Niiske õhk (0)

20% ja kuivatatud vilja niiskus W2 = 14%. Kuivatusagensina kasutatav välisõhk temperatuuriga 5 C ja suhtelise niiskusega 50% soojendatakse enne kuivatisse juhtimist ette kalorifeeris. Kuivatisse suubuva kuivatusõhu temperatuur on 100 C ja kuivatist väljuva õhu temperatuur 50 C. Vastustena esitada kuivatist väljuva õhu kastepunkti temperatuur t2k [C] ja kalorifeeri soojusvõimsus Q [MW]. Kujutada: 1.Kuivatusseadme põhimõtteskeem koos niiske õhu olekuparameetritega [temperatuur (t) ja märja keha temperatuur (tm), suhteline (fi) ja tehniline (d) niiskus, entalpia (H) ja auru osarõhk (pH2O)] kolmes iseloomulikus punktis: enne kalorifeeri (0), enne kuivatit (1) ja kuivatist väljumisel (2). 2.Õhu ettesoojendamise ja materjali kuivamisega kaasnev õhu niiskumise protsess niiske õhu H-d-diagrammil ülesande lahenduskäiku selgitavalt. Lahendamisel eeldada adiabaatset kuivamise protsessi.

Soojustehnika eksami küsimused

.Põhiprotsessid veeauruga.Põhiprotsesse on neli: 1). Isohooriline protsess. Maht pr. jooksul ei muutu. Auru isohoorsel kuumut temp tõuseb. Sõltuvana algolekust aur isohoorilisel jahtumisel kas kuivab või niiskub. Isohoorilises protsessis aurule juurdeantud soojushulk q=u=u2-u1=(i2-i1)-v(p2-p1) J/kg. kui isohoorse protsessi lõpppunkt on niiske auru piirkonnas, siis auru kuivusaste protsessi lõpul x=vx-v’/v2’’-v2’. 2). Isobaariline protsess. p=const. Niiske auru isobaarsel kuumutamisel aurutemp. ei muutu. Ülekuumendatud auru isobaarsel kuumutamisel temp. tõuseb. Isobaarses protsessis on aurule juurdeantav soojushulk q=h2-h1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk J/kg, Mehaaniline töö on isobaarses protsessis l=p(v2-v1). 3). Isotermiline protsess

Soojustehnika - küsimused vastustused

c´-mahterisoojus [J/(m3*K)] ja temperatuur tõuseb. Sõltuvana algolekust aur isohoorilisel moolerisoojus – C [J/(mol*K)]. Kahte viimast kasutatakse jahtumisel kas kuivab või niiskub. Isohoorilises protsessis aurule peamiselt gaasiliste kehade puhul. juurdeantud soojushulk q=u=u2-u1=(i2-i1)-v(p2-p1) J/kg. kui Termodünaamilise keha entalpia. Entalpia i on siseenergia u isohoorse protsessi lõpppunkt on niiske auru piirkonnas, siis ja rõhuenergia pv summa: i=u+pv J/kg. Entalpia antakse keha auru kuivusaste protsessi lõpul x=v1-v2’/v2’’-v2’. 1kg kohta. Entalpia on ekstensiivne suurus. Entalpia kui olekufunktsiooni määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Ideaalse gaasi entalpia sõltub üksnes temp. Tavaliselt võetakse gaasi entalpia normaaltingimustel võrdseks nulliga. Termodünaamilise keha entalpia antud rõhul: I=int.0st- t.ni.cpdt. Termodünaamilise keha

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

siseenergia vähenemise ja osa välissoojuse arvel. III ­ protsessides töö sooritatakse ainult gaasi siseenergia vähenemise arvelt ja temperatuur väheneb ning väljast soojust juurde ei lisata. 24. Veeaur ja tema kasutamine tehnikas. Veeauru saamine. Kuiv niiske ja ülekuumendatud veeaur. Veeauru kuivusastme mõiste. Veeaur ­ on vesi mis on gaasilises olekus. Veeauru kasutatakse väga laialdaselt termodünaamilise kehana aurujõuseadmetes (teeb tööd) ja soojuskandjana soojusvahetites(boilerites) ning soojuskandjana keskküttesüsteemis (radikad). Veeauru on võimalik saada: a) Tavalise aurustumise teel, mis toimub igasugusel temperatuuril ja mida kõrgem on temp seda intensiivsemalt toimub aurustumise protsess.

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

siseenergia vähenemise ja osa välissoojuse arvel. III ­ protsessides töö sooritatakse ainult gaasi siseenergia vähenemise arvelt ja temperatuur väheneb ning väljast soojust juurde ei lisata. 24. Veeaur ja tema kasutamine tehnikas. Veeauru saamine. Kuiv niiske ja ülekuumendatud veeaur. Veeauru kuivusastme mõiste. Veeaur ­ on vesi mis on gaasilises olekus. Veeauru kasutatakse väga laialdaselt termodünaamilise kehana aurujõuseadmetes (teeb tööd) ja soojuskandjana soojusvahetites(boilerites) ning soojuskandjana keskküttesüsteemis (radikad). Veeauru on võimalik saada: a) Tavalise aurustumise teel, mis toimub igasugusel temperatuuril ja mida kõrgem on temp seda intensiivsemalt toimub aurustumise protsess.

Soojustehnika teooria eksamiks

suhe, mille muutus niiskub. Isohoorilises protsessis aurule juurdeantud 5.Ideaalse gaasi olekuvõrrandid. Termodünaamilise delta s=int.1st-2ni dq/T [J/(kg*K)]. Entroopia on soojushulk q=u=u2-u1=(i2-i1)-v(p2-p1) J/kg. kui keha termiliseks oleku- ehk karaktervõrrandiks nim. ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni isohoorse protsessi lõpppunkt on niiske auru piirkonnas, võrrandit, mis seob omavahel termodünaamilises väärtuse määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. siis auru kuivusaste protsessi lõpul x=vx-v'/v2''-v2'. tasakaalus oleva süsteemi termilised olekuparameetrid. Gaasi entroopia väärtus normaaltingimustel loetakse 1. Ideaalsete gaaside olekuvõrrand on tuletatav moleku- nulliks. Kui lugeda erisoojust sõltumatuks

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

molekulide koguarv(N=nV). Tähist moolmassi  (kg/kmol) ja tih  (kg/m3), on vastavalt Avogadro s-le /=v=const, kus v=V nim. gaasi moolmahuks. pV=NokT, kus Nok=R- nim. ideaalse gaasi universaalkonstandiks (=8314 J/kmol). pV=MRT Mendelejevi võrrand (ideaalse gaasi olekuvõrrand). pV= RT –Clapeyroni võrrand, kus R- ideaalse gaasi erikonstant. 2. Ideaalgaaside segud. Daltoni seadus. Gaaside segud on nt. õhk, põlemisgaasid, gaaskütus jne. Gaasisegude iseloom. kasut. kahte liiki suurusi: 1) suurusi, mis iseloom. gaasisegu üksikuid komponente, 2) suurusi, mis iseloom. gaasisegu tervikuna. Olgu mahus V soojusliku tasakaalu olekus ideaalsete gaaside segu. Tähistades üksikute segus olevate gaasikomponentide molekulide arvu N1,N2,…,Nn on võrrandi pV=NkT põhjal pV=(N1+N2+ …+Nn)kT=NkT. Järelikult gaasi kogurõhk p=N1/V*kT+N2/V*kT+…+Nn/V*kT

Hoone- ja soojusautomaatika

Peale selle on veel kuivmassi koosis- on mass mis niiskust ei sisalda. CK+HK+NK+OK+SK+AK=100% Väävel koosneb orgaaniline väävel, poliitne väävel, sulfaatneväävel S=s0+Sp+Ss Kütuste põhilised karakteristikud Tahked kütused *Kütuse niiskus: a)väline niiskus paikneb kütuse välispinnal, poorides. b)sisemine niiskus ­ hüdruskoopne niiskus, see eraldub kütuse kuumutamisel üle 100 kraadi põlevkivi 0,5...5% Mida suurem on niiskus seda kulukam on transport. Niiske kütus külmub vaguni seinte külge. *mineraalosa ja tuha sisaldus: Liiv, kaltsium,mineraal osad, ja mitmed mittelahustuvad osad ja neist tekib tuhk. Põlevkivil on 50..60 % tuha sisaldus. *kütuse lendosad ja koks: V%. Määratakse katselisel teel laborites. *Kytuste kütteväärtus: on soojushulk mis eraldub 1 kg tahke v vedal kütuse v 1 m3 kohta Q(Kj/kg, MJ/kg, KJ/m3) . määratakse katselisel teel. Alumiseks kütteväärtuseks nim kütuse proovi põletamisel eralduvat soojushulka, mis