venemaa piiri ääres. Ida-Virumaal on Eesti suurim soojuselektrijaam ning seal asuvad põlevkivikaevandused. Ida-Viru maakonna linn on Jõhvi.

2.Ida-Viru maakonna rahvastik
2013 aastal 1. jaanuaril oli Ida-Viru maakonnas 151 909 inimest. Naisi oli rohkem kui mehi, kuna naised elavad kauem. Kõige rohkem oli tööealisi ehk 50-64 aastaseid (38 312) ja kõige vähem oli vanemaealisi ehk üle 84 aastaseid inimesi (2868). Meestest oli kõige rohkem 50-54 aastaseid (6 165) ja naistest 54-60 aastaseid ( 5781 ). Ida-Viru maakonna rahvastik on noorenev rahvastik, kuna sünde on palju ning vanemealisi inimesi vähem. Rahvaarvu muutus 2000-2013 aastatel näitab, et rahvaarv Ida-Viru maakonnas langeb. Ida-Viru maakonna rahvastikupüramiid 2013
3.Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus
Kõige suurem rahvaarv(u. 195 500) oli aastal 1995. Siis hakkas rahvaarv langema , kuid 1999 aastal on jälle tõusnud. Viimase 8 aasta jooksul on rahvaarv kogu aeg langenud. Kõige madalam rahvaarv (u. 150 500) oli 2013 aastal. Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus
4.Ida-Viru maakonna sündimus ja suremus
Ida-Viru maakonna sündimuse ja suremuse näitaja
Ida-Viru maakonna sündimus on suhteliselt ühtlane aastate jooksul. Kõige rohkem oli Ida-Viru maakonnas sündinuid 1994 aastal (u. 3500) ning kõige vähem 2011 aastal (u. 2200). Sündimus on aastatega vähenenud . Surmasi oli kõige rohkem 1989 aastal (u. 3100 ) ning kõige vähem 2012 aastal (u. 1300). Loomulik iive on negatiivne, kuna suremus on suurem kui sündimus. Loomulik iive langes 1989-1994 positiivsest negatiivsesse. 1994 aastal hakkas loomulik iive taas tõusma, kuid on siiani negatiivne.
5.Ida-Viru maakonna sisseränne
Ida-Viru maakonna sisseränne
Ida-Viru maakonnas oli 2003 aastal kõige suurem sisseränne. Kõige väiksem oli sisseränne 2000 aastal. Peale 2003 aastat on sisseränne hakanud langema, kuid 2008-2009 on näha tõusu ning peale seda on jälle sisseränne hakanud langema.
6.Ida-Viru maakonna väljaränne
Ida-Viru maakonna väljaränne
Ida-Viru maakonna väljaränne oli 2000 aastal kõige väiksem, kuid siis hakkas tõusma. Väljarände tipphetk oli 2002-2004 aastal, kuid siis hakkas väljaränne taas langema. Vahepeal väljaränne tõusis ja langes, kuid 2011-2012 on näha jälle väljarände tõusu. Väljarände põhjustab loomulikult tööpuudus ja väiksed palgad.
7.Ida-Viru maakonna rändesaldo
Ida-Viru maakonna rändesaldo
Juba 2000 aastast on Ida-Viru maakonnas ülekaalus olnud väljaränne, kuna rändesaldo on negatiivne. Inimesed lähevad linnadesse, et tööd leida.
8.Ida-Viru maakonna rahvuslik koosseis
Sellelt diagrammilt on selgelt näha, et Ida-Viru maakonnas on kõige rohkem vene rahvusest inimesi. Eestlased on teisel kohal ning muid rahvuseid on veel vähem. Venelasi on kõige rohkem, kuna Narva on Ida-Viru maakonnas linn, mis asub Venemaa piiri ääres.
Kasutatud allikad Ida-Viru maakonna rahvuslik koosseis

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/databasetree.asp
http://www.stat.ee/ppe-ida-viru-maakond
http://et.wikipedia.org/wiki/Ida-Viru_maakond
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

E E Õppematerjali autor

Ida-Virumaa rahvastik, rahvaarvu muutus, sündimus ja suremus, sisseränne, väljaränne, rändesaldo, rahvuslik koosseis.

Ida- Virumaa rahvastik rahvaarvu muutus sündimus suremus sisseränne väljaränne rändesaldo rahvuslik koosseis

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Ida-Virumaa rahvastikuprognoos aastateks 2017-2040

TARTU ÜLIKOOL Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja Ida-Virumaa rahvastikuprognoos aastateks 2017-2040 Monika Lõuna Kursus: RAHVASTIKU JA ASUSTUSE GEOGRAAFIA (LTOM.02.031) Tartu 2020 Maakonna rahvastiku areng Ida-Virumaa on Eesti idapoolseim maakond, mis on oma rahvaarvu suuruse poolest Eestis kolmandal kohal. Ida-Virumaa pindala on 2 971,55 km² ning rahvaarv on 138 266 inimest. Seda 2018. aasta seisuga. Tegemist on tööstuspiirkonnaga, kus peamiseks tööstusalaks on põlevkivist energia tootmine. Eelmisel sajandil aset leidnud maailmasõjad ja Eesti okupeerimine tõid kaasa suuri muutuseid, mida on selgelt näha ka tänases rahvastikupildis. Ida- Virumaa on rikas ka oma looduse poolest ning teda ümbritseb põhja poolt Soome laht, idast Narva jõgi, lõunast Peipsi järv ja lääne poolt Lääne-Virumaa

Rahvastik ja asustus

docx

Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal

Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvasti

Ühiskond

docx

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis

(Siseministeerium, 2005). Kui mitte arvestada Ida-Virumaad, siis teises kahes maakonnas ei ole Eesti mõistes suurlinnu ning domineerivad väiksemad külad ja alevikud. Teisest küljest, kuigi edukate hulgas oli rohkem Tallinna elanikke ja ebaedukate seas alevi ja väikelinna elanikke, ei mõjutanud elukoht otseselt vastanute enesehinnangut.(Saar, 2002). Siin tekib väike vastuolu ja tekib küsimus, kas inimesed ei taha tunnistada, et nende rahulolu ja toimetulek sõltub elukohast või et rahvastik ei pea tööalaselt edukaks olemist oluliseks? Kuigi maa-asulates on võrredles linnaliste asulatega töötuse määr vähenenud kiiremini ja suuremalt, ei ole olu kord maa piirkondades siiski kiita. Lisaks on perifeeriatest piirkondadest viimase viie aasta jooksul lahkunud protsentuaalselt rohkem inimesi kui linnadest. Järelikult ei ole seal piirkonnas nii head elu tingimused ja karjääri võimalused ning inimesed otsivad paremaid väljundeid. Tabel 1

Eesti ühiskond ja poliitika

doc

Eesti Rahvaarv

Üheper eleibkond on leibkond, mis sisaldab ühte perekonnatuuma ja kus võib lisaks elada isikuid, kes ei kuulu perekonnatuuma (nn muud isikud). Tavaleibkonnad jaotati tüübi järgi kolme suurde rühma mittepereleibkonnad, ühepereleibkonnad ja mitmepereleibkonnad. Eestis on kõigist leibkondadest 56,7% ühepereleibkonnad, 41,7% mittepereleibkonnad ja 1,6% mitmepereleibkonnad. Euroopa riikide rahvastik vananeb 8 Viimase rahvaloenduse andmetel on vanadussõltuvusmäära (näitab riigi vanemaealiste (vähemalt 65-aastaste) suhet tööealistesse (1564-aastased)) põhjal kõige halvem olukord Itaalias ja Saksamaal, kus 100 tööealise kohta elab vastavalt 32 ja 31 pensioniealist. Eesti asub 32 riigi võrdluses 10. kohal

Ühiskond

docx

Demograafiline analüüs

SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDMED...............................................................4 2. RAHVASTIK.....................................................................................................5 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS..............................................................................................................6 4. ABIELUD, LAHUTUSED................................................................................7 5. SUREMUS.......................................................................................

Sotsioloogia

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Tallinn ning nimeks Harjumaa. Kaaluda võiks samuti niinimetatud noorte maakondade (Jõgeva-, Põlva-, Valga- ja Hiiumaa) kaotamist ja ärajagamist teiste vahel. Seejuures võiks Kagu-Eestis tekkiva ühendatud maakonna keskuseks olla mitte tingimata traditsioonidega Võru, vaid võibolla hoopis märksa parema asendi ja uuema hoonestusega Põlva. Niisiis jääks Eestisse 11-15 maakonda: kindlasti Tallinn, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa (või Alutaguse), Tartumaa ja Võru- või Põlvamaa, võibolla aga ka Hiiumaa, Valgamaa, Jõgevamaa. On veel üks võimalus saavutada haldusreformiga elujõulised omavalitsusüksused, võimalus, mis pealegi ei nõua põhiseaduse muutmist. Nimelt tuleb ergutada lepinguliste liitude sõlmimist valdade vahel suuremate ja nõudlikumate omavalitsusülesannete täitmiseks üheskoos, ühendatud jõududega. Kui meil õnnestub saavutada selliste liitude püsivus ja tõhusus,

Ühiskonnageograafia

doc

Rahvastik

aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - - - *Miks vähenes E. rahvastiku arv peale 1990.a. - 1 Rahvastik Maret Vihman. - - 2.Eestlaste osakaal (%) rahvastikus *Eestlaste % rahvastikus on olnud maksimaalne...................................................., miks?...............................................................

Demograafia

docx

Tartumaa rahvastiku analüüs

kuid teades Eesti negatiivset iivet ja kõrget väljarännete näitu, võib see ka järsult muutuda. Optimistliku stsenaariumi kohaselt (Joonis nr.7) on keskmine laste arv naise kohta üle 2 ja rahvastiku tase tõuseb 2020 aastaks hüppeliselt, kuid hakkab siis tasapisi jälle langema. Pessimistlik stsenaarium (Joonis nr.10)näeb ette, et keskmine laste arv naise kohta on alla 2 ja sellisel juhul, isegi arvestamata negatiivset rändesaldot, väheneb Tartumaa rahvastik ümardatult 15000 inimese võrra võrra. Prognoositav soolis-vanuseline koosseis (Joonis nr.12) näitab olukorda, kus 1988- 1990ndatel aastatel sündinud rohkearvuline ,,beebibuumi" põlvkond on jõudnud oma kolmekümnendate lõpuaastatesse ja neljakümnendate algusaastatesse, moodustades väljapaistvalt suure osakaalu maakonna rahvastikust. Naiste hulk kõrgeealises rahvastikus on endiselt suurem meeste omast, sest erinevused oodatavate eluigade vahel säilivad. Kõie

Demograafia

Rohkem sarnaseid