Ülesanne 6 Autod ja traktorid II
Sõiduki kiirendus
TA III
Martin Leopard
1. Sõiduki mark: BMW520i 92kW pre 1996 a
2. Valida arvutusteks vajalikud lähteandmed kooskõlas valitud sõidukiga ja ülesande
tingimustega. Mootori effektiivvõimsus Pe := 92 kW Pe ma := 1730 kg Auto mass
:= 0.88 Liikumistee haardetegur
:= 0.013 Veeretakistus kg := 1.202 Õhutihedus 3 m
M := 190 N m Mootori moment 4200 rpm juures
Auto lauppinna pindala H := 1.801m kõrgus laius B := 1.435 m
2 A := 0.8 H B = 2.068 m
Õhutakistustegur
cd := 0.4
2 Õhutakistus ( ) ( FL v , v0 := 0.5 cd A v + v0 ) Mäetakistus Kaldenurk := 0 deg
FSt := ma g sin( )
Inertsi koefitsent
i 1 := 3.58 i1 - ülekandearv esimesel käigul 648 mm r := = 0.324 m rehvi raadius 2
km := 1.16 saadud arvu sain tabelist
3. Arvutada võimsustarve sõiduki liikumisel
a. Asulateel asulas lubatud kiirusega i 3 := 1.32 km
va := 50 hr
Õhutakistus 2 ( ) ( FL v , v0 := 0.5 cd A v + v0 ) Mäetakistus Kaldenurk := 0 deg
FSt := ma g sin( )
Inertsi koefitsent
648 mm r := = 0.324 m rehvi raadius 2
km := 1.04
Takistus FW koosneb veeretakistusest FRO ja õhutakistusest FL Veeretakistus FRO := ma g = 220.552 N
( ) FW := FRO + FL va , 0 = 316.431 N
Võimsustarve asulateel on leitav
Pa := FW va = 4.395 kW
b. Maanteekiirusel (sõidetakse viienda käiguga)
i 5 := 0.81 km
vl := 90 hr
Takistus FW koosneb veeretakistusest FRO ja õhutakistusest
FL ( )
FW := FRO + FL vl , 0 = 531.201 N
Võimsustarve maanteel on leitav Pm := FW va = 7.378 kW
c. Kiirteel (sõidetakse viienda käiguga) i 5 := 0.81
km vk := 180 hr
Takistus FW koosneb veeretakistusest FRO ja õhutakistusest FL 3 ( ) FW := FRO + FL vk , 0 = 1.463 × 10 N
Võimsustarve kiirteel on leitav
Pk := FW vk = 73.157 kW
d. Möödasõidul maanteel (sõidetakse viienda käiguga i 5 := 0.81 km vmm := 110 möödasõidu kiirus hr
Inertsijõud m a := -0.162 kiirendus 2 sec
Fi := km ma a
Takistus FW koosneb veeretakistusest FRO ja õhutakistusest FL ja inertsijõust
3 ( ) FW := FRO + FL vk , 0 + Fi = 1.172 × 10 N
Võimsustarve möödasõidul on leitav
Pmm := FW vmm = 35.801 kW
4. Kui suure osa mootori efektiivvõimsusest moodustab võimsustarve erinevatel
liikumisreziimidel
Pa a. Asulas Asula := = 4.777 % Pe Pm b. Maanteel Maantee := = 8.019 % Pe
Pk c. Kiirteel Kiirtee := = 79.519 % Pe
Pmm d. Möödasõidul Möödas6it := = 38.914 % Pe
x := 1 y := 2 z := 3 s := 4 w := 5
1
Asula 0.8 Maantee Kiirtee 0.6
Möödas6it 0.4 100% 0.2
0 0 2 4 6 x , y , z, s , w
Diagrammilt on näha, et kõige suuremvõimsustarve on kui sõita kiirteel ja vähim kui sõita
asulas sõites.
Ülesanne 5 Autod ja traktorid II Sõiduki kiirendus TA III Martin Leopard 1. Sõiduki mark: BMW520i 92kW pre 1996 a 2. Valida arvutusteks vajalikud lähteandmed kooskõlas valitud sõidukiga ja ülesande tingimustega. m g = 9.807 M := 1730kg := 0.88 ülekande effektiivsus 2 s 3
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
pinge mis kõigub +1 (lahja segu) ja -1 voldi(rikas segu) vahel. Selline lambdaandur on kasutusel lahjasegumootoritel ja anduri töötemperatuur on kuskil 750 kraadi ja selline olukord saavutatakse paarikümne sekundiga kuna anduri kütmise teeb ära sisseehitatud küttekeha. Osadel autodel on katalüsaator aga lambdaandurit ei ole tehase poolt. Sellised masinad omavad siis passiivset katalüsaatorit (autodatas tähistatakse UKAT) Tihti omavad sellised autod diagnostika toru mille kaudu saab heitgaase analüüsida enne katalüsaatorit. Siis saab meistrimees reguleerida heitgaasi CO% õigeks enne katalüsaatorit mis on tavaliselt 0,5-1,5. Võrreldes CO% väärtuseid mõõtetorust ja summutaja otsast, on võimalik hinnata passiivse katalüsaatori korrasolekut. KATALÜSAATORI TÖÖ PÕHIMÕTE. Katalüsaatori põhimaterjal on AL2O3 ja kujutab endast keraamilist ainet mille sisse on tehtud kanalid mis
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid